4.Välja mõista Tallinn, Auna tn 15 korteriühistult menetluskulu 275 eurot Viru Aknad OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Pooled sõlmisid lepingu 200806-1, millega hageja kohustus valmistama kostja poolt tellitud aknad ning kostja maksma hagejale selle eest tasu. Kostja tasus tellimuse eest täielikult. Pärast akende valmimist selgus, et kostja oli osad aknad tellinud valede mõõtudega. Pooled sõlmisid lepingu 200806-2, millega hageja kohustus valmistama täiendavalt 8 akent ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest 4 896 eurot. Hageja on täiendavad aknad valmistanud, kuid kostja on jätnud akende eest osaliselt tasumata, kostjal on tasumata 2 532 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 532 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on akende eest täielikult tasunud. Hagejal oli lepingust 200806-1 tulenev kohustus valmistada sellised aknad, mis oleksid kooskõlas maja projektiga. Valmistatud akendest 8 projektiga ei sobinud. Pooled ei sõlminud uut lepingut 200806-2, vaid kostja nõudis hagejalt lepingutingimustele mittevastavate akende asendamist. Hageja valmistas täiendavad aknad oma vea parandamiseks. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt täiendavat tasu. Kostja kohustus 2 532 euro tasumiseks on lõppenud tasaarvestusega seoses kostja 16.10.2020 maksega hagejale. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.VÕS (võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 I lause järgi käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist.
5.Hageja nõuab kostjalt ostuhinna tasumise kohustuse täitmist. Pooled vaidlevad, millised lepingud millistel tingimustel on sõlmitud.
6.Kohtule on esitatud leping nr 200806-1 (leping dtl 62-64, lisad dtl 58-61). Nähtuvalt esitatud e-kirjavahetusest saatis hageja kostjale 12.08.2020 e-kirjaga nimetatud lepingu projekti (dtl 79), märkides, et kui kõik on korras, kinnitage leping ettemaksuga. Kostja seaduslik esindaja allkirjastas lepingu 13.08.2020 (dtl 57), kostja tasus ettemaksu 15.08.2020 (maksekorraldus dtl 265), ettemaks laekus hagejale 17.08.2020 (konto väljavõte dtl 77) ning hageja saatis kostjale 17.08.2020 e-kirja (dtl 287), milles kinnitas, et ettemaks on kätte saadud ja tellimus töösse pandud. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid lepingu 17.08.2020.
7.Lepingu teksti kohaselt (tabel lepingu lk 3) kohustus hageja valmistama 43 akent (27 tk mõõtudega 1400x1000mm ja 16 tk mõõtudega 1400x530mm) ning kostja kohustus tasuma hagejale akende eest kokku 18 276 eurot (sh käibemaks). Kostja käsitluse kohaselt leppisid pooled lepinguga tegelikult kokku, et hageja peab tegema mitte konkreetsete mõõtudega konkreetse arvu aknaid, vaid sellised aknad, mis sobivad maja projektiga, kuhu kostja tellitavad aknad paigaldada soovis, ning hagejal tulnuks lepingu kohaseks täitmiseks valmistada 35 akent 1400x1000mm ning 8 akent 1400x530 mm.
8.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav
lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Tulenevalt VÕS § 29 lg 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
9.Lepingueelsete läbirääkimiste kohta on kohtule esitatud 08.07.2020 e-kiri (dtl 137), millest nähtuvalt pöördus kostja 08.07.2020 hageja poole soovides hinnapakkumist 39 kaheraamse puitakna ja ühe puitukse valmistamiseks. E-kirjale olid manustatud lisad (dtl 136): hinnapäring täpsustatud sisuga (dtl 138), elamu fassaadide rekonstrueerimise ja piirdeaia rajamise projekt (dtl 140-142; dtl 143-184, dtl 186-189, dtl 192-237), avatäidete spetsifikatsioonid (dtl 185, dtl 190, sama dtl 238-239). Täpsustatud hinnapäringu kohaselt soovis kostja aknaid mõõduga 2200x1400 (4 tükki), aknaid mõõduga 1000x1400 (27 tükki) ja aknaid mõõduga 540x1400 (8 tükki). Spetsifikatsioone seoses akendega sisaldus saadetud dokumentatsioonis kaks erinevat: projektijärgne spetsifikatsioon (dtl 190, sama dtl 238), mis nägi ette 35 akent 1000x1400mm ja 8 akent 540x1400mm ning muu spetsifikatsioon (dtl 185, sama dtl 239), mis nägi ette 4 akent 2200x1400mm, 27 akent 1000x1400mm ja 8 akent 540x1400mm. Hageja saatis 11.07.2020 vastusena kostja 08.07.2020 pöördumisele hinnapakkumise kolmes suuruses akende valmistamiseks vastavalt kostja hinnapäringule (dtl 282). Kostja teatas 28.07.2020 ekirjaga, et soovib tellida vastavalt hinnapakkumisele (dtl 284), mida kinnitas uuesti 30.07.2020 paludes ühtlasi saata lepingu (dtl 284-285). 06.08.2020 saatis hageja kostjale lepingu projekti (dtl 286). Kohtule on esitatud e-kirjavahetus, mille kohaselt küsis kostja 11.08.2020 e-kirjaga Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) seisukohta akende joonistele vastavalt hageja koostatud lepingu projektile (dtl 260, joonised dtl 261-263), TLPA vastas 12.08.2020 (dtl 264), et A1 tüüpi akent (so 2200x1400mm) kooskõlastatud ehitusprojekt ette ei näe, selline aken on vastuolus kehtiva ehitusprojektiga. Kostja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil (protokoll dtl 310-313), et olles saanud TLPA vastuse helistas ta 12.08.2020 hagejale ning ütles hageja töötajale Zile, et TLPA nõude kohaselt tuleb suurte akende asemel panna väiksemad ja kitsad aknad, aknad peavad vastama projektile. 12.08.2020 saatis hageja kostjale e-kirjaga uue lepingu projekti (dtl 79), hageja märkis e-kirjas, et saadab parandatud lepingu, joonised ja ettemaksu arve ning palub kostjal kogused ja muud andmed üle kontrollida ning kui kõik on korras, siis lepingu ettemaksuga kinnitada. Kostja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et allkirjastas selle lepingu projekti ekslikult, kontrollides üksnes, et õige on akende kogus kokku.
