(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-13438
Kohtuasi
XX hagi YY vastu mittevaralise kahju ja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.08.2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, e-post: xxxxxxxx@xxx) Kostja (vastustaja): YY (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2022. a määrus osas, milles maakohus rahuldas YY taotluse menetluskulude kindlaks määramiseks ning mõistis XXlt (XX) YY kasuks välja menetluskulu suuremas ulatuses kui 1680 eurot ning teha selles osas uus määrus, millega jätta YY menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 1680 eurot ületavas osas ning täiendada määruse resolutsiooni menetluskulude jaotusega ja määrata, et menetluskulud maakohtus jäävad hageja kanda. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 17.08.2022. a määrus muutmata.
2.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
6.Välja mõista XXlt (XX) menetluskulu 1680 eurot ning alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses YY kasuks. XX määruskaebus rahuldada osaliselt. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebusmenetluses ja rahuldada kostja YY taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista hagejalt XX kostja YY kasuks välja menetluskulud 504 eurot. Jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata 1545,60 euro ulatuses. Hageja XX on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (504 eurot) tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Asendada määruse avalikustamisel arvutivõrgus hageja nimi initsiaalide või tähemärkidega ning mitte avalikustada hageja isikukoodi ja aadressiandmeid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punktidele 1-6 võib esitada määruskaebuse on Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagi läbi vaatamata jätmise ning hageja isikuandmete avaldatamata jätmise osas ei ole määrus edasikaevatav. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 26.08.2021. a Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju nõudes.
2.Harju Maakohus küsis kostjalt hagiavalduse menetlusse võtmise osas seisukohta. YY esitas 22.11.2021.a Harju Maakohtule seisukoha hagiavalduse menetlusse võtmise osas ning palus kohtul keelduda hagi menetlusse võtmisest, kuna on olemas kohtuotsus tsiviilasjas x-xx-xxx, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kostja palus mitte anda hagejale menetlusabi, sest hageja on esitanud oma majandusliku seisukoha kohta ebaõigeid andmeid. Juhul, kui kohus otsustab asja menetlusse võtta, määrata kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 3500 eurot.
3.Harju Maakohus võttis hagiavalduse 24.11.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas hagejat tasuma menetluskulude tagatist selgitades, et tagatise tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbivaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse maakohtu määrusele 20.05.2022. a määrusega rahuldamata.
2-21-13438
4.Harju Maakohus andis hagejale 21.06.2022. a määrusega uue tähtaja menetluskulude tagatise tasumiseks ning kostjale menetluskulude nimekirja esitamiseks, selgitades täiendavalt, et jätab hagi läbivaatamata, kui tagatist ei tasuta.
5.Kostja esitas 04.07.2022.a Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja ja palus määrata menetluskuludeks 3321,68 eurot (lisandub käibemaks) vastavalt lisatud nimekirjale ning mõista menetluskulud XXlt koos VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivisega välja. Kostja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus tegi 17.08.2022. a määruse, millega jättis XX hagi YY vastu mittevaralise kahju ja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes läbivaatamata (resolutsiooni punkt 1); jättis rahuldamata hageja taotlused tühistada kostja 22.11.2021. a menetlusdokument ja Harju Maakohtu 24.11.2021. a menetluskulude tagatise nõudmise määrus ning karistada YYd ja tema esindajat Mari Männikot (resolutsiooni punktid 2-4); rahuldas YY taotluse menetluskulude kindlaks määramiseks (resolutsiooni punkt 5); mõistis XXlt välja menetluskulu 3321,68 eurot ning alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses YY kasuks (resolutsiooni punkt 6).
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb jätta hagi läbivaatamata, sest hageja ei ole tasunud kostja menetluskulude tagatist vastavalt kohtu poolt määratud tähtajale ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tugines TsMS § 196 lg 1 p-le 3 ja §-le 197, mille järgi võib kohus jätta hagi läbivaatamata, kui hageja kohtu määratud tähtajaks tagatist ei tasu.
8.Kohus kohustas hagejat oma 24.11.2021. a määrusega tasuma kostja menetluskulude tagatise 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.05.2022. a määrusega maakohtu 24.11.2021. a määruse jõusse. Seega oli hagejal kohustus tasuda kostja menetluskulude tagatis. Kohus andis hagejale 21.06.2022. a kirjaga täiendava, 10-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja sai kirja avaliku e-toimiku vahendusel kätte 21.06.2022. a, seega oli tal kuni 01.07.2022. a aega menetluskulude tagatise tasumiseks. Hageja seda teinud ei ole, millega on täidetud TsMS § 197 nimetatud tingimused hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus jättis hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel, kuna hageja ei ole andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.
9.TsMS § § 168 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 168 lg 3-5 nimetatud erisusi menetluskulude jaotuse osas st pooled ei ole sõlminud kompromissi, hageja ei ole võtnud hagi tagasi ega sellest loobunud. TsMS § 162 lg 4, § 163 ja 164 näeb kohtu kaalutlusõiguse menetluskulude jaotuse osas hagilises asjas ette üksnes siis, kui kohus lahendab asja sisuliselt st teeb otsuse, või on tegemist hagilise perekonnaasjaga. Hagi läbivaatamata jätmisel ei ole kohtul kaalutlusõigust menetluskulude jaotuse osas. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.
10.Menetluskulude suuruse ja põhjendatuse osas märkis kohus, et kostja taotlus on esitatud tähtaegselt, sest kostja esindaja on kohtu 21.06.2022. a kirja kätte saanud 28.06.2022. a ning tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks hakkas kulgema 29.06.2022. a. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on kostjale osutatud õigusabiteenust 24 tunni ulatusse hinnaga 140 eurot ühe tunni eest, kogusummas 3321,68 eurot.
