OÜ KOPAMEISTRID hagi Osaühing Sallu J.S. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4 917,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ
KOPAMEISTRID
(registrikood 14118751), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andi Tubin (Advokaadibüroo Pürn & Tubin, e-post [email protected]) Kostja: Osaühing Sallu J.S. (registrikood 10297018), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve (Advokaadibüroo Kaire Aus, e-post [email protected])
Istungi aeg Istungil osalenud isikud
31.05.2022 Hageja seaduslik esindaja Alvo Luuasep Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andi Tubin Kostja seaduslik esindaja Jaak Soosalu Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ KOPAMEISTRID hagi Osaühing Sallu J.S. vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Osaühing Sallu J.S. (regitrikood 10297018) hageja OÜ KOPAMEISTRID (registrikood 14118751) kasuks põhivõlgnevus 2751,60 eurot ja viivis (perioodi 08.04.2021-28.07.2021 eest) 67,55 eurot, kokku 2819,16 eurot Menetluskulude jaotus
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-11847 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.OÜ KOPAMEISTRID (hageja) esitas 28.07.2021 Pärnu Maakohtule hagi Osaühing Sallu J.S. (kostja) vastu võlgnevuse ja nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 4800 eurot ja viivis 117,83 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda (I kd lk 27, 33-35). Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2021. aasta märtsi alguses hageja poole sooviga sõlmida töövõtuleping liivapritsi- ja värvimistöödeks (treiler, treileri ja veoauto veljed ja stange). Hageja tegi kostjale hinnapakkumise 3 000 eurot (ilma käibemaksuta). 12.03.2021 tõi kostja hageja juurde treileri ja veljed. Kostja täpsustas, et soovib treileri värvida tsingivärviga. Hageja teavitas kostjat, et treileri tsingivärviga värvimine võib osutuda oluliselt kallimaks ning 3 000 euro eest seda teha ei ole võimalik. Kostja oli kõrgema hinnaga nõus. Kostja tasus liivapritsi- ja värvimistööde ettemaksuna 15.03.2021 arve nr 15 alusel 1 200 eurot (sh käibemaks). Hageja andis 31.03.2021 kostjale kokkulepitud töö (treileri liivapritsi- ja värvimistöö) üle ja teavitas kostjat, et lõplik hind kujunes 4 207 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja nõustus hinnaga ning viis treileri hageja juurest ära. Kostja ei esitanud hagejale tööde kvaliteedi suhtes mingeid pretensioone. Hageja koostas ja edastas teostatud tööde eest kostjale arve nr 19. Perioodil 01.04.2021-05.04.2021 andis hageja kostjale üle ülejäänud osa kokkulepitud tööst (veljed ja stange). Kostja ei esitanud jätkuvalt ühtegi pretensiooni teostatud tööde ning selle hinna osas. Arve nr 19 tasumise tähtaja saabudes asus kostja esitama treileri liivapritsi- ja värvimistööde hinna osas vastuväiteid, nõustudes tasuma lisaks juba tasutud ettemaksule veel 1500 eurot. Arve nr 19 on täies ulatuses tasumata, mistõttu võlgneb kostja hagejale 4 800 eurot (koos käibemaksuga). Arvel nr 19 märgitud 4 800 eurot on kujunenud järgnevalt: treileri liivapritsimine ja värvimine 1 tk 3 207 eurot, veoauto velgede liivapritsimine ja värvimine 10 tl 370 eurot, treileri velgede liivapritsimine ja värvimine 9 tk 333 eurot, stange liivapritsimine ja värvimine 1 tk 90 eurot, kokku 4000 eurot, millele lisandub käibemaks 800 eurot. Hageja on alates 14.04.2021 asunud kostjaga kompromissläbirääkimistesse ning teinud kostjale kompromissettepaneku asja lahendamiseks kohtuväliselt. Kostja vastas 24.04.2021, et tööd on tema hinnangul teostatud puudustega ning keeldus mistahes kompromissist. 04.05.2021 vaatasid pooled vaidlusaluse treileri üle ning kostja fikseeris aktiga väidetavad puudused. Hageja ei nõustunud kõikide kostja poolt kirjeldatud väidetavate puudustega, mille kohta tegi akti ka märkuse. 11.05.2021 ja 27.05.2021 edastas hageja kostjale nimekirja puudustest, mida hageja tunnistas ning oli nõus kõrvaldama. 26.06.2021 teatas kostja, et ei nõustu hageja poolt pakutud puuduste likvideerimisega selles mahus ning esitas hinna alandamise avalduse. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hageja ja kostja vahel kokkulepitud töö on valminud 31.03.2021 ning on samal päeval kostjale üle antud. Kostja on teostatud töö üleandmisel üle vaadanud, vastu võtnud, ega pole ei üleandmisel ega töö üleandmisele
2-21-11847 järgnevatel päevadel esitanud vastuväiteid töö maksumusele ja kvaliteedile. Kostja võttis haagise endaga kaasa ning asus seda kasutama. Kostja on hagejale esitanud hinna alandamise avalduse. Kostja hinna alandamise avalduses sisalduvad arvutuskäigud on arusaamatud, meelevaldsed ning tõendamata. Hageja on teinud kostjale korduvalt kirjalikke ettepanekuid puuduste (mida hageja on tunnistanud) kõrvaldamiseks, kuid kostja on ettepanekutest õigustamatult keeldunud. Seega on hagejapoolne hinna alandamise avaldus tagajärjetu (toimetu) ning kostja ei või vähendada hagejale makstavat tasu. Hageja tasunõue on muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Arve nr 19 on muutunud sissenõutavaks 08.04.2021. Hageja on arvestanud viivist alates 08.04.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.07.2021 (112 viivituspäeva) Kuna hageja ja kostja ei ole töövõtulepinguga viivise määras kokku leppinud, kohaldub seadusjärgne viivisemäär. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 09.04.202128.07.2021 eest summas 117,83 eurot.
