X hagi Y ja AS Ekspress Meedia vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 14 000 eurot
Hagi hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: X - (isikukood xxx, elukoht: xxx), lepingulised esindajad: Carri Ginter ja Maria Pihlak (e-post: xxx, xxx); Kostja 1: Y (isikukood xxx, elukoht: xxx), lepinguline esindaja: Tarmo Friedenthal (e-post: xxx); Kostja 2: AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863, asukoht: F. R. Kreutzwaldi 3, 10124 Tallinn), lepinguline esindaja: Mari Männiko (e-post: xxx).
Istungi toimumise aeg
20. juuni 2022 kell 13:00
Istungil osalenud isikud
Hageja X - ja tema esindaja Carri Ginter; Kostja 1 Y ja tema esindaja Tarmo Friedenthal; Kostja 2 esindaja Mari Männiko.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjat 1 Y 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ümber lükkama kostjale 2 AS-ile Ekspress Meedia avaldatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, avaldades AS-ile Ekspress Meedia kirjaliku teate järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta „Mina, Y , avaldasin AS-ile Ekspress Meedia X -i kohta järgmised ebaõiged väited, et: -X -ilt saab kõike vaid raha 1 (25)
2-21-20000 eest; - Kroonika uuris septembris X -ilt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid, kuid X - sellele küsimusele ei vastanud. Eeltoodud faktiväited on valed.“
3.Kohustada kostjat 2 AS-i Ekspress Meedia 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul pärast ebaõigete faktiväidete ümberlükkava teate saamist avaldama selle ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ kestvusega vähemalt kolm 3 (kolm) kalendripäeva.
4.Välja mõista kostjalt 1 hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 1 308 (üks tuhat kolmsada kaheksa) eurot.
5.Välja mõista kostjalt 2 hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 2 616 (kaks tuhat kuussada kuusteist) eurot.
6.Välja mõista kostjalt 1 hageja kasuks viivis alates hagi esitamisest 22.12.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.07.2022 summas 57.05 eurot ning viivis põhinõudelt (1 308 eurolt) alates 09.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Välja mõista kostjalt 2 hageja kasuks viivis alates hagi esitamisest 22.12.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.07.2022 summas 114.10 eurot ning viivis põhinõudelt (2 616 eurolt) alates 09.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.
9.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.22. detsembril 2021 esitatud ja 29. detsembril 2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt Y (kostja 1) avaldas AS-ile Ekspress Meedia (kostja 2) ebaõigeid faktiväiteid X -i (hageja) kohta, mis olid kostja 2 poolt avalikustatud 30.10.2021 talle kuuluvale ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/. Artiklis oli kirjas, et X abistab vaimselt hapraid inimesi ainult siis, kui talle makstakse selle eest raha ning X on septembris keeldunud kadunud lapse W ema nõustamise eetilisust kommenteerimast. Need väited on valed.
2.Samuti sisaldas artikkel eelarvamustel põhinevaid solvavaid väärtushinnanguid, mida oli X il ning tema lähedastel emotsionaalselt valus lugeda. Muuhulgas nimetatakse artiklis X it „soolapuhujaks“ ning „uhhuu ajajaks“, kes kaotusevalus inimestele ennustamise eest „ahhetamapanevat“ tasu küsib. X selgitas kostjale 1, et ta avaldas ebaõigeid faktiväiteid, kuid kostja 1 ei parandanud neid. Vastupidi, kostja 1 jätkas kahjustavat tegevust, avaldades kostjale 2 täiendavaid solvavaid väärtushinnanguid X i 2 (25)
2-21-20000 isiku ja töö sisu kohta, mis olid kostja 2 poolt avalikustatud 09.11.2021 ning 10.11.2021 Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/.
3.Hageja tegeleb kaartidega ennustamisega, kirjutab blogi ja müüb enda e-poes käsitööna valmistatud tooteid. Tema sissetulek sõltub oluliselt tema avalikust kuvandist, sest ennustaja poole pöörduvad inimesed üldjuhul abi saamiseks tundlike teemadega ning ennustajalt eeldatakse usaldusväärsust. 02.09.2021 kell 21.29 kommenteeris hageja enda isiklikul Facebooki lehel saates „Kuhu nad kadusid?“ käsitletud W kadumist. Hageja kirjutas, et kadunud lapse ema oli ka tema poole pöördunud. Postituses loetles hageja märksõnu ja tundmuseid, mida ta kaartidelt ennustades kadunud lapsega seostas ning emale rääkis: „Vesi. Tal on külm. Teda ei saa leida“. Lisaks selgitas hageja postituses, et saate järgselt vaatas ta uuesti kaarte, mis näitasid, et poisil esines ka pahesid.
4.29.10.2021 kell 12:10 kirjutas kostja 1 hagejale järgneva sisuga e-kirja: „[...] Pöördun teie poole ka saate „Kuhu nad kadusid?“ teemal, mida teie septembris kommenteerisite. Ütlesite siis, et W ema käis teie juures ning ennustasite, et noormees on vedeliku sees ja ütlesite, et „puhas poiss ta polnud“. Kui eetiline on sellise postituse tegemine? Eriti siis, kui pole teada, mis noormehest on saanud? Ei taha uskuda, et ema on poja kadumisest üle saanud. [...]“ Kirjas palus kostja 1 hagejal kommenteerida tema Facebooki lehel olnud postitust. Samal päeval kell 15:56 vastas hageja kostja 1 e-kirjale järgnevalt: „[...] W postitus oli üleval pool tundi (kui niigi kaua), tunnistan, oli ebaeetiline ja eemaldasin tookord selle kohe. Ei ole ilus teiste valupunkte avalikult arutada. Jah, see ongi ebaeetiline.“
5.30.10.2021 avalikustas kostja 2 ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ artikli „Oligi ebaeetiline. Tragöödialt kasu lõikamine ja avalikult surma ennustamine: Eesti selgeltnägijate jultunud võtted“, mille autoriks on kostja 1. Artikkel halvustas ennustajaid hagejat ja Q, kirjeldades negatiivses võtmes nende tööd ning tegevust. Kostja 1 kirjutas artiklis hageja kohta järgmised ebaõiged faktiväited: „[] vaimselt hapraid kliente kuulda ei võta. Kõike saab vaid raha eest.“ X i vastuvõtul käivad ka vaimselt haprad inimesed. X on neid abistanud ja neile ennustanud nii tasu eest kui ka tasuta. „Kroonika uuris toona ilt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid [...] Kaotusevalus emale uhhuu ajamine on okei, aga ajakirjaniku küsimusele vastamine mitte?“. 2021. aasta septembris Kroonika X ile küsimust „kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid“ ei esitanud, mistõttu on vale väita, justkui oleks X keeldunud sellele küsimusele vastamast.
6.03.11.2021 kirjutas kostja 1 hagejale e-kirja, milles palus kommenteerida tema e-poes müüdavate toodete hinnakujundust. Hageja selgitas vastuses kostjale 1, kuidas toodete hind kujuneb. Samas kirjas teavitas hageja kostjat 1, et 30.10.2021 avaldatud artiklis oli hulganisti valeandmeid ning tõi eraldi välja, et kadunud lapse ema käest ta raha ei küsinud ega tema valult ei teeninud. 09.11.2021 avalikustas kostja 2 ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ artikli „Kuidas muuta kaks eurot viiekümneks euroks X i moodi: lisa alusele peegel ning kirjuta käsitsi kiri“, mille autoriks on kostja 1. Artiklis kirjeldab kostja 1, kuidas hageja e-poes müüdavate 54.80 eurot maksvate peegeltalismanide alused sarnanevad Hiina e-poes Aliexpress müüdavate peeglialustega, mille tükihind on ümardatult 25 senti. Kostja 1 heidab artiklis hagejale ette e-poest odava raha eest peeglialuse ostmist ning selle edasimüüki „märkimisväärse" juurdehindlusega. 10.11.2021 avalikustas kostja 2 ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ jätkuartikli „Mida arvab tarbijakaitse maagiliste esemete müügist? TTJA: meie poole on pöördutud omistatud võimete teemal“, mille autoriks oli jällegi kostja 1. Artiklis väidab kostja 1 vaatamata hageja selgitustele toote hinna kujunemise kohta, et juurdehindlus on „niivõrd suur“ ja „väga alatu võte“. 3 (25)
2-21-20000
7.Kostja 1 kirjutas 30.10.2021 Kroonika artiklis järgnevad laused: „Septembris kirjutas enda blogis, et saab tihti hilisõhtutel kirju naistelt, kes nõuavad temalt abi, ja kuna pudel veini ka juba hinge all, siis on julgust väga palju. Aga kui vastab, et helistaja peaks end kodulehel vastuvõtule registreerima, siis tasulisest vastuvõtust keeldutakse. Nemad tahavad niisama rääkida ja kui neid kuulda ei võta, siis ähvardatakse end ära tappa. Sellele vaatamata jääb endale kindlaks ja vaimselt hapraid kliente kuulda ei võta. Kõike saab vaid raha eest“. Kostja 1 viitab artiklis hageja 09.09.2021 blogipostitusele, mis käsitles inimesi, kes soovivad sotsiaalmeedias hagejaga suhelda ja tema käest abi saada vastuvõtuvälistel aegadel selle eest tasu maksmata. Blogipostituse sõnum lugejaskonnale oli, et manipulatiivselt ei ole kohane abi hilistundidel otsida ning ka suure mure korral tuleb broneerida aeg vastuvõtule, mis toimuvad tööpäevadel kokkulepitud ajal. Näitena tõi hageja juhtumi, kuidas talle kirjutas õhtul kell 22 naine, kellel oli enesetapukavatsus. Öö läbi kestnud kirjavahetuse tulemusel suutis X naise ümber veenda, kuid noor naine ei avaldanud selle eest isegi tänu. Blogipostitus lõppeb lausega „Mul on vastuvõtud ja kui sinna viisakalt aja broneerid-ma ootan sind! Ma aitan sind.“ Järelikult ei vali X kliente nende vaimse seisundi alusel, vaid on valmis kõiki huvilisi abistama, kui tema suhtes käitutakse viisakalt ja väärikalt.
8.Hageja on aidanud inimesi ka tasuta. 03.11.2021 e-kirjas kostjale 1 selgitas hageja, et 30.10.2021 Kroonika artiklis käsitletud kadunud poja emale osutas ta abi tasuta. Ometi on kostja 1 jätnud artikli sisu parandamata ning loonud seega teadlikult lugejates mulje justkui kasutas X W ema valukohti ära ning teenis sellelt tulu. Kostja 1 väide, et hageja vastuvõtule saab ainult raha eest, on seega vale. Vastuvõtud on reeglina tasulised, kuid erandkorras põhjendatud juhtudel ka tasuta. Igal juhul on põhjendamatu ja vale väide justkui vaimselt hapraid inimesi kliendiks X ei võta.
9.30.10.2021 Kroonika artiklis kirjutas kostja 1 järgnevat: „Kroonika uuris toona ilt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid ja kas ta selle sessiooni eest ka raha küsis. „Ma ei kommenteeri teemat ja ei soovi, et see ilmuks. Paneme lukku ära,“ ütles ajakirjaniku küsimusele. Kaotusevalus emale uhhuu ajamine on okei, aga ajakirjaniku küsimusele vastamine mitte?“. Viidatud väljavõte sisaldab kahte valeväidet: Kroonika uuris septembris X -ilt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid; X - sellele küsimusele ei vastanud. Viide „uuris toona“ on ajamääratlusega septembris, kui X 02.09.2021 oma Facebooki lehel W kohta postituse tegi. Küsimust, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid, Kroonika ajakirjanikud septembris ei küsinud. Seega on kostja 1 avaldanud ebaõige faktiväite, et hagejalt küsiti septembris, kui eetiline tema tegevus on.
10.Eeltoodud faktiväidetes sisalduvad X i kohta avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Kuivõrd kostja 1 on 30.10.2021 artikli autor, kes avaldas kostjale 2 hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, nõuab hageja VÕS § 1047 lg 4 alusel ülalnimetatud faktiväidete ümberlükkamist nende ebaõigeks tunnistamise kaudu kostja 2 ees. Kostja avaldas hageja koha andmeid kostjale 2, kes omakorda avalikustas neid enda ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/. Seega antud juhul kostja 1 ja kostja 2 on VÕS § 1047 mõttes avaldajad.
11.Hagiavalduse punktides 14-18 käsitletud väited on faktiväited, kuna nende tõeväärtus on kontrollitav ja tõendatav. Hageja nõuab, et kostja 1 lükkaks ümber kostjale 2 avaldatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, avaldades kostjale 2 kirjaliku teate ja kostja 2 omakorda avaldaks ebaõigete faktiväidete ebaõigeks tunnistamise teate Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ kestvusega vähemalt kolm (3) kalendripäeva.