2-21-13438
11.Kohtu hinnangul on menetluskulude suurus ja osutatud teenuse maht põhjendatud. Kostja esindaja on vastanud kohtu nõuetele tähtaegselt, tema koostatud menetlusdokumendid on sisukad, mõistliku pikkusega ja täpsed. Menetluse algatas hageja ning ka määruskaebemenetlused on olnud hageja initsiatiiv, olgugi, et hageja oleks saanud neid vältida. Kohus on korduvalt hagejale selgitanud hagi vähest perspektiivi ning andnud võimaluse menetlusest loobuda. Kohtu hinnangul on hageja märkused, et kostja ise põhjustas kohtumenetluses endale kulud, küüniline ja kohatu. Hagi esitamine on üksnes hageja valik, tegemist ei ole olnud õigusliku konfliktiga, mille lahendamine kohtu abil oleks hagejale olnud eluliselt vajalik, kostja on artikleid kirjutades tegutsenud oma erialasest pädevusest lähtuvalt ning varasemates menetlustes ajakirjandusväljaannete vastu on kohtud jõudnud järeldusele, et artiklite avaldamine on olnud õiguspärane.
12.Menetluskulude hüvitamine on oma olemusel kahju hüvitamise eriliik, mille puhul eeldatakse, et kohtuasjaga seotud kulutused on põhjuslikus seoses kulude tekkimisega. Kohtul on õigus hinnata kulude suurust ja põhjendatust, samuti seotust kohtuasjaga, kuid selle käigus ei pea analüüsima kõiki tavapäraseid kahju hüvitamise elemente sh süüd. Tsiviilõiguslikes suhetes eeldatakse süüd st süü puudumist peab tõendama hageja, mitte kostja. Väärib märkimist, et hageja enda menetlusdokumendid on pikad ja ohtrasõnalised, ta on esitanud korduvalt samasisulisi taotluseid, tarbetuid vastuväiteid ja taotluseid (kohtuniku taandamine, vastuväited kohtu tegevusele), mis on jäänud rahuldamata. Tarbetute taotlustega tutvumine on olnud kostja esindajale ajamahukas, samuti on olnud vajalik esitada sisulised vastuargumendid kõikide hageja esitatud väidete osas, mis kõik omakorda kajastuvad õigusabiteenuse mahus.
13.Tunnitasu suuruse osa märkis kohus, et 140 eurot tunni eest on tavapärane õigusabiteenuse hind. Kostja esindaja on pikaajalise töökogemuse vandeadvokaat, kelle tööle ei ole kohtul etteheiteid, tema töö kvaliteet kajastub ka esitatud menetlusdokumentides, seega ei ole kostja esindaja töötasu suurus ülepaisutatud. See on põhjendatud ja kooskõlas tehtud tööga ning kohtu hinnangul tuleb kostja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks rahuldada esitatud mahus.
14.TsMS § 144 p 1 järgi on menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud. Vandeadvokaadi puhul eeldatakse TsMS § 226 lg 1 järgi esindusõigus olemasolu ning volikirja esitamine ei ole vajalik. Mari Männiko on kinnitanud menetluses oma esindusõigust kostja esindamiseks. Kohtul puudub alus kahelda esindusõiguse olemasolus, Mari Männiko on Eesti Advokatuuri liige ja vandeadvokaat, seega on ta esinenud menetluses esindajana, mitte nõustajana. Hageja väited esindusõiguse puudumise kohta on otsitud ja tema järeldused ebaõiged.
15.Kuigi kohtul puudub kaalutlusruum menetluskulude poolte kanda jätmisel või menetluskulude vähendamiseks kohtu suval, ei ole see ka sisuliselt põhjendatud. Sotsiaalriigi põhimõte, millele hageja viitab, nõuab ühiskonna sidususe eest seismist. Hageja on oma tegevusega seda sidusust ise põhjendamatult riivanud ja tal tuleb arvestada sellekohaste õiguslike tagajärgedega.
16.Hageja on, vaatamata oma väidetavale kehvale majanduslikule olukorrale, korduvalt algatanud samasisulisi kohtuvaidluseid. Kohtu infosüsteemist nähtub, et hagejal oli 2021.aastal (23.11.2021. a seisuga) pooleli või lõppenud 24 tsiviilvaidlust erinevates kohtutes, lisaks haldus- ja kriminaalasjad, kus ta on enamasti hageja. Kohtud on korduvalt leidnud (tsiviilasjas y-yy-yyyy, c-cc-cccc), et hageja majanduslik seisund võimaldab tal maksta riigilõivu ja palgata endale esindaja. Mitmed hagid on esitatud mittevaralise kahju nõudes. Käesoleval ajal (16.08.2022. a) on kohtu infosüsteemis hageja kohta 148 erinevat kirjet, millest 39 haldus- ja tsiviilkohtumenetlust on alustatud hageja initsiatiivil. Kohtu jaoks ei ole usutavad hageja väited, et tema vaimne võimekus ei võimalda tal kohtumenetluses osaleda või tema füüsiline puue
2-21-13438 oleks aluseks menetluskulude vähendamiseks nullini. Hageja on oma enda käitumisega näidanud, et tema puude aste ei ole takistuseks kohtumenetluste algatamisel. Samuti ei ole tema tervislik seisund olnud takistuseks osalemiseks aktiivses majandustegevuses. Äriregistri andmetel on hageja OÜ Xxxxxxxxxxx ja MTÜ Yyyyyyyyy tegelik kasusaaja. MTÜ Yyyyyyyyy on OÜ Xxxxxxxxxxx ainuosanik ning mõlema ühingu juhatuse liikmeks on hageja. OÜ Xxxxxxxxxxx 2020 majandusaasta aruande järgi on ühingu kasum üle 52 000 euro. Ka on hageja avaldanud tsiviilasjas w-ww-wwww, et ta müüb oma loomingut.
