1.Rahuldada X hagi Y vastu põhivõla ja viivise nõudes osaliselt.
2.Mõista Ylt X kasuks põhivõlgnevus summas 9 104 eurot ning viivitusintress 9 104 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu põhivõla summas 4 460 eurot osas. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud 33% ulatuses hageja kanda ja 67% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.09.04.2020 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu, mille järgi kostja müüs ja hageja ostis merekaatri Bella Falcon 26 registreerimisnumbriga XXXXXX hinnaga 15 500 eurot. Hageja tasus müügihinna sularahas müügi korraldajale VVV OÜ-le. Kui hageja kaatriga merele läks ilmnes, et kaater lekib (leke oli mootori torustikus, mis jahutab mootorit mereveega) ja pilsipump (pump, mis pumpab vett välja) ei töötanud, mistõttu mootoriruum täitus veega ja tekkis uppumisoht. Sissetulev vesi tilkus peale generaatorile, mille tulemusel lakkas see töötamast. Selgus, et juhtpaneelist töötasid vaid 3 nuppu (pardatuled ja klaasipuhasti). Raadio ja navigatsioonisüsteem ei töötanud. Kaldale jõudes tuvastas hageja täiendavad puudused.
2.08.06.2020 saatis hageja pretensiooni müüki korraldanud VVV OÜ-le. Hageja tõi puudustena välja, et radar ei tööta, navigatsiooniseade ei tööta, raadio ei tööta, juhtpaneelist töötasid ainult 3 nuppu, akulaadija ei tööta, pihustid vajavad remonti, kõrgsurvepump vajab remonti, turbo vajab remonti, pilsipumbad ei töötanud, leke mootori torustikus, kahjustunud generaator. VVV OÜ edastas hageja kirja kostjale, kes 14.06.2020 vastuses puuduseid otsesõnu küll ei tunnistanud, kuid ei vaielnud nende ilmsikstulekule ka vastu. Kostja palus, et hageja esitaks täpsema teabe. 28.09.2020 esitas hageja detailse puuduste nimistu ühes VVV OÜ (müügi korraldaja) koostatud defekteerimisaktidega, mille kohaselt turbo vajab remonti, kõrgsurvepump vajab remonti, pihusti hülsid vajavad vahetust, generaator vajab vahetust, soojusvaheti toru kinnitus on deformeerunud ja tihend vajab vahetust, radar on lühises ja vajab vahetust, plotter ei tööta ja vajab vahetust, raadio vajab vahetust, kogu elektrisüsteem vajab vahetust, akulaadija vajab vahetust, pihustid vajavad remonti, pilsisüsteem vajab remonti. Hageja palus puudused kõrvaldada ja/või hüvitada tööde maksumus. Kostja nõudele ei vastanud. 29.10.2020 saatis hageja esindaja vahendusel järjekordse pretensiooni, milles tegi ettepaneku hüvitada puuduste maksumus või korraldada puuduste kõrvaldamine ise. Kostja nõudele ei vastanud. 22.12.2021 väljastas merekaatril puudused tuvastanud VVV OÜ kinnituse varasemalt tuvastatud vigade ja sellega seonduvate vajalike tööde kohta. VVV OÜ kinnitusel oli tegemist pikemaajaliselt ilmnenud vigadega, mis oleksid pidanud olema kostjale müügihetkel teada.
3.Kuna kostja puuduste kõrvaldamise ettepanekule ei vastanud, on hageja kõrvaldanud osaliselt puudused ja kandnud sellega kulud summas 8 950 eurot, sh on hageja vahetanud elektrijuhtmestiku, pilsipumba, ventilaatori, lülitipaneeli ja akulaadija kokku maksumusega 1 600 eurot, vahetanud eelsüüteküünlad ja pihustid summas 350 eurot ja 2 860 eurot, remontinud kõrgsurvepumba summas 3 600 eurot ning remontinud ja vahetanud generaatori ja soojusvaheti summas 540 eurot. Tegemata on turbo juhtklapi (solenoid) ning radari ja plotteri vahetus, mis vastavalt hinnapakkumistele on 4 614 eurot.
