2-21-13438/49 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

T R esitas 26.08.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse T T vastu ebaõigusete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju nõudes koos taotlusega menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks. Harju Maakohus jättis oma 14.09.2021 määrusega menetlusabi andmata ja andis T Rle tähtaja riigilõivu tasumiseks. T R esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule ning Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 11.10.2021 määruse maakohtu määruse ning rahuldas T R taotluse riigilõivu tasumisest vabastamise osas. Tallinna Ringkonnakohus vabastas T R täielikult hagiavalduselt riigilõivu tasumisest ning saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Harju Maakohus küsis T T seisukohta hagiavalduse menetlusse võtmise osas. T T esitas 22.11.2021 kohtule oma seisukoha hagiavalduse menetlusse võtmise osas. T T palus kohtul keelduda hagi menetlusse võtmisest, sest on olemas kohtuotsus tsiviilasjas xxx, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. T T palus mitte anda hagejale menetlusabi, sest hageja on esitanud ebaõigeid andmeid oma majandusliku seisukoha kohta. Juhul, kui kohus otsustab asja menetlusse võtta, määrata kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 3500 eurot. Maakohus võttis asja 24.11.2021 menetlusse ja kohustas hagejat tasuma menetluskulude tagatist. Kohus selgitas, et tagatise tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbivaatamata. Hageja vaidlustas 06.12.2021 maakohtu määruse menetluskulude tagatise nõudes ja Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse 20.05.2022 rahuldamata. Kohus andis hagejale 21.06.2022 uue tähtaja menetluskulude tagatise tasumiseks ning kostjale menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus selgitas täiendavalt, et jätab hagi läbivaatamata, kui tagatist ei tasuta. Kostja esitas 04.07.2022 kohtule menetluskulude nimekirja ja palus määrata tsiviilasjas nr 2-2113438 T T menetluskuludeks Harju Maakohtus 3321,68 eurot (lisandub käibemaks) ning mõista menetluskulud koos VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivisega välja T Rlt. Hageja esitas 11.07.2022 kohtule taotluse ja vastuväited kostja menetluskuludele. Hageja palub tühistada kostja poolt 22.11.2021 kohtule esitatud menetlusdokument koos taotlustega. Hageja leiab, et kostja 22.11.2021 vastus on esitatud hilinemisega, sest menetluskulude nimekirjas märgib kostja, et sai kohtu 02.11.2021 määrusse kätte vähemalt 03.11.2021, järelikult pidi ta esitama oma seisukoha kohtule 17.11.2021. Kostja valetamine viis kohtu eksiteele ning vale määruse tegemiseni, seega tuleb tühistada kostja taotlus menetluskulude tagatise nõudmiseks ja kostjat ja tema esindajat karistada. Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud tagatise taotlust, seega tuleb kohtul tühistada ka kohtumäärus, millega tagatist nõuti. Hageja esitas 14.08.2022 oma täiendavad seisukohad, mis sisult kordasid 11.07.2022 menetlusdokumendis esitatut ja palus lisaks eelnevale jätta tähelepanuta kostja menetluskulude nimekiri ja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks, sest see on esitatud tähtaega ületades. Hageja palub määrata kosja menetluskuludeks 0 eurot või alternatiivselt jätta menetluskulud poolte kanda ning võtta asja juurde lisatud tõendid. Hageja hinnangul on kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja hilinenult. Kohus kohustas 21.06.2022 määrusega kostjat esitama nimekirja 10 päeva jooksul so 1.07.2022, kostja sai määruse kätte e-toimiku kaudu 28.06.2022, kuid esitas nimekirja 04.07.2022. Kostja ei ole esitanud

