X hagi Y ja AS Ekspress Meedia vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.07.2022.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
AS Express Media 17.08.2022.a apellatsioonkaebus 6439,38 eurot Y 08.08.2022.a apellatsioonkaebus (täpsustatud 22.08.2022.a) 8469,69 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Express Media 17.08.2022.a apellatsioonkaebus Y 08.08.2022.a apellatsioonkaebus (täpsustatud 22.08.2022.a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaat Maria Pihlak (e-post:XXX,XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): Y (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (e-post:XXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863, aadress F. R. Kreutzwaldi 3, 10124 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko (e-post: XXX)
Istungi toimumise aeg
01.12.2022
RESOLUTSIOON:
1(22)
1.Harju Maakohtu 08.07.2022 otsus tühistada osaliselt osas, milles maakohus kohustas kostjaid ümber lükkama väite „Kroonika uuris septembris X-lt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid, kuid X sellele küsimusele ei vastanud.“, mõistis kostjalt 1 välja mittevaralise kahju 250 eurot ületavas osas ja kostjalt 2 mõistis välja mittevaralise kahju 500 eurot ületavas osas, nendelt summadelt ületavas osas viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades otsuse resolutsiooni ja muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Y ja AS Ekspress Meedia apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. 3.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Jätta rahuldamata hageja esimese alternatiivina esitatud nõuded: kohustada Y (isikukood XXXXXXXXXXX) seitsme (7) kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama AS-le Ekspress Meedia avaldatud ebaõige faktiväide selle ebaõigeks tunnistamise kaudu, avaldades AS-le Ekspress Meedia kirjaliku teate järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Mina, Y, avaldasin AS-le Ekspress Meedia X kohta järgmise ebaõige väite, et: - X võtab vaimselt hapraid kliente kuulda ainult raha eest“ ja kohustada AS-i Ekspress Meedia (registrikood 10586863) seitsme (7) kalendripäeva jooksul pärast eelnimetatud ebaõige faktiväite ümberlükkava teate saamist avaldama selle ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ kestvusega kohtu äranägemisel aga vähemalt kolm (3) kalendripäeva. 3.3.Rahuldada hageja teise alternatiivina esitatud nõue ja kohustada kostjat 1 Y 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ümber lükkama kostjale 2 AS-ile Ekspress Meedia avaldatud ebaõige faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu, avaldades AS-ile Ekspress Meedia kirjaliku teate järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta „Mina, Y, avaldasin AS-ile Ekspress Meedia X kohta ebaõige väite, et: - X-lt saab kõike vaid raha eest. Eeltoodud faktiväide on vale.“ 3.4.Rahuldada hageja teise alternatiivina esitatud nõue ja kohustada kostjat 2 AS-i Ekspress Meedia 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul pärast ebaõiget faktiväidet ümberlükkava teate saamist (käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 3.3) avaldama see ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ kestvusega vähemalt kolm 3 (kolm) kalendripäeva. 3.5.Välja mõista kostjalt 1 hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 250 eurot. 3.6.Välja mõista kostjalt 2 hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot. 3.7.Välja mõista kostjalt 1 hageja kasuks viivis alates hagi esitamisest 22.12.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.07.2022 summas 10,90 eurot ning viivis põhinõudelt (250 eurolt) alates 09.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3.8.Välja mõista kostjalt 2 hageja kasuks viivis alates hagi esitamisest 22.12.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.07.2022 summas 21,81 eurot ning viivis põhinõudelt (500 eurolt) alates 09.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2(22)
3.9.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda. 4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue ning menetluse käik
1.22. detsembril 2021 esitatud ja 29. detsembril 2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt Y (kostja 1) avaldas AS-ile Ekspress Meedia (kostja 2) ebaõigeid faktiväiteid X (hageja) kohta, mis olid kostja 2 poolt avalikustatud 30.10.2021 talle kuuluvale ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/. Artiklis oli kirjas, et X abistab vaimselt hapraid inimesi ainult siis, kui talle makstakse selle eest raha ning X on septembris keeldunud kadunud lapse W ema nõustamise eetilisust kommenteerimast. Need väited on valed.
2.Samuti sisaldas artikkel eelarvamustel põhinevaid solvavaid väärtushinnanguid, mida oli X-l ning tema lähedastel emotsionaalselt valus lugeda. Muuhulgas nimetatakse artiklis X „soolapuhujaks“ ning „uhhuu ajajaks“, kes kaotusevalus inimestele ennustamise eest „ahhetamapanevat“ tasu küsib. X selgitas kostjale 1, et ta avaldas ebaõigeid faktiväiteid, kuid kostja 1 ei parandanud neid. Vastupidi, kostja 1 jätkas kahjustavat tegevust, avaldades kostjale 2 täiendavaid solvavaid väärtushinnanguid X isiku ja töö sisu kohta, mis olid kostja 2 poolt avalikustatud 09.11.2021 ning 10.11.2021 Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/.
3.30.10.2021 artikli pealkiri on „Oligi ebaeetiline. Tragöödialt kasu lõikamine ja avalikult surma ennustamine: Eesti selgeltnägijate jultunud võtted“. Väljend „tragöödialt kasu lõikamine“ on hageja suunas eriliselt solvav ning tema au ja head nime teotav, kuna see loob lugejale hagejast esmamulje kui ebaeetiliselt käituvast inimesest, kes rikastub teiste inimeste valusate elukogemuste kaudu.
4.03.11.2021 kirjutas kostja 1 hagejale e-kirja, milles palus kommenteerida tema e-poes müüdavate toodete hinnakujundust. Hageja selgitas vastuses kostjale 1, kuidas toodete hind kujuneb. 09.11.2021 avalikustas kostja 2 ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ artikli „Kuidas muuta kaks eurot viiekümneks euroks X moodi: lisa alusele peegel ning kirjuta käsitsi kiri“, mille autoriks on kostja 1. Artiklis kirjeldab kostja 1, kuidas hageja e-poes müüdavate 54.80 eurot maksvate peegeltalismanide alused sarnanevad Hiina e-poes Aliexpress müüdavate peeglialustega, mille tükihind on ümardatult 25 senti. Kostja 1 heidab artiklis hagejale ette e-poest odava raha eest peeglialuse ostmist ning selle edasimüüki „märkimisväärse" juurdehindlusega. 10.11.2021 avalikustas kostja 2 ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ jätkuartikli „Mida arvab tarbijakaitse maagiliste esemete müügist? TTJA: meie poole on pöördutud omistatud võimete teemal“, mille autoriks oli jällegi kostja 1. Artiklis väidab kostja 1 vaatamata hageja selgitustele toote hinna kujunemise kohta, et juurdehindlus on „niivõrd suur“ ja „väga alatu võte“.
5.Hageja tegeleb kaartidega ennustamisega, kirjutab blogi ja müüb enda e-poes käsitööna valmistatud tooteid. Tema sissetulek sõltub oluliselt tema avalikust kuvandist, sest ennustaja poole pöörduvad inimesed üldjuhul abi saamiseks tundlike teemadega ning ennustajalt eeldatakse usaldusväärsust.
3(22)
Kostja 1 jätkas hagejast petturi ja ebaausa inimese kuvandi süvendamist, avaldades kostjale 2 artiklid, mis käsitlesid X e-poes müüdavaid tooteid.
6.Kuivõrd kostja 1 on 30.10.2021 artikli autor, kes avaldas kostjale 2 hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, nõuab hageja VÕS § 1047 lg 4 alusel ülalnimetatud faktiväidete ümberlükkamist nende ebaõigeks tunnistamise kaudu kostja 2 ees. Kostja avaldas hageja koha andmeid kostjale 2, kes omakorda avalikustas neid enda ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/. Seega antud juhul kostja 1 ja kostja 2 on VÕS § 1047 mõttes avaldajad.
7.Kostja 1 poolt kirjutatud ja kostja 2 poolt avalikustatud ebaõigete faktiväidete ning ebakohaste väärtushinnangute kogum 30.10.2021, 09.11.2021 ja 10.11.2021 artiklites kinnitab, et kostja 1 eesmärgiks on hageja maine süstemaatiline kahjustamine.
8.Kostjal 1 ja kostjal 2 puudus igasugune takistus kolmes avaldatud artiklis esitatud väidete paikapidavust hagejaga eelnevalt kooskõlastada. Artiklitest ei olnud eemaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud ka peale seda, kui hageja 03.11.2021 kostja 1 tähelepanu nende olemasolule juhtis. Ühtlasi ei pakkunud kostja 1 X-le võimalust 09.11.2021 avalikustatud artikkel enne selle avaldamist üle lugeda, kuigi hageja seda 03.11.2021 eraldi palus. Mõistlik inimene saab aru, et ebaõigete faktiväidete ja solvavate väärtushinnangute avaldamise tulemusel tekib kahju isiku aule ja heale nimele. Heatahtlikult käituv inimene püüaks seda vältida. Kostja 1 eesmärgiks oli aga kirjutada artikleid, mis õõnestaksid hageja usaldusväärsust ning projekteeriksid teda omakasupüüdliku „soolapuhujana“ seeläbi artiklitele suuremat lugejaskonda meelitades.
9.Kostja 2 avalikustas kostja 1 kirjutatud artiklid ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/, mis kuulub kostja 2 meediakontserni. 2021.a septembri seisuga oli kostjal 272 860 tasulist digitellimust. Niisiis on artiklid avalikustatud üleriigilise levikuga ajakirjas ja need jõudsid suure hulga inimesteni. Kroonika Facebooki lehel, mille on meeldivaks märkinud 35 119 inimest, olevat postitust 30.10.2021 artikli kohta on kommenteeritud 198 korda, jagatud 19 korda ning postitusele reageeritud 164 korda.
10.Mittevaralise kahju väljamõistmisel peab hüvitise suurus olema kahju tekitajale tuntav, sest vastasel juhul ei saa kahju hüvitamise preventiivne eesmärk kahju tekitaja puhul rakenduda. Kostja 2 2020. majandusaasta aruande kohaselt on kostja 2 müügitulu 2020 aastal 22 981 350 eurot ning kasum on võrreldes 2019 aastaga oluliselt tõusnud 308 587 eurolt 1 397 580 euroni. Hageja arvates peaks hageja kasuks väljamõistetav hüvitise suurus vastama hüvitisele, mis omaks preventiivset eesmärki vastavalt kostja 2 majanduslikule olukorrale VÕS § 134 § 6 mõttes.