4.Hageja langetas ostuotsuse tuginedes müügieelsel läbirääkimisel kogutud teabele. Müügikuulutuse kohaselt oli tegemist väga hea varustuse, merekindla ja korralikult hooldatud kaatriga. Müügikuulutuses oli selgesõnaliselt välja toodud funktsioneerivad lisad ja et kaater on korralikult hooldatud. Müügihinnaks oli pakutud 17 800 eurot. Hageja käis kaatriga tutvumas VVV OÜ müügiplatsil. Tutvumise järel saatis hageja müügi läbiviijale VVV OÜ-le täiendavad küsimused, sh soovis teada, kas kõik kaatril olevad süsteemid on töökorras. VVV OÜ vastas hagejale 02.04.2020, et kliendi teada on süsteemid töökorras, nemad ei ole seda kontrollinud. Kuna kaater asus müügihetkel maapinnal, sai kostja tugineda üksnes temale avaldatud teabele. Lepingu sõlmimisel ei teavitatud hagejat ainsastki kaatril esinevast puudusest. Mõistlik isik eeldab väga hea varustuse ja korralikult hooldatud lubaduse korral, et tegemist on tavapäraselt parema
varustatuse (väga hea varustusega) ja heas sõidukorras (korralikult hooldatud) kaatriga. Hageja ei teadnud ega pidanudki puudustest teadma. Pooled ei sõlminud ka mistahes müüja vastutust piiravaid kokkuleppeid. Kaatri veeskamise järgselt ilmnes rida olulisi puuduseid, millest hageja teavitas kostjat korduvalt. Kaatril puudusid müügikuulutuses kokku lepitud omadused ning päringuvastuses nimetatud süsteemid ja seadmed ei toiminud, samuti ei saanud puudustest tingituna kaatrit meresõiduks kasutada, mis on otstarbekohane kaatri kasutamise viis. Kuna puudused esinesid selle esmakordsel sihtotstarbelisel kasutamisel, olid puudused olemas juba asja üleandmisel. Hageja poolt väljatoodud puudused ei saanud olla kostjale, kes on admiral ja orienteerub hästi või väga hästi merenduse ja tehnika alal, kuidagi teadmata. Samuti kinnitab 27.04.2022 menetlusdokumendi lisa 1, et kostja oli mootorikahjustusest teadlik. Kaatri parandamiseks ja töökorda viimiseks vajalike kulutuste suurus kokku on 13 564 eurot, mis tuleb kostjal hüvitada. Kostja on märkinud, et lasi kaatri 2018. aastal osaühingus NNN üle vaadata ja teostada vajalikud mootori remonditööd ja mootori osade vahetused kokku summas 2 557,62 eurot. Kostja esitatud vastavate tööde arve mootori remonti ei puuduta, vaid puudutab paadi n-ö majutust, kereplastikut, kinnitusvahendeid, jahutusseadet ja tihendeid. Samuti on osaühing NNN kinnitanud, et mingit müügieelset kontrolli ei ole neilt tellitud ja sellekohast hinnangut ei ole nad ka andnud. Teostatud said tööd minimaalses mahus vastavalt kliendi soovidele. Mootor oli kahjustatud ja suitses, vastavat kahjustust ei likvideeritud. Mootori suitsemine ei ole normaalne olukord. Samuti märgib hageja, et jahutusseade ei ole mootori lahutamatu osa, vaid on iseseisev element, mis on osa mootorisüsteemist. Hageja poolt teostatud keskmise hoolsusega ülevaatuse käigus ei ilmnenud puuduseid ning need ei kajastunud ka tehinguga kaasnevas dokumentatsioonis, mistõttu on kaatril esinevate puuduste puhul tegu varjatud puudustega. Olukorras, kui süsteemid ei toimi, oleks müüja olnud kohustatud sellest ostjat teavitama, kuid müüja vastavat kohustust ei täitnud. Lisaks väidab kostja, et elektrisüsteemi puuduste kõrvaldamiseks ei ole talle tähtaega määratud. Nimetatud väide on väär. Kostja ei vastanud hageja pöördumistele sisuliselt või jättis neile üldse reageerimata. Kostjale on täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud, kostjal olid kõik võimalused omapoolsed lahendused välja pakkuda. Põhimõtteliselt ei oleks hageja pidanud ka kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määrama VÕS § 115 lg 3 alusel. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole kõiki puudusi tänaseks kõrvaldada lasknud, siis ei ole tegemist puudustega. Hageja selgitab, et hagejal lihtsalt ei ole piisavalt vabu rahalisi vahendeid, et kõiki remonttöid oleks saanud käesolevaks ajaks teostada. Mõnede tööde ja varuosade eest tasus algselt hagejale kuuluv äriühing, kellele hageja ka vastava kulu hüvitas. Kostja on taotlenud väljamõistetava kahju vähendamist, kuna nõutud summas kahju hüvitamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kostja poolt välja toodud väited on paljasõnalised ja tõendamata ning oluline ei ole ka lepinguobjekti hind. Kostja müüs teadlikult varjatud puudustega kaatri ega teinud midagi enesest olenevat, et kahju vähendada või ära hoida, pigem vastupidi, asus vassima ja jättis hageja pöördumistele reageerimata. Seega ei esine antud juhul ühtegi alust, mis muudaks hüvitise väljamõistmise kostjalt ebaõiglaseks või annaks muu aluse hüvitise summat vähendada. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 13 564 eurot ja viivised 13 564 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited hagile
9.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei müünud hagejale lepingutingimustele mittevastavat asja. Hageja ei ole usaldusväärsete tõenditega tõendanud, et lepingu esemel oleks olnud ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel puuduseid ning et hagejale oleks tekkinud kahju. Kaater Bella Falcon 26, registreerimisnumbriga XXXXXX, on valmistatud 1989. aastal Soomes. Kostja omandas kaatri 2000. aastal ja see oli tema otseses valduses 2018. aastani. Talviti hoidis kostja kaatrit kinnises garaažis ja kaatril oli soojustus peal, et süsteemide töökorras olek säiliks ka üle talvede pidamisel. Kui kostja kaatri 2018. aastal müüki andis, lasi ta selle eelnevalt osaühingus NNN üle vaadata. Osaühingus NNN teostati vajalikud mootori remonditööd ja mootori osade vahetused kokku summas 2 557,62 eurot. Kostja selgitab, et arvel nimetatud jahutusseade on mootori jahutusseade, mis on mootori lahutamatu osa ja mis sai välja vahetatud uue vastu. Seejärel võttis osaühing VVV OÜ juhatuse liige W kaatri enda otsesesse valdusesse müügiks. Sellel hetkel, kui kaater müüki anti, kinnitas Osaühing NNN töötaja kostjale, et kaatri mootor töötab normaalselt. Osaühingus NNN ei ole tuvastatud mootori täiendava remondi vajadust ja osaühing NNN esindaja K ei ole öelnud kostjale, et kaatri mootor vajaks remonti. Kaatri müügiga tegelenud VVV OÜ töötaja Wega kohtus kostja 2020. aasta kevadel, kui W kaatri müügi eest temale 14 000 eurot sularahas üle andis. Kostjale on meelde jäänud, et W oli käinud ka ostjaga koos kaatriga mere peal sõitmas. Probleemidest kaatriga W siis kostjale ei rääkinud. Kostja rõhutab, et kostjalt ei ole hageja midagi küsinud.
10.Müügikuulutust ei ole kostja koostanud ja nägi seda alles kohtumaterjalide hulgas. Veega Marine ei ole kostjaga müügikuulutust kooskõlastanud. Lisaks on kohtule esitatud müügikuulutust muudetud 22.04.2020, kuid müügileping hageja ja kostja vahel sõlmiti juba 09.04.2020.