12.Kostja 1 avaldas kostjale 2 X i kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, mis olid avalikustatud kostja 2 poolt. Artiklites luuakse hagejast mulje kui isikust, kes raha teenimiseks 4 (25)
2-21-20000 valetab ja inimesi petab, samuti kujundatakse hageja isiksusest solvav ja väärikust alandav prototüüp. Selline tegevus teotas raskelt hageja au ja head nime.
13.30.10.2021 artikli autor kostja 1 kirjutab: „Huvitav, mis võis olla sellel „kanakarjal“ öelda pärast seda, kui keegi soolapuhuja püüab sotsiaalmeedias endale tähelepanu tõmmata [...]“. Kostja 1 nimetab artiklis hagejat heausklike petjaks, nimetades teda soolapuhujaks. EKI ühendsõnastiku kohaselt on soolapuhuja ebatõsiseks peetav nõuandja, ravitseja, heausklike petja. Kostja 1 süvendab hageja valekujundit, et hageja tegeleb petmisega, kirjutades samas artiklis: „Kaotusevalus emale uhhuu ajamine on okei, aga ajakirjaniku küsimusele vastamine mitte?“. Uhhuu ajamine tähendab kõnekeeles valetamist või petmist. Kostja 1 üritab luua hagejast mulje kui isikust, kes raha teenimiseks valetab ning petab ja solvab inimesi. Lisaks on ebakohane väärtushinnang, et hageja oleks justkui artiklis viidatud emale kuidagi valelootust andnud. X avaldas märksõnu ja tundmuseid, mida ta kaartidelt ennustades kadunud lapsega seostas.
14.Kostja 1 jätkas hagejast petturi ja ebaausa inimese kuvandi süvendamist, avaldades kostjale 2 artiklid, mis käsitlesid X i e-poes müüdavaid tooteid. Kostja 2 09.11.2021 avalikustatud artiklis on kirjas: „Ennustaja-nõid X ostab e-poest odava raha eest peeglialuse, lisab sellele nii peegli kui kaitsva energia ja suurendab hinda märkimisväärselt.“, „Nii et peale eduka ennustajatöö, millega oma Facebookis kiitleb, oskab ta ka läbi väga eduka turundustöö näiliselt väärtusetust esemest teha kalli objekti“. Kostja 2 10.11.2021 avalikustatud artiklis on kirjas: „Kroonika kirjutas eile, kuidas ennustaja-nõid muudab 25 senti maksva peegelaluse 55 eurot maksvaks esemeks, lisades sellele peegli, kaitsva energia ja käsitsi kirjutatud kirja. Tootele niivõrd suur juurdehindlus teha tundub aga väga alatu võttena“.
15.Kostja 1 on enda hinnangute andmisel täielikult ignoreerinud X i 03.11.2021 e-kirjas antud selgitusi selle kohta, kuidas toote hind kujuneb: „[...] Minu e-poes müüdavad tooted on käsitöö. Ma kasutan aluseid, millele on igale alusele lõigatud, käsitsi lihvitud ja käsitsi sobituma pandud peegel. Minu müügiartikkel on peegelkaitsetalismanid, mitte need alused. [...] Et seda toodet valmistada, selleks tuleb kasutada peeglilõikurit, see on päris peen aparaat, selle juurde kuulub ka tarkvara, peeglimaterjal, lihvimispaber, liim. Iga peegel tuleb eraldi käsitsi lihvida, sobituma panna vastavale alusele, aluseid ma paraku ise teha ei oska.“. Kostja 1 nimetab 09.11.2021 artiklis neid selgitusi „värvikaks“ ning jätkab 10.11.2021 artiklis X i tegevuse naeruvääristamist. Kolmes kostja 1 poolt kirjutatud ja kostja 2 poolt avalikustatud artiklites sisalduv kriitika X isiku ja tegevuse kohta tekitab lugejates mulje, et X i tegevus on kas sügavalt ebaeetiline või koguni õigusvastane.
16.30.10.2021 artikli pealkiri on „Oligi ebaeetiline. Tragöödialt kasu lõikamine ja avalikult surma ennustamine: Eesti selgeltnägijate jultunud võtted“. Väljend „tragöödialt kasu lõikamine“ on hageja suunas eriliselt solvav ning tema au ja head nime teotav, kuna see loob lugejale hagejast esmamulje kui ebaeetiliselt käituvast inimesest, kes rikastub teiste inimeste valusate elukogemuste kaudu. Hageja teavitas kostjat 1 03.11.2021 e-kirjas, et ta ennustas W emale tasuta ega teeninud ema valult raha. Kostja 1 ei ole sellele tähelepanekule reageerinud ega koos kostjaga 2 30.10.2021 artiklit parandanud.
17.Kostja 1 poolt kirjutatud ja kostja 2 poolt avalikustatud ebaõigete faktiväidete ning ebakohaste väärtushinnangute kogum 30.10.2021, 09.11.2021 ja 10.11.2021 artiklites kinnitab, et kostja 1 eesmärgiks on hageja maine süstemaatiline kahjustamine.
18.Kostjal 1 ja kostjal 2 puudus igasugune takistus kolmes avaldatud artiklis esitatud väidete paikapidavust hagejaga eelnevalt kooskõlastada. Artiklitest ei olnud eemaldatud ebaõiged faktiväited ja 5 (25)
2-21-20000 ebakohased väärtushinnangud ka peale seda, kui hageja 03.11.2021 kostja 1 tähelepanu nende olemasolule juhtis. Ühtlasi ei pakkunud kostja 1 X ile võimalust 09.11.2021 avalikustatud artikkel enne selle avaldamist üle lugeda, kuigi hageja seda 03.11.2021 eraldi palus. Mõistlik inimene saab aru, et ebaõigete faktiväidete ja solvavate väärtushinnangute avaldamise tulemusel tekib kahju isiku aule ja heale nimele. Heatahtlikult käituv inimene püüaks seda vältida. Kostja 1 eesmärgiks oli aga kirjutada artikleid, mis õõnestaksid hageja usaldusväärsust ning projekteeriksid teda omakasupüüdliku „soolapuhujana“ seeläbi artiklitele suuremat lugejaskonda meelitades.
19.30.10.2021 artikli kõige populaarsem kommentaar oli järgnev: „[M]a olen 101% kindel, et kui ma kumbagi neist [X ja Q] kohtaks tänaval/poes ja lahtise käega mööda molu laksan neile, siis nad ei näe ette seda laksu tulemas“. Lisaks kirjutas üks artikli kommenteerija nii: „Sellised klounid [X ja Q] tule[b] seina äärde panna“. On ilmselge, et artikli toon ja ülesehitus on provotseerinud viha ja solvanguid, mis tekitas hagejas ärevustunde. Artiklid ja nende tulemusel vallandunud ebameeldivad ning vägivalda õhutavad kommentaarid hageja suunas on põhjustanud unehäired ning kõrgendatud emotsionaalse seisundi, mis on tipnenud närvišoki ja paanikahoogudega. Mure tütre üleelamiste pärast tõi hageja emal kaasa vererõhu tõusu, mistõttu tuli talle kutsuda kiirabi. Hageja alaealised lapsed olid samuti traumeeritud nende ema suunas toimuvast laimukampaaniast ning sõprade poolt esitatud küsimustest ja kommentaaridest. Hageja kogeb igapäevast ärevust, et temast kirjutatakse veel alusetult laimavaid artikleid ja kommentaare.
20.Kostja 2 avalikustas kostja 1 kirjutatud artiklid ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/, mis kuulub kostja 2 meediakontserni. 2021.a septembri seisuga oli kostjal 272 860 tasulist digitellimust. Niisiis on artiklid avalikustatud üleriigilise levikuga ajakirjas ja need jõudsid suure hulga inimesteni. Kroonika Facebooki lehel, mille on meeldivaks märkinud 35 119 inimest, olevat postitust 30.10.2021 artikli kohta on kommenteeritud 198 korda, jagatud 19 korda ning postitusele reageeritud 164 korda.
21.Mittevaralise kahju väljamõistmisel peab hüvitise suurus olema kahju tekitajale tuntav, sest vastasel juhul ei saa kahju hüvitamise preventiivne eesmärk kahju tekitaja puhul rakenduda. Kostja 2 2020. majandusaasta aruande kohaselt on kostja 2 müügitulu 2020 aastal 22 981 350 eurot ning kasum on võrreldes 2019 aastaga oluliselt tõusnud 308 587 eurolt 1 397 580 euroni. Hageja arvates peaks hageja kasuks väljamõistetav hüvitise suurus vastama hüvitisele, mis omaks preventiivset eesmärki vastavalt kostja 2 majanduslikule olukorrale VÕS § 134 § 6 mõttes.
22.Kostja 1 ja kostja 2 rikkumise raskust iseloomustab antud juhul ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine suurele hulgale isikutele ning asjaolu, et hageja on justkui rünnakute objektina välja valitud. Lisaks ei ole avaldatud parandusi või täpsustusi ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute osas. Kostja 1 on peale esialgset kahjustavat artiklit kirjutanud veel kaks artiklit, mis olid kostja 2 poolt avalikustatud. See kogumis näitab kostja 1 ja kostja 2 negatiivset ja pahatahtlikku suhtumist hagejasse. Arvestades eelviidatut on põhjendatud hüvitise suuruseks 5000-9000 eurot. Kuna kostja 1 on kirjutatud ja kostja 2 on avalikustatud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavaid artikleid oluliselt kahjustavat hageja mainet ning tekitavad hingelist valu ja kannatusi, palub hageja mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 hageja kasuks kooskõlas VÕS § 134 lg 2 alusel välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
23.Lähtudes eeltoodust palus hageja kohustada Y d seitsme (7) kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama AS-ile Ekspress Meedia avaldatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks 6 (25)
2-21-20000 tunnistamise kaudu, avaldades AS-ile Ekspress Meedia kirjaliku teate järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Mina, Y , avaldasin AS-ile Ekspress Meedia X -i kohta järgmised ebaõiged väited, et: - X - võtab vaimselt hapraid kliente kuulda ainult raha eest; - Kroonika uuris septembris X ilt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid, kuid X - sellele küsimusele ei vastanud. Eeltoodud faktiväited on valed.“ Kohustada AS-i Ekspress Meedia seitsme (7) kalendripäeva jooksul pärast resolutsiooni punktis 1 nimetatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkava teate saamist avaldama selle ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ kestvusega kohtu äranägemisel aga vähemalt kolm (3) kalendripäeva. Mõista Y lt X -i kasuks VÕS § 134 lg 2 alusel välja mittevaralise kahju hüvitis au teotamise eest õiglase ja mõistliku summa määramisega kohtu äranägemisel. Mõista Y lt X -i kasuks välja viivis kohtu poolt väljamõistetavalt kahjuhüvitise summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. Mõista ASilt Ekspress Meedia X -i kasuks VÕS § 134 lg 2 alusel välja mittevaralise kahju hüvitis au teotamise eest õiglase ja mõistliku summa määramisega kohtu äranägemisel. Mõista AS-ilt Ekspress Meedia X -i kasuks välja viivis kohtu poolt väljamõistetavalt kahjuhüvitise summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale.
KOSTJATE VASTUVÄITED
24.10. veebruaril 2022 esitatud vastuses kostja 2 AS Ekspress Meedia märkis, et hageja on hagi asjaolude kirjelduses toonud välja kostja 2 väljaande Kroonika 09.11.2021 ja 10.11.2021 artiklid. Nimetatud artiklitega seoses ei ole hageja esitanud mitte ühtegi nõuet. Ei selgu, kas ja kui siis millised ebaõigeid või väidetavalt au teotavaid väited nimetatud artiklid sisaldavad.
25.Kostja 2 rõhutas, et on hagiavaldusele lisatud blogipostituses (09.09.2021) kirjeldab hageja inimesi (kes on blogipostituse kohaselt naised), kes talle helistavad kell 23:30, nutavad hüsteeriliselt, on alkoholi tarvitanud (pudel veini on ka juba joodud), blogipostituse kohaselt soovivad need naised, et hageja neid kuulaks, neile nõu annaks. Kui hageja soovitab ennast tasulisele vastuvõtule kirja panna, siis selgub, et helistajad ei soovi tasulisele vastuvõtule tulla, vajavad abi kohe ja lubavad ennast muidu ära tappa. Samas blogipostituses kinnitab hageja, et tema manipulatsioonidele ei allu (ähvardustele ennast ära tappa) ja nõu annab ainult töö ajal (vabal ajal ma seda ei tee, siis elan ma oma eraelu. Vabal ajal suhtlen oma pere ja sõpradega, ma ei jaga nõu ega abista kedagi). Hageja vastuvõtud on tasulised (hagiavalduse lisa 9 lk 2 ülalt esimene lõik Saades vastuse, et broneeri aeg vastuvõtule, vastavad nad, et ei! Nemad ei taha tasulist vastuvõttu, tahavad niisama rääkida, enda muret jagada! Nõu ja abi saada!). Samas postituses kinnitab hageja, et ta vabal ajal nõu ei anna ja nutvate ja ennast tappa lubavate helistajate manipulatsioonidele ei allu. Hageja on artiklis kirjutanud, et manipulatsiooniga hageja vastuvõtule ei saa, vaid tuleb broneerida tasuline vastuvõtu aeg.