11.Kostja 1 ja kostja 2 rikkumise raskust iseloomustab antud juhul ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine suurele hulgale isikutele ning asjaolu, et hageja on justkui rünnakute objektina välja valitud. Lisaks ei ole avaldatud parandusi või täpsustusi ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute osas. Kostja 1 on peale esialgset kahjustavat artiklit kirjutanud veel kaks artiklit, mis olid kostja 2 poolt avalikustatud. See kogumis näitab kostja 1 ja kostja 2 negatiivset ja pahatahtlikku suhtumist hagejasse. Arvestades eelviidatut on põhjendatud hüvitise suuruseks 5000-9000 eurot. Kuna kostja 1 on kirjutatud ja kostja 2 on avalikustatud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavaid artikleid oluliselt kahjustavat hageja mainet ning tekitavad hingelist valu ja kannatusi, palub hageja mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 hageja kasuks kooskõlas VÕS § 134 lg 2 alusel välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
12.Lähtudes eeltoodust palus hageja kohustada Y seitsme (7) kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama AS-ile Ekspress Meedia avaldatud ebaõiged faktiväited nende
4(22)
ebaõigeks tunnistamise kaudu, avaldades AS-ile Ekspress Meedia kirjaliku teate järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Mina, Y, avaldasin AS-ile Ekspress Meedia X kohta järgmised ebaõiged väited, et: - X võtab vaimselt hapraid kliente kuulda ainult raha eest; - Kroonika uuris septembris X-lt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid, kuid X sellele küsimusele ei vastanud. Eeltoodud faktiväited on valed.“ Kohustada AS-i Ekspress Meedia seitsme (7) kalendripäeva jooksul pärast resolutsiooni punktis 1 nimetatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkava teate saamist avaldama selle ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ kestvusega kohtu äranägemisel aga vähemalt kolm (3) kalendripäeva. Mõista Y-lt X kasuks VÕS § 134 lg 2 alusel välja mittevaralise kahju hüvitis au teotamise eest õiglase ja mõistliku summa määramisega kohtu äranägemisel. Mõista Y-lt X kasuks välja viivis kohtu poolt väljamõistetavalt kahjuhüvitise summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. Mõista AS-ilt Ekspress Meedia X kasuks VÕS § 134 lg 2 alusel välja mittevaralise kahju hüvitis au teotamise eest õiglase ja mõistliku summa määramisega kohtu äranägemisel. Mõista AS-ilt Ekspress Meedia X kasuks välja viivis kohtu poolt väljamõistetavalt kahjuhüvitise summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. Kostjate vastuväited
13.10. veebruaril 2022 esitatud vastuses kostja 2 AS Ekspress Meedia märkis, et hageja on hagi asjaolude kirjelduses toonud välja kostja 2 väljaande Kroonika 09.11.2021 ja 10.11.2021 artiklid. Nimetatud artiklitega seoses ei ole hageja esitanud mitte ühtegi nõuet. Ei selgu, kas ja kui siis millised ebaõigeid või väidetavalt au teotavaid väiteid nimetatud artiklid sisaldavad.
14.Kostja 2 ei ole avaldanud, et hageja valib oma kliente vaimse seisundi alusel (hagiavalduse punkt 15). Kuna sellist väidet ei ole avaldatud ei otseselt ega ka artikli kontekstist kaudselt, siis puudub vajadus nimetatud väitele vastu vaielda. Kostja 2 on avaldanud väite 1, mis on õige. Alkoholi tarvitanud nutvad helistajad on vaimselt haprad. Hageja on ise kinnitanud, et ta manipulatsioonidele ei allu (kuulda ei võta) ning annab nõu nendele isikutele, kes on tema juurde tasulise vastuvõtu aja broneerinud. Artikli kontekstist on keskmisele mõistlikule lugejale arusaadav, et hageja võtab kliente vastu, kui tema juurde broneeritakse aeg. Hageja ei võta vastu kliente, kes tahavad „niisama rääkida“ või sotsiaalmeedias suhelda, tasulisele vastuvõtule tuleb aeg broneerida. Lisaks hageja enda poolt esitatud blogipostitusele on hageja korduvalt Facebooki postitustes ja kommentaarides vastanud inimestele, et ta ei tee oma tööd tasuta: Hageja pakub teenusena ja kaubana oma vastuvõtte, meeneid jne. Hageja on kinnitanud oma Facebooki seinal kommentaarides, et tasuta tööd ta ei tee- ta ei ole ori. Hageja on teinud Facebookis 09.12.2021 postituse, milles sõnab, et oma teenuse eest esitab ta arve, tasuta tööd ta ei tee. Hageja kodulehelt leiab info, kus seisab: „Loomulikult ei tee ma oma tööd tasuta, seega niisama küsimusi saata ei ole mõtet. Tasuta ennustusena on üleval iganädalane taroskoop, personaalne kaartide lugemine on tasuline.“. Hageja on hagiavalduses väitnud, et on nõustanud kliente tasuta ja tasu eest, kuid see asjaolu on hageja poolt tõendamata.
15.30.10.2021 artiklis avaldati järgmine lõik „Kroonika uuris toona X-lt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid ja kas ta selle sessiooni eest ka raha küsis. "Ma ei kommenteeri teemat ja ei soovi, et see ilmuks. Paneme lukku ära," ütles X ajakirjaniku küsimusele. Kaotusevalus emale uhhuu ajamine on okei, aga ajakirjaniku küsimusele vastamine mitte?“ Hagiavalduse punkti 17 alusel on avaldatud kaks valeväidet: Kroonika uuris septembris X-lt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootusi; X sellele küsimusele ei vastanud.
16.Hageja poole pöördus 02.09.2021 kostja 2 töötaja Z ning uuris hagejalt, miks hageja kustutas oma Facebooki postituse, kus hageja kommenteeris W kadumist. Hageja vastas ajakirjaniku küsimusele ning kui Z esitas jätkuküsimuse: „Aga kui W ema Sinu poole pöördus, kas sa olid nõus ta
5(22)
kohe vastu võtma või ei? Pean silmas, et ema oli alles poja kaotanud ning võib-olla tekivad mingisugused valelootused. Või kuidas te omavahel kokku sattusite? Kas see vastuvõtt oli tasuline?“. Nimetatud küsimuses, sisaldub küsimus valelootuste andmise ebaeetilisusest. Ema oli alles poja kaotanud ja vastuvõtul võivad tekkida valelootused. Samuti küsimus sellest, kas vastuvõtt oli tasuline. Lootusetus olukorras inimene on ka valelootuste eest nõus raha maksma, keskmise mõistliku inimese jaoks on lapse kaotanud emale tasulise ennustamise teel valelootuse andmine ebaeetiline. Seetõttu küsiski ajakirjanik, kas W ema vastuvõtt oli tasuline. Kostja 2 ajakirjaniku poolt esitatud küsimusele vastas hageja: „Ma ei kommenteeri teemat ja ei soovi, et see ilmuks. Paneme lukku ära. Aitäh“. 02.09.2021 esitatud küsimusele hageja vastas 03.09.2021. Kostja 2 ei ole avaldanud valet faktiväidet.
17.Mitte igasuguste faktiliselt ebaõigete andmete avaldamine ei ole automaatselt õigusvastane. Ebaõigete andmete avaldamine on õigusvastane siis, kui avaldaja teadis nende andmete ebaõigsusest või ei teinud midagi andmete kontrollimiseks. Lisaks tuleneb VÕS § 1047 lõikest 3 selgelt, et avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ja ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja 2 kontrollis avaldatud väiteid käibes vajaliku hoolsusega ning küsis hageja seisukohta. Hageja vastas kostja 2 ajakirjanikule, et ei vasta esitatud küsimusele (mis puudutas W ema nõustamise eest tasu võtmist ning lapse kaotanud emale valelootuse andmist).
18.Avaldajalt ei saa nõuda uute väidete esitamist, vaid üksnes avaldatud ebaõigete väidete parandamist või ümberlükkamist. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, siis juhindudes VÕS § 1047 on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või parandamist, mitte uute väidete avaldamist. Kostja 2 ei ole avaldanud väidet „X võtab vaimselt hapraid kliente kuulda ainult raha eest“. Seega puudub õiguslik alus sellise nõude esitamiseks ning seda ei ole võimalik rahuldada isegi juhul kui kohus leiab, et kostja 2 on hageja kohta valeandmeid avaldanud.
19.Mittevaralise kahju all peetakse silmas ennekõike mittevaralise, erandina ka varalise õigushüve rikkumisega kaasnevaid negatiivseid psühholoogilisi mõjusid – füüsilist või hingelist valu või kannatust. Au teotavaks nimetab hageja enda nimetamist soolapuhujaks. Tegemist on väärtushinnanguga, mille tõesust ei ole võimalik tõendada. Väärtushinnangu puhul tuleb õigusvastasuse hindamiseks analüüsida, kas väärtushinnang põhineb tõestel faktidel. Soolapuhuja ja uhhuu ajamise on kostja hinnang hageja tegevusele. Kostja kasutab hinnangu andmiseks väljendeid, mis on olemuselt neutraalsed ja millel puudub au teotav iseloom. On terve hulk inimesi, kes usuvad nii soolapuhumisse kui uhhuu- teadustesse ning nende usku ei hinnata negatiivsena. Samas ei ole ka kriitiline ega eitav suhtumine soolapuhumisse või uhhuutamisesse keelatud ega negatiivne.
20.Ebaõiged on hagiavalduse punktis 27 toodud väited nagu oleks artiklis nimetatud hagejat heausksete petjaks. Au teotavaks peab hageja artiklis avaldatud väidet: Kaotusvalus emale uhhuu ajamine on okei, aga ajakirjaniku küsimustele vastamine mitte? Tõendamata on hageja väide nagu tähendaks uhhuu ajamine valetamist või petmist. Sõnaga uhhuu, käsitletakse pigem ebaratsionaalset maailmakäsitlust (vt näiteks President F: Uhhuu kultuuri pealetung tervises teeb murelikuks). Hageja avaldab teadmata kadunud isiku kohta ebaratsionaalseid ja tõendamata väiteid. Sellise tegevuse nimetamine uhhuutamiseks on kohane väärtushinnangu.
21.Hagiavalduse kohaselt süvendab kostja 1 hageja petturi ja ebaausa inimese muljet käsitledes hageja e-poes saadaolevaid tooteid järgmiste väidetega: „Ennustaja-nõid X ostab e-poest odava raha eest peeglialuse, lisab sellele nii peegli kui kaitsva energia ja suurendab hinda märkimisväärselt.“, „Nii et peale eduka ennustajatöö, millega X oma Facebookis kiitleb, oskab ta ka läbi väga eduka
6(22)
turundustöö näiliselt väärtusetust esemest teha kalli objekti“. 10.11.2021 avalikustatud artiklis „Kroonika kirjutas eile, kuidas ennustaja-nõid muudab 25 senti maksva peegelaluse 55 eurot maksvaks esemeks, lisades sellele peegli, kaitsva energia ja käsitsi kirjutatud kirja. Tootele niivõrd suur juurdehindlus teha tundub aga väga alatu võttena“. Hagiavaldusest ei selgu, milles seisneb väidete au teotav iseloom. Hageja kinnitab, et e-poes saadavalolevate peeglite aluseid ta ise ei valmista.
22.09.11.2021 artiklis võrdles artikli autor hageja veebipoes müüdavaid peegeltalismanide aluseid ja veebipoes Aliexpress müüdavaid peeglialuseid, milles peeglit ei olnud. Tooted on visuaalselt äravahetamiseni sarnased. Aliexpressis müüdava peeglialuse hind oli kümneses pakis 2,46 eurot ehk ühe aluse hind vähem kui 25 senti. Peegli lisamisega nimetatud alusele on toote hageja veebipoes 59 eurot. Vastavalt avalikult kättesaadavale hinnapakkumisele on näiteks 5x10 cm peegli ovaalseks lõikamise hind 4.40 eurot (sisaldab lõikamist ja peeglit, millele lisandub käibemaks). Seega müüb hageja oma veebipoes nn talismane kümnekordse hinnaga. Tootele omandatakse ebaratsionaalseid ja tõendamatuid omadusi (kaitsetalisman). Tegemist on lihtsameelsetele inimestele suunatud kauplemisega, mille hindamine alatuks võtteks on kohane ning sellel puudub au teotav iseloom. Kui hageja tõepoolest omab peegellõikurit ning talismanide jaoks peeglit ise lõikab tuleb toote omahind veelgi odavam. Hageja ei ole tõendanud, et ta peegeltalismane ise teeb samuti seda, et ta peegellõikurit omab ja peegleid ise lõikab ja lihvib.