2.Hageja oma 07.09.2021 seisukohas kostja vastusele leiab, et ebaõige on kostja väide, et treileri liivapritsi ja värvimistöö osas lepiti kokku hinnas 2 500 eurot (lisandub käibemaks). Hageja tegi esmalt kostjale hinnapakkumise 3000 eurot, järgnevalt 12.03.2021 tõi kostja hageja juurde treileri ja veljed ning täpsustas, et soovib treileri värvida tsingivärviga. Hageja teavitas kostjat, et treileri tsingivärviga värvimine võib osutuda oluliselt kallimaks ning 3000 eurot eest seda teha ei ole võimalik. Erinevad liivapritsi- ja värvimistööd lepiti kokku ühe lepingu raames. Kostja vastusest nähtub, et vaidlus puudub asjaolu üle, et veoauto velgede liivapritsi- ja värvimistööde ning stange liivapritsi ja värvimistööde hinnaks lepiti kokku 793 eurot + käibemaks. Pooltevaheline leping oli sõlmitud suulises vormis ning kokku ei lepitud kirjalikult taasesitatava ega kirjaliku vormi kohustuslikkuse osas. Pretensioonide esitamine töö kvaliteedi osas alles arve tasumise tähtaja saabudes näitavad selgelt, et kostja otsib erinevaid viise, kuidas kohustuse täitmisest kõrvale hiilida. Põhivõlgnevuse mittenõustumise põhjendusena on ainetu kostja väide, et arve ei vasta väidetavalt raamatupidamise heale tavale ning KMS-ile. Kohustuse täitmisele vastuväidete esitamise ning kohustuse täitmisega mittenõustumise alused on sätestatud VÕS üldosa ning töövõtulepingu sätetes. Kostjale on esitatud korrektne arve, mille alusel sissenõutavaks muutunud kohustus täita. Hageja ja kostja vahel kokkulepitud tööd on valminud 31.03.2021 ning on samal päeval kostjale üle antud. Kostja on teostatud töö üleandmisel üle vaadanud, vastu võtnu, ega pole ei üleandmisel ega töö üleandmisele järgnevatel päevadel esitanud vastuväiteid töö maksumusele ja kvaliteedile. Kostja võttis haagise endaga kaasa ning asus seda kasutama. Kostja on esitanud hinna alandamise avalduse. Kostja hinna alandamise avalduses sisalduvad arvutuskäigud on arusaamatud, meelevaldsed ning tõendamata (I kd lk 58-60).
3.Hageja ja kostja vaatasid 04.05.2021 vaidlusaluse treileri üle ning kostja fikseeris aktiga väidetavad puudused. Hageja ei nõustunud kõikide kostja poolt kirjeldatud väidetavate puudustega, mille kohta tegi akti ka märkuse. 11.05.2021 edastas hageja kostjale kirja, milles teavitas, milliseid puuduseid ta tunnistab ning soovis puudused kõrvaldada, palus kostjal teatada sobiv aeg puuduste kõrvaldamiseks. 19.05.2021 e-kirjaga soovis kostja hagejalt puuduste täpsustamist. 27.05.2021 e-kirjaga edastas hageja kostjale täpse nimekirja puudustest, mida hageja tunnistas ning oli nõus kõrvaldama. Samas kirjas tegi hageja ettepaneku, et likvideerib puudused, mida ta on tunnistanud. 26.06.2021 e-kirjaga teatas kostja, et ta ei nõustu hageja poolt pakutud puuduste likvideerimisega sellises mahus, mida nemad tunnistavad. Samuti esitas kostja samas kirjas hinna alandamise avalduse. Seega on hageja hea usu põhimõttest lähtuvalt olnud nõus kõrvaldama ebaolulised puudused mõningates kohtades vana värv pikitaladel, mõningates kohtades rooste ja kobrutus), kuid kostja on ettepanekust keeldunud. Kuna kostja on keeldunud õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks, ei või kostja vähendada hagejale makstavat tasu (I kd lk 105-106).
2-21-11847
4.Hageja oma 01.03.2022 kohtule esitatud seisukohas märgib, et isegi, kui hüpoteetiliselt eeldada, et kostja ei väljendanud selgelt nõustumust hinnaga, saab kostja lugeda tööde hinnaga nõustunuks TsÜS § 68 lg 3 järgi, mille kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Käesoleval juhul saab kostja tahteks tuua kaasa õiguslik tagajärg lugeda mh kostja käitumist, mille kohaselt kostja peale hageja poolt tööde lõplikust hinnast teavitamist viis treileri hageja juurest ära. Kostja poolt esile toodud asjaolu, et kostja on peale treileri äraviimist asunud esitama hagejale pretensioone tööde teostamise kvaliteedi osas, ei väära tasukokkulepet: kostja on ka ise märkinud, et ta ei tunnistanud arve summat, kuna töö oli teostatud puudustega. Tasukokkulepe ja puudustele tuginemine tasu vähendamiseks on kaks erinevat institutsiooni. Olukorras, kus kostja on valminud töö vastuväiteid esitamata üle vaadanud, ära viinud ning eesmärgipäraselt kasutama hakanud, saab jaatada tööde vastuvõtmist ka kaudse tahteavaldusega. Kostja on puudustele asunud tuginema alles hiljem. Hageja leiab, et mingit tööde ühiselt ülevaatamist ei olnud enne 14.04.2021 toimunud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel saaks asuda seisukohale, et kogu töö tuleb uuesti teha. Kostja ei ole tõendanud hageja rasket hooletust või tahtlust. Kostja on kohtumenetluses esitanud kahjunõude, soovides seda tasaarvestada töövõtja tasunõudega. Hinna alandamine ja kahju hüvitamise nõue samadele puudustele tuginedes sama tagajärje kõrvaldamiseks on kattuvas osas välistatud. Käesoleval juhul välistab kahju hüvitamise nõude esitamise varasemalt esitatud hinna alandamise avaldus. Lisaks on absoluutselt ebaproportsionaalne treileril esinevate väidetavate puuduste kõrvaldamise maksumus 3014 eurot, millele lisandub käibemaks, kuna puuduste kõrvaldamise hind võrdub sisuliselt kogu treileri värvi- ja liivapritsitöödega. Hageja on teinud kostjale korduvalt kirjalikke ettepanekuid puuduste (selles osas, mida hageja on tunnistanud) kõrvaldamiseks, kuid kostja on ettepanekud õigustamatult keeldunud. VÕS § 648 lg 2 järgi ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. TsÜS § 138 lg-s 2 välja toodud õiguse kuritarvitamise keeld kohaldub ka kostja poolt tasaarvestuse korras esitatud kahju hüvitamise nõudele (juhul kui kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude esitamine ei ole välistatud hinna alandamise avalduse esitamise tõttu). Kostja poolt esitatud R.P. hinnang ei põhine usaldusväärsel algmaterjalil: asjatundjale on esitatud foto mingi metallplaadi osas, mille peal on näha tükikesi. Asjaolu, kas tegemist on lahtiste tükikestega, mis on foto jaoks pinnale lisatud, või on tegemist värvi sees asuvate tükikestega, ei ole selgelt määratletav. Kohtule ja asjatundjale esitatud videos on näha, kuidas keegi urgitseb määratlemata esemelt näpuga värvi. Seega ei ole tõendatud, et hageja on esitanud asjatundjale foto ja video just vaidlusalusest treilerist. Hageja palub kohtul jätta kostja poolt esitatud tõendiga lahendi tegemisel arvestamata. Juhul, kui kohus siiski tõendiga lahendi tegemise arvestab, märgib hageja alternatiivselt järgmist. Kostja on palunud asjatundjalt video põhjal hinnangut pikkitalade alumistel servadel esineva väidetava puuduse osas. Asjatundja on enda seisukohas märkinud, et pikkitalade aluspind vajab puhastamist, kuid edasine vaidlus sõltub sellest, milline pidi olema teostatud tööde kvaliteet. Hageja rõhutab, et hageja on kostjale saadetud e-kirjas nõustunud pikkitaladel esineva rooste puhastama. Lisaks on hageja samas ekirjas selgitanud, et keskmiseks kvaliteediks loetakse sellist kvaliteeti, milliselt hüpoteetilised teised töövõtjad teostaksid tööd samadel tingimustel, samu asjaolusid arvesse võttes (ilma värvikambrita, sama hinnaklassiga jms) käesoleva lepingu objektiks olnud haagisele. Asjaolust, et hageja teostas töid ilma värvikambrita, oli kostja enne töövõtulepingu sõlmimist teadlik. Treileri värvimistööde teostamise juures viibis ka kostja ise, paludes hagejal värvipüstoliga värvida täiendavalt mõned kohad treileril üle. Hageja selgitas kostjale, et täiendaval värvimisel ilma värvikambrita võivad värvimisruumis asuvad tolmuosakesed liikuma hakata ning värske värvi külge kleepuda. Hoolimata hageja selgitustest palus kostja ikkagi teostada täiendav värvimine, mistõttu tolmuosakesed võisid sattuda esiplatvormi pinnale. Sellist võimalikku puudust ei saa aga käsitleda, kui hageja tegevusest tulenevat puudust. Hageja pakkus osade
2-21-11847 puuduste kõrvaldamist nurklihvijaga, kuna kostja ei olnud nõus hageja poolt tunnistatud puuduste likvideerimisega liivapritsiga. (I kd lk 112-116).
5.Kuna kostja asus tuginema väidetavale treileri tulede ümbruse puudusele alles 01.03.2022 menetlusdokumendis, saades töö kätte 31.03.2021, ehk siis praktiliselt 1 aasta peale töö kättesaamist, ei saa kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Väär on kostja väide, et hageja ei ole lubanud puuduseid kõrvaldada. Hageja nõustumine pikitaladel asuvate väidetavate puuduste kõrvaldamiseks on menetlusse esitatud dokumentaalse tõendiga tõendatud. Asjaolu, et hageja tegi ettepaneku kõrvaldada nurklihvijaga, tulenes kostjast endast, kuna kostja ei olnud nõus hageja poolt tunnistatud puuduste likvideerimisega liivapritsiga. Hageja ei nõustu kostja hinna alandamise avalduse ümberkvalifitseerimisega kahju hüvitamise nõudeks. Olukorras, kus nõutakse sõnaselgelt kulutuste hüvitamist (st kahju hüvitamist), kuid nimetatakse seda hinna alandamiseks, on Riigikohtu seisukoht 2-18-4181 lahendis igati põhjendatud. Sellises olukorras peabki kohus nõude õigesti kvalifitseerima, sest kohus ei ole seotud hageja poolt esitatud nõude õigusliku alusega. Käesoleval juhul on aga kostja varasemalt esitanud selge avalduse, milles ta nõuab hinna alandamist (mitte kulude hüvitamist) ning hiljem esitanud selge kahju hüvitamise nõude koos tasaarvestusavaldusega. Hageja leiab, et kirjeldatud situatsioonis ei ole kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendis selgitatu kohaldatav. Kohaldatav on hageja poolt viidatud Riigikohtu seisukoht otsuses 3-2-1-100-15, mille kohaselt ei saa paralleelset nõuda hinna alandamist ja kahju hüvitamist osas, milles need kattuvad. Juba esitatud hinna alandamise avaldus ei ole tagasivõetav. Analoogselt hinna alandamise avaldusele on ka kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks vajalik esile tuua ja tõendada kahju hüvitamise nõude eelduste täitmine. Kostja ei ole kõikide kahju hüvitamise nõude eelduste täitmist analüüsinud, ega tõendanud, mistõttu tuleb kostja kahjunõudel põhinev tasaarvestusavaldus jätta rahuldamata. Küll on aga kostja põhjalikult tegelenud kahju suuruse konstrueerimisega, paisutades selle absoluutselt ebamõistlikuks. Kostja on esitanud kohtule kuluarvestused treileri täies mahus liivapritsi ja värvimistöödeks. Hageja esitab kohtule asjatundja arvamuse, milles selgub, et taoliste pisipuuduste tõttu ei ole vaja treilerit tervikuna üle värvida, vaid piisab kohtparandusest (juhul, kui üldse mingid puudused esinevad). Hageja on seisukohal, et tööd vastavad keskmisele kvaliteedile ning esiplatvormi väidetav puudus tuleneb kostja enda tegevusest. Hageja märgib juhuks, kui kohus asub seisukohale, et tasukokkulepe ei ole tõendatud, et asjatundja on hinnanud terve treileri liivapritsi- ja värvimistööde hinnaks 4000 eurot + käibemaks. Hageja poolt teostatud terve treileri liivapritsi- ja värvimistööde hind oli 4207 eurot (ilma käibemaksuta). Seega saab asuda seisukohale, et hageja poolt nõutav tasu on mõistlik. Asjaolu, et treileri tuled on katki, ei põhine hageja tegevusel, mistõttu on põhjendamatu treilerveo teenuse tellimine (katkiste tuledega ei tohi liikluses liigelda) ja selle hüvitamise nõudmine hagejalt. Hageja on seisukohal, et kostja tasaarvestusavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata (I kd lk 173-176).