11.Kostja müüs kasutatud kaatri ja see kajastus ka müügihinnas. Hagiavalduse lisast nr 2 nähtub, et müüki korraldanud VVV OÜ on hagejale navigatsiooniseadmetega seonduvalt avaldanud, et tegemist on vana süsteemiga ja mõistlik on kasutada tänapäevasemaid seadmeid. Ka kaatri müügikuulutuses ei ole VVV OÜ poolt mainitud radari ega GPS olemasolu kaatril. Seega ei ole kaasaegse radari ja GPS olemasolus kaatril kokku lepitud ja kostja ei ole kohustatud tasuma hagejale nende maksumust. Lisaks ei ole hageja uusi navigatsiooniseadmeid soetanud, seega ei ole hageja kulutusi teinud ja temale ei ole kahju tekkinud. Samuti märgib kostja, et küsis 28.03.2022 Jakari Marine OÜ-lt hinnapakkumist plotterile ja radarile. Jakari Marine OÜ pakkus plotterit ja radarit hinnaga kokku 2 630 eurot, mistõttu isegi juhul, kui hageja nõue kaasaegse radari ja plotteri maksumuse temale hüvitamise osas oleks põhjendatud, ei saaks see summa olla mitte mingil juhul üle 2630 euro.
12.Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja elektrisüsteemi tööde eest kostjalt 1600 eurot. Kostja selgitab, et kui kaater oli kostja otseses valduses, siis elektrijuhtmestikul nähtavaid kahjustusi ei olnud, kütteseade, juhtkonsooli lülitid, WC ventilaator, pilsipump ja akulaadija töötasid. Lisaks eelnevale ei saaks hageja nende tööde eest kahju hüvitamist nõuda ka seetõttu, et elektritööde osas ei ole kahju hüvitamise eelduseks olev täiendava tähtaja andmise nõue täidetud. Hageja on saatnud VVV OÜ töötajale Wle 08.06.2020 e-kirja, mis kostjale edastati, et elektrisüsteem on kaatril täielikult uuendatud ja samuti on välja vahetatud akulaadija ja pilsipump. Seega oli elektrisüsteemi uuendamise tööd tehtud juba enne, kui hageja väidetavatest puudustest elektrisüsteemis kostjat üldse teavitas, rääkimata asja parandamiseks tähtaja andmisest. Kostja toob esile veel asjaolu, et hageja ei ole tõendina esitanud maksekorraldust või enda pangakonto väljavõtet, et ta arve elektrisüsteemi tööde eest tasunud oleks, seega ei ole hageja temale tekkinud reaalset kahju ka tõendanud.
13.Hageja nõuab mootoriga seoses tööde eest kostjalt 7 782 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kaatri mootoril oleks esinenud väidetavad puudused ostu-müügilepingu sõlmimise ja kaatri valduse hagejale ülemineku ajal, s.o 09.04.2020. Kaatri mootori defekteerimisakt on VVV OÜ poolt koostatud 19.06.2020. Isegi, kui mootoril oleksid olnud defekteerimisaktis nimetatud puudused, võisid need olla tekkinud peale ostumüügilepingu sõlmimist ja kaatri valduse üleminekut hagejale. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et kaatri müügi aastal ehk 2020. aastal on mootorile tehtud kulutusi hageja poolt esitatud arvetest nähtuvalt ainult 900 euro eest ehk väidetavalt on vahetatud pihusti hülsid ja generaator ja tehtud remont soojusvahetile. Seega isegi, kui hageja need tööd kaatri mootorile teha lasi, ei näinud hageja 2020. aastal otsest vajadust teha mootori remondiga seoses rohkem töid, kui need, mis eespool nimetatud. VVV OÜ arve kõrgsurvepumba väidetava remondi eest summas 3 600 eurot on koostatud alles 10.03.2021, seega tekkis hagejal kõrgsurvepumba remondi vajadus ligi aasta peale seda, kui hageja kaatri valduse enesele sai. Lisaks ei nähtu arvelt, mis tööd konkreetselt on tehtud, ja mitme tunni töö eest arve on esitatud. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta selle arve üldse oleks tasunud. Bir Europe OÜ 20.06.2021 hinnapakkumine turbo juhtklapile summas 432 eurot ei tõenda, et hagejale oleks sellise summa ulatuses üldse kahju tekkinud või et kostja vastutaks sellise väidetava kahju eest. Hinnapakkumise tegemine ei tekita hagejale mitte mingisugust kahju. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja pidanud vajalikuks uut turbo juhtklappi paigaldada.
