Tehnik24 OÜ hagi I.Lu vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
874,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tehnik24 OÜ, registrikood 14077963, asukoht Torni tn 6-11 Kiiu alevik Kuusalu vald Harjumaa, lepinguline esindaja Kairit Kuusemaa Kostja: I.L, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx, lepinguline esindaja Tiina Pill
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista I.L’ult Tehnik24 OÜ kasuks välja kahjuhüvitis summas 810 (kaheksasada kümme) eurot.
3.Mõista I.L’ult Tehnik24 OÜ kasuks välja viivis kahjuhüvitise nõudelt alates 17.03.2020 kuni kahjuhüvitise (810 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Määrata menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
I.L (kostja) asus 01.04.2019 suulise töölepingu alusel tööle Tehnik24 OÜ-s (hageja). 09.09.2019 edastas I.L Tehnik24 OÜ-le avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Avalduses teatas kostja soovist öelda tööleping TLS § 91 lg 2 alusel erakorraliselt üles alates 10.09.2019. Hageja ei pidanud töölepingu ülesütlemist õiguspäraseks ja pöördus 13.09.2019 avaldusega Tööinspektsiooni töövaidluskomis-joni, paludes tuvastada ülesütlemise tühisus. 15.11.2019 otsusega nr 4-1/2108/19 rahuldas Töövaidluskomisjon Tehnik24 OÜ avalduse I.L’u vastu (jõustus 16.12.2019). Avalduse lahendamisega töövaidluskomisjonis tekkisid hagejal kulud õigusabile 810 eurot. Kuna töövaidluskomisjonis menetluskulusid ei hüvitata, pöördus hageja pärast otsuse jõustumist menetluskulude nõudega kostja poole. Kostja hagejale menetluskulusid ei hüvitanud, mistõttu pöördus hageja kahju hüvitamise nõudega kohtusse. Hageja leiab, et kuna töövaidluskomisjon tuvastas, et kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel oli tühine ja hagejal tuli tühisuse tuvastamiseks pöörduda töövaidluskomisjoni, kaasnes temale õiguskaitse vajaduse tõttu tekkinud õigusabikuludest tulenev kahju. TLS § 91 lg 2 alusel töölepingu ülesütlemisega kaasneb tööandjale kohustus maksta töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Selleks, et hüvitise maksmise kohustusest pääseda, tuleb tööandjal aga esmalt ülesütlemine vaidlustada. Kui kostja ei oleks seadusest tuleneva aluseta töölepingut erakorraliselt üles öelnud ega suhtunud ükskõikselt oma vastunõuete menetlemisse (kostja nõuete menetlemine lõpetati TvLS § 50 p 3 alusel põhjusel, et kostja ega tema esindaja ei ilmunud istungile), poleks hagejal tekkinud vajadust oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni pöörduda ning kulutused õigusabile oleksid jäänud kandmata. Õigusabi kasutamine oli vajalik kuna hageja pidi esitama õigusliku argumentatsiooni ja tõendama oma väiteid. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõistja kostjalt kahjuhüvitisena 810 eurot ning viivis alates hagi esitamisest 17.03.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. Kostja väitel puudub hageja nõude rahuldamiseks alus, kuna töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka ei jätkunud töövaidlus kohtus, millega seondavalt oleks hageja saanud nõuda töövaidlusmenetlusega seotud kulude kui kohtueelse menetluse kulude hüvitamist hilisemas kohtumenetluses. Kostja ei nõustu, et ta on hagejale kahju tekitanud. Lepingulise esindaja palkamine oli hageja enda vabatahtlik valik. Seda, et töövaidlusorganis tekkinud esinduskulu jääb hageja enda kanda, pidi olema hagejale
Tsiviilasi nr 2-20-4201
ettenähtav ning ta pidi esindajat palgates sellega arvestama. Samuti arvestas sellise regulatsiooniga ka kostja. Seetõttu ei vastuta kostja hageja kulu kandmise eest. Tööandjana peab hageja olema orienteeruv tööõigusalases regulatsioonis ning vaidluse lahendamine töövaidlusorganis on võimalik tööandjal lahendada ka ilma lepingulise esindajata. Seega ei olnud õigusabi kasutamine vajalik. Juhul kui kohus leiab, et kostja on vastutav hagejale kahju tekitamise eest, tuleb nõutud kahju suurust vähendada. Hageja kulu esindustasule on ebamõistlikult kõrge. Vaidlus töövaidlusorganis ei olnud õiguslikult keerukas, mistõttu ei ole 120eurose tunnihinnaga teenuse aktsepteerimine õigustatud. Sarnast teenust on võimalik saada oluliselt madalama hinnaga.