6.31.05.2022 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma hagi juurde (I kd lk 207-211).
7.21.06.2022 esitas hageja kirjalikud kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirja. (II kd lk 7-13) Kostja vastuväited
8.Kostja oma vastuses vaidleb hageja hagile vatsu. Kostja hinnangul puudub võlgnevuse alus. Kostja vastuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kaks töövõtulepingut: esimese märtsi keskpaigas 2021 treileri ja liivapritsi ja värvimise töö ning teise märtsi lõpus 2021 treileri veljed, veoauto veljed ja stange. Mõlemal juhul oli töö sisuks metallpindadelt rooste ja vanavärvi eemaldamine ning pärast pindade kruntimine ja värvimine. Esimesel juhul värvimine tsingivärviga. Esimese töö osas lepiti kokku hinnaks 2 500 eurot (lisandub käibemaks) ning teise töö osas lepiti kokku hinnaks 37 eurot (lisandub käibemaks) x 1 velg, stange 90 eurot (lisandub käibemaks). Teise töö maksumus kokku 793 eurot (lisandub käibemaks). Töös lepiti
2-21-11847 kokku suusõnaliselt mõlema ettevõtte juhatuse liikme vahel. Töölepingu sõlmimisel teadis hageja esitatud nõudeid tööle (värv ja krunt). Enne töödega alustamist pöördus hageja kostja poole sooviga saada ettemaks 1000 eurot (lisandub käibemaks). Ettemaks moodustas 40% kokkulepitud töö lõppmaksumusest. Hageja ei andnud ettemaksu küsides (ega muus etapis) teada, et ta ei saa tööd teostada 2500 euro eest. Hageja esitas ilma igasuguse põhjenduseta arve nr 19, milles kajastus töö hind, milles polnud kokku lepitud. Hageja edastatud arvel on esimene töö 68% kallim kokkulepitust. Seejuures polnud töö teostaja hinnakalkulatsiooni, mis tingis kallima töö. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostjal ei olnud pretensioone esimese töö kohta. Kostja ei nõustu esitatud arvega, kuna arves sisalduv töö ei vasta kokkulepitud hinnale. Kostja on hagejale õigeaegselt teatanud, et ei aktsepteeri esitatud arvet ning palus teha korduvalt uus arve. Kostja on seisukohal, et hageja poolt teostatud töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Hageja poolt esitatud kompromissettepanekud olid kõrgema hinnaga kui algne kokkuleppehind. Töö teostaja kompromissettepanekud ei sisaldanud kalkulatsiooni, mis tõendaks, et töö osutus esialgsest kallimaks. Kostja loobus hageja poolt välja pakutud puuduste kõrvaldamisest, sest ei nõustu hageja poolt pakutud puuduste likvideerimisega sellises mahus, mida hageja tunnistab. Hageja tunnistab puudusi ca 30% osas. Arusaamatuks jääb hageja seisukoht 40% osas, kuna puudused on samad ja moodustavad ca 70% pinnast. Hageja välja pakutud tehnoloogia puuduste kõrvaldamiseks ei sobinud kostjale. Kostja ja hageja arusaamad kvaliteedist ja lõpptulemist erinesid niivõrd, et kostja hinnangul puudus perspektiiv ja garantii, et lõpptulemus on aktsepteeritav. Kostja esitas hinna alandamise avalduse, kus võttis arvutuskäigu aluseks algse kokkuleppehinna ja hageja „kujunenud hinna“ ning arvutas keskmise hinna. Arvutuskäigust tulenevalt oli kostja ettemaksuna juba tasunud 40% tööst. Seega kuigi ca 70% pinnast oli puudustega, oli hageja saanud 40% osas tasu. (I kd lk 42-46).
