Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-20-9856
Kohtuasi
USV LF MTÜ hagi X (endise nimega X) vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. septembri menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja liik
USV LF MTÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja USV LF MTÜ (registrikood 80581815), juhatuse liige KL
määrus
Kostja X (endine nimi X, isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21. septembri 2021 määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis USV LF MTÜ-lt X (endise nimega X) kasuks välja menetluskulud 781,25 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Jätta tühistatud osas X (endise nimega X) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
2.1.Jätta rahuldamata USV LF MTÜ 21.04.2021 taotlus tõendi kogumiseks ja X vande all ülekuulamiseks.
Rahuldada X (endise nimega X) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista USV LF MTÜ-lt X (endise nimega X) kasuks välja menetluskulud 781,25 eurot.
2.3.Käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb USV LF MTÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta rahuldamata USV LF MTÜ 6. oktoobri 2021 taotlus tõendi väljanõudmiseks.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.USV LF MTÜ (hageja) esitas 08.07.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse ja 25.08.2020 hagi täienduse X (uue nimega X) (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Harju Maakohus jättis 17.02.2021 kohtumäärusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
3.Kostja esitas 08.03.2021 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud lepingulise esindaja kulust summas 1200 eurot (käibemaksuga) (6 h 15 min x 160 eurot/h + km 20%). Kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär on 160 eurot käibemaksuta ja 192 eurot koos käibemaksuga. Kostja kinnitas, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ühtlasi palus kostja välja mõista viivise.
4.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja oli seisukohal, et kostja õigusabikulusid ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks mahus 6 tundi ja 15 minutit olukorras, kus sisulist vastust hagile kostja ei koostanud ja vaidlus piirdus menetluskulude tagatise küsimusega. Hageja hinnangul on kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud maksimaalselt 2,5 tunni ulatuses.
5.Hageja esitas kohtule taotluse tõendi kogumiseks ja kostja vande all ülekuulamiseks. Hageja on seisukohal, et on eluliselt usutav, et kostjale õigusabikulusid tekkinud pole, mistõttu hageja palus määrata kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kindlaks summas null eurot. Hageja tõi välja, et temale teadaolevalt kostja ja tema lepingulise esindaja vahelise kliendilepingu kohaselt kostja lepingulisele esindajale tasu ei maksa. Hageja leiab, et faktilist asjaolu, milline on kostja ja tema esindaja vaheline kokkulepe tasu osas, on võimalik tõendada üksnes kostja ja tema lepingulise esindaja vahel sõlmitud kliendilepinguga ning palus kohtul nõuda kostjalt välja kostja ja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ vahel sõlmitud kliendileping. Täiendavalt, kui kostja keeldub kliendilepingu esitamisest või kliendileping ei ole digitaalselt allkirjastatud või kliendileping on digitaalselt allkirjastatud pärast 07.07.2020, palus hageja kohtul täiendavalt kuulata vande all üle kostja.
6.Kostja vaidles taotlustele vastu.
7.Maakohus nõudis kostjalt välja menetluskulude kandmise kohustust tõendavad dokumendid.
8.Kostja esitas 14.06.2021 arved ja maksekorraldused arvete tasumise kohta.
9.Hageja avaldas vastuseks dokumentidele, et arveid ei ole tasunud kostja, vaid kolmas isik. Lisaks on neljast arvest kolmel arvel märgitud arve saajaks kolmas isik. Hageja jäi taotluse juurde välja nõuda kliendileping. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Harju Maakohtu 21.09.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse tõendi kogumiseks ja kostja vande all ülekuulamiseks. Kohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 937,50 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Kohus selgitas, et menetluskulude kindlaksmääramisel ning nende vastaspoolelt välja mõistmiseks tuleb tuvastada, et menetlusosalisel on kohustus tasuda õigusabikulude eest. Riigikohus on selgitanud, et ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. Kohus peab õigusabikulude hüvitamise (menetluskulude kindlaksmääramise) määruses, sõltumata sellest, kas ta kohaldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 6 esimest lauset või mitte, tuvastama õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu. See tähendab mh selle tuvastamist, kellele ja missugusel õiguslikul alusel on õigustatud pool kohustatud õigusabikulusid maksma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 16, lahend nr 3-2-1-173-15, p 13). Riigikohus on rõhutanud ka seda, et kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-154-15, p 11).
12.Kostja on kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kostja on esitanud kohtule kostja õigusteenuse eest tasumise kohustuse tekkimise tõendamiseks kostjale õigusabi osutamise eest esitatud arved (arve nr 3010071, arve nr 3011060, arve nr 21010044, arve nr 21030141). Kostja on esitanud maksekorraldused, millest nähtub, et kõik arved on tasutud. Kohtu hinnangul on eelnimetatud arvete pinnalt võimalik tuvastada kostja õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu ning kohus ei pea põhjendatuks hageja poolt 21.04.2021 taotletud kostja ja tema lepingulise esindaja vahelise kliendilepingu väljanõudmist ega kostja vande all ärakuulamist.