23.Ebaõige on hagiavalduses esitatud väide, et kostja 1 on hinnangute andmisel täielikult ignoreerinud hageja 03.11.2021 e-kirjas antud seisukohti. Hageja e-kirjas toodud seisukohad on täies mahus muutmata kujul avaldatud 09.11.2021 artiklis. Kostja ei nimetanud hageja vastust ainult värvikaks, hageja on artikli kontekstist välja toonud vaid ühe sõna. Artiklis kajastati hageja kirja järgnevalt: „X seda enda väga pikas ja värvikas vastuses ei eita, selgitades ka, kuidas toote hind selliseks kujuneb.“. Kogu hageja toote hinna kujunemise protsess on artiklis välja toodud vastavalt hageja selgitusele. Hageja vastuse värvikaks nimetamine ei ole au teotav ning hageja ei ole seda ka põhjendanud.
24.Põhjendamatud on hageja väited nagu oleks kostja 2 hagejat nimetatud artiklites naeruvääristanud või tekitanud lugejates mulje, et X tegevus on sügavalt ebaeetiline või koguni õigusvastane. Vastupidi, kostja 2 on avaldanud artikli (10.11.21), milles selgitavad TTJA seisukohti hageja müüdavate toodete osas ega avalda ei otseselt ega kaudselt nagu oleks hageja tegevus õigusvastane.
25.Hageja peab au teotavaks 30.10.2021 artikli pealkirja „Ongi ebaeetiline. Tragöödialt kasu lõikamine ja avalikult surma ennustamine: Eesti selgeltnägijate jultunud võtted“. Artikkel ei käsitlenud üksnes hageja tegevust selgeltnägijana vaid ka hageja konkurentide tegevust. Seega ei ole põhjendatud hageja väide nagu saaks artikli pealkirja omistada just talle. Isegi kui asuda seisukohale, et artikli pealkirja saab omistada hagejale, siis ei ole viimane tõendanud väidet, et ta ennustas teadmata kadunud W emale tasuta. Hageja on korduvalt avalikult kinnitanud, et ta ei ennusta tasuta ja soovijad peavad ennast tema tasulisele vastuvõtule registreerima.
26.Hageja kommenteeris sotsiaalmeedias peale TV3 saadet W kadumisest W võimaliku kadumise põhjuseid. Arvestades seda, et hageja ei ole tõendanud, et ta teab, kus W asub või millistel asjaoludel noormees kadus, siis on hageja poolt sotsiaalmeedias avaldatud tõenduspõhisetu spekulatsioon, mille avaldamisel puudus muu eesmärk kui televaatajaid kõnetanud teemal sõna võtta ning seeläbi endale tähelepanu tõmmata. Viimast tõendab ka asjaolu, et kui inimesed hageja sotsiaalmeedia postitusele negatiivselt reageerisid, siis kustutas hageja postituse põhjendades seda kostjale 1 sõnadega kanakari läks käest ära. Hageja tegevusel puudub muu ratsionaalne eesmärk kui soov, et ka teised W emaga sarnases meeleheitlikus olukorras olevad inimesed, kellel traagilistest sündmustest ajendatuna on objektiivne kriitikameel häiritud, pöörduksid teabe saamiseks hageja poole.
7(22)
Siinjuures on oluline märkida, et ka hageja ise möönis, et tema tegevus on ebaeetiline (Ei ole ilus teiste valupunkte avalikult arutada. Jah, see ongi ebaeetiline hagiavalduse lisa 3)
27.Ebaõiged on hageja väited, et 30.12.2021 artikli toon ja ülesehitus olid viha ja solvanguid provotseerivad. Artiklis avaldatud faktiväited olid õiged ning artikkel ei sisaldanud hageja kohta ühtegi ebakohast väärtushinnangut. Hageja on avaliku elu tegelane, kes kommenteerib avalikkuse ees nii oma eraelu kui ka hageja poolt pakutavat teenust. Kostja 2 ei ole vaidlusalustes artiklites ületanud lubatud kriitika piire, kasutanud hageja suhtes solvavaid, ebatsensuurseid ega vulgaarseid väljendeid, kostja 2 ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Riigikohus on oma lahendis (3-2-1-18-13, punkt 15) leidnud, et avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga (vt ka Riigikohtu 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, punkt 20). Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-s 1.6 on avaliku elu tegelase mõistet selgitatud järgmiselt: „Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid isikuid käsitab ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Samuti käsitab ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega."
28.Artiklile lisatud kommentaarid ei olnud seotud mitte artikli väljendusviisi vaid hageja äritegevusele hinnangu andmisele. Meie kultuuriruumis peetakse tragöödia (lapse kadumise) läbi elanud inimestele õnnetuse osas spekulatsioonide esitamist kohatuks. Selline tegevus on tõlgendatav valelootuse andmisega. Ehkki hageja ei tea, kus W on või mis temaga juhtus, võib tema poolt väljaöeldu anda lähedastele lootust, et kadunud inimene leitakse.
29.Hageja väited unehäiretest, kõrgendatud emotsionaalsest seisundist, närvišokist ja paanikahoogudest on paljasõnalised ja täielikult tõendamata. Samuti on tõendamata põhjuslik seos väidetavate ilmingute ja avaldatud artiklite vahel. Isegi kui hageja tõendaks kahju tekkimist, siis peab ta tõendama ka põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel. Muuhulgas ei ole hagejal nõudeõigust seoses pereliikmete väidetavate terviseriketega (isegi kui lähtuda eeldusest et need tekkisid ja sellest, et hageja tõendab põhjuslikku seost artikli(te) ja pereliikmete terviserikke ja/või traumeerituse vahel).
42.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks VÕS § 134 lg 5 mõistes rikkumise raskust ja ulatust. Hageja ei ole tõendanud, et artiklite avaldamine omas pikaajalist ja kestvat mõju.
43.Hagiavalduse sissejuhatavas kokkuvõttes nimetab hageja oma õigust rikkuva väitena ka teenuse hinna nimetamist ahhetamapanevaks. Hagiavaldusest ei selgu, kas hageja peab seda ebaõigeks faktiväiteks või ebakohaseks väärtushinnanguks. Hagiavalduse resolutsioonis nimetatud väite ümberlükkamist ei nõuta, samuti ei põhista hageja nimetatud väitega ka mittevaralise kahju nõuet. Hageja pakub oma kodulehe e-poes müügiks kinkekaarte ennustusseansile, mille maksumus on 156 eurot, kinkekaardile ei ole märgitud sessiooni kestvust. 30.10.2021 artiklis on järgmine väide: et Kroonikale teadaolevalt küsib X pooletunnise sessiooni eest sada eurot, mis paneb ka keskmist palka teeniva inimese ahhetama. Statistikaameti andmetel oli 2021 kolmandas kvartalis eesti keskmine palk 1553 eurot. Hageja ennustusseansi hind on enam kui 10% keskmisest palgast. Keskmise mõistliku inimese jaoks on sellise hinnaga ennustusseanss kallis. Seega eeldusel, et hageja peab väidet väärtushinnanguks on tegemist kohase väärtushinnanguga.
30.Kostja 2 ei ole hageja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Isegi juhul kui kohus leiab, et üks või mõni avaldatud väide oli vale või ebakohane, siis kostjate tegevuses puudub süü ning kostjate tegevus pole õigusvastane kuna kostjad on väiteid avaldades järginud käibes vajalikku hoolsust.
8(22)
31.Selleks, et digitellimuste arvu saaks võimaliku hüvitise mõistmisel arvesse võtta peaks hageja tõendama, et Kroonika digitellijad on ajakirja tellinud selleks, et lugeda sealt hagejaid puudutavaid vaidlusaluseid artikleid. Hageja põhjendus, miks peaks võimaliku hüvitise väljamõistmisel arvesse võtma kostja 2 2020 majandusaasta aruande tulemusi on vastuolus kohtupraktikaga. Kohtupraktikas on VÕS § 134 lg 6 kohaldamisel selgitatud, et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda sisuliselt üksnes kostjat puudutavatest majanduslikest näitajatest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 25). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju hüvitisena saab välja mõista kindla rahasumma ning seda ei saa arvutada protsendina käibest (vt samas p 26). VÕS § 134 lg-s 6 sätestatud asjaolusid võib kohus võtta arvesse hüvitise suuruse määramisel lisaks VÕS § 134 lg-s 5 sätestatud asjaoludele.
46.01. märtsil 2022 esitatud vastuses kostja 1 Y hagiga ei nõustunud. Kostja 2 ei ole 30.10.2021 artiklis hageja poolt hagiavalduses sõnastatud väidet avaldanud. Isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja kohta avaldatud väide 1 sisaldab ebaõiget faktiväidet puudub VÕS 1047 alusel õigus nõuda uue väite avaldamist. Lisaks sellele, et kostjalt 2 ei saa uue väite avaldamist nõuda on hageja nõue alusetu, kuna avaldatud väide on õige.
47.Hagiavalduse lisaks 9 olevas hageja blogipostituses kirjeldab hageja, kuidas probleemidega inimesed helistavad ja kirjutavad talle ööl ja päeval ja tahavad kohe nõu ja abi saada. Samuti selgitab hageja oma blogipostituses, et nõu tahtjad peavad ennast vastuvõtule kirja panema ning, et ta ei allu manipulatsioonidele ning oma vabal ajal kellelegi nõu ei anna. Seega on hageja ise esitanud tõendid selle kohta, et ta hapras olekus (nutvaid ja joonud kliente) ei nõusta ja palub neil broneerida aeg tasulisele vastuvõtule. Hageja kinnitab oma kodulehel, et ta ei tee tööd tasuta. Kui isik ei osuta tasuta teenust, siis on õige väide, et teenust saab, vaid raha eest.
48.30.10.2021 avaldasid kostjad artiklis järgmine lõigu „Kroonika uuris toona X-lt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid ja kas ta selle sessiooni eest ka raha küsis. "Ma ei kommenteeri teemat ja ei soovi, et see ilmuks. Paneme lukku ära," ütles X ajakirjaniku küsimusele. Seega on õige väide, et kostja uuris septembris hageja tegevuse eetilisust seoses W emale teenuse osutamisega. Kostja 2 ajakirjanikule vastas hageja, et ta ei kommenteeri seda teemat. Seega on õige artiklis avaldatud väide, et hageja ei vastanud ajakirjaniku küsimusele. Seega on mõlemad artiklis avaldatud vaidlusalused faktiväited õiged ning puudub alus nende ümberlükkamise või parandamise nõudmiseks.