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Vaidlust ei ole, et poolte vahel tekkisid erimeelsused seoses kostja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Selle lahendamiseks pöördusid pooled töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse. Vaidlust pole ka selles, et hagejat esindas töövaidluskomisjonis õigusteadmistega isik, kellele hageja maksis tasu osutatud õigusabi eest. Sellega tekkisid tal hagejal kulutused õigusabile. Samuti pole vaidlust, et töövaidluskomisjonis kannavad pooled oma menetluskulud ise ning et teiselt poolelt nende väljamõistmist töövaidluskomisjonis nõuda ei saa. Kuna hageja kandis töövaidluskomisjonis kulusid seoses õigusabiga, esitas ta kohtule hagi kahju hüvitamiseks.
2.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa hageja nõuet käsitleda hüvitatavate kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mida kohus saab asja lahendamisel vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 kindlaks määrata. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 16 lg 1 kohaselt kannab töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud TsMS § 144 punkti 4 tähenduses. Kohtu hinnangul on TvLS § 16 lg-te 1 ja 2 mõte, et kui töövaidlusasja menetlus lõpeb töövaidluskomisjonis, siis poolte hüvitatavaid menetluskulusid kindlaks ei määrata. Juhul kui töövaidlusasja menetlus jätkub kohtus hagimenetluses, siis asjas lõpplahendi tegemisel määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse ja määrab kindlaks ka poolte hüvitatavad kohtumenetluse kulud, sh töövaidluskomisjonis kantud kulud kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes. Sellist seisukohta toetab ka senine kohtupraktika. Käesoleval juhul on töövaidluskomisjoni otsus aga jõustunud edasikaebamata, st et kohus ei ole töövaidlusasja lahendanud. Seega ei saa kohus kindlaks määrata ka menetluskulude suurust TsMS-i sätete alusel. Kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-80-15 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Viidatud lahend käsitleb olukorda, kus kohus lahendas töövaidlusasja hagina ning vaidlus oli selle üle, kas lisaks muudele kohtukuludele on hüvitatavad ka töövaidluskomisjonis kantud kulud. Käesolevas asjas ei ole kohus lahendanud poolte vahelist töövaidlusasja hagina.
3.Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 101 lg 1 p 3, mis näeb ette rikkumisega seotud kahju hüvitamise. Kohus leiab, et kuna kohus ei ole poolte töövaidlusasja lahendatud, ei piira TsMS § 174 lg 11 kohtuväliselt töövaidluskomisjonis kantud kulude hüvitamist ja vastava kahjunõude esitamist. Asjaolu, et pooltevaheline tööleping on lõppenud, ei välista kohtu hinnangul kuidagi lepingu rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõudmist. Kahju hüvitamiseks sätestab seadus iseseisvad alused. VÕS § 128 lg 2 ja lg 3 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Hagejal on tulnud tasuda seoses töövaidlusega talle osutatud õigusabi eest, st et hageja on pidanud kandma kulutusi seoses töövaidluse lahendamisega. Selle tõttu on hagejale tekkinud otsene varaline kahju. Riigikohus on oma lahendites (nt lahendid nr 3-2-1-84-14 p 24; nr 3-2-1-19-13 p 11) leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus on selgitanud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ning kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.