13.Hageja on viidanud sellele, et kostja poolt esitatud neljast arvest on kolm adresseeritud Y OÜ-le ja ainult üks kostjale ning et Y OÜ on kõik arved tasunud. Kohus leidis, et märgitud asjaolud ei anna alust kahelda selles, et kostjal on tekkinud kohustust tasuda talle osutatud õigusabi eest. Kohus oli seisukohal, et kostja poolt esitatud arved on seostatavad käesolevas tsiviilasjas õigusteenuse osutamisega. Arvetel tuuakse välja, et õigusabi osutatakse käesolevas vaidluses ning esitatud arvetel kajastuvad spetsiifiliselt käesoleva tsiviilasja menetlusega seotud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg. Asjaolu, et kolmas isik on tasunud õigusabiteenuse arved ei välista õigust nõuda õigusabikulude hüvitamist. TsMS § 174 lg 9 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega on kostja tõendanud, et tal oli/on kohustus tasuda talle osutatud õigusabi eest. Seetõttu pole vaja välja nõuda kostjalt tema ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kliendilepingut ega kuulata kostja vande all üle hageja 15.04.2021 menetlusdokumendis välja toodud asjaolude kohta.
14.Kohus tuvastas, et kostjale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kohus leidis, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, ei ole kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 160 eurot käibemaksuta ning 192 eurot käibemaksuga käesolevas tsiviilasjas mõistlik ja põhjendatud.
15.Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu lahend 3-21-115-13, p 25). Samuti on Riigikohus rõhutatud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (Riigikohtu lahend 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leidis, et praegune vaidlus ei ole keskmisest keerulisem. Hagist nähtuvalt palus hageja välja mõista kostjalt kahjuhüvitise 1632 eurot. Asja materjalide alusel on hageja nõude aluseks andmete avaldamise pinnalt tekkinud vaidlus andmete avaldamise põhjendatuse ja nende õigsuse kohta. Sellises valdkonnas on olemas hästi väljakujunenud kohtupraktika, mistõttu ei pidanuks kostja esindaja hagi sisulisel läbivaatamisel väga keerulist õiguslikku analüüsi tegema või mahukaid seisukohti esitama. Oluline on ka see, et kostja ei olegi sisulist vastust hagile esitanud. Kostja esindaja on hagi menetlemise raames esitanud üksnes paar menetluslikku taotlust (nt taotlus tähtja pikendamiseks ja taotlus tagatise andmiseks menetluskulude katteks) ja 14.01.2021 vastuse hageja määruskaebusele. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis leidis kohus, et käesolevas tsiviilasjas tuleb kostja esindaja põhjendatuks tasuks lugeda 125 eurot tunnis käibemaksuta.
16.Kostjale on maakohtu menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 6 tunni ja 15 minuti ulatuses. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asus kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kohus ei nõustunud hageja vastuväitega, et kostja õigusabikulusid ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude nimekirjas esitatud mahus olukorras, kus sisulist vastust hagile kostja ei koostanud ja vaidlus piirdus menetluskulude tagatise küsimusega. Kohus hindas ja analüüsis kostja lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirjas kajastuvaid menetlustoiminguid ning neile kulunud mõistlikku ja vajalikku aega arvestades käesolevas menetluses tehtud menetlustoimingute vajadust ning kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu.
17.TsMS § 175 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus leidis, et kostja menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga on põhjendatud.
18.Kohus leidis, et kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks tuleb lugeda 937,50 eurot (6,25 tundi x 150 eurot (käibemaksuga)). Määruskaebus
19.Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja määrata kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 0 eurot. Hageja palub rahuldada taotlus tõendite kogumiseks ja nõuda kostjalt välja kostja ja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ vahel sõlmitud kliendileping.
20.Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja vastuväited, mille kohaselt kostjal ei ole tekkinud õigusabikulusid. Kohus on jätnud hageja taotluse tõendite kogumiseks õigusvastaselt rahuldamata, kuna sellega on kohus jätnud hageja ilma võimalusest tõendada enda faktiväiteid, eelkõige faktiväidet, et faktiliselt pole kostjale käesolevas tsiviilasjas kulusid tekkinud. Hageja hinnangul on ainus usaldusväärne dokumentaalne tõend, mille põhjal hinnata kostja ja tema lepingulise esindaja tasu kokkulepet, endiselt üksnes digitaalselt allkirjastatud kliendileping, mis on digitaalselt allkirjastatud enne käesolevas tsiviilasjas hagi esitamist ehk enne 08.07.2020. Kui sellise kirjaliku tõendi kogumine ebaõnnestub, on hagejal võimalik enda faktiväiteid tõendada üksnes kostja poolt vande all antavate ütlustega.
