AS-i ÜHISTEENUSED hagi ARI Puhastus OÜ vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. mai 2022. a otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ARI Puhastus OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1590 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Annemarie Taal Kostja ARI Puhastus OÜ (registrikood 14579073), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta ARI Puhastus OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 16. mai 2022. a otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud ARI Puhastus OÜ kanda. AS-il ÜHISTEENUSED ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
2-21-134491
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.AS ÜHISTEENUSED (avaldaja, hageja) esitas 1. novembril 2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse ARI Puhastus OÜ (võlgnik, kostja) vastu võla ning viivise saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas maksekäsule vastuväite. Pärnu Maakohus edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 7. detsembril 2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt välja võla 1815 eurot ning võla sissenõudmiskulud 30 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-i 1 kohaselt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõidukite XXXXXX ja YYYYYY (sõidukid) vastutav kasutaja ajal, kui hageja vormistas kostjale leppetrahvid parkimiskorra rikkumise eest. Sõidukitele on esitatud ajavahemikul 25.06.2019 – 22.01.2021 kokku 47 leppetrahvi parkimistasu nõuete rikkumise eest või parkimistasu maksmata jätmise eest. Kostjale vormistati leppetrahvid erinevates parklates parkimiskorra rikkumise eest: Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) parkla, Anni tn 14 parkla, A. H. Tammsaare tee 49 parkla, Virbi tn 12 parkla, Uueristi 5 parkla, Ravi tn 18 parkla, Anni tn 16 parkla.
2.2.Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, millega sõidukijuht kohustub kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on esitatud parklate infotahvlitel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas parkimistingimustes sätestatud korda eirates, tuleb sõidukijuhil parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja parklate tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks. Igas parklas olid vastavad märgid ja infotahvlid olemas. Parklates, kus oli oluline tuvastada parkimisloa olemasolu (Anni tn 14, Uueristi 5), näevad parkimistingimused ette, et sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parklasse parkimist asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale. Juhul, kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses parkida parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata, tuleb parkimise algus fikseerida sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellaga. Enamik leppetrahvidest on vormistatud Anni tn 14 parklas, kus sõidukijuhil pidi olema parkimisluba, mis tuli asetada nähtavale kohale sõiduki armatuurlaual.
2.3.Hageja väljastas kostjale leppetrahvinõuded, mis paigutati sõiduki kojameeste vahele. Kostja leppetrahve ei tasunud.
2-21-134491 Kostja vastuväited
3.Kostja võttis õigeks üksnes nõude suurusega 10 eurot, mis on esitatud hagiavalduse p 1.3. alapunktis 37 (Ravi tn 18 parkla leppetrahv parkimise eest 10.02.2020). Ülejäänud leppetrahvinõuetele vaidles kostja vastu ning palus need rahuldamata jätta.
3.1.Kostja leidis, et hagiavalduse p-i 1.3. alapunktis 20 (A. H. Tammsaare tee 49 parkla leppetrahv, parkimise eest 17.12.2019) toodud leppetrahv on alusetu, sest nimetatud parklas on lubatud parkida kaks tundi ilma parkimise algusaega märkimata. Hageja pole kehtinud lepingutingimusi tõendanud.
3.2.Hagiavalduse p-i 1.3 alapunktis 45 nimetatud nõue on põhjendamatu. Hageja pole kehtinud lepingutingimusi tõendanud. Nimetatud parklas on lubatud kaks tundi parkida. Tegemist on poeparklaga. Isegi kui sõidukijuhil jäi tegelik parkimisaeg fikseerimata, ei oleks parkimistasu nõue põhjendatud ja seega ei ole ka leppetrahvinõue põhjendatud. Hageja pole tõendanud konkreetses parklas tegelikult kehtivaid tingimusi. Igal juhul ei ole põhjendatud leppetrahv 40 eurot.
3.3.Hagiavalduse p-i 1.3. alapunktis 34 nimetatud nõue on põhjendamatu. Hageja pole leppetrahvi määramise aluseid esitanud ning leppetrahvinõue on ebamõistlikult kõrge.
3.4.Kõik ülejäänud nõuded on alusetud, sest Anni tn 14 parklas parkimiseks on kostja sõidukitel parkimisluba. Sõiduki parkimiseks on ette nähtud parkimiskoht nr 29. Kui õige parkimiskoht on hõivatud, on sõiduk pargitud Anni tn 16 parklasse, mida haldab samuti hageja. Hagejale on säästvam olukord, kus sõiduk pargitakse kõrval asuvasse parklasse võrreldes olukorraga, kus hageja peaks hakkama otsima valesti parkinud sõiduki juhti. Sõiduki teise parklasse parkimise vajadus tuleneb üksnes asjaolust, et hageja ei suuda tagada nõuetekohast parklakorraldust, mille järgi peaks parkimiskoht nr 29 olema kostjale kuuluva sõiduki parkimiseks vaba.