49.Hagiavalduse kohaselt luuakse artiklites hagejast mulje kui isikust, kes raha teenimiseks valetab ja inimesi petab. Samuti kujutatakse hagiavalduse kohaselt hageja isiksusest solvav ja väärikust alandav prototüüp. Selline tegevus teotas raskelt hageja au ja head nime. Hagiavalduse kohaselt olid au teotavad järgmised väärtushinnangud: „Huvitav, mis võis olla sellel „kanakarjal“ öelda pärast seda, kui keegi soolapuhuja püüab sotsiaalmeedias endale tähelepanu tõmmata /.../. Hageja hinnangul on au teotav hageja nimetamine soolapuhujaks. Vaidlus puudub selles, et hageja paneb tasu eest soovijatele kaarte ja ennustab tulevikku. Samuti müüb hageja oma veebipoes talismane ning muid imettegevaid kaupu (peegel kaitsetalisman, kodupuhastamise küünal). Hageja nimetab ennast ise ennustaja, ennustaja- nõiaks. Hageja viidatud sõnaraamat selgitab, et soolapuhuja on ravitseja. Samuti on erinevatest sõnaraamatutes võimalik leida selgitusi, et soolapuhuja on posija. Tegemist on väärtushinnanguga, mille õigsust ei saa tõendada. Väärtushinnang põhineb faktidel, et hageja ennustab raha eest tulevikku ja annab nõu tulenevalt oma selgeltnägija võimetest, mis on talle sünnipäraselt
9(22)
kaasa antud. Sellise tegevuse nimetamine soolapuhumiseks on kohane väärtushinnang, ega ole hageja au teotav.
50.„Kaotusevalus emale uhhuu ajamine on okei, aga ajakirjaniku küsimusele vastamine mitte?“ Hageja leiab, et uhhuu ajamine on au teotav. Hageja poolt pole tõendatud, et uhuu ajamine tähendab kõnekeeles valetamist või petmist. Pigem tähendab uhuu ajamine mitteteaduslike seletuste pakkumist küsimustele, millel on olemas ka tõenduspõhine selgitus. Arvestades, et hagejal ei ole tõenduspõhist selgitust küsimusele, mis juhtus W-ga, siis ebaratsionaalsete ja tõendamata väidete „tal on külm, teda ei saa leida“ avaldamist hageja poolt on kohane nimetada uhhuu ajamiseks. Tegemist on kohase väärtushinnanguga.
51.Hagiavaluse kohaselt süvendas kostja 1 hagejast petturi ja ebaausa inimese kuvandi süvendamist järgmise lõiguga. „Ennustaja-nõid X ostab e-poest odava raha eest peeglialuse, lisab sellele nii peegli kui kaitsva energia ja suurendab hinda märkimisväärselt.“, „Nii et peale eduka ennustajatöö, millega X oma Facebookis kiitleb, oskab ta ka läbi väga eduka turundustöö näiliselt väärtusetust esemest teha kalli objekti“. Kostja 2 10.11.2021 avalikustatud artiklis on kirjas: „Kroonika kirjutas eile, kuidas ennustaja-nõid muudab 25 senti maksva peegelaluse 55 eurot maksvaks esemeks, lisades sellele peegli, kaitsva energia ja käsitsi kirjutatud kirja. Tootele niivõrd suur juurdehindlus teha, tundub aga väga alatu võttena“ (9.11.2021 Kroonika). Hageja heidab kostjale 1 ette, et viimane on täielikult ignoreerinud X 3.11.2021 e-kirjaga saadetud selgitusi X e-poes müüdavate kaupade valmistamise kohta. Viimane etteheide on alusetu, sest hageja seisukohad on 09.11.2021 artiklis täies mahus avaldatud. Artiklis avaldatud väited ei ole au teotavad. Kostja 1 kirjeldab hageja veebipoes pakutava toote (peegeltalisman) ja Aliexpressi veebipoes müügiloleva äravahetamiseni sarnase toote hindu. Hageja kinnitab, et peeglialuseid ta ise ei tee. Seega on õige kostja järeldus, et 25 senti maksvale peeglialusele peegli kleepimisega muutub toote hind 55 euroseks. Hageja väited peegli käsitsi lõikamise ja lihvimise kohta on täielikult tõendamata. Hageja etteheited nagu oleks kostja tekitanud hageja isiku ja tegevuse kohta mulje nagu oleks X tegevus kas sügavalt ebaeetiline või koguni õigusvastane. Avaldatud (fakti)väited tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas ei ole asjakohane. Samuti ei ole asjakohane see, kuidas sellest avaldatust sai aru hageja. Keskmine mõistlik lugeja ei loe avaldatust välja seda, et hageja tegevus on ebaeetiline ega seda, et hageja tegevus on õigusvastane.
52.30.10.2021 artikli pealkiri on „Oligi ebaeetiline. Tragöödialt kasu lõikamine ja avalikult surma ennustamine: Eesti selgeltnägijate jultunud võtted“. Väljend „tragöödialt kasu lõikamine“ on hagiavalduse kohaselt X suunas eriliselt solvav ning tema au ja head nime teotav, kuna see loob lugejale X-st esmamulje kui ebaeetiliselt käituvast inimesest, kes rikastub teiste inimeste valusate elukogemuste kaudu. Artikkel käsitles ka teise Eesti selgeltnägija tegutsemispõhimõtteid ja hindu ning seetõttu on hageja poolt põhjendamatu artikli pealkirja omistamine iseendale. Tragöödialt kasu lõikamine on väärtushinnang, mis põhineb hageja poolt W kadumise teemadel spekuleerimisel. Hagejal puuduvad teadmised, mis võiksid viia teadmiseni, kuhu W kadus. Vaatamata sellele, et W kadumisest ei pruukinud hageja saada otsest varalist kasu, siis tema tegevus sai olla kantud üksnes soovist tõmmata tähelepanu endale ja oma väidetavatele selgeltnägija võimetele ning seeläbi oma tasuliste teenuste klientuuri suurendada. Muud ratsionaalset põhjust sellisel teemal sõnavõtmiseks ei saanud hagejal olla.
53.Motiveerimata on hageja väited nagu oleks kostja 1 artikli ülesehitusest tajutav, et hageja on kostja rünnaku objektiks välja valitud. Hageja on avaliku elu tegelane, kes tegutseb avalikult majandus- ja kutsetegevuses ja reklaamib oma teenust avalikult. Seega peab hageja avaliku elu tegelasena olema valmis taluma kriitikat enda pakutava teenuse ja/või selle kvaliteedi ja/või hindade osas. Artikkel ei
10(22)
sisalda ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid ning seetõttu on alusetu hageja väide nagu oleks kostja 1 eesmärgiks X süstemaatiline kahjustamine.
54.Vaidluses puuduvad mittevaralise kahju tekkimise eeldused. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et delikti koosseis on muus osas täidetud, siis kostja 1 tegevuses puuduvad õigusvastasus ja süü. Käesoleval juhul ei ole hageja kohta, kostja 1 poolt avaldatud ebaõiget faktiväidet ega ebakohast väärtushinnangut. Hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Mittevaralise kahju tekkimine eeldab isikuõiguste riivet, mille intensiivsus on selline, mis võimaldab kahtluseta järeldada kahju tekkimist. Hageja poolt avalikult pakutava teenuse sisu või selle hinna kritiseerimine ei sisalda sellise intensiivsusega sisustatavat riivet. Kostja 1 avaldatu põhineb hageja poolt sotsiaalmeedias, oma kodulehel ja ajakirjanikule avaldatul. Kostja 1 on avaldatud väiteid kontrollinud käibes vajaliku hoolsusega. Hageja väited unehäirete, närvišoki, paanikahoogude ja muude vaimse tervise häirete tekkimisest on täielikult tõendamata. Samuti on tõendamata väidetavad lähedaste negatiivsed mõjutused. Muuhulgas ei ole hagejal lähedastele väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju osas nõudeõigust ning seda ei saa esitleda hageja enda kannatusena. Eeltoodust järelduvalt ei ole hageja ei ole tõendanud rikkumise raskust ega ka ulatust (VÕS 134 lg 5).
55.Hageja ei ole esile toonud ja tõendanud asjaolusid mittevaralise kahju suuruse kohta. Kuna kostja 1 ei ole hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid, ei ole hagejal mittevaralist kahju tekkinud. Kui kohus siiski leiab, et mittevaralise kahju tekkimise eeldused on olemas ja tõendatud, siis palub kostja 1 hüvitise määramisel arvestada kohtute senist praktikat, mille kohaselt aastatel 2018-19 oli mittevaralise kahju hüvitise mediaan 800 eurot. Esimese astme kohtu otsus 56.Maakohus rahuldas hagi ning kohustas kostjat 1 Y 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ümber lükkama kostjale 2 AS-ile Ekspress Meedia avaldatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, avaldades AS-ile Ekspress Meedia kirjaliku teate järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta „Mina, Y, avaldasin AS-ile Ekspress Meedia X kohta järgmised ebaõiged väited, et: - X-lt saab kõike vaid raha eest; - Kroonika uuris septembris X-lt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid, kuid X sellele küsimusele ei vastanud. Eeltoodud faktiväited on valed.“ -kohustas kostjat 2 AS-i Ekspress Meedia 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul pärast ebaõigete faktiväidete ümberlükkava teate saamist avaldama selle ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ kestvusega vähemalt kolm 3 (kolm) kalendripäeva. -mõistis kostjalt 1 hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 1 308 (üks tuhat kolmsada kaheksa) eurot ja viivise. -mõistis kostjalt 2 hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 2 616 (kaks tuhat kuussada kuusteist) eurot ja viivise. -jättis kõik menetluskulud kostjate kanda. 57.Otsuse põhjenduste kohaselt on kostjate avaldatud faktiväited, et hageja võtab hapraid kliente kuulda ainult raha eest ning, et hageja ei vastanud Kroonika küsimusele, valed. Poolte vaidlus faktiväidete ümberlükkamiseks kohustamise nõude osas tuleneb üksnes 30.10.2021 artiklist. Artiklis nimetatakse hagejat viiendat põlve kaardimooriks, samuti kirjutatakse hagejast, et ta ajab uhhuu kaotusevalus emale ning et hageja vaimselt hapraid kliente kuulda ei võta. Kostja 1 on tõstatanud artiklis küsimuse, et kaotusevalus emale uhhuu ajamine on okei, aga ajakirjaniku küsimistele vastamine mitte? Lisaks on kostja 1 teinud hageja kohta järelduse, et hagejalt kõike saab vaid raha eest. W ema F 24.02.2022 saadetud e-kirjas hagejale kinnitab, et ta pole oma poja kadumisega hagejale sentigi maksnud ning hageja ei ole seda ka küsinud. Sellega on kohus tuvastanud, et kostjate faktiväide, et hageja võtab kliente kuulda üksnes raha eest, on ebaõige. Hageja on 28.04.2022
11(22)
menetlusdokumendile lisanud helisalvestistena taroskoobid 25.-31. oktoober 2021 kohta, millised on kättesaadavad tasuta. Seejuures tähelepanu vääriv on ka asjaolu, tasuta taroskoobid olid avaldatud enne kostja 1 poolt 30.10.2021 artikli avaldamist. Seega ei ole õiged kostjate väited, et nad on väiteid avaldades järginud käibes vajalikku hoolsust, sest kostja 1 poolt avaldatud andmete enne avalikustamist kostja 2 poolt käibes vajaliku hoolsusega kontrollimisel, oleks hageja poolt avalikest allikates avaldatud andmete alusel võimalik välja selgitada, et hageja osutab ka tasuta teenuseid.