vandeadvokaat Mari Männiko esindusõigus, hageja järeldab, et ta esines menetluse nõustajana. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Menetluskulude tekkimise vastutus lasub kostjal endal, sest ta valetas menetluses. Puudub põhjuslik seos hageja käitumise ja kostjal kahju tekkimise vahel. Kostja taotlused menetluskulude tagatise saamiseks ei ole põhjendatud, kulude suurus on ülepaisutatud. Hagejalt menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Hagi esitamise tingis kostja käitumine, kostja tegevuse tõttu on hageja jäänud ilma inimväärikusest, hageja on sügava vaimse ja liikumispuudega töövõimetu isik. Tema tervis on nõrk ja majanduslik toimetulek puudulik. Kohtumääruse põhjendused Kohtu hinnangul tuleb hagi jätta läbivaatamata, sest hageja ei ole tasunud kostja menetluskulude tagatist vastavalt kohtu poolt määratud tähtajale. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 196 lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, et majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. TsMS § 197 järgi võib kohus jätta hagi läbivaatamata, kui hageja kohtu määratud tähtajaks tagatist ei tasu. Kohus kohustas hagejat oma 24.11.2021 määrusega tasuma kostja menetluskulude tagatise 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.05.2022 määrusega maakohtu 24.11.2021 määruse jõusse. Seega oli hagejal kohustus tasuda kostja menetluskulude tagatis. Kohus andis hagejale 21.06.2022 kirjaga täiendava, 10-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja sai kirja avaliku e-toimiku vahendusel kätte 21.06.2022, seega oli tal kuni 01.07.2022 aega menetluskulude tagatise tasumiseks. Hageja seda teinud ei ole. Järelikult on täidetud TsMS § 197 nimetatud tingimused hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus jätab hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel, sest hageja ei ole andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § § 168 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 168 lg 3-5 nimetatud erisusi menetluskulude jaotuse osas st pooled ei ole sõlminud kompromissi, hageja ei ole võtnud hagi tagasi ega sellest loobunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 162 lg 4, § 163 ja 164) näeb kohtu kaalutlusõiguse menetluskulude jaotuse osas hagilises asjas ette üksnes siis, kui kohus lahendab asja sisuliselt st teeb otsuse, või on tegemist hagilise perekonnaasjaga. Hagi läbivaatamata jätmisel ei ole kohtul kaalutlusõigust menetluskulude jaotuse osas. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus märgib hageja 11.07. ja 14.08.2022 taotluste osas järgmist. Taotlus tühistada kostja 22.11.2021 menetluskulude tagatise taotlus, sest see on esitatud tähtaega ületades. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et kohus ei saa tühistad menetlusosalise taotluseid ega seisukohti, kohus saab tähtaega ületava taotluse TsMS § 331 lg 1 alusel tagastada ja seda mitte menetleda või jätta põhjendamatu taotlus rahuldamata.

Tähtaegade arvutamine kohtumenetluses käib TsÜS ja TsMS § 62 jj sätestatu alusel. TsÜS § 136 lg 1 ja lg 8 kohus andis oma 02.11.2021 kirjaga kostjale aega 14 päeva kirja kättesaamisest, esitada oma seisukoht. Kostja esindaja on avaliku e-toimiku kaudu dokumendi kätte saanud 8.11.2021, tähtaeg hakkas kulgema TsÜS § 135 lg 1 järgi järgmisel päeval ja lõppes 14.päeval kell 23.59. Seisukoht on esitatud 22.11.2021, järelikult on see esitatud tähtaegsel. Kohus saab menetlusdokumentide kättetoimetamisel lähtuda seaduses sätestatust st avaliku e-toimiku kirjest, mitte menetlusdokumendis nimetatud