3.5.Kostja arvates on leppetrahvinõuded välistatud ka seetõttu, et Anni tn 14 parkla kuulub kinnisasja asukohaga Anni tn 14 koosseisu ja kinnisasja üks omanikest C on andnud kostjale üle oma õiguse kasutada tasuta parkimiskohta nr 29. Kolmas isik, kellele pole antud õigust kinnisasja kasutada, ei saa nõuda kinnisasja omanikult leppetrahvi temale kuuluva kinnisasja ebakohase kasutamise eest. Kostja taotles leppetrahvinõuete vähendamist, sest tegemist pole tasulise parkimise kohustuse rikkumistega, mistõttu pole hagejale tekkinud tegelikku kahju, mida leppetrahv hüvitaks.
3.6.Kostja palus rahuldamisele kuuluvate leppetrahvinõuete puhul vähendada väljamõistetavat leppetrahvi mõistliku ulatuseni, s.o vähemalt 50% ulatuses. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1750 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 250 eurot.
4.1.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järmiste asjaolude üle: - kostjale kuulusid leppetrahvide vormistamise ajal sõidukid registreerimisnumbritega XXXXXX ja YYYYYY; - sõidukid olid pargitud hagis märgitud aegadel hagis märgitud parklates; - Anni tn 14 ja Uueristi tn 5 toimus parkimine parkimislubade alusel; - A. H. Tammsaare tee 49 tuli kasutada parkimiskella või parkimine registreerida Virbi tn 12 parkimiskioskis; - Anni tn 16 ja PERH tsoonides on parkimine tasuline ning parkimist tuleb alustada esimesest minutist.
2-21-134491
4.2.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja teatas kostjale leppetrahvinõuetest. Kostja hinnangul ei ole hagiga esitatud fotodelt võimalik tuvastada, et trahvikviitung oli sõiduki kojamehe vahele jäetud.
4.3.Maakohtu hinnangul tuleb tuvastada, kas hageja ja kostja vahel olid parkimislepingud, lepingutes oli leppetrahvi kokkulepe, kostja rikkus kohustust, mille rikkumisel tuli kohaldada leppetrahve ning kostjale on esitatud leppetrahvinõuded. Kostja väitis, et esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada alapunktides 20, 45 ja 34 nimetatud parklate parkimistingimusi. Hageja esitas täiendavad parkimistingimused Anni tn 14, Anni tn 16, A. H. Tammsaare 49, Uueristi tn 5, Virbi tn 12 ja Ravi tn 18 parkla kohta. Kostja tunnistas Ravi tn 18 parklas parkimiskorra rikkumisega seotud nõuet 10 eurot. Seega tuleb hagi selle nõude osas rahuldada.
4.4.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastab parkimisleping üürilepingu tunnustele. Kostja sõlmis üürilepingu Anni tn 16 ja Ravi tn parklasse sissesõiduga. Hageja osutab Anni tn 14 eraparklas liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontrolli. Hageja on Anni 14 parklasse sissesõidu juurde paigaldanud infotahvlid. Hageja osutab ka parklates asukohaga A. H. Tammsaare 49, Uueristi 5 ja Virbi tn 12 liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontrolli. Nimetatud parklate parkimistingimuste kohaselt juhul, kui parklasse siseneb sõiduk, loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt sõidukijuht peab kasutama parklat ettenähtud tingimustel, sh peab parkla kasutamiseks olema sõidukil nähtavale kohale paigaldatud parkimiskaart või parkimiskell ning, kui see puudub, siis on hagejal õigus määrata leppetrahv suurusega kuni 57 eurot.
4.5.Anni tn 14, A. H. Tammsaare, Uueristi 5 ja Virbi tn 12 osas kostjal hagejaga üürilepingut ei olnud. Hageja ei ole toonud esile, et sõiduki parkimisel kuulus tasumisele parkimistasu. Seega ei ole tegemist tasuliste parkimisaladega. Maakohtu hinnangul oli poolte vahel tasuta kasutamise leping, kuna üürilepingule iseloomulik tasu maksmise kohustus puudus. Kostjal puudus kohustus tasuda parkimiskoha eest, kuid parkimiskoha kasutamise eelduseks oli parkimisloa või parkimiskella olemasolu. Kostja ei ole tõendanud, et ta paigaldas sõidukile nähtavale kohale parkimisloa või parkimiskella. Samuti on tõendamata, et kostja registreeris parkimise poes. Kostja esitas Anni tn 14 kohta parkimisloa nr 29. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et Anni 14-110 omanik C on andnud hageja allkasutusse tasuta erikasutusõiguse parkida sõidukit parkimiskohal nr 29. Seega oli hagejal õigus kostjat trahvida.