58.Nõustuda ei saa kostjatega ka selles, et kuna hageja vastas Kroonika ajakirjanik Z sotsiaalmeedia vahendusel esitatud küsimusele, et hageja ei kommenteeri seda teemat, siis on artiklis avaldatud väide, et hageja ei vastanud ajakirjaniku küsimusele, õige. Hageja ei ole ajakirjaniku küsimusi ignoreerinud. Hageja on mõlemal korral küsimustele vastanud. See, et vastused küsimustele ajakirjanikku ei rahuldanud, ei ole piisavaks järeldamaks, et ajakirjaniku küsimustele ei vastatud. Seejuures peab kohus vajalikus märkida, et ajakirjanik esitas esimese küsimuse hilisõhtul kell 22:42 ja teise küsimuse varahommikul enne kella 08-t, so töövälisel ajal. Isegi kui ajakirjanik soovis teema kohta hagejalt täpsemaid selgitusi saada, siis ei olnud õige väita, et hageja ajakirjaniku küsimustele ei vasta. Nimelt kostja 1 on ise 29.10.2021 esitanud hagejale e-kirja, millele on hageja ka samal päeval ka vastanud. Olukorras, kus dialoog hageja ja ajakirjanike vahel toimus ja hageja on osaliselt küsimisele mittevastamist põhistanud lapse kadumise teema kommenteerimise ebaeetilisusega, siis leiab kohus et kostjate väited, et hageja ei vastanud kostja küsimusele, ei vasta tegelikkusele ja on ebaõiged. 59.Kostja 1 on hageja kohta artiklite kirjutamise vajadust selgitanud kohtuistungil sellega, et ta oli eelnevatel aastatel teinud välismaa selgeltnägijate kohta lugusid ja tahtis uurida, milline on selle teema juriidika Eestis. Kostja 1 on enne 30.10.2021 artikli avaldamist saanud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ja ning Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) seisukohad. Nimelt artiklist tulenevalt on politsei pressiesindaja kostjale 1 selgitanud, et kellegi iseloomulikesse võimetesse uskumine või mitte uskumine on iga inimese otsus, politsei sellesse ei sekku. TTJA seisukoha järgi tuleb selgeltnägemist ja ennustamist pidada eelkõige meelelahutusvaldkonda kuuluvaks nähtuseks. Kostja 1 avaldas artikli vaatamata sellele, et nendel ametitel ei ole hageja tegevuse suhtes etteheiteid ja nad ei pea hageja osutatavaid teenuseid keelatuteks või taunitavateks. 60.Maakohus leiab, et kostja 1 poolt kostjale 2 avaldatud ja kostja 2 poolt avalikustatud faktiväited hageja poolt vaimselt vaprate klientide ainult raha eest vastuvõtmise, hagejalt kõike vaid raha eest saamise ja hageja poolt Kroonika küsimusele mittevastamise kohta on ebaõiged. Samas leiab kohus, et kostjaid ei ole võimalik kohustada ebaõigeid faktiväiteid ümber lükkama hageja 28.04.2022 menetlusdokumendi resolutsiooni punktis 1.1 toodud viisil, sest 30.10.2021 artiklis ei ole kirjas, et X võtab vaimselt hapraid kliente kuulda ainult raha eest. Artiklis on kirjas lause, et „Kõike saab vaid raha eest“. See lause käib hageja kohta, mida kinnitab sellele lausele eelnev lause „Sellele vaatamata jääb X endale kindlaks ja vaimselt hapraid kliente kuulda ei võta“. Sellises olukorras peab kohus vajalikuks rahuldada hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kohustamise nõudes hageja poolt pakutud alternatiivsel viisil. 61.Maakohtu arvates ei kaalu käesoleval juhul kostjate soov ja õigus uurida selgeltnägijate Eestis tegutsemise aluseid üles hageja õigust aule ja heale nimele (VÕS § 1046 lg 2). Sisuliselt kostjad on artiklitega üritanud mitte niivõrd uurida selgeltnägijate tegutsemist Eestis, kuivõrd on üritanud kirjutada sellest, mida just hageja selgeltnägijana on teinud ja on asunud hagejat kritiseerima. 30.10.2021 artikli pealkirjast tulenevalt kasutavad Eesti selgeltnägijad jultunud võtteid. Eesti keele seletava sõnaraamatus antud seletuse järgi jultunud tähendab ülbelt häbematu, häbematult julge (https://www.eki.ee/dict/ekss).
12(22)
62.Lisaks eelmises punktis toodule on pooltel tekkinud vaidlus kostjate poolt hageja kohta antud väärtushinnangute uhhuu ajamine, kaardimoor, soolapuhuja tähenduse ja selle üle, kas need väärtushinnangud rikuvad hageja isiku õigusi. Eelviidatud sõnaraamatu seletuse järgi soolapuhuja on rahvaarst, kes ravis soolapuhumisega, sõna üheks tähenduses on posija. Hagiavalduse järgi hageja tegeleb kaartidega ennustamisega, kirjutab blogi ja müüb enda e-poes käsitööna valmistatud tooteid. Kostjad ise 30.10.2021 artiklis peavad hagejat viienda põlve kaardimooriks. Seletava sõnaraamatu järgi kaardimoor on mängukaartide järgi ennustav naine, kaardipanija. Maakohtu arvates tähendab soolapuhumine ravimise asemel ravimistoimeta lahendi pakkumine. Kuna hageja ei ravi inimesi, siis ei ole kohane väita, et hageja on soolapuhuja. Tegemist on väärtushinnanguga, mis hageja õigusi rikub.
63.Sõnaraamat ei seleta sõna uhhuu ajamise tähendust. Kostjad on uhhuu ajamise hageja suhtes kasutamist selgitanud muu hulgas ka sellega, et hageja on meedias tutvustanud ennast ennustajananõiana. Sõnaraamatu järgi nõid on nõidumisega tegelev, üleloomulikku maailma ja inimest teatud vahendite ning toimingutega vahendav isik, maag, võlur, šamaan. Kohus nõustub kostjatega selles, et uhhuu ajamist saab muu hulgas lugeda ka mitteteaduslike seletuste pakkumist, kuid ei nõustu sellega, et hageja poolt ennustuste avaldamine on keskmise mõistliku inimese seisukohalt soolapuhumine ning, et uhhuu ajamist kui väärtushinnangut ei saa lugeda hageja õigusi rikkuvaks. Kostjad ei ole isikud, kes hageja poolt osutatavat teenust ehk kaartidega ennustamist hinnata saavad, sest kostjad ei ole hagejalt kaartidega ennustamise teenust saanud. Ei ole ka kostjad enne artikli kirjutamist ja avaldamist uurinud, kas ja kui täpne oli hageja poolt seni osutatud ennustamise tulemus. Sellises olukorras leiab kohus, et väärtushinnang uhhuu ajamine võib keskmise mõistusega Kroonika lugejale tunduda ka ootustele mittevastava teenuste pakkumist. Seega käesolevas vaidluses uhhuu ajamine on kostjate väärtushinnang, mis rikub hageja õigusi.
64.09.11.2021 avaldatud artiklis „Kuidas muuta kaks eurot viiekümneks euroks X moodi: lisa alusele peegel ning kirjuta käsitsi kiri“ kirjutab kostja 1, et ennustaja- nõid X ostab e-poest odava raha eest peeglialuse, lisab sellele peegli kui kaitsva energia ja suurendab hinda märkimisväärselt. Artiklile eelnes kostja 1 03.11.2022 e-kiri hagejale, milles kostja 1 kirjutab, et on tähelepanu juhitud hageja epoes müüdava peegel-kaitsetalismani sarnasusele Aliexpressis müüdavale tootele. Kahe toote hinnavahe on meeletu. Kostja 1 esitas küsimused: Kuidas te seda kommenteerite? Kas tegu on sama tootega? Kas "personaalne juhend", mis tootega kaasa tuleb, suurendabki hinda niivõrd palju? Kostja 1 teatas, et avalikustab öeldu (t.lk.16). Samal päeval vastas hageja kostjale, et peegelkaitsetalismanid on tema looming ning et e-poes müüdavad tooted on käsitöö, et kasutab aluseid, millele on igale alusele lõigatud, käsitsi lihvitud ja käsitsi sobituma pandud peegel. Hageja müügiartikkel on peegelkaitsetalismanid, mitte need alused. Et seda toodet valmistada, selleks tuleb kasutada peeglilõikurit, see on päris peen aparaat, selle juurde kuulub ka tarkvara ja teadmised selle kasutamiseks, mis ei ole tasuta, peeglimaterjal, lihvimispaber, liim. Hageja informeeris, et artikkel tuleb enne ilmumist saata ka temale lugemiseks (t.lk 17). 10.11.2021 kirjutas kostja 1 uue artikli pealkirjaga “Mida arvab tarbijakaitse maagiliste esemete müügist? TTJA: meie poole on pöördutud omistatud võimete teemal“. Artikli teksti järgi hageja müüdav peegel on väga sarnane Aliexpessis müügil oleva tootega. Paarisentimeetrilist peeglialust saab kätte keskmiselt 25 sentiga. Hageja oma kodulehe e-poes müüb peegel-kaitsetalismani/antiikpronks, mis on mõeldud just naistele ja aitab "nii halva sõna kui pahatahtliku käitumise vastu". Peegliga saab kaasa personaalse juhendi, kuidas see enda kasuks tööle panna, ehted valmivad X enda kodus ja ta paneb sinna sisse "negatiivsust tagasipeegeldava, kaitsva energia". Mis selle kõige hind on? 54,80. Kostja 1 avaldas artiklis TTJA seisukoha, et Eesti Vabariigis pole selgeltnägijate müüdavad müügitehnikad ebaseaduslikud (t.lk. 2021).
65.Kostjad on avaldanud hageja kohta ebaõiged faktiväited nagu hageja võtab vaimselt hapraid kliente ainult raha eest ning et hageja ei vastanud ajakirjaniku küsimusele. Kostjate avaldatud väited jultunud
13(22)
võtted, uhhuu ajamine, soolapuhumine kujutavad ennast kostjate väärtushinnanguid hageja tegevusele. Maakohtu arvates on need väärtushinnangud ebakohased, kuna kostjad on neid avaldanud vaatamata sellele, et hageja on piisavalt suhelnud kostjaga 1, on selgitanud oma tegevust ning toodete tootmistehnikat ja turuhinna kujunemist. Lisaks on hinnangu hageja tegevusele andnud PPA ja TTJA enne kostjate poolt artiklite avaldamist. Sellises olukorras nõustub kohus hagejaga, et kostja 1 on hageja välja valinud ja temast luuakse mulje kui isikust, kes raha teenimiseks valetab ja inimesi petab. Kostjate avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud rikkuvad hageja isiklikke õigusi, tekitavad talle füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, teotavad hageja au ja head nime. Sellised rikkumised on tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 4 õigusvastased, sõltumata ajendist, millest tingituna kostjad neid avaldasid.
66.Hageja on hagiavalduses pidanud mõistlikuks mittevaralise kahju suuruseks 5 000 - 9 000 eurot. Otsus mittevaralise kahju suuruse kohta on kohtu diskretsiooniotsus. Hagi esitamine ei mõjutanud kostjaid. Kostjad on ka kohtumenetluse käigus arvamusel, et hageja peab taluma kostjate ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnangud. Eeltoodud põhjendustel peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjatelt hageja kasuks ka mittevaralise kahju.