26.Kostja 2 ei ole avaldanud, et hageja valib oma kliente vaimse seisundi alusel (hagiavalduse punkt 15). Kuna sellist väidet ei ole avaldatud ei otseselt ega ka artikli kontekstist kaudselt, siis puudub vajadus nimetatud väitele vastu vaielda. Kostja 2 on avaldanud väite 1, mis on õige. Alkoholi tarvitanud nutvad helistajad on vaimselt haprad. Hageja on ise kinnitanud, et ta manipulatsioonidele ei allu (kuulda ei võta) ning annab nõu nendele isikutele, kes on tema juurde tasulise vastuvõtu aja broneerinud. Artikli kontekstist on keskmisele mõistlikule lugejale arusaadav, et hageja võtab kliente vastu, kui tema juurde broneeritakse aeg. Hageja ei võta vastu kliente, kes tahavad „niisama rääkida“ või sotsiaalmeedias suhelda, tasulisele vastuvõtule tuleb aeg broneerida. Lisaks hageja enda poolt esitatud blogipostitusele on hageja korduvalt Facebooki postitustes ja kommentaarides vastanud inimestele, et ta ei tee oma tööd tasuta: Hageja pakub teenusena ja kaubana oma vastuvõtte, meeneid jne. Hageja on kinnitanud oma Facebooki seinal kommentaarides, et tasuta tööd ta ei tee- ta ei ole ori. Hageja on teinud Facebookis 09.12.2021 postituse, milles sõnab, et oma teenuse eest esitab ta arve, tasuta tööd ta ei tee. Hageja 7 (25)
2-21-20000 kodulehelt leiab info, kus seisab: „Loomulikult ei tee ma oma tööd tasuta, seega niisama küsimusi saata ei ole mõtet. Tasuta ennustusena on üleval iganädalane taroskoop, personaalne kaartide lugemine on tasuline.“. Hageja on hagiavalduses väitnud, et on nõustanud kliente tasuta ja tasu eest, kuid see asjaolu on hageja poolt tõendamata.
27.30.10.2021 artiklis avaldati järgmine lõik „Kroonika uuris toona ilt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid ja kas ta selle sessiooni eest ka raha küsis. "Ma ei kommenteeri teemat ja ei soovi, et see ilmuks. Paneme lukku ära," ütles ajakirjaniku küsimusele. Kaotusevalus emale uhhuu ajamine on okei, aga ajakirjaniku küsimusele vastamine mitte?“ Hagiavalduse punkti 17 alusel on avaldatud kaks valeväidet: Kroonika uuris septembris X -ilt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootusi; X - sellele küsimusele ei vastanud.
28.Hageja poole pöördus 02.09.2021 kostja 2 töötaja Z ning uuris hagejalt, miks hageja kustutas oma Facebooki postituse, kus hageja kommenteeris W kadumist. Hageja vastas ajakirjaniku küsimusele ning kui Z esitas jätkuküsimuse: „Aga kui W ema Sinu poole pöördus, kas sa olid nõus ta kohe vastu võtma või ei? Pean silmas, et ema oli alles poja kaotanud ning võib-olla tekivad mingisugused valelootused. Või kuidas te omavahel kokku sattusite? Kas see vastuvõtt oli tasuline?“. Nimetatud küsimuses, sisaldub küsimus valelootuste andmise ebaeetilisusest. Ema oli alles poja kaotanud ja vastuvõtul võivad tekkida valelootused. Samuti küsimus sellest, kas vastuvõtt oli tasuline. Lootusetus olukorras inimene on ka valelootuste eest nõus raha maksma, keskmise mõistliku inimese jaoks on lapse kaotanud emale tasulise ennustamise teel valelootuse andmine ebaeetiline. Seetõttu küsiski ajakirjanik, kas W ema vastuvõtt oli tasuline. Kostja 2 ajakirjaniku poolt esitatud küsimusele vastas hageja: „Ma ei kommenteeri teemat ja ei soovi, et see ilmuks. Paneme lukku ära. Aitäh“. 02.09.2021 esitatud küsimusele hageja vastas 03.09.2021. Kostja 2 ei ole avaldanud valet faktiväidet.
29.Mitte igasuguste faktiliselt ebaõigete andmete avaldamine ei ole automaatselt õigusvastane. Ebaõigete andmete avaldamine on õigusvastane siis, kui avaldaja teadis nende andmete ebaõigsusest või ei teinud midagi andmete kontrollimiseks. Lisaks tuleneb VÕS § 1047 lõikest 3 selgelt, et avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ja ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja 2 kontrollis avaldatud väiteid käibes vajaliku hoolsusega ning küsis hageja seisukohta. Hageja vastas kostja 2 ajakirjanikule, et ei vasta esitatud küsimusele (mis puudutas W ema nõustamise eest tasu võtmist ning lapse kaotanud emale valelootuse andmist).
30.Avaldajalt ei saa nõuda uute väidete esitamist, vaid üksnes avaldatud ebaõigete väidete parandamist või ümberlükkamist. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, siis juhindudes VÕS § 1047 on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või parandamist, mitte uute väidete avaldamist. Kostja 2 ei ole avaldanud väidet „X - võtab vaimselt hapraid kliente kuulda ainult raha eest“. Seega puudub õiguslik alus sellise nõude esitamiseks ning seda ei ole võimalik rahuldada isegi juhul kui kohus leiab, et kostja 2 on hageja kohta valeandmeid avaldanud.
31.Mittevaralise kahju all peetakse silmas ennekõike mittevaralise, erandina ka varalise õigushüve rikkumisega kaasnevaid negatiivseid psühholoogilisi mõjusid – füüsilist või hingelist valu või kannatust. Au teotavaks nimetab hageja enda nimetamist soolapuhujaks. Tegemist on väärtushinnanguga, mille tõesust ei ole võimalik tõendada. Väärtushinnangu puhul tuleb õigusvastasuse hindamiseks analüüsida, kas väärtushinnang põhineb tõestel faktidel. Soolapuhuja ja uhhuu ajamise on kostja hinnang hageja tegevusele. Kostja kasutab hinnangu andmiseks väljendeid, mis on olemuselt neutraalsed ja millel puudub au teotav iseloom. On terve hulk inimesi, kes usuvad nii soolapuhumisse kui uhhuu- teadustesse 8 (25)
2-21-20000 ning nende usku ei hinnata negatiivsena. Samas ei ole ka kriitiline ega eitav suhtumine soolapuhumisse või uhhuutamisesse keelatud ega negatiivne. Hinnang põhineb hageja poolt TV3 saate „Kuhu nad kadusid?“, mis käsitles teadmata kadunuks jäänud W lugu, sotsiaalmeedias avaldatud kommentaari, mille hageja varsti pärast avaldamist kustutas. Kommentaar oli järgmine: Vesi. Tal on külm. Teda ei saa leida. /.../ On see vesi, on see hape, mis teda ümbritses. Kaldun viimase pakutu poole. Paraku. Aga puhas poiss ta polnud. Pahed... Ikka need pahad asjad. Ajakirjaniku küsimuse peale, miks hageja nimetatud postituse kustutas vastas hageja: Põhjus lihtne. Ei tahtnud neid inetusi oma fb seinale, kanakari läks käest ära. W on teadmata kadunud ca 6 aastat. Hageja poolt nn ennustuste avaldamine on keskmise mõistliku inimese seisukohalt soolapuhumine. Soolapuhuja on rahvaarst, kes ravis soolapuhumisega, posija. Hagiavalduse punktis 26 heidab hageja kostjatele ette, et hagejast luuakse mulje, kui isikust, kes raha teenimiseks valetab ja inimesi petab nimetades hagejat soolapuhujaks. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi kutsuti nõidu ka tarkadeks, lausujateks, posijateks, soolapuhujateks, arbujateks. Hageja on korduvalt ennast meedias tutvustanud ennustajana-nõiana. Isiku, kes teistele isikutele tasu eest tulevikku ennustab nimetamine soolapuhujaks ei ole au teotav.
32.Ebaõiged on hagiavalduse punktis 27 toodud väited nagu oleks artiklis nimetatud hagejat heausksete petjaks. Au teotavaks peab hageja artiklis avaldatud väidet: Kaotusvalus emale uhhuu ajamine on okei, aga ajakirjaniku küsimustele vastamine mitte? Tõendamata on hageja väide nagu tähendaks uhhuu ajamine valetamist või petmist. Sõnaga uhhuu, käsitletakse pigem ebaratsionaalset maailmakäsitlust (vt näiteks President Kaljulaid: Uhhuu kultuuri pealetung tervises teeb murelikuks). Hageja avaldab teadmata kadunud isiku kohta ebaratsionaalseid ja tõendamata väiteid. Sellise tegevuse nimetamine uhhuutamiseks on kohane väärtushinnangu.
33.Hagiavalduse kohaselt süvendab kostja 1 hageja petturi ja ebaausa inimese muljet käsitledes hageja e-poes saadaolevaid tooteid järgmiste väidetega: „Ennustaja-nõid X ostab e-poest odava raha eest peeglialuse, lisab sellele nii peegli kui kaitsva energia ja suurendab hinda märkimisväärselt.“, „Nii et peale eduka ennustajatöö, millega oma Facebookis kiitleb, oskab ta ka läbi väga eduka turundustöö näiliselt väärtusetust esemest teha kalli objekti“. 10.11.2021 avalikustatud artiklis „Kroonika kirjutas eile, kuidas ennustaja-nõid muudab 25 senti maksva peegelaluse 55 eurot maksvaks esemeks, lisades sellele peegli, kaitsva energia ja käsitsi kirjutatud kirja. Tootele niivõrd suur juurdehindlus teha tundub aga väga alatu võttena“. Hagiavaldusest ei selgu, milles seisneb väidete au teotav iseloom. Hageja kinnitab, et e-poes saadavalolevate peeglite aluseid ta ise ei valmista.
34.09.11.2021 artiklis võrdles artikli autor hageja veebipoes müüdavaid peegeltalismanide aluseid ja veebipoes Aliexpress müüdavaid peeglialuseid, milles peeglit ei olnud. Tooted on visuaalselt äravahetamiseni sarnased. Aliexpressis müüdava peeglialuse hind oli kümneses pakis 2,46 eurot ehk ühe aluse hind vähem kui 25 senti. Peegli lisamisega nimetatud alusele on toote hageja veebipoes 59 eurot. Vastavalt avalikult kättesaadavale hinnapakkumisele on näiteks 5x10 cm peegli ovaalseks lõikamise hind 4.40 eurot (sisaldab lõikamist ja peeglit, millele lisandub käibemaks). Seega müüb hageja oma veebipoes nn talismane kümnekordse hinnaga. Tootele omandatakse ebaratsionaalseid ja tõendamatuid omadusi (kaitsetalisman). Tegemist on lihtsameelsetele inimestele suunatud kauplemisega, mille hindamine alatuks võtteks on kohane ning sellel puudub au teotav iseloom. Kui hageja tõepoolest omab peegellõikurit ning talismanide jaoks peeglit ise lõikab tuleb toote omahind veelgi odavam. Hageja ei ole tõendanud, et ta peegeltalismane ise teeb samuti seda, et ta peegellõikurit omab ja peegleid ise lõikab ja lihvib.
35.Ebaõige on hagiavalduses esitatud väide, et kostja 1 on hinnangute andmisel täielikult ignoreerinud hageja 03.11.2021 e-kirjas antud seisukohti. Hageja e-kirjas toodud seisukohad on täies mahus 9 (25)
2-21-20000 muutmata kujul avaldatud 09.11.2021 artiklis. Kostja ei nimetanud hageja vastust ainult värvikaks, hageja on artikli kontekstist välja toonud vaid ühe sõna. Artiklis kajastati hageja kirja järgnevalt: „ seda enda väga pikas ja värvikas vastuses ei eita, selgitades ka, kuidas toote hind selliseks kujuneb.“. Kogu hageja toote hinna kujunemise protsess on artiklis välja toodud vastavalt hageja selgitusele. Hageja vastuse värvikaks nimetamine ei ole au teotav ning hageja ei ole seda ka põhjendanud.