10.Kohtu hinnangul ei võimalda nimetatud tõendid tuvastada asjaolusid, millega seoses saaks asuda seisukohale, et hagejale pidi olema arusaadav, et kostja, allkirjastades lepingu nr 200806-1 ning tasudes lisatud ettemaksuarve, soovis avaldada tahet mitte nõustumuse andmiseks lepingu sõlmimiseks selle tekstis märgitud tingimustel, vaid kostja tegelikuks tahteks oli kokku leppida teistsugustes lepingutingimustes. Kohus leiab, et tähendust ei oma, et esialgsele hinnapäringule oli lisatud mh rekonstrueerimise projekt. Kostja soovis esialgselt hinnapakkumist teistsuguste akende valmistamiseks, kui oli märgitud projektis. Samuti puudub vaidlus, et lepingut ei sõlmitud vastavalt esialgsele hinnapäringule, poolte seaduslikud esindajad selgitasid istungil, et tellimust täpsustati korduvalt telefoni teel. Õige võib olla kostja seadusliku esindaja seletus, et tema avaldas 12.08.2020 telefoni teel, et soovib tellida projektile vastavad aknad, kuid seda, kuidas hageja kostja 12.08.2020 suulisest avaldusest aru sai, kajastas 12.08.2020 hageja poolt kostjale e-kirjaga edastatud lepingu projekt. Veendumaks, et hageja sai kostjast õigesti aru, palus hageja ka 12.08.2020 e-kirjas kogused ja muud andmed üle kontrollida. Et kostja seda väidetavalt piisavalt hoolikalt ei teinud, ei ole kohtu hinnangul
etteheidetav hagejale ning hageja ei pidanud aru saama, et kostja tegelik tahe ei vasta lepingu tekstis märgitud tingimustele. Vastupidist ei tulene ka kostja viidatud 19.11.2020 hageja töötaja Z Oi e-kirjast (dtl 268). E-kirjast märgitust ei nähtu, et hagejale oli 12.08.2020 arusaadav kostja soov tellida suuremaid aknaid 35 ja väiksemaid 8. Vastupidi, e-kirja kohaselt sai töötaja 12.08.2020 telefonikõnest aru, et kitsaid aknaid (1400x530) tuleb 8 tükki juurde, aga praegu saab aru, et tegelikult peaks olema (st hageja soovib saada) 35 tk 1400x1000 mm ja 8 tk 1400 x 530 mm. Kohus asub seisukohale, et hageja kohustus lepinguga nr 200806-1 valmistama 27 akent mõõtudega 1400x1000mm ja 16 akent mõõtudega 1400x530mm.
11.Vaidlus puudub, et hageja sellised aknad ka valmistas. Kuna pooled olid kokku leppinud valmistatavate asjade omadustes (sh konkreetsetes mõõtudes), ei ole asjakohane kostja etteheide, et kõik aknad ei sobinud otstarbeks, milleks kostja neid vajas (VÕS § 217 lg 2 p 2). Pooled vaidlevad, kas nad sõlmisid lisaks lepingule 200806-1 ka lepingu 200806-2. Kostja on välja toonud, et ta nõudis hagejalt 8 täiendava akna (1400x1000mm) valmistamist, nõudes, et hageja asendaks valmistatud 1400x530 akendest 8 akendega, mille mõõdud on 1400x1000. Kohtule esitatud tõenditest vastava nõude esitamist ei nähtu, kostja on 19.11.2020 e-kirjaga (dtl 269) välja pakkunud, et hageja valmistaks suuremad aknad ja kostja tasuks selle eest vahe, mille võrra suuremad aknad on väiksematest kallimad, samuti, et kostja pakub talle üleliigsed 8 väiksemat akent müügiks kõrvalmajale. 03.12.2020 e-kirjaga on kostja palunud akendest pilte, et neid müügiks pakkuda (dtl 293), 08.02.2021 on kostja hageja korduvale tasunõudele vastanud, et ta tegeleb akende müümisega (dtl 296). Kuna kohus tuvastas, et hageja valmistas aknad vastavalt lepingule, puudunuks kostjal ka asendamise nõudmiseks õiguslik alus.