14.Mootoriga seoses on hageja nimetanud väidetava kuluna muuhulgas eelsüüte küünalde ja pihustite vahetust summas 2860 eurot. Siinjuures on hageja esitanud tõendina Service Expert OÜ 27.07.2021 arve nr 11430721 summas 2860 eurot, kus makseviisiks on näidatud sularaha. Tegemist on täiesti ebausaldusväärse tõendiga. Service Expert OÜ ei tegele merekaatrite mootoriosade müügiga, vaid ventilatsioonide süsteemide hoolduse ja remondiga. Service Expert OÜ juhatuse liige, ainuomanik ja tegelik kasusaaja on hageja ise. Seega on hageja ise koostanud endale 27.07.2021 arve nr 11430721 ja seda kaupade müügi kohta, milliste müük ei ole äriühingu tegevusalaks.
15.Kostja märgib, et hagiavalduse lisa 7 koostanud Wl ei ole kutset ega pädevust mootorsõidukite tehnilise olukorra ja vigade tekkimise aja kohta kohtukõlbulike ekspertiiside või auditite läbiviimiseks. Samuti on VVV OÜ poolt koostatud tõendid väidetavate defektide kohta vastuolulised. Kui hagiavalduse lisa 5 kohaselt koostati 27.04.2020 ainult elektrisüsteemi defekteerimisakt ja mootori ja navigatsioonisüsteemi defekteerimisakt koostati alles 19.06.2020, siis hagiavalduse lisa 7 kohaselt tuvastati ka mootori ja navigatsioonisüsteemi väidetavad vead 27.04.2020. Hagiavalduse lisa 7 aga on alla kirjutatud alles 22.12.2021. Ilmselgelt mäletati väidetavate mootori vigade tuvastamise kuupäevi paremini 2020. aastal kui 2021. aastal, seega on 22.12.2021 koostatud arvamuses mootori defekteerimise kuupäevad igal juhul ebaõiged. Kostja juhib tähelepanu veel asjaolule, et kohtule hageja poolt esitatud arvete kohaselt on enamuse kaatri remonditöödest peale ostu-müügilepingu sõlmimist teostanud VVV OÜ ise, seega on VVV OÜ-le majanduslikult kasulik, mida rohkem puuduseid tuvastada. W ei ole kompetentne ega pädev asjatundja, kelle arvamus saaks olla kohtule aluseks puuduste olemasolu või tekkimise aja tuvastamiseks, kuna kutsekoja andmebaasi kohaselt pole tal ühtegi kutset. Lisaks on W VVV OÜ tegelikuks kasusaaja.
16.27.04.2022 menetlusdokumendis märgib hageja, et mõnede tööde ja varuosade eest on tasunud hagejale kuuluv äriühing, täpsustamata, milliste tööde ja varuosade. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, et hageja ise oleks mingite tööde ja varuosade eest tasunud, võib eeldada, et kõikide tööde ja varuosade eest on tegelikult tasunud äriühing (äriühingu kulu on eelduslikult käibemaksu summa võrra väiksem, sest käibemaks saadakse sisendkäibemaksuna tagasi). Kostja leiab, et kuna hageja ei ole esitanud
tõendeid, et tema oleks tasunud üldse mõne töö või varuosa eest, siis ei ole hageja tõendanud hagejale kahju tekkimist. Hageja väited äriühingule kulu hüvitamise osas on paljasõnalised.
17.Kuna hagi ei ole põhjendatud, siis ei kuulu rahuldamisele ka viiviste nõue. Lisaks eelpoolöeldule leiab kostja, et käesolevas asjas ei kuuluks viivisnõue nende kulutuste osas, mida hageja teinud ei ole, VÕS § 113 lg 3 alusel rahuldamisele isegi siis mitte, kui kohus hagi rahuldaks. Alternatiivselt palub kostja VÕS § 162 lg 1 alusel kohtul viiviste vähendamist nende kulutuste eest, mida tehtud ei ole, arvestada asjaolu, et teine lepingupool (hageja) ei ole neid kulutusi kandnud, ja alandada viivist nullini.