9.Kostja oma 11.02.2022 kohtule esitatud seisukohas märgib, et isegi kui eeldada hageja väidete õigsust, jäi poolte vahel tasu suurus kokku leppimata. Isegi kui pärast lepingu täitmist oleks kostja hinnaga nõus olnud, mida kostja ei tunnista, ei saa seda tõlgendada poolte kokkuleppena tasu osas. Pärast treileri kostjale üleandmist toimusid poolte vahel mitmed vestlused, kus kostja ei tunnistanud arve summat ning tõi ka välja, et tööd on teostatud puudustega. Kirjalikult teavitas kostja hagejat arve summaga mittenõustumisest hiljemalt 06.04.2021. Järelikult isegi kui eeldada hageja väidete õigsust, et lepiti kokku, et tasu on suurem, kui esialgu kokkulepitud, puudub poolte vahel tasukokkulepe. Kuna poolte vahel puudus tasu kokkulepe, peab tavalist tasu või mõistliku tasu suurust tõendama hagejaga. Hageja seda teinud ei ole. Kostja ei ole tööd vastu võtnud. Kostja leiab, et seisukoht, et kostja on töö vastu võtnud, sest ta viis treileri ära, ei vasta tõele. Ainult treileri valduse hagejalt kostjale andmisega ega ka treileri kasutama hakkamisega ei saa lugeda töö kostja poolt vastuvõetuks. Kostja on seisukohal, et võttes arvesse, et kostja ei ole tööd vastu võtnud ega olnud ta selleks ka kohustatud, ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Kostja on leiab, et töös olid järgmised puudused: 1) esiplatvorm - värvialune pind liivast ja osaliselt ka roostest puhastamata kokku 7,5m2, 2) pikkitalad - vana värv ja rooste eemaldamata 4,8m2 ulatuses, 3) pikkitalad - alumised servad roostest puhastamata kokku 4,8m2, 4) pikkitalad - välispinnad korralikult puhastamata (pinnad karedad) kokku 3,3m2, 5) põikitalad - aluspinnad korralikult puhastamata vanast värvist enne värvimist 3,2m2. Kostja ei saanud puudustest aru treileri üleandmisel, sest oli pime. Kui kostja puudused avastas, toimus poolte vahel aprilli alguses mitmeid telefonikõnesid nii arve vale summa kui ka puuduste teemal. 12.04.2021 vaatasid pooled treileri koos üle. 04.05.2021 vaatasid pooled treileri üle teistkordselt. 22.04.2021 on kostja saatnud hagejale allkirjastatud teatise selle kohta, et töös on puudused. Kostja leiab, et on hagejat puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud. Võttes arvesse, et antud juhul tuleb sisuliselt kogu töö uuesti teha, on tegemist olulise puudusega ning saab asuda seisukohale, et hageja on olnud raskelt hooletu.
2-21-11847 Kuna hageja puuduseid ei tunnista, on ilmne ei hageja neid ka ei kõrvaldaks. Hageja on pakkunud osade puduuste kõrvaldamist nurklihvijaga, mis erineb oluliselt kokkulepitud tööst. Nurklihvija lihvib pinda ehk kahjustab metallkonstruktsiooni. Pooltevaheline kokkulepe oli aga, et rooste eemaldatakse liivapritsiga. Liivaprits eemaldab rooste pinda õhemaks muutmata. Kostja leiab, et ta saab nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Treileril esinevate puuduste kõrvaldamine maksab 3014 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks tuleneb hinnapakkumisest, et tellija peab eemaldama kõik tuled haagiselt ja sisemised rattad. See tähendab kostja jaoks lisakulutusi. Samuti tähendab treileri roostest puhastamine ja uuesti värvimine, et treilerit ei saa mingi perioodi kostja majandustegevuses kasutada. See tähendab kostja jaoks saamata jäävat tulu. Kui kohus peaks hageja nõude mingis ulatuses rahuldama, tasaarvestab kostja hageja nõude kostja nõudega hageja vastu (I kd lk 76-82).
10.Kostja oma 01.03.2022 kohtule esitatud seisukohas märgib, et poolte vahel puudub hageja väidetud hinnakokkulepe. Kui kostja ka oleks treileri üleandmisel öelnud, et on nõus hageja väidetud hinnaga, ei saa sellest tuletada pooltevahelist hinnakokkulepet. Vastab tõele, et kostja on hagejalt vastu võtnud treileri valduse. Kostja aga ei ole tööd vastu võtnud. Töö vastuvõtmine eeldab poolte kokkulepet. Kostja ei saanud treilerit üle vaadata, sest hageja töökojas polnud ruumi ja väljas oli pime. Seega ei saanud ega pidanudki kostja oma pretensioone esitama treileri valduse vastuvõtmisel. Võttes arvesse, et töö ei vasta lepingutingimustele, ei ole kostjal ka kohustust tööd vastu võtta. Kuna kostja ei ole tööd vastu võtnud ega ole ta selleks ka kohustatud, ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Vastupidiselt hageja väidetele ei ole hageja lubanud puuduseid kõrvaldada. Kui hageja isegi ei tunnista puuduseid, ei ole ta nõus neid ka kõrvaldama. Ka hageja tunnistatavad puudused soovis hageja kõrvaldada nurklihvijaga, mis kahjustab oluliselt metallkonstruktsiooni. Kostjal on hageja vastu kahjunõue summas 3014 eurot, millele lisandub käibemaks. Puuduste kõrvaldamise ajakulu on 10 tööpäeva. Tulede ja juhtmete eemaldamisele ja tagasipaigaldamisele kulub 3 tööpäeva ja 720 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks kulub hinnanguliselt 3 tundi treilerilt liiklusmärkide eemaldamisele ja tagasipanekule ning hinnanguliselt 4,5 tundi kaheksa ratta alt äravõtmisele ja tagasipanekule. Seda teevad kostja enda töötajad, kuid hinnanguline kulu töötasude peale on 196,50 eurot, millest 84 eurot liiklusmärkidele ja 112,50 eurot ratastele. Samuti tuleb treiler värvimisele viia, mille kulu on 216 eurot, millele lisandub käibemaks. Treileri transpordi kütusekulu on 54 eurot, millele lisandub käibemaks. Järelikult on puudustega tekitatud otsene rahaline kulu summas 4146,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Puuduste kõrvaldamise ajakulu on 14 tööpäeva, mille tõttu tekib kostjale saamata jäänud tulu, mis kuulub hüvitamisele hageja poolt. 14 tööpäevaga jääb kostjal saamata tulu summas 937,16 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on kostja kogukahju summas 5083,66 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja palub hageja hagi jätta rahuldamata ja tasaarvestada hageja võimalikud nõuded kostja vastu kostja nõudega summas 5083,66 eurot, millele lisandub käibemaks, hageja vastu (I kd lk 118-120).