67.Kostja 1 ei tööta enam kostja 2 juures. Kostja 1 varaline seisund ei ole teada, ta ei pidanud kohtuistungil vajalikuks seda avaldada. Ei ole ka hageja varaline seisund teada, ka tema ei pidanud seda vajalikuks teatada. Hageja on tuginenud sellele, et artiklid olid avalikustatud üleriigilise levikuga ajakirjas. 2021.a septembri seisuga oli kostjal 2 272 860 tasulist digitellimust. Kostjad on võimaldanud artiklite kommenteerimist ja, vaatamata hagi esitamisele, ei ole nad artiklite kohta avaldatud negatiivse sisuga kommentaare kustutatud. Sellises olukorras, kostjate rikkumise ulatust (kolme artikli avaldamine üleriigilise levikuga ajakirjas suurele hulgale lugejatele ning artiklite kommenteerimise avamine) arvestades peab kohus põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitamise nõudes hagi rahuldada kostja 1 vastu summas 1 308 eurot, so kahe kuu töötasu alammäära (hetkel 654 x 2) ulatuses. Hageja on palunud tuginedes majandusnäitajatele mõista kostjalt 2 kahju suuremas ulatuses.
68.Kohus, diskretsiooniõigust kasutades, peab põhjendatuks rahuldada hagi kostja 2 vastu summas 2 616 eurot, sest leiab, et lisaks majandusnäitajatele tuleb arvestada ka seda, et suur lugejate arv võib samuti tekitada palju kohtuvaidlusi kostjaga 2. Hagejal on olnud pikaajaline koostöö kostjaga ja avaldab postitused ka oma blogis. Seega hageja on avaliku elu tegelane, kellel on suurem kriitika taluvuskohustus, kelle jaoks on eelkõige oluline ebaõigete andmete ümberlükkamine. Asjas ei ole esitatud sellised erandlike asjaolusid, millised õigustaks hagejale suuremas ulatuses kahjuhüvitise määramist.
69.Hageja on nõudnud mittevaraliselt kahjult viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel mõistab kohus hageja kasuks viivist mittevaraliselt kahjult alates hagi esitamisest 22.12.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.07.2022 kostjalt 1 summas 57.05 eurot ja kostjalt 2 summas 114.10 eurot (vt https://www.viivisekalkulaator.ee) ja edasi kuni nõude tasumiseni kostja poolt VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud määras. Kostja I apellatsioonkaebus
70.Kostja I palub tühistada maakohtu otsuse, milles hagi rahuldati ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
71.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole apellant avaldanud ebõigeid faktiväited või ebakohaseid väärtushinnanguid, sellest tulenevalt on nende ümberlükkamise nõue alusetu.
4.2.Maakohus on tõlgendanud vääralt materiaalõigust ning kohtupraktikat, kohustades apellanti avaldama AS-le Ekspress Meedia uue väite.
14(22)
72.Kõikides artiklites on avaldatud vastustaja seisukohad ning selgitused teenuste/toodete hinnakujunemise kohta. Samuti on artiklis avaldatud ka PPA ja TTJA seisukohad selgeltnägijate poolt osutatavate teenuste ning toodete kohta. TTJA soovitas tarbijatel kriitiliselt hinnata, kas pakutav teenus või kaup saab anda soovitud tulemuse. TTJA seisukoha avaldamine ei saanud rikkuda vastustaja õigusi, ameti seisukoht ei saanud jätta keskmisele mõistlikule lugejale muljet, et vastustaja poolt pakutavad teenused/tooted on seadusega keelatud. Kohus ei ole selgitanud, miks ennustamise/kaartidega ennustamise nimetamist „uhhuu- ajamiseks“ ja „soolapuhumiseks“ on ebakohane väärtushinnang. Kohtu hinnangul ei saa apellant anda hinnangut ennustamise kohta, kuna apellant ei ole käinud ennustamise sessioonil. Selline mõttekäik on ebamõistlik, sellisel juhul ei saaks ajakirjanikud avaldada arvamusi sõjast, kui pole ise lahingus viibinud või poliitikast ilma, et oleks valitsuse liikmed. Hageja on avaliku elu tegelane, kelle äritegevust ja isiklikku elu on meedias korduvalt kajastatud. Selles puudub vaidlus. Avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga. Vastustaja väited unehäirete, paanikahoogude ja muude vaimse tervise häirete tekkimisest on täielikult tõendamata. Vastustaja väited on esiteks täielikult tõendamata ning neid ei ole võimalik tõendina arvesse võtta, kuna poole selgitus on tõendiks üksnes juhul, kui see on antud vande all (TsMS § 229 lg 2). Vastustajat pole vande all üle kuulatud ning tema selgitused ei ole tõendiväärtusega. Seega on kohus vastustaja paljasõnalisi ütlusi tõendina hinnates rikkunud oluliselt menetlusnorme Kostja II apellatsioonkaebus
73.Kostja II palub maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt vähendada kostjalt II väljamõistetavat kahjuhüvitist. Menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus materiaal- ja menetlusõigust ebaõigesti kohaldades jõudnud ebaõige kohtuotsuseni hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
74.Apellandi ja Y poolt avaldatud faktiväited on õiged ning sellest tulenevalt on nende ümberlükkamise nõue alusetu. Kohus ei saa kohustada avaldajat avaldama uusi väiteid vaid üksnes avaldatud väiteid ümber lükkama või parandama. Kriitika avaliku elu tegelaste poolt majandus- ja kutsetegevuses pakutav teenuse kohta on lubatud. Kohus ei ole tuvastanud, et apellant ja Y on ületanud lubatud kriitika piire või et X kohta avaldatud väärtushinnanguid on vulgaarsed või inimväärikust alandavad, mille sisu on keskmisele mõistlikule inimesele ilmne (RK 3-2-1-43-09 p 16). Ebakohased on väärtushinnangud 11 (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne). Seega on maakohus alusetult rahuldanud mittevaralise kahju nõude. Maakohtu otsus on rikub menetlusnorme ning on vastuolus materiaalõigusega ning tuleb tühistada osas, millega hagi rahuldas.
75.Kohus ei ole võtnud seisukohta hageja hagiavalduses esitatud nõude osas 9. Vaatamata sellele, et TsMS § 442 lg 2 võimaldab kohtul mitme alternatiivse nõude puhul alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist mitte põhjendada, ei tähenda see, et alternatiivsete nõuete puhul neis ühe rahuldamisel võib kohus teiste nõuete osas jätta otsuse tegemata. 10. Hageja esitatud alternatiivnõuete osas otsuse tegemata jätmisel on maakohus oluliselt rikkunud menetlusnorme.
15(22)
76.Kohtupraktika jaatab läbivalt VÕS § 1047 tõlgendamist viisil, et saa nõuda uute väidete avaldamist. Saab vaid nõuda avaldatud väidete ümberlükkamist või parandamist (Ringkonnakohtu 26.10.2018 otsus asjas nr 2-17-17140, punkt 14.1). 12. Y ega apellant ei ole avaldanud väidet, et X-lt saab kõike vaid raha eest. 13. Seega on maakohus valesti sisustanud materiaalõigust, kohustades Y apellandile avaldama, et nimetatud väide on vale ning apellanti nimetatud väidet avaldama.
77.Alternatiivnõude Väide 1 pärineb 30.10.2021 Kroonika artikli "Oligi ebaeetiline!" Tragöödialt kasu lõikamine ja avalikult surma ennustamine: Eesti selgeltnägijate jultunud võtted “ järgmisest lõigust: 15.1. Septembris kirjutas X enda blogis, et saab tihti hilisõhtutel kirju naistelt, kes nõuavad temalt abi, ja kuna pudel veini ka juba hinge all, siis on julgust väga palju. Aga kui X vastab, et helistaja peaks end kodulehel vastuvõtule registreerima, siis tasulisest vastuvõtust keeldutakse. Nemad tahavad niisama rääkida ja kui X neid kuulda ei võta, siis ähvardatakse end ära tappa. Sellele vaatamata jääb X endale kindlaks ja vaimselt hapraid kliente kuulda ei võta. Kõike saab vaid raha eest. 16. Artikli kontekstist on keskmisele mõistlikule lugejale arusaadav, et X võtab kliente vastu, kui tema juurde broneeritakse aeg. X ei võta vastu kliente, kes tahavad „niisama rääkida“ või sotsiaalmeedias suhelda, tasulisele vastuvõtule tuleb aeg broneerida. 17. Maakohus kohustas Y avaldama Ekspress Meediale järgmise väite: Mina, Y, avaldasin AS-le Ekspress Meedia X kohta järgmise(d) ebaõige(d) väite(d), et X-lt saab kõike ainult raha eest. Apellanti kohustas maakohus nimetatud väidet avaldama. 18. Sellist väidet pole Y ega apellant avaldanud. Artikli kontekstist tulenevalt saab X-lt abi ja nõu registreerides tema tasulisele vastuvõtule ja vastu võtab X raha eest (ehk vastuvõtt on tasuline).
78.Maakohus leiab, et ebaõige on Y ja apellandi poolt avaldatud väide, (et Kroonika uuris Xlt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootust), kuid X sellele küsimusele ei vastanud. 23. Maakohus leiab, et X vastas Kroonika ajakirjanikule 3.09.2021 ("Ma ei kommenteeri teemat ja ei soovi, et see ilmuks. Paneme lukku ära,"). Apellant leiab, et maakohtu tõlgendus on vale. Avaldatud on väide, et X sellele küsimusele ei vastanud. See väide on õige, sest X vastas küsimusele vastamise asemel, et ta ei kommenteeri. See tähendab, et küll vastas ajakirjanikule, kuid mitte küsimusele.
79.Maakohus leiab, et Y rikkumine on tuvastatud muuhulgas sellega, et TTJA ja PPA ei leidnud, et selgeltnägijate teenus oleks keelatud või taunitav, kuid Y avaldas artikli sellele vaatamata. Maakohtu mõttekäik ei ole selles osas jälgitav. Artikli autor uuris artikli kirjutamise ajal TTJA ja PPA seisukohti selgeltnägijate poolt pakutavate teenuste osas ning avaldas nimetatud ametite seisukohad artiklis. Viidatud ametid selgitavad, et igal inimesel on õigus uskuda, mida ta soovib ja pettust ei ole selgeltnägijate teenuste puhul võimalik tuvastada. "Olge selliste teenuste suhtes pigem skeptilised, eriti siis, kui keegi küsib nende eest raha," soovitas PPA esindaja. Apellant on seisukohal, et TTJA ja PPA seisukohtade avaldamine artiklis ei saanud ühelgi juhul rikkuda X õigusi, sest ametite seisukohad olid neutraalsed ning nende avaldamine ei saanud keskmisele mõistlikule lugejale jätta muljet, et selgeltnägijate teenused on taunitavad või seadusevastased.