36.Põhjendamatud on hageja väited nagu oleks kostja 2 hagejat nimetatud artiklites naeruvääristanud või tekitanud lugejates mulje, et X i tegevus on sügavalt ebaeetiline või koguni õigusvastane. Vastupidi, kostja 2 on avaldanud artikli (10.11.21), milles selgitavad TTJA seisukohti hageja müüdavate toodete osas ega avalda ei otseselt ega kaudselt nagu oleks hageja tegevus õigusvastane.
37.Hageja peab au teotavaks 30.10.2021 artikli pealkirja „Ongi ebaeetiline. Tragöödialt kasu lõikamine ja avalikult surma ennustamine: Eesti selgeltnägijate jultunud võtted“. Artikkel ei käsitlenud üksnes hageja tegevust selgeltnägijana vaid ka hageja konkurentide tegevust. Seega ei ole põhjendatud hageja väide nagu saaks artikli pealkirja omistada just talle. Isegi kui asuda seisukohale, et artikli pealkirja saab omistada hagejale, siis ei ole viimane tõendanud väidet, et ta ennustas teadmata kadunud W emale tasuta. Hageja on korduvalt avalikult kinnitanud, et ta ei ennusta tasuta ja soovijad peavad ennast tema tasulisele vastuvõtule registreerima.
38.Hageja kommenteeris sotsiaalmeedias peale TV3 saadet W kadumisest W võimaliku kadumise põhjuseid. Arvestades seda, et hageja ei ole tõendanud, et ta teab, kus W asub või millistel asjaoludel noormees kadus, siis on hageja poolt sotsiaalmeedias avaldatud tõenduspõhisetu spekulatsioon, mille avaldamisel puudus muu eesmärk kui televaatajaid kõnetanud teemal sõna võtta ning seeläbi endale tähelepanu tõmmata. Viimast tõendab ka asjaolu, et kui inimesed hageja sotsiaalmeedia postitusele negatiivselt reageerisid, siis kustutas hageja postituse põhjendades seda kostjale 1 sõnadega kanakari läks käest ära. Hageja tegevusel puudub muu ratsionaalne eesmärk kui soov, et ka teised W emaga sarnases meeleheitlikus olukorras olevad inimesed, kellel traagilistest sündmustest ajendatuna on objektiivne kriitikameel häiritud, pöörduksid teabe saamiseks hageja poole. Siinjuures on oluline märkida, et ka hageja ise möönis, et tema tegevus on ebaeetiline (Ei ole ilus teiste valupunkte avalikult arutada. Jah, see ongi ebaeetiline hagiavalduse lisa 3)
39.Ebaõiged on hageja väited, et 30.12.2021 artikli toon ja ülesehitus olid viha ja solvanguid provotseerivad. Artiklis avaldatud faktiväited olid õiged ning artikkel ei sisaldanud hageja kohta ühtegi ebakohast väärtushinnangut. Hageja on avaliku elu tegelane, kes kommenteerib avalikkuse ees nii oma eraelu kui ka hageja poolt pakutavat teenust. Kostja 2 ei ole vaidlusalustes artiklites ületanud lubatud kriitika piire, kasutanud hageja suhtes solvavaid, ebatsensuurseid ega vulgaarseid väljendeid, kostja 2 ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Riigikohus on oma lahendis (3-2-1-18-13, punkt 15) leidnud, et avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga (vt ka Riigikohtu 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, punkt 20). Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-s 1.6 on avaliku elu tegelase mõistet selgitatud järgmiselt: „Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid isikuid käsitab ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Samuti käsitab ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega."
40.Artiklile lisatud kommentaarid ei olnud seotud mitte artikli väljendusviisi vaid hageja äritegevusele hinnangu andmisele. Meie kultuuriruumis peetakse tragöödia (lapse kadumise) läbi elanud inimestele 10 (25)
2-21-20000 õnnetuse osas spekulatsioonide esitamist kohatuks. Selline tegevus on tõlgendatav valelootuse andmisega. Ehkki hageja ei tea, kus W on või mis temaga juhtus, võib tema poolt väljaöeldu anda lähedastele lootust, et kadunud inimene leitakse.
41.Hageja väited unehäiretest, kõrgendatud emotsionaalsest seisundist, närvišokist ja paanikahoogudest on paljasõnalised ja täielikult tõendamata. Samuti on tõendamata põhjuslik seos väidetavate ilmingute ja avaldatud artiklite vahel. Tõendamata on ka hageja ema väidetav terviserike ning põhjuslik seos avaldatud artiklitega. Väited hageja alaealiste laste traumeeritusest on täielikult tõendamata. Isegi kui hageja tõendaks kahju tekkimist, siis peab ta tõendama ka põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel. Muuhulgas ei ole hagejal nõudeõigust seoses pereliikmete väidetavate terviseriketega (isegi kui lähtuda eeldusest et need tekkisid ja sellest, et hageja tõendab põhjuslikku seost artikli(te) ja pereliikmete terviserikke ja/või traumeerituse vahel). Hageja ei ole tõendanud, et tema kohta artiklite avaldamine talle üldse mingit mõju on avaldanud.
42.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks VÕS § 134 lg 5 mõistes rikkumise raskust ja ulatust. Hageja ei ole tõendanud, et artiklite avaldamine omas pikaajalist ja kestvat mõju. Hageja ei ole tõendanud, milline oli artiklite loetavus. Hageja ei ole tõendanud ühtegi faktilist asjaolu, millest saaks järeldada artiklite mõju tema igapäevasele elule, tööle ning tegevusele. Seetõttu saab kohus juhul kui ta leiab, et kostja tegu on olnud õigusvastane mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel lähtuda vaid kostjate teost ja asjas tegelikult tõendatud asjaoludest.
43.Hagiavalduse sissejuhatavas kokkuvõttes nimetab hageja oma õigust rikkuva väitena ka teenuse hinna nimetamist ahhetamapanevaks. Hagiavaldusest ei selgu, kas hageja peab seda ebaõigeks faktiväiteks või ebakohaseks väärtushinnanguks. Hagiavalduse resolutsioonis nimetatud väite ümberlükkamist ei nõuta, samuti ei põhista hageja nimetatud väitega ka mittevaralise kahju nõuet. Hageja pakub oma kodulehe e-poes müügiks kinkekaarte ennustusseansile, mille maksumus on 156 eurot, kinkekaardile ei ole märgitud sessiooni kestvust. 30.10.2021 artiklis on järgmine väide: et Kroonikale teadaolevalt küsib pooletunnise sessiooni eest sada eurot, mis paneb ka keskmist palka teeniva inimese ahhetama. Statistikaameti andmetel oli 2021 kolmandas kvartalis eesti keskmine palk 1553 eurot. Hageja ennustusseansi hind on enam kui 10% keskmisest palgast. Keskmise mõistliku inimese jaoks on sellise hinnaga ennustusseanss kallis. Seega eeldusel, et hageja peab väidet väärtushinnanguks on tegemist kohase väärtushinnanguga.
44.Kostja 2 ei ole hageja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Isegi juhul kui kohus leiab, et üks või mõni avaldatud väide oli vale või ebakohane, siis kostjate tegevuses puudub süü ning kostjate tegevus pole õigusvastane kuna kostjad on väiteid avaldades järginud käibes vajalikku hoolsust.
45.Selleks, et digitellimuste arvu saaks võimaliku hüvitise mõistmisel arvesse võtta peaks hageja tõendama, et Kroonika digitellijad on ajakirja tellinud selleks, et lugeda sealt hagejaid puudutavaid vaidlusaluseid artikleid. Hageja põhjendus, miks peaks võimaliku hüvitise väljamõistmisel arvesse võtma kostja 2 2020 majandusaasta aruande tulemusi on vastuolus kohtupraktikaga. Kohtupraktikas on VÕS § 134 lg 6 kohaldamisel selgitatud, et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda sisuliselt üksnes kostjat puudutavatest majanduslikest näitajatest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 25). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju hüvitisena saab välja mõista kindla rahasumma 11 (25)
2-21-20000 ning seda ei saa arvutada protsendina käibest (vt samas p 26). VÕS § 134 lg-s 6 sätestatud asjaolusid võib kohus võtta arvesse hüvitise suuruse määramisel lisaks VÕS § 134 lg-s 5 sätestatud asjaoludele.
46.01. märtsil 2022 esitatud vastuses kostja 1 Y hagiga ei nõustunud. Kostja 2 ei ole 30.10.2021 artiklis hageja poolt hagiavalduses sõnastatud väidet avaldanud. Isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja kohta avaldatud väide 1 sisaldab ebaõiget faktiväidet puudub VÕS 1047 alusel õigus nõuda uue väite avaldamist. Lisaks sellele, et kostjalt 2 ei saa uue väite avaldamist nõuda on hageja nõue alusetu, kuna avaldatud väide on õige.
47.Hagiavalduse lisaks 9 olevas hageja blogipostituses kirjeldab hageja, kuidas probleemidega inimesed helistavad ja kirjutavad talle ööl ja päeval ja tahavad kohe nõu ja abi saada. Samuti selgitab hageja oma blogipostituses, et nõu tahtjad peavad ennast vastuvõtule kirja panema ning, et ta ei allu manipulatsioonidele ning oma vabal ajal kellelegi nõu ei anna. Seega on hageja ise esitanud tõendid selle kohta, et ta hapras olekus (nutvaid ja joonud kliente) ei nõusta ja palub neil broneerida aeg tasulisele vastuvõtule. Hageja kinnitab oma kodulehel, et ta ei tee tööd tasuta. Kui isik ei osuta tasuta teenust, siis on õige väide, et teenust saab, vaid raha eest.
48.30.10.2021 avaldasid kostjad artiklis järgmine lõigu „Kroonika uuris toona ilt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid ja kas ta selle sessiooni eest ka raha küsis. "Ma ei kommenteeri teemat ja ei soovi, et see ilmuks. Paneme lukku ära," ütles ajakirjaniku küsimusele. Kaotusevalus emale uhhuu ajamine on okei, aga ajakirjaniku küsimusele vastamine mitte?“ Hagiavalduse kohaselt sisaldab väide ebaõiget faktiväidet selle kohta, et hagejalt küsiti septembris, kui eetiline tema tegevus on.. Hagiavalduse kohaselt sellist küsimust ei esitatud. Teine väites sisalduv ebaõige faktiväide on, et hageja ajakirjaniku küsimusele ei vastanud. 02.09.2021 saatis Kroonika ajakirjanik Z hagejale sotsiaalmeedia vahendusel küsimuse, miks viimane kustutas oma sotsiaalmeedia kontolt kommentaari, milles hageja kommenteeris teadmata kadunud W kadumist. Samas vestluses küsis ajakirjanik, et kas hageja oli W ema nõus kohe vastu võtma ja kas hagejale ei tundu, et lapse kaotanud emale võivad tekkida valelootused. Nimetatud küsimused olid suunatud hageja käitumise eetilisuse hindamisele. Samuti küsis ajakirjanik, kas W ema vastuvõtt oli tasuline, hindamaks kas hageja ei paku nn valelootuse andmist raha eest ehk ei kasuta W ema haavatavat seisundit ära. Seega on õige väide, et kostja uuris septembris hageja tegevuse eetilisust seoses W emale teenuse osutamisega. Kostja 2 ajakirjanikule vastas hageja, et ta ei kommenteeri seda teemat. Seega on õige artiklis avaldatud väide, et hageja ei vastanud ajakirjaniku küsimusele. Seega on mõlemad artiklis avaldatud vaidlusalused faktiväited õiged ning puudub alus nende ümberlükkamise või parandamise nõudmiseks.
49.Hagiavalduse kohaselt luuakse artiklites hagejast mulje kui isikust, kes raha teenimiseks valetab ja inimesi petab. Samuti kujutatakse hagiavalduse kohaselt hageja isiksusest solvav ja väärikust alandav prototüüp. Selline tegevus teotas raskelt hageja au ja head nime. Hagiavalduse kohaselt olid au teotavad järgmised väärtushinnangud: „Huvitav, mis võis olla sellel „kanakarjal“ öelda pärast seda, kui keegi soolapuhuja püüab sotsiaalmeedias endale tähelepanu tõmmata /.../. Hageja hinnangul on au teotav hageja nimetamine soolapuhujaks. Vaidlus puudub selles, et hageja paneb tasu eest soovijatele kaarte ja ennustab tulevikku. Samuti müüb hageja oma veebipoes talismane ning muid imettegevaid kaupu (peegel kaitsetalisman, kodupuhastamise küünal). Hageja nimetab ennast ise ennustaja, ennustajanõiaks. Hageja viidatud sõnaraamat selgitab, et soolapuhuja on ravitseja. Samuti on erinevatest sõnaraamatutes võimalik leida selgitusi, et soolapuhuja on posija. Tegemist on väärtushinnanguga, mille õigsust ei saa tõendada. Väärtushinnang põhineb faktidel, et hageja ennustab raha eest tulevikku ja annab 12 (25)
2-21-20000 nõu tulenevalt oma selgeltnägija võimetest, mis on talle sünnipäraselt kaasa antud. Sellise tegevuse nimetamine soolapuhumiseks on kohane väärtushinnang, ega ole hageja au teotav.