4.6.Kostja esitas vastuväite Anni tn 14 leppetrahvinõuete kohta, kuna kostja hinnangul oli hagejal õigus üksnes korraldada vastaval alal parkimist. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuli hagejal tõendada Anni tn 14 asuvas parklas korteriomanike kehtestatud parkimiskorda ning seda, et tal oli õigus kontrollida parkimiskorralduse täitmist selles parklas. Hageja tõendas seda õigust teenuse osutamise lepinguga nr 10/1765. Teenuse osutamise lepingu p-i 3.2 kohaselt on hagejal õigus kutsuda kehtestatud korra eirajaid korrale, sh kasutades hoiatusi ja/või leppetrahve. Seega oli hagejal õigus kostjale trahvinõudeid esitada.
4.7.Maakohus leidis, et kosja ei ole esitanud väiteid, mis põhistaks rikkumise vabandatavust VÕS § 103 tähenduses. Kostja tugines vastuses hagile ka asjaolule, et ta rikkus parkimistingimusi, kuna hageja ei suutnud tagada Anni tn 14 parklas nõuetekohast parkimist. Maakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja ei suutnud tagada Anni tn 14 parklas nõuetekohast parkimist.
4.8.Maakohus leidis, et leppetrahvidest teatamine on tõendamata hagiavalduse p 1.3 alapunktides 1 ja 30 märgitud trahvide osas. Kõigi ülejäänud trahvide osas on teatamine tõendatud. Riigikohtu praktika kohaselt saab parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks (RKTKo 2-17-117146, p 12). Hageja maakohtule esitatud fotodelt on võimalik tuvastada, et parkimistingimuste rikkumise tõttu asetas hageja kostja sõiduki kojamehe vahele
2-21-134491 üksteisele sarnanevad kviitungid. Hageja ei ole tõendanud 25. juunil 2019 PERH parklas parkimise (trahv 25 eurot) ja 13. jaanuaril 2020 Anni 14 parkimise (trahv 40 eurot) osas, et teatas kostjale mõistliku aja jooksul leppetrahvinõudest. Hageja tõendina esitatud väljavõte (tabel) ei tõenda kostjale leppetrahvi esitamist. Eelnevast järeldub, et hageja esitas kostjale 25. juuni 2019. a ja 13. jaanuari 2020. a leppetrahvidega seotud teabe alles maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Seega oli viidatud trahvide puhul leppetrahvinõuete esitamise mõistlik aeg möödunud ja hagejale ei ole õigust nõuda nimetatud leppetrahvinõuete täitmist. Seega tuleb hagi nende nõuete osas (65 eurot) rahuldamata jätta.
4.9.Maakohus leidis, et kostja taotlus leppetrahvi vähendamiseks vähemalt 50% ulatuses ei ole põhjendatud. Hageja on hagiavalduses märgitud leppetrahvide nr 2-29 ja 31-47 osas tõendanud, et on leppetrahvinõuetest teatanud mõistliku aja jooksul. Parkimislepingu tingimuste rikkumise korral oli kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi kuni 57 eurot. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid tasunud. Leppetrahv 40 eurot ei välju parkimisvaldkonnas tavapäraselt esitavate leppetrahvinõuete suurusest. Kostja hinnangul unustas sõiduki kasutaja parkimist lubava tõendi auto aknale paigutada või oli see maha kukkunud ning kuna hagejale ei saanud tekkida kahju saamata jäänud parkimistasu näol, on leppetrahvinõuete ulatus valdavas osas ebamõistlik. Maakohus leidis, et eluliselt ei ole usutav, et kostja sõiduki kasutaja unustas pidevalt (45 parkimistrahvi) parkimist lubav tõendi auto aknale paigutada või oli see maha kukkunud. Samuti ei anna alust leppetrahvi vähendada väide, et Anni tn 14 parkimiseks oli kostjal parkimisluba. Parkimiskorra rikkumised olid järjepidevad, sh erinevates parklates ning parkimiskorraldus oli sõidukijuhile nähtav.
4.10.Kostja ei vaidlustanud, et on jätnud leppetrahvid tasumata. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust maksta leppetrahvi ning hagejal on õigus kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda. Hageja ja kostja vahel oli 47 parkimislepingut, millest 45 puhul on kostja rikkumine tõendatud. Seega on hageja leppetrahvinõue põhjendatud kokku 1750 euro ulatuses (1815 eurot – 65 eurot).
