Hageja: CarCops OÜ (registrikood: 12266051, aadress: Marja tn 7, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Erkki Evart (e-post: xxx) Kostja: Super Rent OÜ (registrikood: 14313613, aadress: Aiandi tee 12-7, Viimsi alevik, Viimsi vald) Kostja seaduslik esindaja: X (e-post: xxx)
Asja arutamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja nõude vähendamine summas 1 430,40 eurot ja lõpetada eeltoodud nõude osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Mõista kostjalt Super Rent OÜ hageja CarCops OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 261,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 220,73 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest 04.01.2022 kuni põhinõude (261,36 eurot) kohase täitmiseni.
Jätta rahuldamata hageja kahjuhüvitise nõue summas 30 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 460 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 29.10.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse seoses kostja vastuväitega. Harju Maakohus kohustas avaldajat esitama hagiavalduse.
2.Hageja esitas 03.01.2022 hagi, paludes kostjalt välja mõista põhivõlg summas 1691,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1484,49 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, kohustuse rikkumisega tekitatud kahju võlgnevuse sissenõudmisega seonduvalt summas 30 euro, edasiulatuv viivis määraga 8% aastas põhinõudelt alates 04.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud.
3.Kohus võttis hagi 21.01.2022 lihtmenetlusse.
4.Kostja vaidles 21.03.2022 vastuses hagile vastu, tuues välja et hageja nõuab pahatahtlikult GPS seadmete hüvitamist summas 1430,40 eurot , milleks tal tegelikult alust ei ole, kuna antud GPS seadmed on CarCops OÜ-le tagastatud 05.06.2020 ja selle kohta on ka CarCops OÜ esindaja kinnitus. Kostja on nõus tasuma arvel 41914 näidatud summast 261,36 eurot.
5.Hageja võttis õigeks kostja väite, et kostja on GPS seadmed hagejale tagastanud ning tegi kostjale kompromissettepaneku.
6.Kohus teavitas pooli 19.05.2022, et menetleb asja kirjalikus menetluses ning andis pooltele võimaluse esitada lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 26.05.2022.
7.Vastavalt hageja taotluse pikendas kohus kompromissi esitamise tähtaega kuni 14.06.2022 ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja juhuks, kui pooled kompromissile ei jõua.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse
korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
9.Menetluse käigus muutis hageja nõuet, vähendades 19.05.2022 menetlusdokumendis põhinõuet 1430,40 euro võrra (seadmete maksumus). Kostja nõude vähendamisele ehk nõudest osalisele loobumisele vastu ei vaielnud.
10.Nõuetest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
11.Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostja ei vaielnud nõudest loobumisele vastu. Eeltoodut kokku võttes võtab kohus vastu hageja loobumise 1430,40 euro suuruses osas põhinõudest ja lõpetab eeltoodu osas menetluse.
12.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Põhinõue
13.Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas 1691,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1484,49 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, kohustuse rikkumisega tekitatud kahju võlgnevuse sissenõudmisega seonduvalt summas 30 euro, edasiulatuv viivis määraga 8% aastas põhinõudelt alates 04.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud. 19.05.2022 menetlusdokumendis vähendas hageja oma põhinõuet 1430,40 euro võrra, lähtuvalt asjaolust, et kostja tagastas hagejale seadmed 05.06.2020. Kohtule tõenditena esitatud arvetest nähtub, et hageja põhinõue arvete nr 33273, 34208, 35154, 36540, 37076, 38639, 39698 ja 40754 eest on kokku summas 261,36 eurot. Kostja võttis põhinõude summas 261,36 eurot ulatuses hagi õigeks, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks väja mõista põhinõue summas 261,36 eurot. Viivisenõue
14.Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjate ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
15.Pooled on kokku leppinud teenuse osutamise ja seadme rendilepingus nr 1749 punktis 1.2 kokku, et „Lepingu täitmisel juhinduvad Pooled Lepingust, Lepingu lisa(de)st, Üldtingimustest ja Hinnakirjast.“ Üldtingimuste punktis 6.2. on sätestatud „Maksetähtpäevaks tasumata summadelt on CarCops õigustatud nõudma Kliendilt viivist. Viivist arvutatakse maksetähtpäevale järgnevast päevast 0,15% tasumata summas iga tasumisega viivitatud päeva eest.“.