50.„Kaotusevalus emale uhhuu ajamine on okei, aga ajakirjaniku küsimusele vastamine mitte?“ Hageja leiab, et uhhuu ajamine on au teotav. Hageja poolt tõendatud, et uhuu ajamine tähendab kõnekeeles valetamist või petmist. Pigem tähendab uhuu ajamine mitteteaduslike seletuste pakkumist küsimustele, millel on olemas ka tõenduspõhine selgitus. Arvestades, et hagejal ei ole tõenduspõhist selgitust küsimusele, mis juhtus W ga, siis ebaratsionaalsete ja tõendamata väidete tal on külm, teda ei saa leida avaldamist hageja poolt on kohane nimetada uhhuu ajamiseks. Tegemist on kohase väärtushinnanguga.
51.Hagiavaluse kohaselt süvendas kostja 1 hagejast petturi ja ebaausa inimese kuvandi süvendamist järgmise lõiguga. „Ennustaja-nõid X ostab e-poest odava raha eest peeglialuse, lisab sellele nii peegli kui kaitsva energia ja suurendab hinda märkimisväärselt.“, „Nii et peale eduka ennustajatöö, millega oma Facebookis kiitleb, oskab ta ka läbi väga eduka turundustöö näiliselt väärtusetust esemest teha kalli objekti“. Kostja 2 10.11.2021 avalikustatud artiklis on kirjas: „Kroonika kirjutas eile, kuidas ennustajanõid muudab 25 senti maksva peegelaluse 55 eurot maksvaks esemeks, lisades sellele peegli, kaitsva energia ja käsitsi kirjutatud kirja. Tootele niivõrd suur juurdehindlus teha, tundub aga väga alatu võttena“ (9.11.2021 Kroonika). Hageja heidab kostjale 1 ette, et viimane on täielikult ignoreerinud i 3.11.2021 ekirjaga saadetud selgitusi i e-poes müüdavate kaupade valmistamise kohta. Viimane etteheide on alusetu, sest hageja seisukohad on 09.11.2021 artiklis täies mahus avaldatud. Artiklis avaldatud väited ei ole au teotavad. Kostja 1 kirjeldab hageja veebipoes pakutava toote (peegeltalisman) ja Aliexpressi veebipoes müügiloleva äravahetamiseni sarnase toote hindu. Hageja kinnitab, et peeglialuseid ta ise ei tee. Seega on õige kostja järeldus, et 25 senti maksvale peeglialusele peegli kleepimisega muutub toote hind 55 euroseks. Hageja väited peegli käsitsi lõikamise ja lihvimise kohta on täielikult tõendamata. Hageja etteheited nagu oleks kostja tekitanud hageja isiku ja tegevuse kohta mulje nagu oleks i tegevus kas sügavalt ebaeetiline või koguni õigusvastane. Avaldatud (fakti)väited tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas ei ole asjakohane. Samuti ei ole asjakohane see, kuidas sellest avaldatust sai aru hageja. Keskmine mõistlik lugeja ei loe avaldatust välja seda, et hageja tegevus on ebaeetiline ega seda, et hageja tegevus on õigusvastane.
52.30.10.2021 artikli pealkiri on „Oligi ebaeetiline. Tragöödialt kasu lõikamine ja avalikult surma ennustamine: Eesti selgeltnägijate jultunud võtted“. Väljend „tragöödialt kasu lõikamine“ on hagiavalduse kohaselt X i suunas eriliselt solvav ning tema au ja head nime teotav, kuna see loob lugejale X ist esmamulje kui ebaeetiliselt käituvast inimesest, kes rikastub teiste inimeste valusate elukogemuste kaudu. Artikkel käsitles ka teise Eesti selgeltnägija tegutsemispõhimõtteid ja hindu ning seetõttu on hageja poolt põhjendamatu artikli pealkirja omistamine iseendale. Tragöödialt kasu lõikamine on väärtushinnang, mis põhineb hageja poolt W kadumise teemadel spekuleerimisel. Hagejal puuduvad teadmised, mis võiksid viia teadmiseni, kuhu W kadus. Vaatamata sellele, et W kadumisest ei pruukinud hageja saada otsest varalist kasu, siis tema tegevus sai olla kantud üksnes soovist tõmmata tähelepanu endale ja oma väidetavatele selgeltnägija võimetele ning seeläbi oma tasuliste teenuste klientuuri suurendada. Muud ratsionaalset põhjust sellisel teemal sõnavõtmiseks ei saanud hagejal olla.
53.Motiveerimata on hageja väited nagu oleks kostja 1 artikli ülesehitusest tajutav, et hageja on kostja rünnaku objektiks välja valitud. Hageja on avaliku elu tegelane, kes tegutseb avalikult majandus- ja kutsetegevuses ja reklaamib oma teenust avalikult. Seega peab hageja avaliku elu tegelasena olema valmis taluma kriitikat enda pakutava teenuse ja/või selle kvaliteedi ja/või hindade osas. Artikkel ei 13 (25)
2-21-20000 sisalda ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid ning seetõttu on alusetu hageja väide nagu oleks kostja 1 eesmärgiks i süstemaatiline kahjustamine.
54.Vaidluses puuduvad mittevaralise kahju tekkimise eeldused. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et delikti koosseis on muus osas täidetud, siis kostja 1 tegevuses puuduvad õigusvastasus ja süü. Käesoleval juhul ei ole hageja kohta, kostja 1 poolt avaldatud ebaõiget faktiväidet ega ebakohast väärtushinnangut. Hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Mittevaralise kahju tekkimine eeldab isikuõiguste riivet, mille intensiivsus on selline, mis võimaldab kahtluseta järeldada kahju tekkimist. Hageja poolt avalikult pakutava teenuse sisu või selle hinna kritiseerimine ei sisalda sellise intensiivsusega sisustatavat riivet. Kostja 1 avaldatu põhineb hageja poolt sotsiaalmeedias, oma kodulehel ja ajakirjanikule avaldatul. Kostja 1 on avaldatud väiteid kontrollinud käibes vajaliku hoolsusega. Hageja väited unehäirete, närvišoki, paanikahoogude ja muude vaimse tervise häirete tekkimisest on täielikult tõendamata. Samuti on tõendamata väidetavad lähedaste negatiivsed mõjutused. Muuhulgas ei ole hagejal lähedastele väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju osas nõudeõigust ning seda ei saa esitleda hageja enda kannatusena. Eeltoodust järelduvalt ei ole hageja ei ole tõendanud rikkumise raskust ega ka ulatust (VÕS 134 lg 5).
55.Hageja ei ole esile toonud ja tõendanud asjaolusid mittevaralise kahju suuruse kohta. Kuna kostja 1 ei ole hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid, ei ole hagejal mittevaralist kahju tekkinud. Kui kohus siiski leiab, et mittevaralise kahju tekkimise eeldused on olemas ja tõendatud, siis palub kostja 1 hüvitise määramisel arvestada kohtute senist praktikat, mille kohaselt aastatel 2018-19 oli mittevaralise kahju hüvitise mediaan 800 eurot.
HAGEJA SEISUKOHT
56.28. aprillil 2022 esitatud seisukohas hageja täiendas oma nõuet alternatiivse nõudega. Hageja palus alternatiivselt, juhul kui kohus jätab p-s 1 nimetatud haginõude rahuldamata, kohustada Y d seitsme (7) kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama AS-ile Ekspress Meedia avaldatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, avaldades AS-ile Ekspress Meedia kirjaliku teate järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta „Mina, Y , avaldasin AS-ile Ekspress Meedia X -i kohta järgmised ebaõiged väited, et: - X -ilt saab kõike vaid raha eest; - Kroonika uuris septembris X -ilt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid, kuid X - sellele küsimusele ei vastanud. Eeltoodud faktiväited on valed.“ Kohustada AS-i Ekspress Meedia (registrikood 10586863) seitsme (7) kalendripäeva jooksul pärast resolutsiooni punktis 1 või alternatiivselt punktis 2 nimetatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkava teate saamist avaldama selle ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ kestvusega kohtu äranägemisel aga vähemalt kolm (3) kalendripäeva.
57.Alternatiivset nõuet tuleks käsitleda vaid juhul, kui kohus leiab, et kostjad ei avaldanud ebaõiget faktiväidet, et X võtab vaimselt hapraid kliente kuulda ainult raha eest. Alternatiivse nõude puhul ei ole tegemist hagi eseme muutmisega, mistõttu ei ole selleks vajalik kostjate nõusolek (TsMS § 376 lg 4 p 2). Hagiavaldus tugines sellele, et kostjad on avaldanud ebaõige faktiväite, et hageja võtab vaimselt hapraid kliente kuulda ainult raha eest. Kostjad on oma vastustes võtnud seisukoha, et nemad sellises sõnastuses väidet avaldanud ei ole. Riigikohtu praktika järgi ei ole ebaõige faktiväite puhul määrav, millises sõnastuses see on esitatud, vaid kas see on lugejale arusaadav kontekstist, kus see tekstis paigutub. Kostjad nõustuvad, et artiklis avaldati väide, mille sisuks oli, et hageja võtab hapraid kliente vastu ainult raha eest. Kostja 1 selgitas, et see väide tugineb hageja 09.09.2021 blogipostitusele ning väite tõesust kinnitab ka hilisem hageja blogipostitus. Samas hageja blogipostitustes puuduvad väited 14 (25)
2-21-20000 „ma ei võta vaimselt hapraid kliente kuulda“ ning „kõike saab vaid raha eest“. Need väited on kostja 1 poolt välja mõeldud.
58.Juhul kui kohus siiski leiab, et kostja 1 poolt avaldatud väide edastab korrektselt hageja 09.09.2021 blogipostituse sõnumi, siis igal juhul on ebaõige ja eksitav 30.10.2021 artiklis avaldatud lause „Kõike saab vaid raha eest“. Hageja teavitas kostjat juba 03.11.2021, et 30.10.2021 Kroonika artiklis käsitletud kadunud poja emale osutas ta abi tasuta (vt RKTKm 01.12.2021 nr 2-15-18661, p 11; RKTKo 21.12.2010 nr 3-2-1-67-10, p 21). Lisaks on hageja 09.09.2021 blogipostituses käsitlenud juhtumit, kus ta vastuvõtuvälisel ajal hilisõhtul vastu hommikutunde nõustas tema poole pöördunud naisterahvast tasuta. Ka kostja 1 poolt viidatud dateerimata blogipostituses on hageja selgelt öelnud, et „Tasuta ennustusena on üleval iganädalane taroskoop“. Seega ei vasta tõele, et hageja osutab kõiki teenuseid kõigile ainult raha eest.
59.Lisaks hagiavalduses ning käesolevas seisukohas esitatud tõenditele, et hageja on enda teenust pakkunud ka tasuta, avaldas hageja artikli avaldamise ajal iganädalaselt tasuta taroskoopi, mis on tema blogist videotena vabalt kättesaadav. X ilt on seega artikli avaldamise ajal olnud võimalik tasuta saada ennustamisteenust iganädalase taroskoobi näol, mida on kinnitanud ka kostja 1 oma hagivastuses. Väide, et hagejalt saab kõike vaid raha eest, on väär. Kostjate ülesanne on tõendada, et hageja ei ole oma teenuseid tasuta pakkunud. Seetõttu palub hageja alternatiivselt kohustada kostjat 1 lükkama ümber 30.10.2021 Kroonika artiklis avaldatud väide „Kõike saab vaid raha eest“.
60.Kostja 2 on oma 10.02.2022 esitatud vastuse punktis 16 viidanud, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja on nõustanud kliente tasuta ja tasu eest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et faktiväite avaldaja peab tõendama faktiväite õigsust. Juhul, kui faktiväite õigsust ei tõendata, lasub avaldajal kohustus ebaõiged andmed ümber lükata. Seega kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama avaldajat isiku au teotavad andmed ümber lükkama või parandama. Kostja 2 viide sellele, et hageja ei ole klientide tasuta ning tasu eest nõustamist tõendanud, on asjakohatu. Kuigi hageja ülesanne ei ole teenuste tasuta osutamist tõendada, osutab hageja siiski hagiavalduse punktidele 15-16 ning nendes viidatud lisadele, kus on selgitatud, et hageja teenused ei ole alati ja kõigile tasulised. Asjaolu, et hageja aitas W ema C tasuta, tõendab tema koostatud kinnituskiri. Kostja 2 püüab tõendada esitatud faktiväite õigsust sellega, et hageja on enda Facebooki postitustes ja kommentaarides vastanud inimestele, et ta ei tee oma tööd tasuta. Vaidlust ei ole, et hageja reklaamib enda tööd sotsiaalmeedias kui tasulist teenust. Tasuta teenuse reklaami puudumine ei tähenda siiski, et teenus on alati ja kõigile tasuline. Tasuta teenuse reklaam sotsiaalmeedias ei ole jätkusuutlik äristrateegia, mistõttu seda üldjuhul ei viljeleta. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et tema ennustused on kättesaadavad.