suvalisest kuupäevast. Järelikult oli kostja taotlus esitatud tähtaegselt ning kohtul puudub alus seda tagastada, liiatigi olukorras, kus selles esitatud taotlus on kohtu poolt rahuldatud ja selle õigus on kõrgema astme kohtus kinnitust leidnud. Res judicata põhimõttest ja menetlusökonoomia ning menetlusõiguste heas usus kasutamise põhimõttest lähtuvalt ei saa kohus mitu korda võtta seisukohta ühe ja sama, juba otsustatud taotluse osas. Pooltel peab olema menetluses kindlus, et kui kohus on seisukoha mõne taotluse osas võtnud, siis kohus jääb sellele ka kindlaks. Erandid on selles osas seadusega ette nähtud, eelkõige tuleb silmas pidada, et kohus saab ise oma menetluslikku otsust muuta ja sellel saab esitada määruskaebuse. Hageja on menetluse käigus mõlemad võimalused ära kasutanud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist menetlusõiguste heas usus kasutamisega, kui hageja pidevalt erinevatel põhjustel, pärast määruskaebemenetluse lõppu, veel kord proovib vaidlustada kohtu otsustust menetluskulude tagatise nõudmise õiguspärasuse üle. Hageja taotlus karistada kostjat ja kostja esindajata kohtule valetamise eest. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et kostjal on õigus ennast kohtumenetluses kaitsta kõikide seadusega määratud menetluslike õigustega mh õigusega saada menetluskulude tagatist. Kohus on kaalunud kostja taotluse põhjendatust ning hinnanud sellekohaseid tõendeid ja leidnud, et taotlus on põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 45 lg 4 alusel kostjat või tema esindajat trahvimise. Kohtu hinnangul on kostja ja tema esindaja kasutanud menetlusõiguseid heas usus, pole menetlusega venitanud, seda koormanud või muul moel takistanud. Hageja taotlus tühistada menetluskulude tagatise määrus. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Hageja on minetanud TsMS § 196 lg 4 õiguse nõuda määruse tühistamist, sest ta on juba määruskaebuse esitanud ja see on jäänud rahuldamata. Menetluskulude suuruse ja põhjendatuse osas märgib kohus järgmist. Kohtu hinnangul on kostja taotlus esitatud tähtaegselt, sest kostja esindaja on kohtu 21.06.20222 kirja kätte saanud 28.06.2022 ning tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks hakkas kulgema 29.06.2022. Kohus on eelnevalt selgitanud tähtaegade arvestamist tsiviilkohtumenetluses ega korda seda. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on kostjale osutatud õigusabiteenust 24 tunni ulatusse hinnaga 140 eurot ühe tunni eest, kogusummas 3321,68 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulude suurus ja osutatud teenuse maht põhjendatud. Kostja esindaja on vastanud kohtu nõuetele tähtaegselt, tema koostatud menetlusdokumendid on sisukad, mõistliku pikkusega ja täpsed. Kohus rõhutab, et menetluse algatas hageja ning ka määruskaebemenetlused on olnud hageja initsiatiiv, olgugi, et hageja oleks saanud neid vältida. Kohus on korduvalt hagejale selgitanud hagi vähest perspektiivi ning andnud võimaluse menetlusest loobuda. Kohtu hinnangul on hageja märkused, et kostja ise põhjustas kohtumenetluses endale kulud, küüniline ja kohatu. Hagi esitamine on üksnes hageja valik, tegemist ei ole olnud õigusliku konfliktiga, mille lahendamine kohtu abil oleks hagejale olnud eluliselt vajalik, kostja on artikleid kirjutades