18.Juhul, kui kohus leiab, et kostja on lepingut rikkunud, palub kostja piirata VÕS § 140 alusel kahju hüvitamist. Kostja kaatri müügiga otseselt ei tegelenud, vaid see viidi müüki VVV OÜ-sse. Kostja ei ole hagejaga kohtunud. Müügikuulutusest nähtuvalt oli kaatri esmane müügihind 22 000 eurot, mis oli paar tuhat eurot madalam, kui sarnaste kaatrite selleaegne turuhind. Hageja pidi nägema müügikuulutusest paadi esmast hinda, seega teadis ta, et ostab kaatri 6 500 eurot esialgsest müügihinnast odavamalt. Kostja rõhutab, et tegemist oli 30 aastat vana kaatriga ja see asjaolu kajastus ka müügihinnas. Lisaks ei ole kostjale teada, kuidas VVV OÜ-s kaatri eest 2018/2019 talvel ja 2019/2020 talvel hoolt kanti, et süsteemid ei saaks liigniiskust jms. Hageja nõuab kostjalt kahju summas 13 564 eurot pluss viivised. Samal ajal on kostja saanud kaatri müügi eest 14 000 eurot. Hagi täies ulatuse rahuldamise korral peaks kostja hagejale kaatri müügi eest peale maksma, hageja aga oleks saanud kaatri 0 euro eest. Eluliselt ei ole usutav, et hageja ostis kolmkümmend aastat vana kaatri eelnevalt kaatri seisukorraga tutvumata ja/või ilma proovisõitu tegemata. Kostjale on meelde jäänud, et müügiraha üle andes ütles W temale, et ta oli käinud koos ostjaga kaatriga mere peal sõitmas. Probleemidest kaatriga siis W kostjale ei rääkinud. Kostja ei teadnud ega näinud ette, et kaatril oleks olnud hagiavalduses nimetatud puudused.
19.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
21.Asjas puudub vaidlus, et 09.04.2020 sõlmisid hageja kui ostja ja kostja kui müüja ostumüügilepingu (dtl 12), millega kostja müüs hagejale merekaatri Bella Falcon 26 registreerimisnumbriga XXXXXX 15 500 euro eest. Hagiavalduse kohaselt leiab hageja, et lepingu esemeks olnud kaater ei vastanud lepingu tingimustele, kuna turbo vajab remonti, kõrgsurvepump vajab remonti, pihusti hülsid vajavad vahetust, generaator vajab vahetust, soojusvaheti toru kinnitus on deformeerunud ja tihend vajab vahetust, radar on lühises ja vajab vahetust, plotter ei tööta ja vajab vahetust, raadio vajab vahetust, kogu elektrisüsteem vajab vahetust, akulaadija vajab vahetust, pihustid vajavad remonti, pilsisüsteem vajab remonti. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 13 564 eurot ja viivised. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
22.Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud ostu-müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 09.04.2020 müügilepingu, mille alusel
kostja kui müüja andis hagejale üle lepingu esemeks oleva kaatri ning hageja kui ostja tasus selle eest kokkulepitud summa 15 500 eurot.
23.Kohus märgib, et kostja on oma kohustust rikkunud, kui hagejale müüdud ese ei vasta kooskõlas VÕS § 217 lõikega 2 lepingutingimustele. Riigikohus on lahendis nr 2-1518582 p-s 12 rõhutanud, et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev asi vastama. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Antud juhul on hageja lähtunud kostja avaldatud müügikuulutusest (dtl 10), mille kohaselt oli tegemist väga hea varustuse, merekindla ja korralikult hooldatud kaatriga. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-46-17 p-s 19 asunud seisukohale, et ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (Riigikohtu 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 18).