4.11.Hageja VÕS § 1132 lg 2 p-i 1 alusel esitatud sisseenõudmiskulude hüvitamise nõude 30 eurot osas leidis maakohus, et kuna kostja ei ole tarbija, siis ei ole sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta.
4.12.Menetluskulud jättis maakohus hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 kohaselt kostja kanda, kuna hagi rahuldati 96% ulatuses, s.o peaaegu tervikuna. Maaohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Hageja tasus menetluses riigilõivu 225 eurot (159,93+65,07) ning 25 eurot riigilõivu paringute eest Maanteeametile. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 250 eurot. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid kokku 1400 eurot Anni tn 14 parkimislepingu rikkumise eest, 120 eurot Anni tn 16 parkimislepingu rikkumise eest, 20 eurot Virbi tn 12 parkimislepingu rikkumise eest ning 20 eurot Uueristi tn 5 parkimislepingu rikkumise eest. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus on otsuse p-s 20 ekslikult leidnud, et hageja ja kostja vahel oli Anni tn 14 parklas parkimiseks sõlmitud tasuta kasutamise leping. Kostja on menetluses tõendanud, et tema ja KÜ Anni tn 14, kui vastava parkimisala seadusliku valdaja vahel, oli tasuta kasutamise leping. Hageja tegutseb parklas KÜ-ga Anni tn 14 18. augustil 2014 sõlmitud käsunduslepingu alusel, mis annab hagejale õiguse kontrollida Anni tn 14 parklas parkimise reeglite täitmist. Teenuse osutamise eest saab hageja KÜ-lt Anni tn 14 regulaarset tasu. Käsunduslepinguga ei ole hageja saanud parkimisala valdust ega ka õigust
2-21-134491 sõlmida parkimisala kasutamiseks enda nimelt lepinguid kolmandate isikutega. Käsunduslepingu alusel korraldab hageja parkimist KÜ Anni tn 14 eest ja nimel. Seega sai ka lepingu rikkumisest tulenevalt üksnes KÜ Anni tn 14 nõuda kostjalt leppetrahvi.
5.2.Maakohus jättis ekslikult leppetrahvid vähendamata. Leppetrahvimäär on ebaproportsionaalne parklates, kus parkimine on tasuta. Maakohus ei analüüsinud kostja väidet, et leppetrahvi esmaseks ja olulisimaks eesmärgiks on õigustatud isikule rikkumisega kaasneva kahju hüvitamine. Olukorras, kus parkimine on tasuta, ei kaasne hagejale mingisugust kahju. Sellisel juhul ei saa leppetrahv olla samaväärne tasulises parklas määratava leppetrahviga, kuna tasulises parklas on rikkumise tagajärjeks kahju saamata jäänud parkimistasu näol. Samuti ei ole arusaadav, miks on parkimistrahvid erineva suurusega. Maakohus ei ole seda vaidlustatavas otsuses põhjendanud. Seega on maakohus jätnud põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse vähendada leppetrahve 50% ulatuses ka neil juhtudel, kus hagejal oli õigus leppetrahvi määrata. Kostja jääb nõude juurde vähendada Anni tn 16 asuvas parklas, Virbi tn 12 asuvas parklas ning Ueeristi tn 5 asuvas parklas määratud leppetrahve 50% ulatuses (kokku 160 eurot).
5.3.Kostja hinnangul on maakohus TsMS § 163 lg-le 1 tuginedes jätnud ekslikult menetluskulud tervikuna kostja kanda, kuigi hagi rahuldati osaliselt. Maakohtu viidatud säte sellist menetluskulude jaotust ei võimalda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 1815 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
11.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on hageja opereeritavates parklates parkimiskorda rikkunud ning jätnud parkimise eest tasumata. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja on kostjale parkimistrahvid tähtaegselt esitanud. Õige on ka maakohtu seisukoht, et ka parkimistasuta parklates oli hagejal õigus kostjale leppetrahvi määrata tulenevalt hageja ja parkla omaniku vahel sõlmitud käsunduslepingust. Maakohus ei eksinud õiguse kohaldamisel, kui jättis leppetrahvi vähendamata vaatamata sellele, et osa parklates oli parkimine tasuta. Leppetrahvil on eelkõige kohustuse täitmise tagamise funktsioon ning see ei
2-21-134491 eelda, et kohustus oleks rahaline. Seega ei ole maakohus esitatud tõendeid ja asjaolusid vääralt hinnanud ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks põhjustanud vale otsuse tegemise. Maakohus ei jaotanud valesti menetluskulusid kui lähtus sellest, et hagi jäi rahuldamata üksnes marginaalses osas.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.Kostja tasus apellatsioonkaebuselt 315 eurot riigilõivu. Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, on kostjal õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada ringkonnakohtule taotlus.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.