5.Välja mõista kostjalt J. H.ilt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 100 (ükssada) eurot, mis tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt otsusele lisatud makseinfole (unikaalne viitenumber) ning märkima selgitusse „J. H., tsiviilasi nr 2-21-984, riigilõiv“ 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest.
6.Saata kohtuotsus hagejale teadmiseks ja kostjale täitmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on Eesti Haigekassa hagi J. H.i vastu 362,59 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 23.07.2016 P. T.ile ja 01.10.2016.a. K. K.le tervisekahjustusi, mida tõendab Viru maakohtu 11.09.2020 määrus nr xxxx. Kannatanud vajasid tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, kannatanutele osutati tervishoiuteenuseid ning aset leidsid kindlustusjuhtumid ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad terviseteenuste osutajate poolt Eesti Haigekassale esitatud raviteenuste arved summas 103,62 eurot. * TÜ Kliinikum SA raviteenuste arve seeria AA nr 4470793 alusel 78,64 eurot; * AS Rakvere Haigla raviteenuste arve seeria PS nr 1021525 alusel 24,98 eurot. Samast juhtumist tingituna määras ja maksis hageja kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist summas 258,97 eurot, mida tõendab Perearst A OÜ väljastatud töövõimetusleht nr 4050. Arved on tervishoiuteenuse osutajale hageja poolt summas 362,59 eurot tasutud. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 26 lõike 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitist. Kannatanud olid kindlustatud. Seega, kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi, nõuab haigekassa kahju hüvitamist isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse. Viru Maakohtu kriminaalasja nr xxxx lahendist nähtub, et kostja tekitas kannatanutele tervisekahjustused ja kannatanutel tekkisid tervisekahjustused ning nende tekitamise ja tekkimise eest vastutavaks ning seeläbi kindlustusjuhtumite toimumise eest vastutavaks isikuks on kostja. Lähtudes RaKS § 26 lg-st 1 ja ülalnimetatud otsusest vormistas hageja kostjale 14.10.2020. a nõudeavalduse kahju hüvitamiseks. Nõue on edastatud kostjale. Kostja ei ole nõudesummat tasunud. Hageja palus
kostjalt hageja kasuks välja mõista tervisekahjustuse tekitamisega seotud kahju summas 362,59 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõus, tsiviilasja menetlemisega kirjalikus menetluses.
2.Maakohtu 10.02.2021 otsusega (tagaseljaotsusega) rahuldas kohus hageja nõude.
3.Hageja on seisukohal, et kaja on esitatud selleks ettenähtud tähtaega ületades, puudustega ning kajas esitatud argumendid ja tõendid ei anna alust menetluse taastamiseks ning lisaks ei täida menetluse taastamine eesmärki ja seda alljärgnevates põhjendustel. * kaja on esitatud selleks ettenähtud tähtaega ületades. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul (TsMS § 415 lg 2). Kaja esitamise tähtaega tuleb hakata lugema tagaseljaotsuse kättesaamise, mitte sellest teada saamise kuupäevast. Kaja on esitatud 06.05.2021. a, mis on 53 kalendripäeva peale tagaseljaotsuse kättetoimetamist ja kaja esitamiseks ettenähtud 30 päevast tähtaega. * Kaja on esitatud puudustega. Kaja päisest nähtub, et kaja on esitanud kostja eest jurist Paavo Paal. Advokaadi esindusõigust eeldatakse. Kaja esitanu ja allakirjutanu ei ole www.advokatuur.ee andmetel advokaat. Kostja esindaja esindusõigus on tõendamata, sest kajale ei ole lisatud esindusõigust tõendavat dokumenti. * Tagaseljaotsust võis seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kostja kohtule tähtaegselt ei vastanud. Kohtul oli alus lugeda hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, sest asja materjalid, s.h nõudeavalduse kättetoimetamine ja kaja päises esitatud andmed