12.Esitatud tõenditest ei nähtu ka, et hageja andnuks nõusoleku kostjale 8 täiendava akna valmistamiseks tasu eest, mis vastaks suuremate ja väiksemate akende hinna vahele. Kostja vastavasisulisele 19.11.2020 ettepanekule on hageja samuti 19.11.2020 e-kirjaga (dtl 268) vastanud, et teeb täiendavate akende jaoks uue lepingu. Nähtuvalt esitatud e-kirjavahetusest kordas kostja 20.11.2020 soovi 8 täiendava akna saamiseks (dtl 292). 24.11.2020 e-kirjaga tegi hageja kostjale hinnapakkumise erinevas mõõdus akende valmistamiseks ja paigaldamiseks (dtl 292). 01.12.2020 e-kirjaga (dtl 292) saatis hageja kostjale lepingu projekti täiendavate akende valmistamiseks, so kostja seadusliku esindaja istungil antud kinnituse kohaselt leping 200806-2 (dtl 69-71), milles on täiendavate akende hind 4 896 eurot. Kostja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et ta sai aru, et hageja soovib täiendavate akende valmistamise eest 4 896 eurot. Kostja vastas hagejale 03.12.2020 e-kirjaga (dtl 56), et vaatas üle lepingu ja mõõdud, kõik on õiged, palun võtke töösse. Sellega andis kostja kohtu hinnangul nõustumuse hageja 01.12.2020 pakkumusele lepingu sõlmimiseks edastatud projektis toodud tingimustel. Pooled sõlmisid seega 03.12.2020 lepingu 200806-2.
13.Lepingu 200806-2 järgi kohustus hageja valmistama 8 akent mõõtudega 1400x1000 mm ning kostja maksma selle eest hagejale tasu kokku 4 896 eurot hiljemalt 30.12.2020. Pooled vaidlevad, kas kostja on hagejale tasu maksnud.
14.Kohus tuvastab, et hageja esitas kostjale lepingu 200806-2-järgse tasu saamiseks arve nr 210113-1 (dtl 55) summas 4 896 eurot. Kostja on 29.06.2021 saatnud hagejale avalduse (dtl 271-273), et kostja ei ole nõus tasuma vale mõõduga akende eest ning tasub üksnes „vaheraha“ 2 364 eurot. Nähtuvalt hageja pangakonto väljavõttest (dtl 77) on kostjalt hagejale laekunud järgmised maksed: 17.08.2020 summa 9 138 eurot selgitusega „arve 200806-1, MSE aknad, ettemaks 50“, 16.10.2020 summa 9 138 eurot selgitusega „arve 2001007-1, MSE aknad, 2. osa“, 04.12.2020 summa 4 320 eurot selgitusega „arve 201201-1 ja 201119-1, MSE aknad, paigaldus“ ja 01.07.2021 summa 2 364 eurot selgitusega „Tasumata vaheraha akende eest 2364.00“. Kostja ei ole välja toonud, et ta oleks lisaks nimetatule teinud hagejale täiendavaid makseid.
15.Kohus tuvastas, et pooled leppisid lepinguga 200806-1 kokku tasus akende valmistamise eest kokku 18 276 eurot, nähtuvalt arvetelt 200806-1 ja 2001007-1 (dtl 58, 266) on need esitatud lepingu 200806-1-järgse tasu saamiseks. 17.08 ja 16.10.2020 maksetega (kokku 18 276 eurot) täitis kostja seega täielikult lepingust 200806-1 tulenenud tasu maksmise kohustuse. 04.12.2020 makse on selgituse kohaselt akende paigaldamise eest, pooled kinnitasid kohtuistungil, et paigaldamise osas lepiti kokku eraldi, paigalduse eest on täielikult tasutud ning tasu maksti ainult seoses tegelikult paigaldatud akendega. Kuna kostjal tuli lepingu 200806-2 alusel tasuda 4 896 eurot, kuid kostja tasus üksnes 2 364 eurot, on kostjal täitmata tasu maksmise kohustus 2 532 euro ulatuses. Esitatust ei nähtu, et kostjal tekkinuks hageja vastu nõue 2 532 eurot seoses 16.10.2020 maksega, nimetatud kostja makse vastas tema lepingust 200806-1 tulenenud kohustuse ulatusele. Seega ei saa kostja kohustus 2 532 euro tasumiseks olla lõppenud ka tasaarvestusega ning juhul, kui kostja soovis 29.06.2021 teha tasaarvestuse avaldust, oli see õigusliku toimeta, sest kostjal puudus hageja vastu nõue.
16.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2 532 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
19.Hageja on välja toonud, et tal tekkis kulu riigilõivule. Hagi esitamiselt kuulus tasumisele riigilõiv 275 eurot, mis nähtuvalt kohtute infosüsteemist on tasutud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 275 eurot.
20.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.