AS ÜHISTEENUSED hagi OÜ Wixford vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
520,00 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490; asukoht Endla tn 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10122) Hageja lepinguline esindaja Annemarie Taal (e-post xxx) Kostja: OÜ Wixford (registrikood 14257547; asukoht Urda tee 3, Jälgimäe küla, Saku vald, Harju maakond 76404) Kostja seaduslik esindaja X (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi OÜ Wixford vastu.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Wixford hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks põhivõlgnevus 520,00 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja OÜ Wixford kanda.
4.Välja mõista kostjalt OÜ Wixford hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 185 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.AS ÜHISTEENUSED esitas 01.03.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 533 euro saamiseks. Kohus tegi 02.03.2022. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 13.03.2022. a vastuväite. Pärnu Maakohtu 12.04.2022. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.04.2022. a määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas hagi 14.04.2022. a, mille kohus võttis menetlusse 18.04.2022. a, paludes kostjal esitada nõuetekohane vastus. Kostja vastas hagile 27.04.2022. a.
2.Hageja taotleb kostjalt välja mõista leppetrahvid kogusummas 520 eurot ja sissenõudmiskulud summas 10 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Hageja on esitanud kostja vastu hagi võlgnevuse sissenõudmiseks, kuivõrd sõidukile numbrimärgiga XXXXXX (edaspidi Sõiduk), mille kasutaja leppetrahvide koostamise hetkel on olnud kostja, on vormistatud 13 leppetrahvi Süda tn 1 parkla parkimistingimuste rikkumise eest. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale Süda tn 1 parkimisalale alljärgnevatel kuupäevadel (dtl 29): 1) 14.03.2019, leppetrahvinumber 0031047610; 2) 23.05.2019, leppetrahvinumber 0204022189; 3) 19.06.2019, leppetrahvinumber 0204022999; 4) 05.09.2019, leppetrahvinumber 0232012075; 5) 11.10.2019, leppetrahvinumber 0204025854; 6) 07.11.2019, leppetrahvinumber 0204026679; 7) 23.01.2020, leppetrahvinumber 0204028461; 8) 11.06.2020, leppetrahvinumber 0204032046; 9) 27.08.2020, leppetrahvinumber 1013001340; 10) 29.10.2020, leppetrahvinumber 1013002512; 11) 11.12.2020, leppetrahvinumber 1013003126; 12) 22.01.2021, leppetrahvinumber 0204036649; 13) 23.01.2021, leppetrahvinumber 0031058823.
4.Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste (dtl 86) kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklates. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates
parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. AS Ühisteenused parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks. Süda tn 1 parkla on tasuline eraparkla, kus sõidukijuhil tekib maksekohustus vahetult pärast sõiduki parklasse parkimist. Kostja jättis parkimistasu maksmata. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 520 eurot on jäetud tähtaegselt tasumata.
5.Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele on sõiduki XXXXXX vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud kostja. Juriidilise isiku osas on Riigikohus asunud seisukohale, et kuni juriidilisest isikust sõiduki omanik/vastutav kasutaja ei tõenda, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine, saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis juriidiline isik oma seadusliku esindaja vahendusel (vt RKTKo 23.03.2016 nr 3-2-1-3-16, p 11). Vastavalt AS Ühisteenuste parkimistingimustele on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine, seega eeldab hageja, et kostja oli sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.
6.Kuna hageja esitas hagiavalduse aluseks olevad leppetrahvinõuded kohtumenetlusse 01.03.2022, ei ole hageja nõue aegunud. Leppetrahvid on väljastatud perioodil 14.03.201923.01.2021.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja esitas 27.04.2022. a vastuse hagiavaldusele, milles leiab, et nõuded on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt aegunud ning seetõttu keeldub ta nõuete täitmisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
9.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata
või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja oli vähemalt perioodil 14.03.2019-23.01.2021 sõiduauto Porsche numbrimärgiga XXXXXX omanik. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXXXXX oli pargitud 14.03.2019, 23.05.2019, 19.06.2019, 05.09.2019, 11.10.2019, 07.11.2019, 23.01.2020, 11.06.2020, 27.08.2020, 29.10.2020, 11.12.2020, 22.01.2021 ja 23.01.2021 Süda tn 1 parklasse ehk hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata jättes (dtl 29-86). Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded on tasumata.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on aegunud hagi esitamise ajaks.