annavad alust järeldada, et Xxxx on kostja elukoht ning menetlusdokumentide vastuvõtja (kostja ema) oli eluruumis elav või perekonda teeniv vähemalt neljateistaastane isik. * Kostja on seisukohal, et oportuniteedimäärus on mittesüüstav määrus ning isikut ei tunnistata selle määrusega süüdi õigusvastase teo toimepanemises. Kostja ei ole end kriminaalasjas süüdi tunnistanud. Hageja on seisukohal, et hageja saab ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 26 lg 1 sõnastusest tulenevalt nõuda kahju hüvitamist isikult, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest. Vastutus eeldab tsiviilõigusliku süü tuvastamist. Kuna süü astet ei ole määratud, piisab hooletusest. Tsiviilõigusliku süü aspekti on hageja käsitlenud hagis ja sellel hetkel ei peatu. Kriminaalõiguslik süü ei oma hageja nõude juures tähtsust. Tervisekahjustuste tekitamise mitte omaksvõtt, süü mittetunnistamine ja kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamine ei välista õigusvastasust ega süü puudumist. Kriminaalmenetlus algatatakse ja karistatakse (määratakse kohustus), kui teo toimepanija on toime pannud KarS-is sätestatud teo. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS-is on sätestatud karistatava teona KarS § 121 lg 2 teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kriminaalmenetluse üheks lõpetamise aluseks on lõpetamine juhindudes KrMS §-st 202, millisel juhul on tegemist kriminaalmenetluse lõpetamisega kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ehk oportuniteediga. Süüdistatav ei pea sel juhul end süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine eeldab, et ta on teo siiski toime pannud. Süüdistatav peab sel juhul heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. * Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud, kuna hageja sai kehavigastusi tekitanud teost ja kahju hüvitama kohustatud isikust (kostja) ja kannatanust (kelle ravikulud ta kandnud on) teada 30.09.2020. a. Lisaks menetlusosaline peab kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Käesoleval juhul oli tsiviilkohtumenetluses esitatud hagi aluseks samad asjaolud, millel põhines kriminaalmenetlus, seega võib aegumise vastuväite esitamine olla hea usu põhimõttest lähtuvalt lubamatu (TsÜS § 138 lg 1, VÕS § 6 lg 2). Hageja palub jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
Hageja esindaja esitas kostja vastusele seisukoha milles märkis, et kostja vastusest selgub, et kostja on seisukohal, et ta ei vastuta kahju eest, kuna teda ei ole süüdi ja ta ei ole ennast süüdi tunnistanud, kriminaalmenetlus on lõpetatud oportuniteediga ja nimetatud määrus ei ole tõend. Hageja selgitab, et nõue on tervisekahjustuste tekitamisega seotud ravikindlustushüvitiste hüvitamine summas 362,59 eurot. Tegemist on varalise nõude hagiga ning hagihind ei ületa põhinõudena 2000 eurot. Kohus saab sellisel juhul menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Määrus nr xxxx tõendab teo toimepanemise aega ja teo toimepanijat kostjat. Hageja on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmiseks kostja esitatud põhjendustel puudub õiguslik alus, sest kostja ei ole esitanud haginõudele sisulisi vastuväiteid ega ole tõendanud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ega süü puudumist, mis välistaksid tema vastutuse. Käeoleval juhul on tegemist lepinguväliselt teisele isikule tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Hagejale annab nõudeõiguseks aluse ravikindlustuse seaduse § 26 lõikes 1 ja süül põhineva vastutuse (deliktiline vastutus) aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) järgi delikti kolmeastmeline üldkoosseis, kuhu kuuluvad objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või süü puudumist, mida ta aga teinud ei