17.Kohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ja TsMS § 177 lg 4 järgi. XX peab tasuma YYle kostja menetluskulu 3321,68 eurot (käibemaksuta) ning alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Määruskaebus
18.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse p-d 1, 5 ja 6 ning teha maakohtust erinev otsus, millega jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda või saata asi alternatiivselt uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtusse, jätta määruskaebusega seotud kulud kostja kanda ning märkida kaebuse esitaja nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada kaebaja isikuandmeid (isikukood, sünniaeg, aadress).
19.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme.
20.Kostja õigusabikulude väljamõistmine hagejalt on äärmiselt ebaõiglane. Esmalt jääb hagejale arusaamatuks, kuidas riivas hageja ise sotsiaalriigi põhimõtet ja sotsiaalset sidusust – kohus pole seda põhjendanud ega välja toonud asjaolusid, millest kohus sellise järelduse tegi. Igal inimesel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja võis selle õiguse kaotada kui ta pole võimeline maksma tagatist kostja menetluskulude katteks. Lisaks sellele, et hageja ei saa oma õigusi kaitsta, peab ta kostjale maksma tema menetluskulud. Seda saab käsitleda erandliku asjaoluna, mida maakohus arvestanud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse TsMS § 162 lg-t 4 ka menetluse lõpetamisel ilma sisulist lahendit tegemata.
21.TsMS § 162 lg-t 4 kohaldamine on põhjendatud. Kostja menetluskulude hageja kanda jätmine viib ta väga suurte majanduslike raskusteni, sest hagejal ei olnud menetluse jooksul majanduslikku võimalust isegi riigilõivu tasuda ja talle anti menetlusabi. Hageja kasutas oma õigusi heauskselt ning käitus heauskselt, proovis enne kohtumenetluse alustamist kompromissi leida, kuid kostja ei reageerinud hageja pakkumistele. Kostja menetluskulud on tekkinud kohtumenetluses asja ettevalmistavas staadiumis. Sisuliselt laastab menetluskulude väljamõistmine hageja majanduslikult, hageja ei suuda tervisliku seisundi tõttu raha teenida ja sattub veelgi suuremasse võlalõksu. Hageja 11.07.2022. a ja 14.08.2022. a esitatud tõendid kinnitavad, et hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik välja mõista kostja menetluskulud, sest hageja tervislik seisund ei võimalda tal praegu ega tulevikus raha teenida. Hageja on sügava vaimse ja liikumispuudega 100 % töövõimetu isik, kelle ainsad sissetulekud on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Hagejal puudub vara ning võimekus tervislikust seisundist tulenevalt endale lisasissetulekuid teenida. Hageja peab hakkama saama suurte võlakohustustega, maksma üüri, keskmisest kõrgemate tervisekulutustega, toidu ja muude kuludega. Hageja pole suutnud endale viimase 5. aasta jooksul osta mitte ühtegi riideeset. Maakohtu määrusest ei selgu, kas maakohus arvestas hageja esitatud tõenditega või mitte.
2-21-13438
22.Maakohus ei rakendanud TsMS § 175 lg-t 1, kuigi hageja esitas kostja menetluskulude osas vastuväited. Maakohus üllatas sellega, et luges kostja põhjendatud menetluskuludeks isegi kohtueelsed menetluskulud, millede hüvitamist taotles kostja TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsioonide alusel.
23.Kostja esitas 04.07.2022. a menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude hüvitamise taotluse tähtaega ületades ning see polnud menetluskõlblik, kuna maakohus kirjutas 21.06.2022. a määruses järgmist: „ Kostjal on võimalik esitada kohtule 10 päeva jooksul oma menetluskulude nimekiri. Vastavalt seadusele tuleb kohtumäärus täita selliselt nagu see on välja antud. Kostja sai e-toimiku andmetel kohtumääruse kätte 28.06.2022. a, seega oli kostjal 3 tööpäeva aega menetluskulude nimekirja tähtaegseks (01.07.2022. a) esitamiseks. Kostja esitas menetluskulude nimekirja kohtule alles 04.07.2022. a ega ole tähtaja ennistamist taotlenud. Seega tuleb jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
24.Maakohus on hageja suhtes olnud erapoolik. Kohtunik seab kahtluse alla arstide, teiste riigiasutuste ja teiste kohtunike poolt tehtavad kaalutlusotsused seoses hageja tervisliku seisundiga. Hagejale jääb arusaamatuks, millises majandustegevuses ta aktiivselt osaleb. Kohtu viide mõistele kasusaaja pole asjakohane, sest tegelik kasusaaja on äriregistris informatiivse eesmärgiga, see ei anna juhatuse liikmele seadusest tulenevaid varalisi õigusi, õigust palka saada ega õigust ammugi dividendi saada. Kohtu viide OÜ Xxxxxxxxxxx 2020 a. kasumile pole samuti asjakohane, sest hagejal pole kõnealuse summaga mingisugust puutumust, samuti eirab maakohus fakti, et ettevõtte teenis 2021. a. 35 000 eurot kahjumit ja ettevõttel puudub sisuliselt alates 2020. a. suvest käive, majandustegevus jms. Hageja otsib pikemat aega kedagi, kes võtaks ettevõtte juhtimise üle, kuid pole huvilist leidnud. Maakohtu argumentatsioonist ei selgu, millised asjaolud tingisid kohtu seisukoha, et hageja riivas ise põhjendamatult sotsiaalriigi põhimõtet ja ühiskonna sidusust. Maakohtu seisukoht, justkui kvalifitseerus hagiavaldus perspektiivituks, on ebausaldusväärne, sest läheb vastuollu kohtu enda tegevuse ja seisukohtadega, kuna maakohus võttis 24.11.2022. a hagiavalduse menetlusse ega tuvastanud hagiavalduses puudusi, mille kõrvaldamist ta oleks hagejalt nõudnud.