14.Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Kostja leiab, et nõue on esitatud aegunult. Kohus selgitab, et TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja esitas ajaliselt esimese leppetrahvinõude 14.03.2019, mille maksetähtaeg oli 28.03.2019. See tähendab, et 14.03.2019 esitatud leppetrahvinõude tasumise tähtpäev oli 28.03.2019 ning leppetrahv muutus sissenõutavaks 29.03.2019 ja oleks aegunud 29.03.2022. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 01.03.2022, s.o enne nõude aegumist. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Kuivõrd juba ajaliselt esimene hageja esitatud leppetrahvi nõue ei ole aegunud, ei saa aegunud olla ka kõik ajaliselt järgnevad leppetrahvid.
15.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
16.Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud juhtumitel sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu tingimusi. Vaidlusaluse parkimislepingu kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja on 13 korral parkimislepingu rikkumise eest (parkimistasu maksmata jätmise eest) nõudnud leppetrahvi summas 13x40 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu. Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne
õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17.Kuivõrd asjas puudub vaidlus, et eelviidatud kuupäevadel oli kostja sõiduki omanik, on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud lepingute osapoolteks on hageja ja kostja. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi, et jättis parkimistasu tasumata. Parkimistingimuste kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 57 eurot. Kostja jättis 14.03.2019, 23.05.2019, 19.06.2019, 05.09.2019, 11.10.2019, 07.11.2019, 23.01.2020, 11.06.2020, 27.08.2020, 29.10.2020, 11.12.2020, 22.01.2021 ja 23.01.2021 kuupäevadel lepingust tuleneva parkimistasu maksmata, mistõttu on ta kohustatud parkimislepingu p 8 järgi tasuma hagejale leppetrahvi kogusummas 520 eurot. Hageja on tõenditena esitanud pildid sõiduautost numbrimärgiga XXXXXX, millel on kuupäev, millal on sõiduauto parkimistingimusi rikkudes parkinud hageja opereeritaval parkimisalal (dtl 29-53). Lisaks on hageja esitanud fotodena parkimisalal olevatest infotahvlitest lepingutingimuste kohta (dtl 55-59). Hageja on tõendid esitanud selle kohta, et kostja hageja parkimisajal lepingutingimusi rikkudes parkis. Eelviidatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Lisaks on tõendatud asjaolu, et kostjale kuuluv sõiduauto numbrimärgiga XXXXXX hageja esiletoodud leppetrahvi koostamise kuupäevadel hageja esiletoodud parklas parkis. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvid kogusummas 520 eurot.
18.Lisaks leppetrahvidele nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu summas 10 eurot. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile saadetud päringute eest riigilõivude tasumisega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot. Hageja on teinud 10 päringut Transpordiametile sõiduki omaniku teadasaamiseks (dtl 88). Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulude nõue põhjendatud sissenõudmiskuluna st hüvitisena meeldetuletuskirjade saatmise eest, kuivõrd tegemist on menetluskuluga – dokumentaalse tõendi saamise kuluna ja kohus otsustab selle kulu väljamõistmise menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise korras.
19.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 520 eurot. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
21.Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 175 eurot.
22.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 175 eurot põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka Transpordiametile päringu tegemiseks tasutud riigilõivud kokku summas 10 eurot.
TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja on kandnud kulu Transpordiametile registripäringu tegemise eest summas 10 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja kulu registrisse päringu tegemiseks tuleb käsitleda menetluskuluna. Hageja on hagiavalduse lisana esitanud kohtule liiklusregistri andmed sõiduki omaniku kohta. Kohus leiab, et Maanteeametile liiklusregistri päringu tegemise kulu summas 10 eurot on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 180 eurot (riigilõiv summas 175 eurot + registripäringu kulu summas 10 euro) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja.
23.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks seega 185 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
24.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.