ole. Hageja on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud. TsÜS § 153 lõike 1 kohaselt tuleb kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada saamise või teada saama pidamise aja osas nõuete aegumise alguseks lugeda hagejale edastatud kohtuotsuse või määruse edastamise aega, sest siis saab hageja teada kahju hüvitama kohustatud isikust. Hagejale edastatakse kohtutest ja prokuratuurist kohtuotsused ning määrused peale nende jõustumist. Hageja sai kehavigastusi tekitanud teost ja kahju hüvitama kohustatud isikust (ja kannatanust teada 30.09.2020.a. Nõude aegumise 3 aastane tähtaeg möödub 29.09.2023. a. Möödunud ei ole ka nõude 30 aastane aegumise tähtaeg arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Lisaks on nõude aegumise aeg vahepeal peatunud. Hageja esitas kostjale 14.10.2020. a nõudeavalduse, mille kostja sai kätte 26.10.2020 ning pidi nõudeavalduses esitatud summa tasuma 30 kalendripäeva jooksul alates nõudeavalduse saamisest. Nimetatud ajavahemikuks, läbirääkimiste ajaks, aegumine peatus. Hageja esitas kohtule hagi 21.01.2021. a, seega peatus nõude aegumine uuesti ning nõue ei ole aegunud. Hageja jääb hagis esitatu ja taotletu juurde ning palub võtta menetluse juurde käesoleva menetlusdokumendi lisadena esitatud tõendid. Kohtul välja nõuda Viru Maakohtult kriminaalasja nr xxxx toimiku ning võtta kriminaalasja nr xxxx toimik kostjat ja teo toimepanemise sündmusi puudutavas osas tõendina tsiviilasja juurde. Hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 362,59 eurot. Määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Kostja esitas 06.05.2021 tagaseljaotsusele kaja. Kostja palus taastada tsiviilasjas nr 2-21984 menetlus ning jätta hagiavalduses toodud nõue rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et puudub alus hageja nõude rahuldamiseks, kuivõrd kriminaalmenetlust lõpetav Viru Maakohtu määruses kriminaalasjas nr xxxx ei nähtu, et kostja vastutab kahju tekkimise eest. Selles tähenduses on oportuniteedimäärus, mis tehakse kriminaalmenetluse seadustiku § 202 alusel ning isikut ei tunnistata selle määrusega süüdi õigusvastase teo toimepanemises. Seega ei saa nimetatud määrus olla ka aluseks hageja nõudele Ravikindlustuse seaduse § 26 lõike 1 tähenduses. Hageja pool on aga tuginenud ainuüksnes nimetatud määrusele kui hagi rahuldamise aluseks olevale tegelikult asjaolule. Kriminaalasjas oportuniteedi kohaldamise määrust aga nõude rahuldamise aluseks võtta ei saa. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et Viru Maakohtu menetluses olnud kriminaalasjas nr xxxx on tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202 sätestatud alusel. J. H. ei ole ennast nimetatud kriminaalasjas süüdi tunnistanud. Kostja on aga seisukohal, et üksnes kriminaalasja lõpetamisel nimetatud alusel ei saa olla aluseks
hageja nõudele. Seetõttu tuleb hageja nõue rahuldamata jätta. Täiendavalt, esitas kostja ka aegumise vastuväite, sest hageja on riigivõimu osa – seaduse alusel tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik. J. H.ile eespool nimetatud kriminaalasjas inkrimineeriti tegusid 2016. aastal. Hagiavaldus on esitatud maakohtule jaanuaris 2021. aastal – ajal, mil väidetavate tegude toimepanemisest, aga samuti ka ravikulutuste katmisest oli möödunud aegumistähtaeg. Seega tuleb hagiavalduses toodud nõue jätta rahuldamata seoses aegumise vastuväite esitamisega. Kostja palub jätte kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud moodustavad 100 eurot kautsjon ja õigusabikulud summas 750 eurot. Kokku 850 eurot. 