61.Kostjad on nii enne kui ka pärast hagi esitamist hagejasse suhtunud negatiivselt, süvendades hageja emotsionaalseid läbielamisi ning tõendanud sellega oma pahatahtlikku suhtumist hagejasse. Vaatamata asjaolule, et hageja oli oma 03.11.2021 kirjas viidanud 30.10.2021 avaldatud artiklis sisaldunud valeväidetele, avaldasid kostjad siiski 09.11.2021 ning 10.11.2021 kaks täiendavat artiklit hageja mustamiseks. Kostjad ei ole peale hagi esitamist hagejaga ühendust võtnud, et artiklites esitatud ebaõigete faktiväidete ega ebakohaste väärtushinnangute eest vabandada. Kuigi kostjatele on muuhulgas hagiavaldusest teada, et artiklite sisu põhjustas hagejale vaimseid kannatusi, on kostjad inimliku kaastunde ning kahetsuse asemel hakanud oma tegevusi kohtule esitatud vastustes õigustama. Kostjate vastused hagile on hetk, kus kostjatel oli võimalik avaldada kahetsust ning teha samme selleks, et hageja täiendavast alandamisest hoiduda. Selle võimaluse võtmise asemel asusid mõlemad kostjad seisukohale, 15 (25)
2-21-20000 et nad ei ole midagi valesti teinud ja hoopis hageja ise on asjatult kohtusse pöördunud. Kostja 2 negatiivset suhtumist ning lugupidamatust hagejasse ilmestab muuhulgas asjaolu, et kostja 2 on oma vastuses järjepidevalt hageja nime valesti kirjutanud.
62.Ebakohase väärtushinnangu mõiste on Riigikohus sisustanud, leides, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. 30.10.2021 artikli kommentaarid tõendavad, et lugejad omistavad sõnale „soolapuhuja“ ääretult negatiivset tähendust. Kommentaarist nähtub, et lugeja tõlgendab samuti kostjate artiklit tahtlikult tõrva pritsivana ehk solvavana. Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Sellest tulenevalt on kostjate etteheited mittevaralise kahju tõendamatuse osas alusetud.
KOHTUISTUNG
63.20. juunil 2022 toimunud kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid hagi juurde. Hageja esindaja selgitas, et hageja ettevõtlus ei ole jultunud ega ebaeetiline. See on läbini halvustav artikkel, millele hageja ei andnud mitte mingit alust. Artikli teises lõigus kirjeldatakse hagejat kui ahnet ja empaatiavõimetut inimest. Kostja peab tõendama, et see väide püsima jääks. Kostja 1 valis X i välja ja hakkas teda artiklitega kiusama, kuigi hageja ei ole talle selleks põhjust andnud. Artiklitega taheti tekitada inimestele pahameelt hageja vastu ja hagejat halvas valguses näidata. Hageja selgitas, et on alati andnud ajakirjanikele vastuseid, on olnud arusaamatusi ja kui teatas, et läks valesti, siis alati parandati ära. Kostjat 1 ei huvitanud üldse see, mis hageja rääkis. Hageja ei suutnud öösel magada, kartis e-maile, nuttis kodus ja ta lapsed olid täiesti šokis sellest. Hagejal on omad tervise probleemid, mille tõttu sellised olukorrad ei ole lihtsad. Samuti selgitas hageja, et tellib aliexpressist peeglialused, peeglite lõikamiseks on arvutiprogramm ehk iga alus tuleb üle mõõta. Hageja maksab inimesele, kes selle ära mõõdab ja arvutis selle programmi paneb. Siis lõigatakse see välja ja hakatakse seda lihvima, siis liimitakse ja siis saab puhastada. Kommentaariumist vaenulikke kommentaare ei ole kustutatud ka pärast hagi esitamist. Avaliku elu tegelane ei pea kannatama süstemaatilise kiusamise all. Hageja teenus on ennustamine ehk kaartidega tuleviku vaatamine ja selle järgi ütlemine, mis tuleb, mitte ravimine. Ehk soolapuhuja selle valdkonna kohta ei ole kuidagi korrektne ja see on esitatud halvustaval viisil.
64.Kostja 1 ja tema esindaja jäid oma seisukoha juurde. Kostja 1 selgitas, et pani artikli kokku selle kirjutamise ajal oleva informatsiooni alusel. Ta ei valinud hagejat välja. Hageja tegi We teemalise postituse ja kostjale 1 toimetuses osutati, et selline postitus tehti ja siis tekkis küsimus, et miks sellist postitust üldse vaja oli. Siis kaks kuud hiljem tegi hageja uue postituse ja sellest lähtuvalt võttis kostja 1 selle teema üles ja lisas sinna juurde teksti, mis oli avaldatud ja pöördus ka ise hageja ja ka poole ning pani loo välja. Listi tuli vihje, et hageja peeglialused on sarnased sellega mis aliexpressis on. Kostja 1 võttis teema üles ja pöördus hageja poole, hageja soovil avaldas terve tema vastuse seal artiklis. Artikli avaldamise ajal oli hageja talle öelnud, et postituse ülespanek oli ebaeetiline ja et ta oli selle postituse maha võtnud. Kostja 1 toetas ka kostja 2 vastuväiteid ning leidis, et ei ole ebaõigeid faktiväiteid avaldatud ega ole avaldatud selliseid väärtushinnanguid ei üksikuna ega ka kontekstis, mis võiksid 16 (25)
2-21-20000 põhjustada hageja negatiivse mõjutamise määrani, miks õigustab mittevaralise kahju väljamõistmist. Seda kahju ei ole tekkinud ja selle tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
65.Kostja 2 esindaja selgitas, et hageja kinnitab, et ta tasuta tööd ei tee. Vastuväiteks väitele nr 2, see väide on õige. W ema ei ole vastuvõtul käinud, kui toimus saade "Kuhu nad kadusid", siis avaldas hageja postituse, kus hageja annab omapoolse hinnangu W olukorrale. Muude tõendite juures jäi kostja 2 kirjalike selgituste juurde ning ei nõustu väidete ümber lükkamisega. Tuleb lähtuda ainult sellest, mis on avaldatud. Ei saa lähtuda sellest, mida isik kellest kirjutas, mõtles juurde või mida ta varem mõtles, vaid mis on keskmisele mõistlikule inimesele avaldatud. Igasugune enese puudutatuna tundmine ei ole au teotamine. Neid väiteid, mis väidetavalt au teotavad, et soolapuhuja, nõid, ennustaja, need on väärtushinnangud. Koolis käinud ja eesti keelt emakeelena rääkivale keskmise mõistliku inimesele, kellele see artikkel on suunatud, ennustaja, nõid, soolapuhuja on kõik sama. Uhhuu ajamine, samamoodi igasugune ebateadus, kõvasti makstakse ka astroloogiliste abimeeste eest. Hagejale antud hinnang on kohane ehk need avaldatud väärtushinnangud põhinevad tõestel faktidel. Avaliku elu tegelastel ongi suurem taluvuskohustus. Hageja nõue uues terviktekstis ei ole sellisel kujul üldse täidetav, sest kostjatelt ei saa nõuda uute väidete avaldamist, saab nõuda olemasolevate ümber lükkamist, Samuti esimene väide, X - võtab vaimselt hapraid kliente kuulda ainult raha eest, sellist väidet ei ole ajakirjas Kroonika avaldatud. Uusi väiteid ei luba kohtupraktika avaldama kohustama.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
66.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostjate vastustega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära hageja, kostja 1 ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
67.09.09.2021 avaldas X (X -, käesolevas menetluses hageja) blogi pealkirjaga „Abipalved üle piiri“, milles hageja kirjeldab inimesi (naised), kes hagejale helistavad kell 23:30, nutavad hüsteeriliselt, on alkoholi tarvitanud ja soovivad, et hageja neid kuulaks, neile nõu annaks. Helistajad ei soovi tasulisele vastuvõtule tulla, vajavad abi kohe ja lubavad ennast muidu ära tappa. Hageja manipulatsioonidele ja ähvardustele ennast ära tappa ei allu, annab nõu töö ajal. Vabal ajal suhtleb ta oma pere ja sõpradega. Hageja vastuvõtud on tasulised (t.lk. 22-23). Ajakirja Kroonika kodulehel (https://kroonika.delfi.ee) 30.10.2021 avalikustati artikkel pealkirjaga „Oligi ebaeetiline. Tragöödialt kasu lõikamine ja avalikult surma ennustamine: Eesti selgeltnägijate jultunud võtted“. Artikli kohaselt Kroonika uuris toona ilt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid ja kas ta selle sessiooni eest ka raha küsis. "Ma ei kommenteeri teemat ja ei soovi, et see ilmuks. Paneme lukku ära," ütles ajakirjaniku küsimusele. Kaotusevalus emale uhhuu ajamine on okei, aga ajakirjaniku küsimusele vastamine mitte?“. Samuti on artiklis kirjas: Septembris kirjutas enda blogis, et saab tihti hilisõhtutel kirju naistelt, kes nõuavad temalt abi, ja kuna pudel veini ka juba hinge alla, siis on julgust väga palu. Aga kui vastab, et helistaja peaks end kodulehel vastuvõtule registreerima, siis tasulisest vastuvõtust keeldutakse. Nemad tahavad niisaama rääkida ja kui neid kuulda ei võta, siis ähvardatakse end ära tappa. Sellele vaatamata jääb endale kindlaks ja vaimselt hapraid kliente kuulda ei võta. Kõike saab raha eest. Kroonikale teadaolevalt küsib pooletunnise sessiooni eest sada eurot, mis paneb keskmist palka teeniva inimese ahhetama. Sellisest summast ei tahaks ju keegi loobuda. Kaheksatunnise tööpäeva peale tuleb hea teenistus (t. lk 11-15). Selle artikli autor on Y (käesolevas menetluses kostja 1). Ajakiri Kroonika kuulub Ekspress Meedia AS-ile (käesolevas menetluses kostja 2). Pooltel ei ole vaidlust käesolevas punktis toodud asjaolude üle. Ümberlükkamiseks kohustamise nõue 17 (25)
2-21-20000
68.Hageja nõudeks on tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamiseks kohustamine ja mittevaralise kahju väljamõistmine. Hageja leiab, et kostjate avaldatud faktiväited on valed ja nõuab hagis kohustada kostjat 1 ümber lükkama kostjale 2 avaldatud ebaõiged faktiväited. Lisaks nõuab hageja mõlemalt kostjalt mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmist au teotamise eest õiglase ja mõistliku summa määramisega kohtu äranägemisel. 28.04.2022 menetlusdokumendis palub hageja, juhul kui kohus jätab p-s 1 nimetatud haginõude rahuldamata, kohustada kostjat 1 ümber lükkama kostjale 2 avaldatud valed faktiväited: „Mina, Y , avaldasin AS-ile Ekspress Meedia X -i kohta järgmised ebaõiged väited, et: - X -ilt saab kõike vaid raha eest; - Kroonika uuris septembris X -ilt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid, kuid X - sellele küsimusele ei vastanud“.
69.Käesolevas menetluses esitatud hageja põhiväited on: 1) Kostja 1 avaldas kostjale 2 hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid; 2) Hageja blogipostituse sõnum oli, et tuleb broneerida aeg vastuvõtule tööpäevadel; 3) Hageja on valmis kõiki huvilisi abistama; 4) Vale on väide justkui vaimselt hapraid inimesi kliendiks hageja ei võta. Hageja vastuvõtud on reeglina tasulised, kuid erandkorras põhjendatud juhtudel ka tasuta; 5) Küsimust, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid, Kroonika ajakirjanikud septembris ei küsinud; 6) Artiklites luuakse hagejast mulje kui isikust, kes raha teenimiseks valetab ja inimesi petab; 7) Hageja isiksusest kujundatakse solvav ja väärikust alandav prototüüp; 8) Kostjate tegevus teotas raskelt hageja au ja head nime.