80.Maakohus leiab, otsuse punktis 77, et kostja 1 poolt kostjale 2 avaldatud ja kostja 2 poolt avalikustatud faktiväited hageja poolt vaimselt vaprate klientide ainult raha eest vastuvõtmise (väide 1 hagiavalduse esialgses sõnastuses), hagejalt kõike vaid raha eest saamise (väide 1 hageja 28.04.22 menetlusdokumendis esitatud alternatiivnõudes) ja hageja poolt Kroonika küsimusele mittevastamise kohta (väide 2) on ebaõiged. Apellant rõhutab, et esiteks ei ole 30.10.21 artiklis avaldatud kumbagi versiooni väitest 1 (avaldatud on väide: Sellele vaatamata
16(22)
jääb X endale kindlaks ja vaimselt hapraid kliente kuulda ei võta. Kõike saab vaid raha eest.). Teiseks on apellant tõendanud, et väited 1 ja 2 on õiged. Kolmandaks ei ole maakohus väite 1 hagiavalduse esialgses nõude osas kohtuotsuse resolutsioonis seisukohta võtnud. Kohtuotsuse kirjeldava osa järgi otsustades on maakohus hageja nõude väite 1 osas rahuldanud nii esialgses kui alternatiivnõudes. Maakohus leiab, et Y on avaldanud ja apellant on avalikustanud ebaõige faktiväite, et hageja võtab vaimselt hapraid kliente vastu vaid raha eest. Kohtuotsuse samas punktis kirjeldab maakohus, et hageja sellekohast faktiväite ümberlükkamise nõuet ei saa rahuldada, sest 30.10.21 artiklis ei ole sellist väidet avaldatud. Seega on maakohtu järeldused vastuolulised ja üksteist välistavad.
81.Maakohus leiab, et kostjate soov ja õigus uurida selgeltnägijate Eestis tegutsemise aluseid ei kaalu üles hageja õigust aule ja heale nimele. Sest sisuliselt on üritatud kirjutada sellest, mis just X on selgeltnägijana teinud ning asutud teda kritiseerima. X on avaliku elu tegelane, kes on avalikkusega jaganud oma eraelu seiku, selgeltnägijavõimeid ja kes on ise aktiivselt soovinud olla avaliku elu tegelane. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et X on avaliku elu tegelane. Artikkel kirjeldab X tegevust majandus- ja kutsetegevuses ning annab X tegevusele kriitilisi hinnanguid. Maakohtu otsusest ei ole jälgitav, milles seisneb ennustamise nimetamine uhuu- ajamiseks ning kaartidega ennustamise nimetamine soolapuhumiseks ebakohasus. Kohtu järeldused nagu ei saaks/tohiks kaartidega ennustamist kritiseerida isik, kes pole kaartidega ennustamise täpsust ise tajunud, on kohatud ja ebamõistlikud. Sellise loogika järgi ei tohiks avaldada arvamust üldse mitte ühegi asja kohta, mida pole ise proovinud. Keskmisele mõistlikule inimesele on omane teadmiste olemasolul nende pinnalt järelduste tegemine ka ilma vahetu proovimiseta. Nii võib proovimata väita, et öösel õues magades võib külm hakata või, et liigselt alkoholi tarvitades võib purju jääda. Seega ei nõustu apellant maakohtu järeldusega, et kuna Y pole ise kaartidega ennustamise teenust saanud, siis on selle nimetamine uhuu ajamiseks ebakohane väärtushinnang. Samuti on ebaõige kohtu järeldus, et isiku, kes ennast ise nimetab ennustaja- nõiaks, nimetamine soolapuhujaks on ebakohane väärtushinnang. Kohtu järeldus ei põhine keskmise mõistliku inimese arusaamal ja kohus ei põhjenda oma seisukohti jälgitavalt. Vastus apellatsioonkaebustele
82.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
83.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus kohustas kostjaid ümber lükkama väite „Kroonika uuris septembris X-lt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid, kuid X sellele küsimusele ei vastanud.“, mõistis kostjalt 1 välja mittevaralise kahju 250 eurot ületavas osas ja kostjalt 2 mõistis välja mittevaralise kahju 500 eurot ületavas osas, nendelt summadelt ületavas osas viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades otsuse resolutsiooni ja muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Y ja AS Ekspress Meedia apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
84.Asja materjalidest nähtub: -30. oktoobril 2021 avaldati kostja 2 poolt väljaantavas ajakirja Kroonika veebilehel (https://kroonika.delfi.ee) artikkel pealkirjaga "Oligi ebaeetiline!" Tragöödialt kasu lõikamine ja avalikult surma ennustamine: Eesti selgeltnägijate jultunud võtted. -Artikli autoriks oli ajakirjanik Y, kes on kostja 1.
17(22)
-30. oktoobri 2021 artiklis olid avaldatud väited: -Sellele vaatamata jääb X endale kindlaks ja vaimselt hapraid kliente kuulda ei võta. Kõike saab vaid raha eest. -Kroonika uuris toona X-lt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid, kuid X sellele küsimusele ei vastanud. -Artiklis nimetatakse hagejat „soolapuhujaks“ ning „uhhuu ajajaks“, kes kaotusevalus inimestele ennustamise eest „ahhetamapanevat“ tasu küsib. -09.11.2021 avaldas kostja 2 ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ artikli „Kuidas muuta kaks eurot viiekümneks euroks X moodi: lisa alusele peegel ning kirjuta käsitsi kiri“, mille autoriks on kostja 1. Selles artiklis on kirjas: „Ennustaja-nõid X ostab epoest odava raha eest peeglialuse, lisab sellele nii peegli kui kaitsva energia ja suurendab hinda märkimisväärselt.“, „Nii et peale eduka ennustajatöö, millega X oma Facebookis kiitleb, oskab ta ka läbi väga eduka turundustöö näiliselt väärtusetust esemest teha kalli objekti“. -10.11.2021 avaldas kostja 2 ajakirja Kroonika kodulehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ jätkuartikli „Mida arvab tarbijakaitse maagiliste esemete müügist? TTJA: meie poole on pöördutud omistatud võimete teemal“, mille autoriks oli kostja 1. Nimetatud artiklis on kirjas: „Kroonika kirjutas eile, kuidas ennustaja-nõid muudab 25 senti maksva peegelaluse 55 eurot maksvaks esemeks, lisades sellele peegli, kaitsva energia ja käsitsi kirjutatud kirja. Tootele niivõrd suur juurdehindlus teha tundub aga väga alatu võttena“.
85.Apellatsioonkaebustes leiavad apellandid, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme jättes esimese alternatiivina esitatud hageja nõude rahuldamata, märkimata seda kohtuotsuse resolutsioonis. Ringkonnakohus leiab, et kostjate apellatsioonkaebused selles osas on põhjendatud. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja järjestas oma alternatiivsed nõuded, kuna esialgses hagis palus kohustada kostjat I ümber lükkama ning kostjat II avaldama avaldatud ebaõige faktiväite: X võtab vaimselt hapraid kliente kuulda ainult raha eest. Hilisemas täpsustuses palus alternatiivina kohustada kostjat I ümber lükkama ning kostjat II avaldama avaldatud ebaõige faktiväite: X-lt saab kõike vaid raha eest.
86.Kuna hageja järjestas oma alternatiivsed nõuded, siis olukorras kus kohtu arvates ei olnud hageja esmane nõue põhjendatud, tuli otsuse resolutsioonis märkida, et kohus jätab esmase alternatiivse nõude rahuldamata (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-129-13, p 14). Kuna TsMS § 442 lg 5 järgi tuleb kohtuotsuse resolutsiooniga kohtul poolte nõuded lahendada, siis osas, milles maakohus jättis hageja esimese alternatiivina esitatud nõude resolutsioonis kajastamata, tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada.
87.Apellatsioonkaebustes leiavad apellandid, et maakohus rahuldas ebaõigesti hageja alternatiivse nõude, kuna kostjad ei ole avaldanud väidet „X-lt saab kõike ainult raha eest.“, 30.10.2021.a artiklis on avaldatud „Kõike saab vaid raha eest“. Ringkonnakohus kostjatega ei nõustu. Õige on kostjate viide sellele, et Riigikohtu praktika kohaselt ei saa nõuda uute väidete avaldamist, üksnes avaldatud väidete ümberlükkamist või parandamist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.03.2019 otsus asjas nr 2-17-17140). Samas on Riigikohus rõhutanud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (3-2-1-67-10, 3-21-161-05, 2-18- 17980). Tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Ringkonnakohus leiab erinevalt kostjatest, et käsitletavast väitest „Kõike saab vaid raha eest“ saab mõistlik inimene artikli sisu arvestades aru nii, et tasuta hageja kliente ei teeninda, hageja poole pöördumiseks tuleb aeg broneerida, 18(22)
vastuvõtt on tasuline. Kostjate avaldatu oli konkreetne faktiväide, millele sõnastusest tulenevalt tõlgendamisruumi ei jäetud. Vaidlustatud konkreetne väide paikneb artikli osas, mis puudutab hageja tegevust, seega on selgelt arusaadav, et vaidlustatud väide käib hageja kohta, mistõttu hagis nõutud sõnastuses väite ümberlükkamine ei ole käsitletav uue väitena. 88.VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Riigikohus märkis 13. mai 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, et puudub mõistlik õigustus jätta ebaõigete andmete avaldamise õiguspärasuse tuvastamisel need kehtima. Seetõttu ongi nende ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte. 89.Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti kohustanud kostjaid ümber lükkama käsitletava ebaõige faktiväite, sest asjas leidis tõendamist, et hageja osutab teenuseid ka tasuta.
90.Apellatsioonkaebustes leiavad kostjad, et maakohus rahuldas põhjendamatult väite 2: Kroonika uuris toona X-lt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid, kuid X sellele küsimusele ei vastanud, ümberlükkamise nõude. Kostjad on seisukohal, et nimetatud väide on tõene.
91.Poolte vaidluse lahendamiseks tuleb ringkonnakohtu arvates tuvastada millal ja millistel teemadel hageja ja ajakirjanikud, sh kostja 1 suhtlesid. Asjast nähtub järgmine: -02.09.2021 avaldas hageja oma Facebooki kontol arvamuse seonduvalt telesaates „Kuhu nad kadusid?“ käsitletud isiku W-ga seonduvalt (I kd, tlk 8). -02.09.2021 pöördus kostja 2 ajakirjanik hageja poole mh küsimusega, miks postitus kustutati (I kd, tlk 100). -03.09.2021 vastas hageja, et ei tahtnud neid inetusi oma fb seinale, kanakari läks käest ära (I kd, tlk 100). -03.09.21 esitas kostja 2 ajakirjanik hagejale eelneva suhtluse jätkuks küsimuse: „Aga kui W ema Sinu poole pöördus, kas sa olid nõus ta kohe vastu võtma või ei? Pean silmas, et ema oli alles poja kaotanud ning võib-olla tekivad mingisugused valelootused. Või kuidas te omavahel kokku sattusite? Kas see vastuvõtt oli tasuline?“ -Hageja vastas sellele: “Ma ei kommenteeri teemat ja ei soovi, et see ilmuks. Paneme lukku ära. Aitäh.“ -29.10.2021 pöördus kostja I hageja poole (I kd, tlk 10) ning muuhulgas suheldi ka sellel teemal, kas hageja poolt W kohta postituse tegemine oli eetiline, millele hageja vastas, et see oli ebaeetiline ja eemaldas oma postituse seepärast kohe. -30.10.2021 avaldasid kostjad artikli, milles sisaldusid väited: „Kroonika uuris toona X-lt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid ja kas ta selle sessiooni eest ka raha küsis. "Ma ei kommenteeri teemat ja ei soovi, et see ilmuks. Paneme lukku ära," ütles X ajakirjaniku küsimusele. Kaotusevalus emale uhhuu ajamine on okei, aga ajakirjaniku küsimusele vastamine mitte?“ -Peale 30.10.2021 artikli ilmumist saatis hageja 03.11.2021 kirja (I kd, tlk 17) milles avaldas, et W ema käest ei ole ta ühtegi senti küsinud.