11.06.2021 esitas kostja kohtule avalduse tagamise taotluse. Taotluse kohaselt on kostja suhtes algatatud täitemenetlus nr xxxx, kus sissenõudjaks on hageja ja täitedokumendiks Viru Maakohtu tagaseljaotsus. Kohtutäitur on arestinud kostja pangakontod. Kohttäitur ei ole nõus peatama täitemenetlust ega vabastama kostja pangakontosi aresti alt, sest puudub maakohut lahend kaja menetlusse võtmise kohta. Kostja palub rahuldada avalduse tagamise taotlus ja tagada kaja avaldus ning peatada täitemenetlus täiteasjas nr xxxx ja kohustada kohtutäiturit vabastama J. H.i pangakontosid aresti alt. 15.06.2021 kohtumäärusega rahuldas maakohus kostja kaja ja taastas tsiviilasja menetluse. 15.06.2022 määrusega jättis kohus kostja taotluse avalduse tagamiseks rahuldamata TsMS § 418 lõike 1 alusel. 16.11.2021 esitas kostja esindaja seisukoha, mille kohaselt vaidleb kostja jätkuvalt haginõude vastu ja eelnevalt esitatud vastuväidete juurde. Kostja ei ole Eesti Haigekassa poolt viidatud kahju tekitanud ning seega on hageja nõue põhjendamatu. Kostja pool vaidleb vastu hageja poolt viidatud kriminaalasja materjalide väljanõudmise ja tsiviilasja materjalide juurde võtmise vastu, kuna hageja ei ole oma taotlust põhistanud ega selgitanud, mida konkreetselt iga kriminaalasja toimikus olev materjal võib tõendada. Kostja vaidleb vastu hageja taotletud tunnistajate ülekuulamise protokollide lisamisele tsiviilasja materjalide juurde. Kostja taotleb juhul, kui maakohus võtab vastu hageja esitatud tõendid (tunnistajate ülekuulamise protokollid), kostjalt selgituste andmist vande all, sest kostja soovib isiklikult kinnitada, et ta ei ole hageja poolt väidetud tegusid toime pannud. 13.01.2022 esitatud seisukohas märgib kostja, et ta on jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue on põhjendamatu ja paljasõnaline. Kostja märgib, et hageja nõue on aegunud. Kostja arvestab aegumise algamist väidetavast kahju tekitamisest, mis toimus 23. juulil 2016 aastal. Hagiavaldus esitati 2020 aasta detsembris. Hagi esitamise ajaks oli möödunud juba kahju tekitamisest kolm aastat. TsÜS § 150 lõike 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kahjustatud isik sai kahjust teada 27.07.2016 episoodis, 01.10.2016 episoodis sai kahjustatud isik teada samal kuupäeval. Seega on mõlema nõude osas möödunud seaduses sätestatud kolme aastane aegumistähtaeg ning Eesti Haigekassa nõue tuleb jätta rahuldamata aegumistähtaja möödumisel. Kostja palub jätta hagiavalduses toodud nõue rahuldamata täies ulatuses ning menetluskulud jätta hageja kanda. 20.06.2022 esitas kostja esindajataotluse vaheotsuse tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks TsMS § 449 lg 3. Kostja palub kohaldada nõude osas aegumist ja jätta hageja nõue rahuldamata. Tsiviilasja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjale etteheidetavad teod, mis väidetavalt tekitasid kannatanutele tervisekahjustusi tekitamised leidsid aset kostjale esitatud süüdistuse kohaselt 23. juulil 2016. a. ja 01. oktoobril 2016. a. Hageja poole poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendid ravi toimumise ja maksumuse kohta, samuti töövõimetushüvitise kohta pärinevad samuti 2016. aastast. Käesolevas asjas hageja – Eesti Haigekassa – poolt Viru Maakohtule 21. jaanuaril 2021. a. esitatud hagiavalduse lisadest
nähtub, et Eesti Haigekassa on saanud raviarved 23. juuli 2016. a. episoodi osas 27. juulil 2016. a. ja sellega seotud töövõimetuslehe osas 16. oktoobril 2016. a. 01. oktoobri 2016. a. episoodi osas aga 03. oktoobril 2016. Seega hakkas meie hinnangul hageja nõude aegumistähtaeg kulgema hiljemalt vastavalt siis 27. juulil 2016. a., 16. oktoobril 2016. a. ning 03. oktoobril 2016. a. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud Viru Maakohtule hagiavalduse kahju hüvitamise nõudega 21. jaanuaril 2021. Kostja on seisukohal, et on möödunud TsÜS § 153 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata hagi aegumise tõttu.