16.Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka viivise nõue. Kohtu hinnangul ei nähtu kohtu ette toodud materjalidest, et hageja oleks taotlenud viivisenõude vähendamist, kuid
on 19.05.2022 seisukohas toonud välja, et „Hageja viiviste nõue võttes maha rendiseadmete maksumuse on 220,73 eurot /---/“.
17.Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud hageja viivisenõue arvete nr 33273, 34208, 35154, 36540, 37076, 38639, 39698 ja 40754 eest summas 220,73 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.Hageja on esitanud ka viivisenõude alates hagi esitamisest 04.01.2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivisemääraga 8% aastas. Kuna kohus rahuldab hageja nõude, mõistab kohus kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutava viivise summas 220,73 eurot ning viivise alates hagiavalduse esitamisest 04.01.2022 kuni põhinõude summas 261,36 eurot täitmiseni viivisemäraga 8% aastas. Sissenõudmiskulud
19.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
20.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
21.Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kahjuhüvitise nõue
22.Hageja on palunud kostjalt välja mõista kohustuse rikkumisega tekitatud kahju võlgnevuse sissenõudmisega seonduvalt summas 30 eurot.
23.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud täiendava kahju tekkimist seoses võlgnevuse sissenõudmisega. Hageja on palunud välja mõista kostjalt sissenõudmiskulud summas 40 eurot, mille on kohus rahuldanud. Kohtu hinnangul nähtub OÜ Õigusbüroo Liivak ja Suurväli poolt 01.09.2021 esitatud arvest nr 1090102 tasu nõudekirja koostamise eest summas 30 eurot. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude rahuldamisega kaetud tasu otseselt sissenõudmisega seotud tegevuse ehk nõudekirja koostamise eest ning hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks võla sissenõudmisega seonduva kahju tekkimine ulatuses, mis ületaks VÕS § 1131 lg-s 1 sätestatud hüvitise suurust.
24.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustuse rikkumisega tekitatud kahju võlgnevuse sissenõudmisega seonduvalt välja mõistmiseks kostjalt summas 30 eurot. Hagihind
25.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse otsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Kuivõrd hageja vähendas nõuet, korrigeerib kohus hagi hinda. Hagi hind oli asja menetlusse võtmisel 3391,59 eurot, pärast hageja nõude vähendamist on käesoleva tsiviilasja hind 573 eurot. Menetluskulud
26.Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
27.Lähtuvalt asjaolust, et hageja esitas kostjale kompromissettepaneku, mille kohaselt kostja tasuks põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viiviste eest kokku kompromissisumma 450 eurot ning hageja loobuks osaliselt sissenõutavaks muutunud viiviste, edasiulatuva viivise, sissenõudmiskulude, kahjuhüvitise ja hageja õigusabikulude nõudest, kuid kostja kompromissiga ei nõustunud, määrab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
28.Hageja on palunud kohtul mõista välja hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest – maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõivud kogusummas 300 eurot ja hageja õigusabikulud summas 320 eurot.
29.Hageja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on hagejale osutatud õigusabiteenusele kulunud aega 4 tundi kogusummas 320 eurot.
30.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv kokku 300 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
31.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
32.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi kokku 4 tundi. Hagejale osutas õigusabi õigusbüroo ning selle tunnitasumääraks on olnud 80 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et mitteadvokaadist õigusabi osutaja tunnitasumäär käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud.
33.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageia lepingulisel esindajal kulunud 4 tundi hagiavalduse koostamisele. Kohus ei pea sellist ajamahtu menetluslikult lihtsas võlavaidluses põhjendatuks. Selliste toimingute eest loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks ajamahuks 2 tundi. Seega on hagejale osutatud õigusabile kulunud põhjendatud ja vajalikus ulatuses aega kokku 2 tundi. Arvestades õigusabiteenuse osutaja põhjendatud tasumäära 80 eurot tunnis (2 tundi x 80 eurot) määrab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabikulu summaks 160 eurot (ilma käibemaksuta).
34.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 460 eurot (so riigilõiv 300 eurot + õigusabikulud 160 eurot).
35.Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
37.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.