11.31.05.2022 toimunud kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde (I kd lk 207-211).
12.21.06.2022 esitas kostja kirjalikud kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirja. Kostja 26.06.2021 e-kirjas tehtud avalduse näol ei saa mitte kuidagi olla tegu hinna alandamise avaldusega. Kostja ei nõua korraga hinna alandamist ja kahju hüvitamist, vaid ainult kahju hüvitamist, millest tuleneva nõude tasaarvestab hageja võimaliku nõudega kostja vastu. Isegi kui kostja oleks tööd vastu võtnud ja hinda alandanud, on kostja käesolevas menetluses tõendanud, et tööd tuleb täies mahus uuesti teostada, ehk siis oli tööde väärtus 0 eurot. Järelikult oleks sellisel juhul hinna alandamise valem järgmine: alandatud hind = 0 eurot (mittekohase täitmise väärtus) x 2500 eurot + km (lepingus kokkulepitud hind): 2500 eurot + km (kohase täitmise väärtus). Eeltoodust tulenevalt oleks sellisel juhul alandatud hind 0 eurot, ehk siis tuleks ikkagi hageja hagiavaldus rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et töö oli puudustega. Hageja ei ole lubanud puuduseid kõrvaldada. Hageja on välja pakkunud, et kõrvaldab puudused
2-21-11847 marginaalses osas, mitte kõik puudused. Puuduseid ja hageja vastutust nende eest ei mõjuta mitte kuidagi see, kas kostja oli teadlik, et värvitakse ilma värvikambrita. Kostja on seisukohal, et võttes arvesse, et isegi kostja poolt antud juhiste puhul oleks hageja pidanud kostjat informeerima, et juhised võivad mõjutada tööde kvaliteeti, siis seda enam kohaldub eeltoodu antud juhul, kui värvikambrita värvimise näol ei ole tegemist isegi kostja antud juhistega, vaid hageja kontrolli all oleva tööde protsessiga. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjat informeerinud, et värvikambri puudumine võib kuidagi tööde kvaliteeti mõjutada. Kostja on puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul. Kostja jääb seisukohale, et kostja kahjunõue on summas 5083,66 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui asuda seisukohal, et tööd ise maksavad käesoleval hetkel hageja väidetud 4000 eurot, millele lisandub käibemaks, siis on kostja kahju summas 6069,66 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt saab kostja igal juhul enda nõude tasaarvestada hageja võimaliku nõudega enda vastu (II kd lk 32-35). Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning esitatud tõenditega, kuulanud menetlusosalised ja tunnistajad kohtuistungil ära, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
15.Hagi kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu treileri, treileri stange ja veoauto velgede ja stange liivapritsi- ja värvimistöödeks. Hagiavalduse kohaselt on hageja tööd teostanud, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4800 eurot (koos käibemaksuga) ja viivis 117,83 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjusel, et hageja poolt teostatud tööd on puudustega, kostja ei ole töid vastu võtnud ning isegi, kui hagejal on mingi nõue kostja vastu, siis tasaarvestab kostja nimetatu oma kahju hüvitamise nõude hageja vastu.
16.Antud juhul on poolte vahel vaidlus järgmises: 1) millises töötasu suuruses oli poolte vahel kokku lepitud; 2) kas kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud; 3) kas hageja teostas kokkulepitud tööd vastavalt lepingutingimustele; 4) kas kostjal on õigus esitada hageja vastu ning tasaarvestada hageja nõue oma kahju hüvitamise nõudega.
17.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
Hageja ja kostja vahel oli märtsis 2021 sõlmitud töövõtuleping liivapritsi- ja värvimistöödeks (treiler, treileri ja veoauto veljed ja stange);
-
12.03.2021 tõi kostja hageja juurde treileri ja veljed;
2-21-11847 -
Hageja esitas kostjale 15.03.2021 arve nr 15 ettemaksu 1000 eurot + käibemaks, kokku 1200 eurot tasumiseks. Kostja on ettemaksuarve summas 1200 eurot (käibemaksuga) tasunud (I kd tl 48);
-
31.03.2021 viis kostja treileri hageja juurest minema;
-
Hageja esitas 31.03.2021 kostjale teostatud tööde eest arve nr 19 summas 4800 eurot (koos käibemaksuga), milline on kostja poolt täies ulatuses tasumata. Arve maksetähtaeg oli 07.04.2021 (I kd lk 8);
-
01.04.2021-05.04.2022 andis hageja kostjale üle ülejäänud osa kokkulepitud tööst (veljed ja stange), millele kostjal pretensioone ei ole.
18.Vastavalt VÕS 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe.
19.Hageja esitas kostja vastu lepingulise tasu nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodust tuleneb, et lepingulise nõude esitamisel tuleb poolel välja tuua, millise lepingu nad sõlmisid ja milles kokku leppisid. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tuleneb, et kui võlausaldaja ei ole talle täitmisena pakutut vastu võtnud, ei saa eeldada, et täitmine oli täielik ning nõuetekohane. Seega juhul, kui tellija ei ole töövõtjalt töid vastu võtnud, ei saa eeldada tehtud tööde nõuetele vastavust, vaid seda tuleb töövõtjal tõendada.