KOHTUISTUNG
Kostja esindaja selgitas, et pooled on arutanud kompromissi, pooltel on kardinaalselt erinevad käsitlused nõudest. TsÜS näeb ette deliktilise kahju tekitamise osas aegumise tähtaega kolm aastat ja see kolm aastat hakkab kulgema hetkest, kui kahjustunud isik ehk kahju kannatanu sai teada kahju tekkimisest. Ravikindlustuseseaduse (RaKS) § 26 näeb ette nõude ülemineku Haigekassale aga see ei muuda nõude aegumise tähtaega. TsMS näeb ette osaotsuse tegemise võimaluse ja eelkõige aegumise küsimuses. Kostja esindaja taotleb osaotsuse tegemist ja lahendada küsimuse aegumise kohta. Seisukoht on, et aegumine hakkas kulgema süüdistuses nimetatud kuupäevadel. Kui hagejal on teine käsitlus, siis tegelikult me vaidleme selle üle, mis tähendust omab oportuniteedi määrus. Põhiseadus näeb seda, et kedagi saab süüdiolevana käsitleda pärast seda kui on jõustunud kohtuotsus. Seda kohtuotsust meil aga ei ole. Teades neid asjaolusid, mis seal kriminaalasjas oli ja mille üle vaidleme sh oprotuniteedi määruse tähenduse üle. Oportuniteedi määrusesse kantakse süüdistusaktist toodud süüdistus. See on süüdistaja versioon. Kohtotsust süüdimõistmise kohta ei ole. Osaotsus võiks olla mõistlik viis hoida menetlust. Kui kohus leiab, et asi on aegunud, siis saame selle läbi vaielda. Aegumise küsimus on ka hagejale oluline küsimus. Me ei jaga hageja seisukohta aegumise osas, arvestades nõude üleminekut sätestatud RaKS § 26 regulatsiooni, see räägib nõude üleminekust, mis on olemas ja on tekkinud ning mis aegub. Hageja esindaja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud. RaKS § 26 lg 1 millest nõue tuleneb ja RaKS ise ei näe ette aegumisesätteid, tuleb pöördud TsÜSi poole. Sõltumata sellest nõude alusest kohaldub TsÜS 153 lg 1, millel on kolme aastane aegumistähtaeg, millal nõudeõiguslik aluse asjast millal õigustatud isik sai kahjust või kahju hüvitamisest kohustatud isikust teada või pidi teada saama. KrMS seaduse jõustumisega 01.07.2004 ei ole kriminaalasja menetlejatel kohustust välja selgitada kuriteo tagajärjel kannatanule tekitatud tervisekahjustuste ravimisteks tehtud kulutuste suurust ja Haigekassat ei kaasata enam tsiviilhagejaks ning ei loeta ka KrMS § 37 mõistes kannatanuks, sest meil ei ole vahetut tekitatud varalist kahju ja saame nõuda ainult tsiviilkohtus nõuda. Oleme kohustatud isikust saanud teada 30.09.2020 kui Viru Maakohus meil e-kirjaga saatis määruse ja kannatanu ja tervisekahjustuse tekitaja andmed. Me ei saa võtta aluseks teo kuupäeva, sest sel hetkel ei pruukinud kannatanud saada ravi. Meile ei ole sel hetkel tekitatud kahju, sest meile ei ole esitatud arveid ja arvete peal ei ole kirjas, kes kahju tekitas. Arvete maksmine läheb edasi, sest kui arve esitatakse ravijuhu lõppedes. Hageja ei käi aegunud asjadega kohtus. Haigekassa on iseseisev juriidiline isik. Me saame kahju tekitanud isikust teada siis kui kohtust tulevad andmed või näeme Riigi Teatajast, et on tervisekahjustusega tekitatud otsus ja teeme päringu kohtule lahendi saamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub
rahuldamisele hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