70.Kostjate vastuväited on: Kostja 1:1) Hageja kinnitab blogipostituses, et ta hapras olekus (nutvaid ja joonud kliente) ei nõusta; 2) Hageja palub neil broneerida aeg tasulisele vastuvõtule; 3) Hageja kinnitab, et ta ei tee tööd tasuta; 4) artiklis avaldatud väide, et hageja ei vastanud ajakirjaniku küsimusele, on õige. 02.09.2021 saatis Kroonika ajakirjanik Z hagejale sotsiaalmeedia vahendusel küsimused. Hageja vastas ajakirjanikule, et ta ei kommenteeri seda teemat; 5) Hageja nimetab ennast ennustaja-nõiaks. Sõnaraamat selgitab, et soolapuhuja on ravitseja, posija. Tegemist on väärtushinnanguga, mis põhineb faktidel. Hageja ennustab raha eest tulevikku ja annab nõu tulenevalt oma selgeltnägija võimetest, mis on talle sünnipäraselt kaasa antud. Väärtushinnang ei ole au teotav; 6) Uhhuu ajamine tähendab pigem mitteteaduslike seletuste pakkumist küsimustele, millel on olemas ka tõenduspõhine selgitus. Kuna hagejal ei ole selgitust küsimusele, mis juhtus W, siis tõendamata väidete avaldamist hageja poolt on kohane nimetada uhhuu ajamiseks. Tegemist on kohase väärtushinnanguga; 7) 09.11.2021 artiklis on hageja seisukohad täies mahus avaldatud. Artiklis avaldatud väited ei ole au teotavad; 8) 30.10.2021 artiklis toodud tragöödialt kasu lõikamine on väärtushinnang, mis põhineb hageja poolt W kadumise teemadel spekuleerimisel. Hagejal puuduvad teadmised, mis võiksid viia teadmiseni, kuhu W kadus. Hageja tegevus sai olla kantud üksnes soovist tõmmata tähelepanu endale ja oma väidetavatele selgeltnägija võimetele ning seeläbi oma tasuliste teenuste klientuuri suurendada. Kostja 2: 1) Hageja kinnitab, et annab nõu ainult töö ajal, tema vastuvõtud on tasulised; 2) Alkoholi tarvitanud nutvad helistajad on vaimselt haprad; 3) Hageja ei vastanud kostja 2 töötaja Z 02.09.2021 küsimustele. Vastas vaid, et „Ma ei kommenteeri teemat ja ei soovi, et see ilmuks. Paneme lukku ära. Aitäh“; 4) Soolapuhuja ja uhhuu ajamine on hinnang hageja tegevusele, millel puudub au teotav iseloom. 5) Sõnaga uhhuu, käsitletakse pigem ebaratsionaalset maailmakäsitlust. Sellise tegevuse nimetamine uhhuutamiseks on kohane väärtushinnang; 6) Kostja 2 ei ole hageja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid; 7) Isegi juhul kui kohus leiab, et üks või mõni avaldatud 18 (25)
2-21-20000 väide oli vale või ebakohane, siis kostjate tegevuses puudub süü; 8) Kostjate tegevus pole õigusvastane, nad on väiteid avaldades järginud käibes vajalikku hoolsust.
71.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas: 1) kostjad on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid; 2) kas kostjad on rikkunud hageja õiguseid; 3) kas esinevad alused faktiväidete ümberlükkamiseks kohustamiseks; 4) kas hagejal on tekkinud mittevaraline kahju; 5) kas ja millises ulatuses on põhjendatud hagejale mittevaralise kahju hüvitamine.
72.Hageja avaldas oma Facebooki leheküljel, et vaatas just x saadet „Kadunud“. Ja kirjutas edasi, et „Jah, pöördus minu poole W ema. Tal on külm. Teda ei saa leida...“ (t.lk. 13). 02.09.2021 kell 22:44 küsis ajakirja Kroonika ajakirjanik Z hagejalt “... tahtsin uurida selle kohta, et tegid TV3 eetris olnud saate kohta, mis rääkis W oma Facebooki postituse, kuid kahjuks oled selle kustutanud. Kas saaksid öelda, miks küll“ (t.lk. 83). 03.09.2021 kell 07:22 vastas hageja ajakirjanikule, et „Põhjus lihtne, ei tahtnud neid inetusi oma fb seinale, kanakari läks käest ära“ (t.lk. 83). Sellele hageja vastusele koheselt järgnes ajakirjanu järgmine postitus “Aga kui W ema Sinu poole pöördus, kas sa olid nõus ta kohe vastu võtma või ei? Pean silmas, et ema oli alles poja kaotanud ning võib-olla tekivad mingisugused valeootused. Või kuidas te omavahel kokku sattusite. Kas see vastuvõtt oli tasuline?“ (t.lk. 84). Hageja vastas sellele sõnumile samal päeval kell 07:31 sõnumiga “Ma ei kommenteeri teemat ja ei soovi, et see ilmuks. Paneme lukku ära. Aitäh“ (t.lk. 84). 29.10.2021 kell 12:10 kirjutas kostja 1 hagejale e-kirja, milles teatas, et ta on Kroonika reporter ja teatas, et hageja eilne Facebooki postitus tõmbab palju tähelepanu ning tahaks küsida mõne väite kohta, mis te seal tegite. Eriti huvitas kostjat 1 väide "ma ei ole siiani oma nägemustega eksinud". See on julge väide. Kas te pole kunagi ühegi ennustusega eksinud või pidasite silmas vaid neid, mille postituses välja tõite? Pöördun teie poole ka saate "Kuhu nad kadusid?" teemal, mida teie septembris kommenteerisite. Ütlesite siis, et W ema käis teie juures ning ennustasite, et noormees on vedeliku sees ja ütlesite, et "puhas poiss ta polnud". Kui eetiline on sellise postituse tegemine? Eriti siis, kui pole teada, mis noormehest on saanud? Ei taha uskuda, et ema on poja kadumisest üle saanud. Ootaksin võimalusel teie vastuseid tänase päeva jooksul (t.lk. 9). Hageja vastas kostaja 1 e-kirjale samal päeval kell 15:56, et „Ei anna intervjuud praegu. Eilne postitus on minu isiklikul FB seinal, minu seinal on ka kiri, et ajakirjandus ei tohi kasutada minu postitusi ega kommentaare. Kui tähelepanelikult loete, siis kirjutasin selle emana, tõin välja punktid koroonaga seonduvalt, olen endiselt seda meelt, et enda laste heaolu üle otsustan mina, mitte valitsus. Ei väitnud, et olen ilmeksimatuselliseid inimesi ei ole olemas. Aga vaktsiini osas usaldan ennast küll. Kõik, mida puudutasin, oli seal postituses. Isiklikul seinal. W postitus oli üleval pool tundi (kui niigi kaua), tunnistan, oli ebaeetiline ja eemaldasin tookord selle kohe. Ei ole ilus teiste valupunkte avalikult arutada. Jah, see ongi ebaeetiline (t.lk. 3). Sellele omakorda järgnes käesoleva otsuse punktis 67 toodud 30.10.2021 artikli avaldamine.
73.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 tulenevalt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Hageja väidab, et kostjate avaldatud faktiväited, et hageja võtab hapraid kliente kuulda ainult raha eest ning et hageja ei vastanud Kroonika küsimusele, on valed. Poolte vaidlus faktiväidete ümberlükkamiseks kohustamise nõude osas tuleneb üksnes 30.10.2021 artiklist. Kuigi artikli alguses kirjutatakse osa teksti ka teisest, käesolevas menetluses pooleks mitteolevast selgeltnägijast isikust, artikli põhiosa on pühendatud just hagejale. Artiklis nimetatakse hagejat viiendat põlve kaardimooriks, samuti kirjutatakse hagejast, et ta ajab uhhuu kaotusevalus emale ning et hageja vaimselt hapraid kliente kuulda ei võta. Kostja 1 on tõstatanud artiklis küsimuse, et 19 (25)
2-21-20000 kaotusevalus emale uhhuu ajamine on okei, aga ajakirjaniku küsimistele vastamine mitte? Lisaks on kostja 1 teinud hageja kohta järelduse, et hagejalt kõike saab vaid raha eest. W ema C 24.02.2022 saadetud e-kirjas hagejale kinnitab, et ta pole oma poja kadumisega hagejale sentigi maksnud ning hageja ei ole seda ka küsinud (t.lk. 133). Sellega on kohus tuvastanud, et kostjate faktiväide, et hageja võtab kliente kuulda üksnes raha eest, on ebaõige. Hageja on 28.04.2022 menetlusdokumendile lisanud helisalvestistena taroskoobid 25.-31. oktoober 2021 kohta, millised on kättesaadavad tasuta. Seejuures tähelepanu vääriv on ka asjaolu, tasuta taroskoobid olid avaldatud enne kostja 1 poolt 30.10.2021 artikli avaldamist. Seega ei ole õiged kostjate väited, et nad on väiteid avaldades järginud käibes vajalikku hoolsust, sest kostja 1 poolt avaldatud andmete enne avalikustamist kostja 2 poolt käibes vajaliku hoolsusega kontrollimisel, oleks hageja poolt avalikest allikates avaldatud andmete alusel võimalik välja selgitada, et hageja osutab ka tasuta teenuseid.
74.Nõustuda ei saa kostjatega ka selles, et kuna hageja vastas Kroonika ajakirjanik Z sotsiaalmeedia vahendusel esitatud küsimusele, et hageja ei kommenteeri seda teemat, siis on artiklis avaldatud väide, et hageja ei vastanud ajakirjaniku küsimusele, õige. Hageja ei ole ajakirjaniku küsimusi ignoreerinud. Hageja on mõlemal korral küsimustele vastanud. See, et vastused küsimustele ajakirjanikku ei rahuldanud, ei ole piisavaks järeldamaks, et ajakirjaniku küsimustele ei vastatud. Seejuures peab kohus vajalikus märkida, et ajakirjanik esitas esimese küsimuse hilisõhtul kell 22:42 ja teise küsimuse varahommikul enne kella 08-t, so töövälisel ajal. Menetluses ei ole väidetud, millest oli tingitud just sellistel kellaaegadel hagejale küsimuste esitamise vajadus. Menetluses ei ole toodud, milline tähendus oli hageja väidevava 03.09.2021 mittevastamisel kostjate poolt alles 30.10.2021 avaldatud artikli jaoks. Isegi kui ajakirjanik soovis teema kohta hagejalt täpsemaid selgitusi saada, siis ei olnud õige väita, et hageja ajakirjaniku küsimustele ei vasta. Nimelt kostja 1 on ise 29.10.2021 esitanud hagejale e-kirja, millele on hageja ka samal päeval ka vastanud. Olukorras, kus dialoog hageja ja ajakirjanike vahel toimus ja hageja on osaliselt küsimisele mittevastamist põhistanud lapse kadumise teema kommenteerimise ebaeetilisusega, siis leiab kohus et kostjate väited, et hageja ei vastanud kostja küsimusele, ei vasta tegelikkusele ja on ebaõiged.
75.VÕS § 1046 lg 1 esimese lause alusel isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama paragrahvi lg 3 tulenevalt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Käesoleva otsuse põhjenduste punktis 73 on tuvastatud, et kostjate väited, et nad on väiteid avaldades järginud käibes vajalikku hoolsust, ei vasta tõele.
76.VÕS § 1046 lg 2 isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kostja 1 on hageja kohta artiklite kirjutamise vajadust selgitanud kohtuistungil sellega, et ta oli eelnevatel aastatel teinud välismaa selgeltnägijate kohta lugusid ja tahtis uurida, milline on selle teema juriidika Eestis. Kostja 1 on enne 30.10.2021 artikli avaldamist saanud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ja ning Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) seisukohad. Nimelt artiklist tulenevalt on politsei pressiesindaja kostjale 1 selgitanud, et kellegi iseloomulikesse võimetesse uskumine või mitte uskumine on iga inimese otsus, politsei sellesse ei sekku. TTJA seisukoha järgi tuleb selgeltnägemist ja 20 (25)
2-21-20000 ennustamist pidada eelkõige meelelahutusvaldkonda kuuluvaks nähtuseks (t. lk. 4 pöördel). Kostja 1 avaldas artikli vaatamata sellele, et nendel ametitel ei ole hageja tegevuse suhtes etteheiteid ja nad ei pea hageja osutatavaid teenuseid keelatuteks või taunitavateks.