25.Hageja on seisukohal, et kostja esitatud menetluskulud pole esindaja kulud, kuna vandeadvokaat Mari Männiko pole oma volitusi tõendanud. Kui hageja seab kostja advokaadi esindusõiguse kahtluse alla, siis peab kohus andma kostjale kohustuse seda tõendada ning kui kostja seda ei tõenda, siis tuleb lähtuda hagimenetluses hageja esitatud kahtlustest, et kostja advokaat kvalifitseerub nõustajaks mitte esindajaks. Nõustaja kulusid ei hüvitata.
26.Kostja menetluskulude nimekiri on ülepaisutatud. Maakohus pole kaalutlusotsust hageja poolt esitatud vastuseisukohtadele vaatamata rakendanud. Esiteks on kostja üle paisutanud enda nõustaja tasu – 140 eurot pluss käibemaks. Samas küsib vandeadvokaat Mari Männiko õigusteenuse eest näiteks tsiviilasjas nr l-ll-llll (XX versus Xxxxxxxxxx) 130 eurot tunni eest. Käesolevas asjas on kostja õigustatud õigusabikulu 120 eurot tund koos käibemaksuga.
27.Kostja 03.11.2021. a hagimaterjali analüüs, nõupidamine kliendiga (ajakulu - 1h 50m summas 256,67 eurot) ja 17.11.2021. a vastus kohtunõudele seoses hagi menetlusse võtmise lahendamisega (ajakulu 2 h 50m summas 396,67 eurot) – mõlemad kulud on põhjendamata, sest hagiavaldus võeti menetlusse alles 24.11.2021. a.
28.Kostja 06.12.2021. a taotlus tähtaja pikendamiseks (ajakulu 0 h 30 m summas 65,00) on üle paisutatud, sest sisuliselt kirjutas kostja kohtule ainult ühe lause, mis koosnes 20 sõnast. Tegelikult pole kostja kohtutoimiku järgi 06.12.2021. a mitte ühtegi dokumenti esitanud,
2-21-13438 järelikult on 0 h 30 m kostja põhjendamata kulu. Alternatiivselt võiks määrata kostja ajakuluks maksimaalselt 0 h 5 minutit.
29.Kostja 20.12.2021. a vastuväide ja taotlus kohtuniku taandamiseks, kohtumäärustega tutvumine (3 h 20 m 433,33) – kostja ajakulu pole põhjendatud, sest kohtumäärustes on 2 lehekülge sisulist teksti, kõik ülejäänud on toimunud menetluse kirjeldus, mis kordub dokumendist-dokumenti. Põhjendatu ajakulu on 0 h 10 minutit.
30.24.01.2022. a kohtuniku taandamise taotluse ja kohtumäärusega tutvumine (1 h 40 m 233,33) pole põhjendatud, sest sellise kuupäevaga pole menetluses mitte ühtegi menetlusdokumenti.
31.Kostja 10.02.2022. a kohtu poolt 10.02.2022. a tehtud kohtumäärusega tutvumine (määruskaebusele seisukoha küsimine) (0 h 20 m 46,67), 14.02.2022. a 10.02.2022. a kohtumäärusele vastuse koostamine (määruskaebusele seisukoha esitamine) (1 h 50 m 256,67) ja 16.02.2022. a vastus hageja määruskaebusele (menetluskulude tagatis) (4 h 00 m 560,00) on põhjendatud kõigest 1 h ulatuses, sest kostja esindaja on koostanud dokumendi, millel on kõigest 2,5 lk sisulist teksti. Samas pole kostja pole kõnealustel päevadel kohtule asjas mitte ühtegi dokumenti esitanud, mistõttu on põhjendatud ajakulu 0 h.
32.Kostja 15.03.2022. a hageja 07.03.2022. a täiendava seisukohaga tutvumine 1 h 20 m 186,67, ajakulu on põhjendatud ainult 0 h 10 m ulatuses, sest hageja seisukoht sisaldas 2 lehekülge sisulist teksti, mille lugemiseks kulub 10 minutit.
33.Kostja 16.03.2022. a vastuse koostamine (09.03 kohtunõue) 3h 20m 466,67 ja 22.03.2022. a vastus määruskaebusele 1 h 20 m 186,67. Kostja ajakulu on põhjendamatu, sest kostja esindaja on koostanud sisuliselt 1,5 leheküljelise sisulise tekstiga dokumendi, ülejäänu kordab menetluse käiku jms. Äärmisel juhul on põhjendatud 1 h.
34.Kostja 10.05.2022. a 03.05.2022. a kohtunõudele vastuse koostamine 0 h 30 m 70,00 on põhjendamata, sest kostja esitas kohtule sisuliselt ühe lauselise teksti, millel puudub igasugune juriidiline keerukus, lause suurus oli 15 sõna. Põhjendatud kulu on maksimaalselt 3 minutit.
35.Kostja 23.05.2022. a Ringkonnakohtu määrusega tutvumine 1 h 10 m 163,33 on põhjendamata, sest sellisel päeval pole kohtus teinud mitte ühtegi otsust käesolevas asjas. Kui kostja peab silmas kohtu 20.05.2022. a määrust, siis sellel on kõigest 2 lehekülge sisulist teksti ja sellises mahus teksti lugemiseks kulub vandeadvokaadil maksimaalselt 0 h 10 minutit. Põhjendatud kulu oleks seega alternatiivselt maksimaalselt 10 minutit. Kostja põhjendatud ajakuluks on käesolevas asjas maksimaalselt 2 h ehk 240 eurot koos käibemaksuga.