6.Aegumine Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Kostja tugineb TsÜS § 150 lõikes 1 sätestatule, kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kahjustatud isik sai kahjust teada 27.07.2016 episoodis, 01.10.2016 episoodis sai kahjustatud isik teada samal kuupäeval. Seega on mõlema nõude osas möödunud seaduses sätestatud kolme aastane aegumistähtaeg. Hageja leiab, et antud menetluses tuleb kohaldada TsÜS 153 lg 1, millel on kolme aastane aegumistähtaeg, millal nõudeõiguslik aluse asjast millal õigustatud isik sai kahjust või kahju hüvitamisest kohustatud isikust teada või pidi teada saama. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 153 lõike 1 kohaselt, surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded aeguvad hiljemalt 30 aasta jooksul, arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Kohus nõustub hagejaga, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kommenteeritud väljaande kohaselt ei hõlma 150 lõike 1 säte surma põhjustamisega, kehavigastuse tekitamisega või vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, mille kohta kehtib erisättena § 153. Kuna antud juhul on tegemist kehavigastuste tekitamise küsimusega, tuleb erinormina kohaldada TsÜS § 153, mille järgi kehavigastuse tekitamisega seotud nõuded aeguvad kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest hiljemalt 30 aasta jooksul. Nimetatud sätte eesmärgiks on tagada isikukahju hüvitamise nõuetele ühte aegumistähtaeg, sõltumata nõude õiguslikust alusest. Vaidlust ei ole selles osas, et 23.07.2016 ja 01.10.2016 sündmuste osas on läbi viidud kriminaalmenetlus, nimetatud episoodid toimusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, hageja nõue ei ole aegunud.
7.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning selgitanud, et ta ei ole tervisekahjustusi tekitanud. Viru Maakohtu kriminaalmenetluse lõpetamise määrus oportuniteedi (KrMS § 202) alusel ei saa olla nõude rahuldamise aluseks, samuti ei saa olla nõude rahuldamise aluseks asjaolu, et J. H.ile on kriminaalasjas esitatud nõue. Viru Maakohut 11.09.2020 määrusega lõpetati J. H.i suhtes menetlus KrMS § 202 lõike 1 alusel (xxxx). kohtumäärusest nähtub, et saavutatud on kokkulepe kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteediga. Oportuniteet on kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Süüdistatav ei pea sel juhul end süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine eeldab, et ta on teo siiski toime pannud. Karistusregistrisse aga märget ei lähe. Süüdistatav peab heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse
või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Oportuniteediga saab lõpetada teise astme kuritegu (https://www.prokuratuur.ee). Asjaolu, et J. H.i suhtel lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteediga, ei tähenda, et nimetatud episoodid ei toimunud.
8.Hageja tugineb sellele, et kannatanu oli kindlustatud isik ning hagejal oli tervishoiuteenuste osutajatega sõlmitud ravi rahastamise leping. Hageja on kohustatud maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste ja ajutise töövõimetuse eest ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lg 1 alusel. Sama seaduse § 29 lg 1 kohaselt, haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.
9.Haigekassa võtab kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle RaKS § 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel. Kannatanu oli kindlustatud isik. Seega olid täidetud eeldused lepingu kannatanult tervishoiuteenusest eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks. Isik oli kindlustatud ning hagejal oli tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise leping.
10.RaKS § 26 lg 1 kohaselt, haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi nõuab haigekassa isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse, tervishoiuteenuse osutamise, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks tehtud kulutused tagasi.