19(22)
92.Eeltoodust nähtub, et alles peale seda, kui vaidlusalune artikkel vaidlustatud väitega ilmus, vastas hageja osaliselt ajakirjaniku poolt 03.09.2021 esitatud küsimustele. Seega tuleb nõustuda kostjate apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et väide: Kroonika uuris toona X-lt, kui eetiline on emale lapse kadumise ajal anda valelootuseid, kuid hageja sellele küsimusele ei vastanud, on õige ja maakohtu vastupidine seisukoht ei põhine asjas kogutud tõenditel.
93.Kostjad vaidlustavad ka selle, et nad on hageja suhtes avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja on seisukohal, et kuna 30.10.2021 avaldatud artikkel kannab pealkirja "Oligi ebaeetiline!" Tragöödialt kasu lõikamine ja avalikult surma ennustamine: Eesti selgeltnägijate jultunud võtted“, artiklis nimetatakse X „soolapuhujaks“ ning „uhhuu ajajaks“, kes kaotusevalus inimestele ennustamise eest „ahhetamapanevat“ tasu küsib, on avaldatu näol tegemist ebakohaste väärtushinnangutega. Samuti on hageja seisukohal, et kuna 09.11.2021 artiklis heidetakse talle ette e-poest odava raha eest peeglialuse ostmist ning selle edasimüüki „märkimisväärse" juurdehindlusega ning vaatamata hageja selgitustele toote hinna kujunemise kohta avaldatakse arvamust, et toote juurdehindlus on „niivõrd suur“ ja „väga alatu võte“, siis on kostjad avaldanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid.
94.Maakohus asus seisukohale, et kostjate avaldatud väited: jultunud võtted, uhhuu ajamine, soolapuhumine, hageja müüdavate toodete hinna kohta arvamuse avaldamine kujutavad ennast kostjate väärtushinnanguid hageja tegevusele, need väärtushinnangud ebakohased, kuna kostjad on neid avaldanud vaatamata sellele, et hageja on piisavalt suhelnud kostjaga 1, on selgitanud oma tegevust ning toodete tootmistehnikat ja turuhinna kujunemist. Maakohtu arvates on kostja 1 hageja välja valinud ja temast luuakse mulje kui isikust, kes raha teenimiseks valetab ja inimesi petab.
95.Ringkonnakohus nõustub sellega, et kostjate avaldatud väärtushinnangutest võib märkimisväärne hulk isikuid teha järelduse, et hageja ei ole usaldusväärne isik. Samas ei saa avaldatust järeldada ka seda, et hageja raha teenimiseks oma kliente sihilikult petab, nagu võib maakohtu seisukohast järeldada. 96.Väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada (Riigikohtu 29. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p-d 17.3 ja 28). Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12 ja 15. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Käesoleval juhul ei saa avaldatut pidada väljendusviisilt ebasündsaks, vulgaarseks, küll aga tuleb seisukohale, et avaldatud väärtushinnangud võivad rikkuda hageja au ning väärikust ja sekkuda tema majandustegevusse.
97.Hinnates seda, kas kostjate avaldatud ebakohased väärtushinnangud õigusvastased tuleb arvestada järgmist. VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse tuvastamisel muu hulgas arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (vt VÕS § 1046 kohaldamise kohta Riigikohtu
13.jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 11–14).
20(22)
98.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjad ei ole hageja suhtes avaldanud õigusvastaseid väiteid. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Asjast nähtub, et käesolevas asjas vastanduvad sisuliselt kahe erineva mõtteviisiga isikute arvamused. Hageja seisukohtadest saab järeldada mõtteviisi, et kaartidega on võimalik isikute minevikusündmuseid tuvastada, tulevikusündmuseid ette ennustada, samuti esemete omamise kaudu tulevikusündmuste käiku mõjutada. Kostjate seisukohad, millega kritiseeritakse hageja tegevust ning suhtutakse skeptiliselt hageja teenuste ning toodete põhjendatusse, tuginevad teaduspõhisel mõtteviisil. Seega, lahendades poolte vaidlust taandub küsimus sellele, kas kostjatel kui hagejast erineva mõtteviisi omajatel on õigus hagejat kritiseerida ning oma skeptitsismi hageja tegevuse suhtes väljendada. Ringkonnakohus leiab, et kostjatel on selline õigus. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hagejat saab pidada avaliku elu tegelaseks. Selle üle pooltel vaidlus puudub. Käesoleval juhul saab hagejat pidada avaliku elu tegelaseks eelkõige tema majandustegevuse ehk kaardipanemise ning toodete müügi kaudu, kuna hageja oma tegevust avalikkuse ees presenteerib. Seega oma tegevuse tõttu avalikkuse tähelepanu alla sattumine ei saa hagejale olla üllatav. Ringkonnakohus osutab Riigikohtu lahenditele, milles on avaldatud arvamust, et avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.05.2005 otsus asjas nr 3-2-1-17-05, p 20) ning avaliku elu tegelaste üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.06.2013 otsus asjas nr 3-2-1-18-13). Arvestada tuleb ka seda, et avaldades hageja tegevuse ja pakutavate toodete kohta kriitilise artikli, oli artiklis esile toodud ka hageja enda väljendatud seisukohad toodete ja teenuste kohta ning lisaks avaldati ka Politsei- ja piirivalveameti ning Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti seisukohad, mille järgi ei ole mh ennustamise teenuse või toodete müük, millele omistatakse näiteks harmoonilise energiavälja omadusi, keelatud. 99.Käesoleval juhul ei saa ka väita, et hageja jaoks on avaldatud väärtushinnangud majanduslikult kahjulikud. Isikud, kes usuvad müstikasse ja seostesse, mida ei ole võimalik teaduspõhiselt kontrollida, ei muuda tõenäoliselt oma uskumust hageja teenustesse ja toodetesse hoolimata sellest, kas ennast kaardipanejaks, kaardimooriks või nõiaks nimetava isiku kohta avaldatakse, et ta on uhhuuajaja või soolapuhuja või, et tema pakutavad teenused ja tooted on liiga kallid. Teaduspõhise mõtteviisiga isik tõenäoliselt hageja teenuseid ja tooteid ka ei tarbi aga kui nad seda ka teha otsustavad, siis tõenäoliselt kannab kostjate avaldatu pigem reklaami eesmärki, eriti kui arvestada seda, et hageja tegevust võib pidada meelelahutusteenuseks. Lisaks peab Ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kui pidada hageja tegevust meelelahutusteenuse osutamiseks, nagu hageja ise on menetluses esile toonud, siis on isikutel õigus osutatavat teenust ning hinnataset kritiseerida, kui nad seda põhjendavad nagu see käesolevas asjas oli, hoolimata sellest, et seetõttu võib teenuse tarbimine väheneda. 100.Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et kostjate avaldatu näol on tegemist kriitikaga hageja tegevuse aadressil, mida hagejal tuleb taluda, ja seetõttu ei ole avaldatu näol tegemist õigusvastaste väärtushinnangutega. Ringkonnakohus leiab ka, et kostjad ei ole avaldanud hageja kohta eksitavat teavet nimetades teda soolapuhujaks. Kostjate poolt avaldatu kontekstist saab mõistlik isik aru, et soolapuhujaks nimetatakse hagejat seetõttu, et ta pakub teenuseid, mille kvaliteeti, ja tooteid, mille omadusi, ei ole võimalik teaduspõhiselt põhjendada ega kontrollida. Tegemist on kõnekeelse väljendiga. Avaldatu kontekstist ei ole võimalik mõistlikul isikul järeldada, et hageja pakub tervistavat teenust, mille käigus puhutakse kliendi kehalt soola (ja sellega koos ka kliendi terviserikke).
21(22)
101.Hageja palus kostjatelt välja mõista ka mittevaralise kahju kohtu äranägemisel. Asjas leidis tõendamist, et hageja suhtes avaldati ebaõige faktiväide. Nimetatud ebaõigest faktiväitest ja avaldatu konteksti arvestades saab mõistlik isik järeldada, et hageja on omakasupüüdlik isik, kes hoolimata inimese abivajadusest ei ole nõus kedagi tasuta teenindama. Tegemist on kostjate etteheitega, et hageja ei osuta teenuseid tasuta. Ringkonnakohtu arvates on põhjendamatu juba see, et hagejale kui legaalset teenust osutavale isikule heidetakse kostjate poolt ette, et ta nõuab oma teenuste eest tasu. Seega on tegemist õigusvastase väitega, mis kahjustab hageja isiklikke õigusi aga on ka hagejale majanduslikult tõenäoliselt kahjulik, sest hageja on hagis esile toonud, et tema sissetulek sõltub tema avalikust kuvandist. Ringkonnakohtu arvates tuleb käesoleval juhul eristada kostjate väärtushinnanguid hageja tegevuse ja toodete kohta, mille suhtes ringkonnakohus leidis, et avaldatud väärtushinnanguid tuleb hagejal taluda, sellest kas hagejat saab halvustada selle kaudu, et ta pakutavate teenuste ja toodete eest tasu nõuab. Lisaks leidis asjas tõendamist, et hageja osutab teenuseid ka tasuta. VÕS § 1047 lg 3 mõttes ei ole kostjad tõendanud, et nad kontrollisid piisavalt enne väite avaldamist, kas tegemist on õige väitega.
102.Seega on põhjendatud kostjatelt mittevaralise kahju väljamõistmine. Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17; 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11– 14; 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 20–22, 25–29). Ringkonnakohtu arvates on mõistlikuks mittevaralise kahju suuruseks kostjalt 1 põhjendatud välja mõista 250 eurot, arvestades ka seda, et tegemist on füüsilise isikuga, ja kostjalt 2 välja mõista mittevaraline kahju 500 eurot. Ringkonnakohus arvestab kahju hüvitise suuruse määramisel ka sellega, et ebaõige faktiväide esitati üleriigilise levikuga väljaandes, mistõttu on hageja au teotav ja majanduslikult kahjulik ebaõige väide kättesaadav olnud paljudele isikutele. Samas arvestab ringkonnakohus ka sellega, et hageja käest küsiti enne 30.10.2021 artikli ilmumist, kas ta osutas konkreetset teenust tasuta, kuid enne artikli ilmumist hageja sellele ei vastanud. Tõendatud on ka see, et hageja on teinud avalikke postitusi, milles ta teatab, et tema juurde tuleb aeg broneerida ja teenus on tasuline. See ei õigusta siiski ringkonnakohtu arvates ebaõige faktiväite avaldamist, sest hageja ka oma avalikus postituses (mis ilmus enne vaidlusalust artiklit) esile toonud, et ta on teenust osutanud ka tasuta (I kd, tlk 22 pöördel).
103.Hageja taotles ka kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 järgi tuleb hageja nõue rahuldada. Menetluskulude jaotus
104.Kuna hagi ja apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt, siis arvestades vaidluse olemust ning hagi ja apellatsioonkaebuste rahuldatud ja rahuldamata osade proportsioone, leiab ringkonnakohus, et poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.