36.Nagu faktilised asjaolud tõendavad, valetas kostja nii kohtule kui ka hagejale 02.11.2021. a kohtumääruse kättesaamise aja kohta, mistõttu puudus hagejal võimalus taotleda kohtult seda, et kohus ei arvestaks kostja 22.11.2021. a tagatise taotlusega, sest see oli esitatud kohtumääruses määratud tähtaega ületades ning kohus oleks pidanud selle tähelepanuta ja arvestamata jätma ning kostjale tagastama või mitte rahuldama taotlust. Menetluse edasine käik
37.Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja 04.07.2022. a s.o. kohtu poolt antud tähtaega järgides. Kostja esindaja on vandeadvokaat, kelle esindusõigust TsMS 226 lg 1 kohaselt eeldatakse. Kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud käesolevas menetluses ning vastavad tegelikkusele. Kostja esindaja tunnitasu
2-21-13438 140 eurot tunnis on põhjendatud ning vastab Riigikohtu praktikale. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on toodud TsMS § 371 ning seal toodud alustest tulenevalt ei pea kohus hagi menetlusse võtmisel hindama hagi rahuldamise perspektiivi. Hagi esitamisel on kulude tekkimine ettenähtav ning sellega peaks hageja ka kohtusse pöördumisel arvestama.
38.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel Harju Maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Arvestades, et hageja on maakohtu määruse vaidlustanud selle resolutsiooni punktide 1, 5 ja 6 osas, on maakohtu määrus ülejäänud osas TsMS § 466 lg-st 3 tulenevalt edasikaebamata jõustunud ning ringkonnakohus ei vasta sellega seonduvatele määruskaebuse väidetele.
40.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 pdele 1 ja 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas YY menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui 1680 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab YY menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 1680 eurot ületavas osas ning täiendab vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni menetluskulude jaotusega ja määrab, et menetluskulud maakohtus jäävad hageja kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub osas, milles vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi ei muuda, TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
41.Seoses hageja etteheidetega maakohtu kohtuniku erapoolikuse kohta märgib ringkonnakohus, et TsMS § 30 järgi võib kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes juhul, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud taandamisavalduse maakohtule 09.12.2021. a, mis on Harju Maakohtu esimehe 21.12.2021. a määrusega jäetud rahuldamata. TsMS § 24 lg 1 ja § 23 p 7 järgi võib menetlusosaline nõuda kohtuniku taandamist, kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad kohtutoimikus viited kohtuniku erapoolikusele. Ainuüksi asjaolu, et maakohus ei ole teinud hageja jaoks sobivaid lahendeid või menetluslikke otsustusi ei anna alust järeldada, et kohus oleks olnud erapoolik või kallutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja ringkonnakohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohtu kohtunik oleks käitunud menetluses erapoolikult. Nõustuda ei saa seisukohaga, et kohus on seadnud kahtluse alla arstide, teiste riigiasutuste ja teiste kohtunike poolt tehtavad kaalutlusotsused seoses hageja tervisliku seisundiga, kuna vaidlustatud määruse põhjendused sellist järeldust ei võimalda. Maakohus on ka õigesti järeldanud, et hageja osaleb aktiivses majandustegevuses, arvestades, et asjas esitatud tõendite pinnalt on hageja seotud OÜ-ga Xxxxxxxxxxx ja MTÜ-ga Yyyyyyyyy ja hageja ei ole oma kaebuse väidet, et ühingute majandustegevus on lõppenud, põhistanud. Maakohtu hilisem seisukoht hagi perspektiivitusest ei ole ka vastuolus maakohtu enda varasema tegevusega, so hagi menetlusse võtmisega, kuna 24.11.2021. a määrusest nähtuvalt ei ole kohtu hinnangul
2-21-13438 võimalik käesolevas menetlusstaadiumis otsustada selle üle, kas sisuliselt on tegemist sama kohtuasjaga nagu tsiviilasi nr x-xx-xxx. Seega ei esine asjas maakohtu kohtuniku taandamise aluseid, mis võiksid anda alust vaidlustatud määruse tühistamiseks ja asja maakohtule tagasi saatmist uueks läbivaatamiseks.
42.Seoses määruskaebuse väidetega hagi läbi vaatamata jätmise osas selgitab ringkonnakohus, et ei saa käesoleva vaidluse käigus enam uuesti lahendada ja kontrollida maakohtu 24.11.2021. a määruse, millega kohus määras, et hagejal tuleb tasuda kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 3500 eurot, seaduslikkust. Seda on ringkonnakohus asja materjalidest nähtuvat teinud 20.05.2022. a määrusega, jättes maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata. Maakohtu eelnimetatud määrus on kohtute infosüsteemi andmetel jõustunud 08.06.2022. a. Hageja ei saa TsMS § 457 lg 1, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 koosmõjust tulenevalt jõustunud kohtulahendit uuesti vaidlustada. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et hageja on jätnud kohtu määratud tagatise tasumata, jättis maakohus hagi õigesti TsMS § 423 lg 1 p-le 12 tuginedes läbi vaatamata. Ringkonnakohtul puudub seaduslik alus selles osas maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
43.Seoses määruskaebuse väidetega menetluskulude jaotuse osas märgib ringkonnakohus esmalt, et iseenesest on kaebaja seisukoht, mille kohaselt on TsMS § 162 lg 4 rakendatav ka menetluste lõpetamisel ilma sisulist lahendit tegemata, õige. Kohtul on kõikidel juhtudel õigus kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 (vt RKTKm 3-2-1-4-11, 04.04.2011. a, p 10). Kuna maakohtu seisukoht, et TsMS § 164 näeb kohtu kaalutlusõiguse menetluskulude jaotuse osas hagilises asjas ette üksnes siis, kui kohus lahendab asja sisuliselt st teeb otsuse, või on tegemist hagilise perekonnaasjaga, on väär, tuleb see vaidlustatud määruse õiguslikest põhjendustest välja jätta.