11.Kostja poolt kannatanule kehavigastuste, mis tingisid kannatanu haiglasse pöördumise, tekitamine on tõendatud Viru Maakohtu 11.09.2020 määrusega kriminaalasjas nr xxxx. Hageja poolt kannatanu raviga seotud kulude kandmine on tõendatud hageja poolt kostjale 14.10.2020. a esitatud nõudeavaldusega kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 362,59 eurot.
12.Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104, seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. Kohtu arvates oli kostja tegevus süüline (VÕS § 104 lg 2), asjaolu, et kriminaalmenetlus lõpetati oportuniteediga (süüdistatav ei pea sel juhul ennast süüdi tunnistama), ei saa antud hetkel anda hinnangut täpsele süü vormile. Seaduses ettenähtud juhtudel vastutab aga kostja VÕS § 104 lg-te 1 ja 2 järgi üksnes süü, s.o hooletuse, raske hooletuse või tahtluse olemasolu korral. Kuna oportuniteediga lõpetamine eeldab, et isik on teo toime pannud ja ta peab heastama kuriteoga tekitatud kahju ei ole süü täpsel vormil tähtsust VÕS § 104 lõigete 1 ja 2 järgi.
13.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
14.Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Süü puudumist vastutusest vabanemise alusena kostja tõendanud ei ole (VÕS § 1050 lg 1).
15.Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1. Kehtiv ravikindlustusõigus sätestab Haigekassale tagasinõudeõiguse isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitist, samuti kindlustusandja suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitist sama kindlustusjuhtumi raames.
16.RaKS § 2 lg 1 järgi on ravikindlustus tervishoiukulude katmise süsteem muuhulgas kindlustatu isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks RaKS-is sätestatud tingimustel ja korras.
17.RaKS § 25 lg 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-s sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud ning rahasumma, mida haigekassa on RaKS-is sätestatud tingimustel kohustatud maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral. Vastavalt RaKS § 50 lg 1 on töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
18.Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel (RaKS § 29 lg 1). 27.07.2016.a. 03.10.2016 osutasid P. T.ile kui ravikindlustatud isikule (RaKS § 5 mõttes) SA Rakvere Haigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum raviteenust, mille eest esitati Eesti Haigekassale arved; - seeria PS nr 1021525 summas 24,98 eurot; - seeria AA nr 4470793 summas 78,64 eurot. P. T.i ravi- / töövabastusperioodil 27.07.2016.a -15.08.2016 arvestati töövõimetuslehtede nr 4050 alusel töövõimetushüvitist kokku 258,97 eurot. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on hageja võimaldanud kannatanule ravikindlustushüvitisi kokku 362,59 euro ulatuses. Haigekassa nõudekirjale 14.10.2020.a. nr 5-3.4/28713, kostja reageerinud ei ole. Kostja vastuväiteid nõude suurusele hagejale ega kohtule ei esitanud.
19.Kohus jätab hageja nõude rahuldamata juhul kui see on õiguslikult põhjendamata või tõendamata.
20.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt RaKS § 26 lg 1 ja tõendanud, et tervisekahjustuse tagajärjel tekkis hagejal ravikindlustushüvitise tasumise kohustus ning kohustuse suurust Viru Maakohtu 11.09.20120. kriminaalasjas nr xxxx tehtud määruse, raviteenuste arvete ja töövõimetuslehtedega.
21.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud RaKS § 26 lõike 1, VÕS § 104 alusel ja seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju summas 326,59 eurot. Menetluskulud
22.Vastavalt TsMS § 173 lõigetele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
23.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
24.Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 p 12, kohaselt, riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest.
25.Vastavalt TsMS § 190 lõike 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale, § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Vastavalt RLS kuulus (hagi esitamise seisuga) hagilt hinnaga kuni 362,59 eurolt tasumisele riigilõiv summas 100 eurot. Seega kuulub kostjalt riigi kasuks väljamõistmisele 100 eurot. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 190 lg 3, § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.