77.VÕS § 1047 lg järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Maakohus leiab, et kostja 1 poolt kostjale 2 avaldatud ja kostja 2 poolt avalikustatud faktiväited hageja poolt vaimselt vaprate klientide ainult raha eest vastuvõtmise, hagejalt kõike vaid raha eest saamise ja hageja poolt Kroonika küsimusele mittevastamise kohta on ebaõiged. Samas leiab kohus, et kostjaid ei ole võimalik kohustada ebaõigeid faktiväiteid ümber lükkama hageja 28.04.2022 menetlusdokumendi resolutsiooni punktis 1.1 toodud viisil, sest 30.10.2021 artiklis ei ole kirjas, et X võtab vaimselt hapraid kliente kuulda ainult raha eest. Artiklis on kirjas lause, et „Kõike saab vaid raha eest“. See lause käib hageja kohta, mida kinnitab sellele lausele eelnev lause „Sellele vaatamata jääb endale kindlaks ja vaimselt hapraid kliente kuulda ei võta“. Sellises olukorras peab kohus vajalikuks rahuldada hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kohustamise nõudes hageja poolt pakutud alternatiivsel viisil ja kohustab kostjat 1 7 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ümber lükkama kostjale 2 avaldatud ebaõiged faktiväited, avaldades kostjale kirjaliku teate järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta „Mina, Y , avaldasin AS-ile Ekspress Meedia X -i kohta järgmised ebaõiged väited, et: - X -ilt saab kõike vaid raha eest; - Kroonika uuris septembris X -ilt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid, kuid X - sellele küsimusele ei vastanud. Eeltoodud faktiväited on valed“. Kohus kohustab kostjat 2 7 kalendripäeva jooksul pärast kostjalt 1 ebaõigete faktiväidete ümberlükkava teate saamist avaldama selle ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ kestvusega vähemalt kolm (3) kalendripäeva. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
78.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 tulenevalt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
79.Maakohtu arvates ei kaalu käesoleval juhul kostjate soov ja õigus uurida selgeltnägijate Eestis tegutsemise aluseid üles hageja õigust aule ja heale nimele (VÕS § 1046 lg 2). Sisuliselt kostjad on artiklitega üritanud mitte niivõrd uurida selgeltnägijate tegutsemist Eestis, kuivõrd on üritanud kirjutada sellest, mida just hageja selgeltnägijana on teinud ja on asunud hagejat kritiseerima. 30.10.2021 artikli pealkirjast tulenevalt kasutavad Eesti selgeltnägijad jultunud võtteid. Eesti keele seletava sõnaraamatus antud seletuse järgi jultunud tähendab ülbelt häbematu, häbematult julge (https://www.eki.ee/dict/ekss).
80.Lisaks eelmises punktis toodule on pooltel tekkinud vaidlus kostjate poolt hageja kohta antud väärtushinnangute uhhuu ajamine, kaardimoor, soolapuhuja tähenduse ja selle üle, kas need väärtushinnangud rikuvad hageja isiku õigusi. Eelviidatud sõnaraamatu seletuse järgi soolapuhuja on rahvaarst, kes ravis soolapuhumisega, sõna üheks tähenduses on posija. Hagiavalduse järgi hageja tegeleb kaartidega ennustamisega, kirjutab blogi ja müüb enda e-poes käsitööna valmistatud tooteid. Kostjad ise 30.10.2021 artiklis peavad hagejat viienda põlve kaardimooriks. Seletava sõnaraamatu järgi 21 (25)
2-21-20000 kaardimoor on mängukaartide järgi ennustav naine, kaardipanija. Maakohtu arvates tähendab soolapuhumine ravimise asemel ravimistoimeta lahendi pakkumine. Kuna hageja ei ravi inimesi, siis ei ole kohane väita, et hageja on soolapuhuja. Tegemist on väärtushinnanguga, mis hageja õigusi rikub.
81.Sõnaraamat ei seleta sõna uhhuu ajamise tähendust. Kostjad on uhhuu ajamise hageja suhtes kasutamist selgitanud muu hulgas ka sellega, et hageja on meedias tutvustanud ennast ennustajananõiana. Sõnaraamatu järgi nõid on nõidumisega tegelev, üleloomulikku maailma ja inimest teatud vahendite ning toimingutega vahendav isik, maag, võlur, šamaan (t.lk. 85). Kohus nõustub kostjatega selles, et uhhuu ajamist saab muu hulgas lugeda ka mitteteaduslike seletuste pakkumist, kuid ei nõustu sellega, et hageja poolt ennustuste avaldamine on keskmise mõistliku inimese seisukohalt soolapuhumine ning et uhhuu ajamist kui väärtushinnangut ei saa lugeda hageja õigusi rikkuvaks. Kostjad ei ole isikud, kes hageja poolt osutatavat teenust ehk kaartidega ennustamist hinnata saavad, sest kostjad ei ole hagejalt kaartidega ennustamise teenust saanud. Ei ole ka kostjad enne artikli kirjutamist ja avaldamist uurinud, kas ja kui täpne oli hageja poolt seni osutatud ennustamise tulemus. Sellises olukorras leiab kohus, et väärtushinnang uhhuu ajamine võib keskmise mõistusega Kroonika lugejale tunduda ka ootustele mittevastava teenuste pakkumist. Seega käesolevas vaidluses uhhuu ajamine on kostjate väärtushinnang, mis rikub hageja õigusi.
82.09.11.2021 avaldatud artiklis „Kuidas muuta kaks eurot viiekümneks euroks X i moodi: lisa alusele peegel ning kirjuta käsitsi kiri“ kirjutab kostja 1, et ennustaja- nõid X ostab e-poest odava raha eest peeglialuse, lisab sellele peegli kui kaitsva energia ja suurendab hinda märkimisväärselt. Artiklile eelnes kostja 1 03.11.2022 e-kiri hagejale, milles kostja 1 kirjutab, et on tähelepanu juhitud hageja e-poes müüdava peegel-kaitsetalismani sarnasusele Aliexpressis müüdavale tootele. Kahe toote hinnavahe on meeletu. Kostja 1 esitas küsimused: Kuidas te seda kommenteerite? Kas tegu on sama tootega? Kas "personaalne juhend", mis tootega kaasa tuleb, suurendabki hinda niivõrd palju? Kostja 1 teatas, et avalikustab öeldu (t.lk.16). Samal päeval vastas hageja kostjale, et peegelkaitsetalismanid on tema looming ning et e-poes müüdavad tooted on käsitöö, et kasutab aluseid, millele on igale alusele lõigatud, käsitsi lihvitud ja käsitsi sobituma pandud peegel. Hageja müügiartikkel on peegelkaitsetalismanid, mitte need alused. Et seda toodet valmistada, selleks tuleb kasutada peeglilõikurit, see on päris peen aparaat, selle juurde kuulub ka tarkvara ja teadmised selle kasutamiseks, mis ei ole tasuta, peeglimaterjal, lihvimispaber, liim. Hageja informeeris, et artikkel tuleb enne ilmumist saata ka temale lugemiseks (t.lk 17). 10.11.2021 kirjutas kostja 1 uue artikli pealkirjaga “Mida arvab tarbijakaitse maagiliste esemete müügist? TTJA: meie poole on pöördutud omistatud võimete teemal“. Artikli teksti järgi hageja müüdav peegel on väga sarnane aliexpessis müügil oleva tootega. Paarisentimeetrilist peeglialust saab kätte keskmiselt 25 sentiga. Hageja oma kodulehe e-poes müüb peegel-kaitsetalismani/antiikpronks, mis on mõeldud just naistele ja aitab "nii halva sõna kui pahatahtliku käitumise vastu". Peegliga saab kaasa personaalse juhendi, kuidas see enda kasuks tööle panna, ehted valmivad i enda kodus ja ta paneb sinna sisse "negatiivsust tagasipeegeldava, kaitsva energia". Mis selle kõige hind on? 54,80. Kostja 1 avaldas artiklis TTJA seisukoha, et Eesti Vabariigis pole selgeltnägijate müüdavad müügitehnikad ebaseaduslikud (t.lk. 20-21).
83.Kostjad on avaldanud hageja kohta ebaõiged faktiväited nagu hageja võtab vaimselt hapraid kliente ainult raha eest ning et hageja ei vastanud ajakirjaniku küsimusele. Kostjate avaldatud väited jultunud võtted, uhhuu ajamine, soolapuhumine kujutavad ennast kostjate väärtushinnanguid hageja tegevusele. Maakohtu arvates on need väärtushinnangud ebakohased, kuna kostjad on neid avaldanud vaatamata sellele, et hageja on piisavalt suhelnud kostjaga 1, on selgitanud oma tegevust ning toodete tootmistehnikat ja turuhinna kujunemist. Lisaks on hinnangu hageja tegevusele andnud PPA ja TTJA 22 (25)
2-21-20000 enne kostjate poolt artiklite avaldamist. Sellises olukorras nõustub kohus hagejaga, et kostja 1 on hageja välja valinud ja temast luuakse mulje kui isikust, kes raha teenimiseks valetab ja inimesi petab. Kostjate avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud rikkuvad hageja isiklikke õigusi, tekitavad talle füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, teotavad hageja au ja head nime. Sellised rikkumised on tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 4 õigusvastased, sõltumata ajendist, millest tingituna kostjad neid avaldasid. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Riigikohus on 13.01.2010 otsuse 3-2-1-152-09 punktis 16 korranud varasemat seisukohta, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga.
84.VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 5 järgi tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et kostjad on süüdi selles, et nad on korduvalt ja tahtlikult avaldanud hageja kohta artiklid eesmärgiga teotada hageja au ja väärikust, rikkuda mainet ja tekitada hagejale mittevaralist kahju. Seega kehtib VÕS § 1043 tulenev üldine põhimõtte ja kostjad peavad hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitama. VÕS § 134 lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Riigikohus on otsuse 3-2-1-152-09 punktis 16 samuti sedastanud, et tuleb tahtlikku rikkumist lugeda VÕS § 134 lg 2 kohaselt üldjuhul kahjuhüvitist õigustavaks asjaoluks.
85.Vastavalt VÕS § 134 lõikele 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hageja on hagiavalduses pidanud mõistlikuks mittevaralise kahju suuruseks 5 000 - 9 000 eurot. Otsus mittevaralise kahju suuruse kohta on kohtu diskretsiooniotsus. Hagi esitamine ei mõjutanud kostjaid. Kostjad on ka kohtumenetluse käigus arvamusel, et hageja peab taluma kostjate ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnangud. Eeltoodud põhjendustel peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjatelt hageja kasuks ka mittevaralise kahju.
86.Kostja 1 ei tööta enam kostja 2 juures. Kostja 1 varaline seisund ei ole teada, ta ei pidanud kohtuistungil vajalikuks seda avaldada. Ei ole ka hageja varaline seisund teada, ka tema ei pidanud seda vajalikuks teatada. Hageja on tuginenud sellele, et artiklid olid avalikustatud üleriigilise levikuga ajakirjas. 2021.a septembri seisuga oli kostjal 2 272 860 tasulist digitellimust. Kostjad on võimaldanud artiklite kommenteerimist ja, vaatamata hagi esitamisele, ei ole nad artiklite kohta avaldatud negatiivse sisuga kommentaare kustutatud. Sellises olukorras, kostjate rikkumise ulatust (kolme artikli avaldamine üleriigilise levikuga ajakirjas suurele hulgale lugejatele ning artiklite kommenteerimise avamine) arvestades peab kohus põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitamise nõudes hagi rahuldada kostja 1 vastu summas 1 308 eurot, so kahe kuu töötasu alammäära (hetkel 654 x 2) ulatuses. Hageja on palunud tuginedes majandusnäitajatele mõista kostjalt 2 kahju suuremas ulatuses. VÕS § 134 lg 6 alusel isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Kohus, diskretsiooniõigust kasutades, peab põhjendatuks rahuldada hagi kostja 2 vastu summas 2 616 eurot, sest leiab, et lisaks majandusnäitajatele tuleb arvestada ka seda, et suur lugejate arv 23 (25)
2-21-20000 võib samuti tekitada palju kohtuvaidlusi kostjaga 2. Hagejal on olnud pikaajaline koostöö kostjaga ja avaldab postitused ka oma blogis. Seega hageja on avaliku elu tegelane, kellel on suurem kriitika taluvuskohustus, kelle jaoks on eelkõige oluline ebaõigete andmete ümberlükkamine. Asjas ei ole esitatud sellised erandlike asjaolusid, millised õigustaks hagejale suuremas ulatuses kahjuhüvitise määramist.
87.Hageja on nõudnud mittevaraliselt kahjult viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel mõistab kohus hageja kasuks viivist mittevaraliselt kahjult alates hagi esitamisest 22.12.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.07.2022 kostjalt 1 summas 57.05 eurot ja kostjalt 2 summas 114.10 eurot (vt https://www.viivisekalkulaator.ee) ja edasi kuni nõude tasumiseni kostja poolt VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud määras. Menetluskulud
88.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi esitamine on tingitud kostjatest. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab menetluskulud kostjate kanda.
89.Kohus on nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist ja on ka küsinud seisukohad menetluskuludele, kuid vaidluse olemust arvestades peab otstarbekaks määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
90.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
24 (25)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.