20.Hageja on välja toonud, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping liivapritsi- ja värvimistöödeks (treiler, treileri ja veoauto veljed ja stange) (I kd lk 2). Kostja on leidnud, et tegemist oli kahe töövõtulepinguga, milles esimese sisuks oli treileri liivapritsi ja värvimise töö ning teise sisuks treileri veljed, veoauto veljed ja stange. Mõlema töö sisuks oli metallpindadelt rooste ja vanavärvi eemaldamine ning pärast pindade kruntimine ja värvimine (I kd lk 42-43). Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping järgmiste tööde teostamiseks: treileri, treileri velgede, veoauto velgede ja stange liivapritsi- ja värvimistöödeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tööd valmisid ning anti kostjale üle mitmes osas.
21.Poolte vahel ei ole vaidlust, et perioodil 01.04.-05.04.2021 andis hageja kostjale üle veljed ja stange. Kostja on kohtumenetluses kinnitanud, et 01.04-05.04.2021 kostjale üleantud velgede ja stange osas kostjal pretensioonid puuduvad. Kohtule esitatud arve nr 19 kohaselt oli nimetatud tööde maksumus kokku 793 + käibemaks (370 eurot veoauto velgede liivapritsimine ja värvimine, 333 eurot treileri velgede liivapritsimine ja värvimine ning 90 eurot stange liivapritsimine ja värvimine). Samuti on kostja on 16.03.2022 istungil kinnitanud, et nimetatud tööde osas puudub poolte vahel vaidlus (I kd tl 153 pöördel). Kostja on 16.03.2022 istungil nõustunud, et nimetatud tööde osas kostja hagejale tasunud ei ole. Kohus on seisukohal, et
2-21-11847 eeltoodust tulenevalt on hageja nõue velgede ja stange liivapritsimise ja värvimise osas summas 951,60 eurot (käibemaksuga) põhjendatud ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
22.Hageja on välja toonud, et hageja ja kostja vahel kokkulepitud treileri liivapritsi- ja värvimistöö valmis 31.03.2021 ning on samal päeval kostjale üle antud. Kostja on teostatud töö üleandmisel üle vaadanud, vastu võtnud ning pole üleandmisel ega töö üleandmisele järgnevatel päevadel esitanud vastuväiteid töö maksumusele ja kvaliteedile. Kostja võttis haagise endaga kaasa ja asus seda kasutama. Kostja on tööde vastuvõtmisele vastu vaielnud ning leidnud, et kostja ei ole töid vastu võtnud, kuna puudub üleandmis-vastuvõtuakt.
23.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
24.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tööd valmisid ning anti kostjale üle mitmes osas. 31.03.2021 andis hageja kostjale üle treileri liivapritsi- ja värvimistööd. Kostja tuli treilerile järgi, vaatas selle üle, võttis haagise endaga kaasa ja asus seda kasutama. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb lugeda, et hageja poolt kostjale 31.03.2021 üle antud tööd, s.o treileri liivapritsi- ja värvimistööd, on kostja poolt vastu võetud. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega, menetlusosaliste ja tunnistajate poolt 31.05.2022 kohtuistungil avaldatuga on tõendatud, et hageja andis kostjale teostatud tööd üle ning kostja võttis need vastu. Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus kostja on vastuväiteid esitamata treileri hageja juurest ära viinud ning kasutama hakanud ning esitades pretensioonid alles siis, kui tööde teostamise eest esitatud arve muutus sissenõutavaks, tuleb lugeda, et tööd on kostja poolt vastu võetud. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks keeldunud tööde vastuvõtmisest.
25.Hageja on kostjale teostatud tööde eest esitanud tasumiseks arve nr 19 summas 4800 eurot (koos käibemaksuga) (I kd tl 8). Arve kohaselt sisaldab nimetatud arve järgmiseid töid: 1) treileri liivapritsimine ja värvimine 3207 eurot + käibemaks, 2) veoauto velgede liivapritsimine ja värvimine 370 eurot + käibemaks, 3) treileri velgede liivapritsimine ja värvimine 333 eurot + käibemaks, 4) stange liivapritsimine ja värvimine 90 eurot + käibemaks. Pooled ei vaidle, et hageja nimetatud tööd teostama pidi. Kostja on välja toonud, et tal puuduvad pretensioonid veoauto velgede liivapritsimise ja värvimise, treileri velgede liivapritsimise ja värvimise ning stange liivapritsimise ja värvimise osas. Poolte vahel on vaidlus üksnes treileri liivapritsimise ja värvimistööde lepingutingimustele vastavuses ning nimetatud töö tasu suuruses.
26.VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hageja tegi treileri liivapritsi- ja värvimistööde osas hinnapakkumise 3000 eurot (ilma käibemaksuta). Hiljem, kui kostja 12.03.2021 treileri hageja juurde tõi, teavitas hageja kostjat, et tööd võivad osutuda oluliselt kallimaks. Kostja on vaielnud poolte hinnakokkuleppele vastu ning leidnud, et poolte vahel oli kokkulepe hinna osas 3000 eurot (koos käibemaksuga).
27.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud hagiavalduses välja toodud kõrgemas hinnas kokkuleppe saavutamist. Hinnakokkuleppe sõlmimist ei tõendanud kohtu hinnangul ka 31.05.2022 istungil üle kuulatud hageja tunnistajad. Kohus nõustub kostjaga, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud ka tavalist ega mõistlikku tasu. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tõendatud (ning kostja poolt omaksvõetud), et poolte vahel oli kokkulepe treileri liivapritsimise ja värvimise tööde tasus 2500 eurot + käibemaks.
2-21-11847
28.Kostja on oma vastuses välja toonud, et hageja poolt teostatud tööd oli puudustega, mistõttu on kostjal tekkinud hageja vastu kahjunõue, millise nõude tasaarvestamist hageja nõudega kostja soovib. Kohtueelses menetluses ning kostja vastuses hagile on kostja hinna alandamise avalduse. Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides ning pooltevahelises kirjavahetuses nõustunud osade puudustega, kuid leidnud, et kostja on kaotanud õiguse vähendada hagejale maksmisele kuuluvat tasu, kuna on keeldunud õigustamatult vastu võtmast hageja ettepanekut töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks. Kohus peab kindlaks tegema, kas hageja teostas kokkulepitud tööd vastavalt lepingutingimustele ning kas kostja on keeldunud õigustamatult ettepanekust hageja poolt puuduste kõrvaldamisest.