21.Kostja poolt 14.06.2021 kohtule esitatud tõendid ei lükka ümber hagejal tekkinud kahtlusi. Kõik neli arvet on tasunud juriidiline isik, kes pole käesoleva tsiviilasja pool. Veelgi enam, kohtule esitatud neljast arvest on kolme arve saajaks märgitud juriidiline isik, kes pole tsiviilasja pooleks. Ainus arve, mille on saanud kostja, on summas 280 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellele arvele pole lisatud spetsifikatsiooni ehk pole teada, mille eest kostja nimetatud arve sai. Lisaks on arve tasunud jällegi juriidiline isik. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
22.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Lepingulise esindaja kulu on tegelikkuses kantud. Kostjal lasub kohustus kulu hiljem kolmandale isikule hüvitada.
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
24.Tallinna Ringkonnakohus palus 14.06.2022 kostjal selgitada, kas ja millisel õiguslikul alusel tuleb kostjal õigusabikulud kolmandale isikule hüvitada.
25.Kostja, kes on ühtlasi arved tasunud Y OÜ (uue ärinimega Q OÜ) juhatuse liige edastas kohtule 16.06.2022 vastuse, milles kinnitas, et tal on äriühinguga kokkulepe, et ta peab tasutud summad äriühingule hüvitama.
26.Tallinna Ringkonnakohus palus 27.06.2022 kostjal selgitada, kas äriühing on arvestanud õigusabiteenustelt käibemaksu tagasi või kas tal on õigus seda teha. Kui äriühing ei saa käibemaksu tagasi arvestada, siis tuli kostjal esitada selle kohta tõendid.
27.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL assistent teatas 29.06.2022 kohtule, et Q OÜ on käibemaksu tagasi arvestanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 781,25 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus jätab tühistatud osas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
29.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19; 3-2-1-115-14, p 11). Maakohus pidas põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 6 tunni 15 minuti ulatuses. Sealjuures võttis maakohus arvesse menetlustomingute ja menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Hageja ei ole määruskaebuses kostja esindaja ajakulule sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja määruskaebus alust kostja esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse ümberhindamiseks.
30.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Ka Riigikohus on selgitanud, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (vt ka RKTKm nr 3-2-1-65-13, p 18). TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.
Sõltumata sellest, kas kohus kohaldab õigusabikulude kindlaksmääramisel TsMS § 176 lg 6 esimest lauset või mitte, tuleb tuvastada õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu. Õigusabi tasu väljamõistmiseks peab poolel olema tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus ja ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16; 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13).
31.Käesoleval juhul on menetluses tuvastatud, et vaidlusalused neli arvet on tasunud Y OÜ (uue ärinimega Q OÜ). Ringkonnakohus andis kostjale 14.06.2022 kohtunõudes tähtaja täpsustada, kas ja millisel õiguslikul alusel tuleb kostjal õigusabikulud need tasunud äriühingule hüvitada. Kostja esitas 16.06.2022 kohtule kinnituse, mille kohaselt on kostja ja Q OÜ vahel kokkulepe, et kostjal on kohustus tasutud summad Q OÜ-le hüvitada. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik kostjalt välja nõuda kostja ja tema lepingulise esindaja kliendilepingut, kuna see ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtust. Kostja (kes on ühtlasi Q OÜ juhatuse liige) on kinnitanud, et tal on kohustus õigusabikulud Q OÜ-le hüvitada, mistõttu on kostja õigusabikulude eest tasumise kohustus tõendanud.
32.Maakohus pidas kostja esindaja tunnitasu mõistlikuks suuruseks 125 eurot, millele lisandub käibemaks, s.t kokku 150 eurot. Kolleegiumi hinnangul saab tunnitasu suurust 125 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks. Küll aga ei ole alust õigusabikulusid välja mõista koos käibemaksuga. Y OÜ (uue ärinimega Q OÜ) on käibemaksukohuslane. Ringkonnakohus andis 27.06.2022 tähtaja kostjale selgitada, kas Q OÜ on arvestanud õigusabiteenustelt käibemaksu tagasi või kas Q OÜ-l on õigus seda teha. Kui Q OÜ ei saa käibemaksu tagasi arvestada, siis palus kohus esitada sellekohased tõendid. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL assistent teatas 29.06.2022 kohtule, et Q OÜ on käibemaksu tagasi arvestanud. Nimetatud teatist ei saa käsitleda kostja seisukohana, kuna advokaadibüroo assistent ei ole kostja lepinguline esindaja. Samas ei ole kostja tähtaegselt põhistanud, et Q OÜ käibemaksu tagasi arvestada ei saa. Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et kostja peab hüvitama kolmandale isikule menetluskulud koos käibemaksuga. Seega tuleb hagejalt menetluskulud välja mõista käibemaksu arvestamata.
33.Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskuludeks 781,25 eurot (6 h 15 min × 125 eurot/h).
34.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.