44.Vaatamata eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole maakohtu diskretsiooni osas, mille kohaselt jättis kohus TsMS § 168 alusel menetluskulud hageja kanda, sekkumiseks alust. Nimelt sätestab TsMS § 162 lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt RKTKm 27.11.2019. a, 2-17-18531, p 20).
45.Praegusel juhul jäi hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel põhjusel, et hageja ei tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kontrollis ringkonnakohus tagatise tasumiseks kohustava maakohtu määruse seaduslikkust määruskaebemenetluses ning asus (samuti) seisukohale, et menetluskulude tagatise määramine on vaatamata hageja taotlusele maakohtu määrus tühistada ja jätta kostja taotlus rahuldamata, põhjendatud. Asjaolud, mille alusel hageja leidis, et tagatise nõudmine on TsMS § 196 lg 2 kohaselt välistatud, tuli esile tuua tagatise andmiseks kohustava määruse kaebemenetluses, mida hageja ringkonnakohtu 20.05.2022. a määrusest nähtuvalt teinud ei ole. Ringkonnakohus ei saa praeguses vaidluses neid asjaolusid enam hinnata. Arvestades, et maakohus hoiatas hagejat korduvalt hagi läbi vaatamata jätmise eest, juhul kui tagatis jääb tasumata ja määras selle tasumiseks ka täiendava tähtaja ning hagi läbi vaatamata on tingitud hagejast endast tulenevast põhjusest, ei ole menetluskulude hageja kanda jätmine määruskaebuses esile toodud ja erandlikena nimetatud asjaoludel ning viidatud tõenditele tuginevalt hageja suhtes TsMS § 162 lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seda oleks eelkirjeldatud asjaoludel hoopiski kostja menetluskulude kostja enda kanda jätmine.
2-21-13438 Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsustus, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 alusel jätta hageja kanda, õige. Kuna maakohus on vastuolus TsMS § 173 lg-ga 1 jätnud määruse resolutsioonis esitamata menetluskulude jaotuse, parandab selle minetuse ringkonnakohus määruskaebemenetluses, täiendades vaidlustatud määruse resolutsiooni menetluskulude jaotusega.
46.Nõustuda tuleb siiski selle määruskaebuse esitaja etteheitega, et vaidlustatud määrusest ei nähtu, kuidas hageja on oma tegevusega ühiskonna sidusust põhjendamatult riivanud. Kuivõrd ringkonnakohus ei saa maakohtu seisukohti ise sisutama hakata, tuleb vaidlustatud määruse õiguslikest põhjendustest see seisukoht välja jätta.
47.Nõustuda ei saa selle määruskaebuse väitega, et maakohus ei oleks tohtinud kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust sisuliselt lahendada. Kuigi on õige määruskaebuse esitaja väide, et 21.06.2022. a määrus ei sisaldanud märkust, et menetluskulude nimekiri tuleb kostjal esitada 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest, ei anna see alust kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse menetluskõlbmatuks või tähtajaväliseks pidamiseks. Nimelt sätestab TsMS § 63 esimene lause, et kohtu määratud tähtaja kulgemine algab menetlusdokumendi, milles on tähtaeg määratud, kättetoimetamisele järgnevast päevast, kui tähtaja määramisel ei ole ette nähtud teisiti. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et kostja sai 21.06.2022. a määruse kohtute infosüsteemi andmetel kätte 28.06.2022. a, tuli menetluskulude nimekiri, arvestades TsÜS § 135 lg 1 sätestatud tähtaja kulgemise algust, maakohtule esitada hiljemalt 08.07.2022. a. Kostja esitas selle 04.07.2022. a, seega tähtaegselt nagu maakohus õigesti leidis. Hageja arvamus, et kostjal oli aega kolm tööpäeva, on väär.
48.Nõustuda ei saa ka selle väitega, et kohus oleks pidanud kohustama kostjat tõendama oma lepingulise esindaja esindusõigust, kuna hageja selle kahtluse alla seadis. Nagu maakohus õigesti märkis, eeldatakse vandeadvokaadi puhul TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause järgi esindusõiguse olemasolu ning volikirja esitamine vajalik ei ole. Kohtupraktikas on sedastatud, et advokaadi esindusõiguse kontrollimist põhjendavaks asjaoluks tuleks lugeda ainult menetlusosalise põhistatud väited teise menetlusosalise esindaja esindusõiguse puudumise kohta (nt esindusõiguse väiksema mahu või esindaja volituse lõppemise kohta) (vt RKTKm 06.06.2012. a, 3-2-1-60-12, p 10). Kuna TsMS § 226 lg 1 kolmas lause on TsMS § 221 lg 2 esimese lause suhtes erinormiks ja hageja tugines oma vastuväidetes kostja menetluskuludele ainult sellele, et TsMS § 221 lg 2 esimese lause kohaselt tuli esitada ka lepingulise esindaja esindusõigust tõendav volikiri, leidis maakohus õigesti, et põhjust kostjat esindanud vandeadvokaadi esindusõiguse olemasolus kahelda ei ole. Alust selles kahelda ei ole ka ringkonnakohtul.