29.VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milles seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2). VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 järgi vastutab töövõtja ka lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumise tagajärjel. Töö lepingutingimustele mittevastavuse hindamiseks VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 ning VÕS § 642 lg-te 1 ja 3 järgi on vaja selgeks teha, milles pooled lepingus kokku leppisid ja kas hageja tehtud töö vastas kokkulepitule, samuti töö sobivust selle otstarbeks.
30.Pooled on 04.05.2021 koostanud treileri liivapritsi- ja värvimistööde ülevaatamise akti (I kd tl 13), mille kohaselt kostja hinnangul esinesid hageja poolt teostatud tööl järgmised puudused: 1) esiplatvormi pind kõik kare – 2,55m x 3,0m=7,5m2; 2) pikkitaladel vana värv ja rooste eemaldamata, pind 4tk x 6m x 0,2m=4,8m2; 3) pikitalade alumised servad roostest puhastamata 8 tk x 6m x 0,1= 4,8m2; 4) pikitalade välispinnad korralikult puhastamata (pinnad karedad) 2tk x 6m x 0,28m=3,3m2; 5) põikitalad korralikult puhastamata 8 tk x 2,50m x 0,16m=3,2m2.
31.Kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja ja kostja vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt on hageja nõustunud osade nimetatud puuduste likvideerimisega (I kd tl 17). Hageja on nõustunud pikitaladel vana värvi ja rooste eemaldamisega 4,8m2 ning pikitalade alumiste servade rooste puhastamisega 4,8m2. Ülejäänud kostja poolt välja toodud puuduste osas märkis hageja, et tegemist pole puudustega ning ülevaatusel sellist väidetavat puudust ei tuvastatud. Hageja on kostjale teinud ettepaneku hageja poolt aktsepteeritud puuduste kõrvaldamiseks, millega kostja ei ole nõustunud. Kostja on hagejale teatanud, et ei soovi võtta hageja poolt pakutud ettepanekut puuduste likvideerimiseks vastu ning esitas hagejalt hinna alandamise avalduse (I kd tl 19).
32.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Eeltoodust tuleneb, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija esmalt nõudma puuduste kõrvaldamist. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik
2-21-11847 või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Eeltoodud sätetest koostoimes tuleneb, et esmalt peab tellija nõudma töövõtjalt puuduse kõrvaldamist ning üksnes puuduse kõrvaldamata jätmisel või selle kõrvaldamisest keeldumise korral on tegemist töövõtja olulise lepingu rikkumisega. VÕS § 648 p 2 sätestab, et tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodud sätetest, et kui töö ei vasta tellija arvates kokku lepitud tingimustele, peab tellija esmalt nõudma töövõtjalt piisavalt selgelt puuduste kõrvaldamist ning peab ka arvestama töövõtja ettepanekutega töö parandamiseks. Kui tellija nende ettepanekutega ei arvesta, ei saa ta vähendada maksmisele kuuluvat tasu.
33.Hageja on välja toonud ja poolte kohtule esitatud kirjavahetusega (I kd tl 9-12, 14, 16-17) tõendanud, et on teinud kostjale korduvalt kirjalikke ettepanekuid puuduste (selles osas, mida hageja on tunnistanud) kõrvaldamiseks, kuid kostja on ettepanekutest keeldunud (I kd tl 19). Eeltoodust tulenevalt ning lähtuvalt VÕS § 648 p-s 2 sätestatust leiab kohus, et kostja on kaotanud oma õiguse hinna alandamisele.
34.Hinna alandamise, kui õiguskaitsevahendi näol on tegemist kujundusõigusega ning õiguskaitsevahendi rakendamise tahteavaldused on nagu muudki tahteavaldused TsÜS § 69 lg 1 ja § 72 järgi põhimõtteliselt tagasivõtmatud (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05 p 37). Kostja on käesolevas menetluses esitanud ka kahjunõude, soovides seda tasaarvestada hageja tasunõudega. Hinna alandamine ja kahju hüvitamise nõue samadele puudustele tuginedes sama tagajärje kõrvaldamiseks on kattuvas osas välistatud (RKTKo tsiviilasjas 3-2-1-100 p 24). Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul välistab kahju hüvitamise nõude esitamise varasemalt esitatud hinna alandamise avaldus. Samuti nõustub kohus hagejaga, et käesoleval juhul on ka ebaproportsionaalne treileril esinevate väidetavate puuduste kõrvaldamise maksumus 3014 eurot, millele lisandub käibemaks, kuna puuduste kõrvaldamise hind võrdub sisuliselt kogu treileri värvi- ja liivapritsitöödega.
35.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et põhjendatud on hageja nõue velgede ja stange liivapritsimise ja värvimise osas summas 951,60 eurot (käibemaksuga) ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et treileri liivapritsi- ja värvimistööde osas tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 1800 eurot (käibemaksuga), arvestades eelnevalt tuvastatud pooltevahelist kokkulepet ning kostja poolt tasutud ettemaksu 1200 eurot (käibemaksuga) (3000-1200=1800). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt kogusummas 2751,60 eurot (951,60+1800).
36.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
37.Lisaks põhivõlgnevusele on hageja palunud kostjalt välja mõista viivis alates põhivõlgnevuse sissenõutakas muutumisest, s.o 08.04.2021, kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o.
2-21-11847 28.07.2021. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude osaliselt, kuulub osaliselt rahuldamisele ka hageja viivisenõue summas 67,55 eurot (2819,15 eurot x 8%365 x 112 päeva).
38.Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238). Menetluskulud
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
40.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
41.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.