Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Pärnu Maakohus Eve Grass 22. juuli 2022.a kell 17:00, Haapsalu kohtumaja 2-22-9627 K J avaldus pankrotimenetluse alustamiseks, maksejõuetuse välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks Võlgnik K J, isikukood XXX, elukoht XXX Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine, pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine. Kirjalik menetlus
Menetlusviis
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse K J maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuulutada välja K J, isikukood XXX, pankrot 22. juulil 2022.a kell 17.00 ja algatada K J kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada K J pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes vandeadvokaat Martin Pärn (Advokaadibüroo Naur & Pärn, asukoht Juhkentali 52, 10132 Tallinn; tel 601 2900, 5560 8121; e-post [email protected]). Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 22.08.2022 algusega kell 11.15 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja saal nr 1, asukohaga Sadama 21, Haapsalu. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks pankrotivara nimekiri. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 22.07.2023.a Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
2-22-9627 Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.K J võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13.Jätta menetluskulud K J kanda.
14.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
15.Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
16.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD
1.30.06.2022. a esitas avaldaja K J Pärnu Maakohtule avalduse pankrotimenetluse alustamiseks, maksejõuetuse välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 07.07.2022.a määrusega andis kohus avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning 21.07.2022.a esitas avaldaja kohtule võlgniku maksejõuetusavalduse FiMS § 9 lg 1 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse vormil.
2.Avalduse kohaselt on võlgniku igakuiseks sissetulekuks töötasu 900 eurot kuus ja sotsiaaltoetused 60 eurot kuus. Igakuised väljaminekud on kokku 965 eurot kuus. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku 27 684,84 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid makseraskused 2021. a, mil võlgnik ei suutnud varasemalt võetud kohustusi enam korrektselt tasuda, sest olemasolevatest sissetulekutest nendeks ei jätkunud. Maksejõuetus tekkis seetõttu, et võttis kergekäeliselt erinevaid järelmakse, väikelaene, võetud laenumaksete tasumiseks ja eluasemekulude eest tasumiseks, oli võlgnik sunnitud võtma uusi kiirlaene, millega raskendas enda majanduslikku olukorda veelgi. Võlgnik mõistis enda sõnul, et tal oli tekkinud väga keeruline olukord, mis takistas igapäevaeluga toimetulekut. Võlgnik sai aru, et tema kohustused ületasid sissetulekuid. 2022. a suvel pöördus võlanõustaja vastuvõtule, kes aitas
2-22-9627 võlasituatsiooni kaardistada. Selgus tõsiasi, et oma kohustuste tasumisega võlgnik kahjuks majanduslikult toime ei tule.
3.22.07.2022.a esitas vandeadvokaat Martin Pärn kohtule kirjaliku nõusoleku võlgniku pankrotihalduriks ja usaldusisikuks hakkamise kohta. Kohus kuulas võlgniku seisukoha ära telefoni teel 22.07.2022.a. Võlgnikul vastuväiteid pankrotihalduri ja usaldusisiku kohta ei esitanud.
4.Kohus tegi päringud registritesse ning tuvastas, et võlgnikule vara kuulumise kohta kinnistusraamatus, liiklusregistris, äriregistris andmed puuduvad. Võlgniku suhtes on algatatud 8 täitemenetlust.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 11 lg 2 nõuetele ja ei esine FiMS § 14 sätestatud maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
6.FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.PankrS § 13 lg 5 kohaselt kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd võlgnik ei ole avalduses avaldanud soovi pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungil, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Kohus on võlgniku ära kuulanud telefoni teel.
8.Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku igakuise sissetuleku suuruseks on 960 eurot kuus. Vara võlgnikul puudub ning võlgnikul on kohustusi võlausaldaja ees avaldusest nähtuvalt kogusummas vähemalt 27 684,84 eurot. Kuigi võlgnik omab igakuist sissetulekut, kulub see igakuiste vajaduste rahuldamiseks ning sellise sissetuleku juures ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik ka võetud kohustusi täita, kuivõrd võlgniku kohustused on ilmselgelt suuremad kui vara väärtus. Kohus loeb tuvastatuks, et K J on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese
2-22-9627 üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
9.Pankrotihaldur vandeadvokaat Martin Pärn andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Martin Pärn on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks.
10.Kohus kuulutab võlgniku K J pankroti välja 22. juulil 2022.a kell 17.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks vandeadvokaadi Martin Pärn ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 22.08.2022 algusega kell 11.15 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Kärdlas saal nr 1, asukohaga Põllu 17, Kärdla.
11.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur vandeadvokaat Martin Pärn andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel võlgnik leidis, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et vandeadvokaat Martin Pärn täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Martin Pärn on vajalike erialaste teadmistega
2-22-9627 ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 22.07.2023.a. Kohus selgitab: • tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). • Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44) • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg 1 ja 2) • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9)
13.Tulenevalt PankrS § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
14.Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. Menetluskulude jaotus PankrS § 150 lg 1 p 1 ning lg 2 kohaselt jätab kohus menetluskulud K J kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.