4.Vaidlust ei ole, et töövaidluskomisjon hageja nõuet menetles. Hagiavalduses märkis hageja, et töövaidluskomisjon rahuldas tema nõude. Hageja eelmärgitud väide on tõendatud kohtule esitatud töövaidluskomisjoni otsusega. Seega on tõendatud, et kostja poolt esines rikkumine, mistõttu on kahju hüvitamise eeldus täidetud. Riigikohtu seisukohti arvestades tuleb järgnevalt hinnata, kas hageja poolt õigusabi kasutamine töövaidluskomisjonis oli vajalik. Kostja väitel puudus hagejal vajadus õigusabi kasutamiseks ning hageja oleks saanud õigusabi ka odavamalt. Arvestades töövaidluskomisjonis arutatud asja olemust (kas kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine oli õiguspärane), oli hagejal mõistlikult võttes vajalik võtta töövaidluskomisjonis asja lahendamisel endale professionaalne õigusabi. See, millisest büroost ja millise tunnihinnaga pool endale esindaja valib, on poole otsustada. Arvestades, et ka kostja ise kasutas töövaidluskomisjoni menetluses esindaja õigusabi, on ebaõiglane tema väide, et hageja ei oleks pidanud õigusabi kasutama.
5.Hageja töövaidluskomisjonis kantud õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel saab analoogia korras lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohta, kuivõrd erialuseid selleks ei ole. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepinTsiviilasi nr 2-20-4201
gulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas töövaidluskomisjonis Kairit Ehala Jasitex OÜ-st. Esitatud tõenditest nähtub, et nimetatud isik omab magistrikraadi õigusteaduses, st ta vastab esindajale seaduses sätestatud nõuetele. Hageja taotleb kostjalt õigusabikulude hüvitamist summas 810 eurot ning on esitanud kohtule tõenditena temale Jasitex OÜ poolt 07.10.2019 esitatud arve summas 576 eurot (sh käibemaks) ning 02.12.2019 esitatud arve summas 612 eurot (koos käibemaksuga). Arvetelt nähtub, et esindajal on õigusabi osutamisele kulunud kokku 6,75 tundi, tunnihind 120 eurot + käibemaks. Esindaja teostas töövaidluskomisjoni menetluses järgmised toimingud: avalduse koostamine ja vastus töövaidluskomisjonile 4 tundi; istungil osalemine Paides ja ettevalmistus töövaidluses 2,75 tundi. Arvestades nõuete sisu ja menetlust töövaidluskomisjonis, on hageja esindaja toimingud tehtud ajal mil töövaidluskomisjon asja menetles ning kõik toimingud on olnud vajalikud.
6.Hageja esindaja õigusteenuse osutamise ajakulu 6,75 tundi on nõude sisu arvestades põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu praktika kohaselt on peetud keskmiselt mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu 01.06.2016 määrus nr 3-2-1-39-16). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kulud esindaja õigusabile töövaidlusasja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis summas 810 eurot (6,75 tundi x 120 eurot) olid nii vajalikud kui ka põhjendatud.
7.Kohus on seisukohal, et hagejale põhjendatud ja vajalike õigusabikulude näol tekkinud kahju kuulub kostja poolt hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja seisukoht, et kui kostja ei oleks seadusest tuleneva aluseta töölepingut erakorraliselt üles öelnud, ega suhtunud ükskõikselt oma vastunõuete menetlemisse (kostja nõuete menetlemine lõpetati TvLS § 50 p 3 alusel põhjusel, et kostja ega tema esindaja ei ilmunud istungile), poleks hagejal tekkinud vajadust oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni pöörduda ning kulutused õigusabile oleksid jäänud kandmata, on kohtu hinnangul õige. Seega on ilmne, et hageja nõude ja kostja käitumise vahel on selline seos, mis annab võimaluse kahju hüvitamist kostjalt nõuda. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 810 eurot.
8.Lisaks kahjule nõuab hageja kostjalt ka viivist väljamõistetavalt hüvitiselt. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 sätestab erisusena, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas ka kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt väljamõistetavalt summalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nõue on kooskõlas VÕS § 113 lg-tega 1 ja 2 ja samuti TsMS §-iga 367 ning on võimalik rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjuhüvitise nõudelt alates 17.03.2020 kuni kahjuhüvitise (810 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hageja hagi täies ulatuses, st otsus on tehti kostja kahjuks, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.