49.Ringkonnakohus ei nõustu ka selle määruskaebuse väitega, et kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku hind on ülepaisutatud. Kohtupraktika kohaselt sõltub põhjendatud tunnitasu suurus eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt RKTKm 21.06.2021. a, 2-1713164, p 10). Tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta peeti mõistlikuks varasemas kohtupraktikas (vt RKTKm 01.06.2016. a, 3-2-1-39-16, p 13). Uuemas kohtupraktikas on põhjendatuks peetud tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) (RKTK0 12.06.2019.a , 2-18-7296, p 25), 160 eurot (käibemaksuta) (vt RKTKo, 23.11.2022. a, 2-20-3869, p 16.3.), 200 eurot (käibemaksuta) (vt RKTKo 03.04.2019.a, 2-16-3785, p 31.4) ja 205,58 eurot (käibemaksuta) (vt RKTK0 18.05.2022.a , 2-21-1824, p 13). Võttes arvesse kohtupraktikas mõistlikuks peetud tunnitasude suurusi, käesoleva asja keerukust ja mahtu, samuti kostjale õigusabi osutanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja menetluse kestust, on maakohus
2-21-13438 õigesti leidnud, et kostjale osutatud õigusabi ühe tööühiku hinna vähendamiseks põhjust ei ole. Selleks ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust ka asjaolu, et sama lepinguline esindaja on küsinud teises tsiviilasjas teise kliendi esindamisel praeguses asjas avaldatud tunnihinnast veidi madalamat esindajatasu, kuna see ei tõenda oluliselt sarnase õigusteenuse keskmise turuhinna ületamist.
50.Nõustuda tuleb osaliselt siiski määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule seonduvalt kostjale õigusabi osutanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt RKTKm 18.12.2012. a, 3-2-1-171-12, p 13).
51.Erinevalt maakohtust on ringkonnakohtu seisukohad, arvestades ka hageja vastuväiteid, kostjale osutatud õigusabitoimingutega seonduvalt järgmised: 03.11.2021 hagimaterjali analüüs, nõupidamine kliendiga - 1 h 50 min; 17.11.2021 vastus kohtunõudele seoses hagi menetlusse võtmise lahendamisega – 2 h 50 min Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt küsis maakohus kostjalt enne hagi menetlusse võtmist TsMS § 372 lg 2 alusel seisukohta 02.11.2021. a kirjaga. Seega oli kostjal kohustus kohtule vastata, milleks tuli eelnevalt analüüsida hagi ja kliendiga suhelda. Võttes arvesse hagimaterjalide sisu ja mahtu (hagi on 17-leheküljel ning sellel on 31 lisa), vajadust enne vastuse koostamist suhelda kostja kui kliendiga, samuti kohtule esitatud vastuse sisu ja mahtu, on eelnimetatud õigusabitoimingute osutamisega seotud ajakulu (1 h 50 min + 2 h 50 min) põhjendatud ja vajalik kogu ulatuses. 06.12.2021 taotlus tähtaja pikendamiseks - 0 h 30 min Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asjaolu, et kohus taotluse 08.12.2021. a rahuldas, on ajakulu 30 minuti ulatuses tervikuna põhjendatud ja vajalik. 20.12.2021 vastuväide ja taotlus kohtuniku taandamiseks, kohtumäärustega tutvumine – 3 h 20 min; 24.01.2022 kohtuniku taandamise taotluse ja kohtumäärusega tutvumine – 1 h 40 min Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegi maakohus 20.12.2021. a kokku 2 määrust, millega jättis rahuldamata hageja esitatud vastuväited kohtu tegevusele ning taotlused kohtuniku taandamiseks, menetlusabi saamiseks ja määruskaebuse tagamiseks. 21.01.2022. a määrusega lahendas Harju Maakohtu esimees asja menetleva kohtuniku osas hageja poolt esitatud taandamistaotluse. Arvestades nimetatud määruste sisu ja mahtu, on põhjendatud ajakulu nendega tutvumiseks 30 minutit. 10.02.2022 10.02.2022 kohtumäärusega tutvumine (määruskaebusele seisukoha küsimine) – 0 h 20 min; 16.02.2022 vastus hageja määruskaebusele (menetluskulude tagatis) – 4 h 00 min Arvestades eelnimetatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on määrusega tutvumiseks ning kohtu nõutud vastuse koostamiseks osutatud õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu 2 h 30 min. Kohus võtab arvesse ka seda, et osaliselt kordab kostja oma seisukohas (esitatud
2-21-13438 maakohtule siiski alles 21.02.2022. a) varasemas, so esimeses menetlusdokumendis esitatud seisukohti. 15.03.2022 hageja 07.03.2022 täiendava seisukohaga tutvumine – 1 h 20 min; 16.03.2022 vastuse koostamine (09.03 kohtunõue) – 3 h 20 min ; 22.03.2022 vastus määruskaebusele – 1 h 20 min Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt määras ringkonnakohus kostjale tähtaja seisukoha andmiseks
08.03.202.a2 kohtunõudega, mille kostja lepinguline esindaja sai kätte 09.03.2022. a. Arvestades eelnimetatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu on hageja menetlusdokumendiga tutvumise ning sellele seisukoha koostamisega osutatud õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu 3 h 20 min. 10.05.2022 03.05.2022 kohtunõudele vastuse koostamine – 0 h 30 min; 23.05.2022 Ringkonnakohtu määrusega tutvumine – 1 h 10 min Arvestades eelnimetatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu on selle vastuse koostamise ning määrusega tutvumisega osutatud õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu 30 minutit.
52.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kostjale osutatud õigusabi on põhjendatud ja vajalik ainult 12 h ulatuses (1 h 50 min + 2 h 50 min + 30 min + 30 min + 2 h 30 min + 3 h 20 min + 30 min), millises osas puudub seaduslik alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Ringkonnakohus osundab, et asjaolu, et hageja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt RKTKm 03.06.2013. a, 3-2-1-65-13, p 14). Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt RKTKm 26.10.2011. a, 3-2-1-88-11, p 12).