24.Kohus on 09.05.2022 e-kirjas (dtl 88-89) selgitanud kostjale, et olukorras, kus müügikuulutuses avaldatud info ei vastanud tõele, tuleb kostjal esitada tõendid selle kohta, et kostja enne müügilepingu sõlmimist hagejat sellest informeeris. Kohus märgib, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud tõendeid, et kostja oleks hagejat informeerinud selle kohta, et müügikuulutuses avaldatud info kaatri väga hea varustuse, merekindluse ja korraliku hoolduse kohta ei vastanud tõele. Seoses kostja väitega, et kostja nägi müügikuulutust esmakordselt koos hagiavaldusega, märgib kohus, et asjaolu, et kostja kaatri müügikuulutusega enne müüki ei tutvunud, ei tähenda, et müügikuulutuses avaldatud informatsioon ei või endast kujutada müügieseme kokkulepitud omadusi. Kohus leiab, et kui müüja annab asja müügi korraldamise kolmandatele isikutele ja müüja ülesandel on avaldatud asja müügikuulutus, pidanuks müüja ebaõige teabe korral ostjat vastavast asjaolust teavitama. Samuti ei pea kohus põhjendatuks müügikuulutuse tähelepanuta jätmist üksnes seetõttu, et müügikuulutusest nähtuvalt on seda muudetud 22.04.2020, s.o pärast müügilepingu sõlmimist, kuna hageja on selgitanud, et tegemist on kuulutuse deaktiveerimise kuupäevaga. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuvalt oleks kaatri müügikuulutust muudetud sisuliselt. Seega on kohus seisukohal, et lähtuvalt kaatri müügikuulutusest oli hagejal õigus eeldada, et tegemist on väga hea varustuse, merekindla ja korralikult hooldatud kaatriga.
25.Kohus märgib, et Riigikohus on lahendi nr 2-17-1937 punktis 16 leidnud, et müügilepingu rikkumine on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (st on puudusega), mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1, § 217). Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui
müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
26.Riigikohus on lahendis nr 2-15-18987 p-s 13 märkinud, et kui sõiduki müügileping ei sisalda kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, siis peab sõiduk VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (Riigikohtu 7. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12).
27.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul analüüsida, kas kostja on hagejale üle andnud kaatri, mis ei vasta lepingu tingimustele või vähemalt keskmisele kvaliteedile. Antud juhul on hageja asunud seisukohale, et puudused esinevad turbol, kõrgsurvepumbal, pihusti hülssidel, generaatoril, soojusvaheti toru kinnitusel ja tihendil, radaril, plotteril, raadiol, elektrisüsteemil, akulaadijal, pihustitel ja pilsisüsteemil.
28.Antud juhul on hageja oma väidete tõendamiseks esitanud VVV OÜ defekteerimisakti kaatrile Bella Falcon 26 XXXXXX (dtl 17-18), millest ilmneb, et mootor suitseb ja töötab ebaühtlaselt, käivitub halvasti, turbo solenoidil eemaldatud juhe, soojusvahetist veeleke, generaatoril veekahjustus, laadimine puudub, radar ei tööta, kaardiplotter ei tööta; kajalood töötab, pilsipump ei tööta, lisaküte „Wallas“ ei tööta, wc ventilaatorit ei saa välja lülitada, juhtkonsoolil asuvatest lülititest töötab ainult navigatsioonitulede lüliti ja kojamehed, akulaadija ei tööta, soojusvahetisse minev toru on valesti paigaldatud, tihendid katki, generaator vajab vahetust, turbo vajab remonti, kõrgsuvepump vajab remonti, radar on lühises ja vajab vahetust, plotter vajab vahetust, kogu elektrijuhtmestik vajab välja vahetamist, kuna on tuleohtlik, lülitipaneel on katki ja vajab väljavahetamist, pilsipump vajab vahetust.