tegutsenud oma erialasest pädevusest lähtuvalt ning varasemates menetlustes ajakirjandusväljaannete vastu on kohtud jõudnud järeldusele, et artiklite avaldamine on olnud õiguspärane. Menetluskulude hüvitamine on oma olemusel kahju hüvitamise eriliik, mille puhul eeldatakse, et kohtuasjaga seotud kulutused on põhjuslikus seoses kulude tekkimisega. Kohtul on õigus hinnata kulude suurust ja põhjendatust, samuti seotust kohtuasjaga, kuid selle käigus ei pea analüüsima kõiki tavapäraseid kahju hüvitamise elemente sh süüd. Süü osas peab kohus vajalikuks märkida, et tsiviilõiguslikes suhetes eeldatakse süüd st süü puudumist peab tõendama hageja, mitte kostja. Väärib märkimist, et hageja enda menetlusdokumendid on pikad ja ohtrasõnalised, ta on esitanud korduvalt samasisulisi taotluseid, tarbetuid vastuväiteid ja taotluseid (kohtuniku taandamine, vastuväited kohtu tegevusele), mis on jäänud rahuldamata. Tarbetute taotlustega tutvumine on olnud kostja esindajale ajamahukas, samuti on olnud vajalik esitada sisulised vastuargumendid kõikide hageja esitatud väidete osas, mis kõik omakorda kajastuvad õigusabiteenuse mahus. Tunnitasu suuruse osa märgib kohus, et 140 eurot tunni eest on tavapärane õigusabiteenuse hind. Kostja esindaja on pikaajalise töökogemuse vandeadvokaat, kelle tööle ei ole kohtul etteheiteid, tema töö kvaliteet kajastub ka esitatud menetlusdokumentides, seega ei ole kohtu hinnangul kostja esindaja töötasu suurus ülepaisutatud. See on põhjendatud ja kooskõlas tehtud tööga ning kohtu hinnangul tuleb kostja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks rahuldada esitatud mahus. TsMS § 144 p 1 järgi on menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud. Vandeadvokaadi puhul eeldatakse TsMS § 226 lg 1 järgi esindusõigus olemasolu ning volikirja esitamine ei ole vajalik. Mari Männiko on kinnitanud menetluses oma esindusõigust kostja esindamiseks. Kohtul puudub alus kahelda esindusõiguse olemasolus, Mari Männiko on Eesti Advokatuuri liige ja vandeadvokaat, seega on ta esinenud menetluses esindajana, mitte nõustajana. Hageja väited esindusõiguse puudumise kohta on otsitud ja tema järeldused ebaõiged. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi kohtul puudub kaalutlusruum menetluskulude poolte kanda jätmisel või menetluskulude vähendamiseks kohtu suval, ei ole see ka sisuliselt põhjendatud. Sotsiaalriigi põhimõte, millele hageja viitab, nõuab ühiskonna sidususe eest seismist. Hageja on oma tegevusega seda sidusust ise põhjendamatult riivanud ja tal tuleb arvestada sellekohaste õigusike tagajärgedega. Hageja on, vaatamata oma väidetavale kehvale majanduslikule olukorrale, korduvalt algatanud samasisulisi kohtuvaidluseid. Kohtu infosüsteemist nähtub, et hagejal oli 2021.aastal (23.11.2021 seisuga) pooleli või lõppenud 24 tsiviilvaidlust erinevates kohtutes, lisaks haldus- ja kriminaalasjad, kus ta on enamasti hageja. Kohtud on korduvalt leidnud (tsiviilasjas xxx, xxx), et hageja majanduslik seisund võimaldab tal maksta riigilõivu ja palgata endale esindaja. Mitmed hagid on esitatud mittevaralise kahju nõudes. Käesoleval ajal (16.08.2022) on kohtu infosüsteemis hageja kohta 148 erinevat kirjet, millest 39 haldus- ja tsiviilkohtumenetlust on alustatud hageja initsiatiivil. Kohtu jaoks ei ole usutavad hageja väited, et tema vaimne võimekus ei võimalda tal kohtumenetluses osaleda või tema füüsiline puue oleks aluseks menetluskulude vähendamiseks nullini. Hageja on oma enda käitumisega näidanud, et tema puude aste ei ole takistuseks kohtumenetluste algatamisel. Samuti ei ole tema tervislik seisund olnud takistuseks osalemiseks aktiivses majandustegevuses. Äriregistri andmetel on hageja OÜ S L ja MTÜ T tegelik kasusaaja. MTÜ T on OÜ S L ainuosanik ning mõlema ühingu juhatuse liikmeks on hageja. OÜ S L 2020 majandusaasta aruande järgi on ühingu kasum üle 52 000 euro. Ka on hageja avaldanud tsiviilasjas xxx, et ta müüb oma loomingut.