53.Võttes arvesse kostjale osutatud õigusabi ühe tööühiku hinda (140 eurot), tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist seoses maakohtu poolt otsustatuga vähendada 1641,68 euro (3321,68 – 1680) võrra. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse tervikuna ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 1680 eurot ületavas osas (12 h x 140). Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldatakse osaliselt.
54.TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Taotluse lahendamine
55.Hageja esitas taotluse, et jõustunud kohtumääruses oleksid avaldatavad andmed piiratud vastavalt TsMS § 462 lg-le 2. TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus rahuldab esitatud taotluse TsMS § 462 lg 2 ja 463 lg 2 alusel ning asendab määruse avalikustamisel arvutivõrgus hageja nime ja isikukoodi ning aadressi tähemärkidega, määrates osundatud andmeid mitte avaldada.
2-21-13438 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
56.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuigi määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, siis seda vaid osas, milles hageja vaidlustas kostja menetluskulude kindlaksmääramise. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Kuivõrd hagi läbi vaatamata jätmist ning menetluskulude jaotust puudutavas osas jäi maakohtu määrus sisuliselt muutmata ja määruskaebus rahuldamata, tuleb poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
57.Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja taotleb ringkonnakohtule 08.06.2023. a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt menetluskulude väljamõistmist õigusabi osutamise eest 12,2 h ulatuses summas 2049,60 eurot, mis sisaldab käibemaksu, koos viivistega hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Kõik menetluskulud on kantud ringkonnakohtus. Muu hulgas on esitatud kostja lepingulise esindaja kulud perioodi 04.07.2022. a -29.09.2022. a kohta, mis on esitatud pärast maakohtus lõpplahendi tegemist, kuid enne määruskaebuse esitamist. Kostja soovib hagejalt ka nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb kostja menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Esindaja tunnitasu on 140 eurot (ilma käibemaksuta).
58.Kostja lepingulise esindaja poolt osutatud toimingud on olnud järgnevad: 04.07.2022. a kostja menetluskulude nimekirja koostamine – 0,8 h; 26.07.2022. a - hageja taotluse ja tõenditega tutvumine – 1,9 h; 22.09.2022. a - hageja taotlusega tutvumine – 1 h; 29.09.2022. a - suhtlus kohtuga seoses väidetava määruskaebusega – 1 h; 02.01.2023. a -29.12.2022. a kohtumäärusega tutvumine – 0,3 h; 09.01.2023. a - 04.01.2023. a määrusega tutvumine (XX määruskaebus 04.09.22) – 0,2 h; 12.01.2023. a - hageja 04.09.22 määruskaebusega tutvumine -1,4 h; 16.01.2023. a - 04.09.2022. a määruskaebusele seisukoha koostamine – 2.2 h; 18.01.2023. a - 04.09.2022. a määruskaebusele seisukoha koostamine – 1,7 h; 19.01.2023. a 04.09.2022. a määruskaebusele seisukoha täiendamine ja esitamine -1,2 h; 08.06.2023. a menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 h.
59.Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Nagu ringkonnakohus eespool viitas, rakendab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagita menetluses lahendatavas asjas uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Vaidlus käesolevas asjas puudutab hagi läbi vaatamata jätmist, maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega on ringkonnakohtul võimalik kindlaks määrata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus ainult seonduvalt vaidlusega hagi läbi vaatamata jätmise ning menetluskulude jaotuse üle.
60.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja praeguses menetlusetappis enam nõuda 04.07.2022. a kostja menetluskulude nimekirja koostamisega seonduva kulu hüvitamist, kuna seda oleks tulnud teha maakohtu menetluses ja selles osas on taotlus esitatud hilinenult ning põhjendamatult. Põhjendatud ei ole ka 26.07.2022. a kulu, kuna maakohus ei ole kostjalt hageja vastuväidetele, tõenditele ja taotlusele seisukohta nõudnud; samuti 22.09.2022. a kulu, kuna arusaadav ei ole, millise hageja taotlusega esindaja tutvus; 29.09.2022. a kulu, kuna kontrollitav ei ole suhtlus maakohtuga ja 02.01.2023. a kulu, kuna 29.12.2022. a kohtumäärus ei puudutanud kostjat.
2-21-13438
61.Arvestades hageja määruskaebuse, selle menetlusse võtmise määruse ja kostja vastuse sisu ning mahtu, samuti menetluskulude nimekirja koostamise vajadust, aga ka vaidluse keerukust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), peab ringkonnakohus 09.01.2023. a – 08.06.2023. a kostjale osutatud õigusabitoimingute põhjendatud ajakuluks 3 h. Ringkonnakohus osundab, et menetluskulude nimekirja koostamisega seoses on menetluskulude hüvitamine lubatav uuema kohtupraktika kohaselt (vt RKTKm 27.05.2020.a, 2-18-7550, p 15).
62.Kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihinna) osas (140 eurot ilma käibemaksuta) on ringkonnakohus seisukohal, et see on asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh esitatud menetlusdokumente ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades, põhjendatud ega ületa oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Kuna kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 hüvitada ka menetluskuludelt arvestatav käibemaks.
63.Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja 504 eurot (käibemaksuga) (3 h x 140 eurot x 1,2). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 1545,60 euro ulatuses. Arvestades, et kostja on esitanud TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, tuleb hagejal kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebeõigus
64.Tulenevalt TsMS § 427 ei saa Riigikohtule edasi kaevata ringkonnakohtu määruse peale osas, milles ringkonnakohus kontrollis hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel.
65.Käesoleva määrus on edasikaevatav menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1, mille kohaselt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määruse resolutsiooni punkt 7 osas ei ole määrus edasikaevatav.