29.Täiendavalt on hageja esitanud VVV OÜ 22.12.2021 kinnituse (dtl 22-23), millest ilmneb, et kaatril Bella Falcon 26, registreerimisnumbriga XXXXXX tuvastati 27.04.2020, et elektrijuhtmestik on tuleohtlik, juhtmete isolatsioon on kulunud või osaliselt puudub, klemmid on osaliselt ühendamata ja isoleerimata, klemmidel ja juhtmetel esineb kuumakahjustusi, pilsipump on kahjustatud ega tööta, pump ei pumpa, andur ei reageeri ja vibreerib tugevalt ning teeb müra, mis viitab sisemistele kahjustustele, lisaküte „Wallas“ ei tööta, lisaküte ei lülitu sisse ning juhtmestik evib kuumuskahjustuse jälgi, WC ventilaator ei lülitu välja, juhtkonsooli lülitid ei tööta (v.a navigatsioonituled ja kojamehed), akulaadija ei lae akut, mootor suitseb ja töötab ebaühtlaselt, soojusvahetusse minev toru on paigaldatud valesti, tihendid on katki, mootor käivitub ebaühtlaselt, turbo solenoidil eemaldatud juhe, sisemine lühis, soojusvahetil on veeleke, generaatoril on veekahjustus, generaator ei lae, radar ei tööta on lühises, kaardiplotter ei tööta (pilt ei tule ekraanile). VVV OÜ esindaja on 22.12.2021 pidanud vajalikuks kogu kaatri elektrijuhtmestiku välja vahetamist,
pilsipumba välja vahetamist, lisakütte kogu juhtmestiku ja lülitite välja vahetamist, WC ventilaatori väljavahetamist, kogu lülitipaneeli tervikuna välja vahetamist, akulaadija välja vahetamist, uute eelsüüteküünalde paigaldamist ja 6 pihusti vahetamist, soojusvahetusse uute tihendite paigaldamist ja toru uuesti paigaldamist, mootoris pihustite ja kõrgsurvepumba vahetamist, uute solenoidide paigaldamist, soojusvahetil uute tihendite paigaldamist ja soojusvaheti toru uuesti paigaldamist, generaatori välja vahetamist, radari välja vahetamist ja kaardiplotteri väljavahetamist.
30.Kohus on seisukohal, et VVV OÜ defekteerimisaktiga on tõendamist leidnud, et kaatril esines hulgaliselt puuduseid, mille näol on tegemist lepingu rikkumisega. Kohtu hinnangul oli hagejal õigus eeldada, et kasutatud kaatril, mille kohta müügikuulutuses (dtl 10) on kinnitatud, et tegemist on väga hea varustuse, merekindla ja korralikult hooldatud kaatriga, on töökorras mootor, süsteemid ja seadmed, mis võimaldavad kaatrit mõistliku aja probleemideta kasutada. Kohus on seisukohal, et 27.04.2020 ja 19.06.2020 kaatri defekteerimisel avastatud hageja poolt väljatoodud vead on selline puudus, mida ei tohiks esineda ka kasutatud kaatril, kuna need takistavad kaatri kasutamist tavapärasel viisil. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale müüdud kaater ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lõige 2 mõttes, kuna kaatril esinevatest puudustest tulenevalt ei olnud kaatriga võimalik turvaliselt veekogul sõita ning kaatril olevaid seadmeid kasutada, s.t kaatrit sihtotstarbeliselt kasutada ning seetõttu on hageja olulisel määral jäänud ilma sellest, mida ta kaatrit ostes õigustatult lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1).
31.Kohus leiab, et kaatril müügilepingu sõlmimise ajal puuduste esinemist ei lükka ümber ka kostja esitatud K 25.05.2022 e-kiri (dtl 96-97), mille kohaselt ei ole K 2018. aastal kaatri remonti teostanud ettevõtte NNN OÜ esindajana kostjale 2018. aastal väitnud, et kaatri mootor vajab remonti. Kohus märgib, et kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks 2018. aastal muuhulgas tellinud kaatri mootori ülevaatuse võimalike puuduste tuvastamiseks. Nimetatud asjaolu kinnitab ka K poolt hagejale 26.04.2020 saadetud e-kiri (dtl 82-83), milles K kinnitab, et temalt müügieelset kontrolli ei ole tellitud ja ta pole sellekohast hinnangut ka andnud. Kohus märgib, et üksnes asjaolu, et 2018. aastal, s.o 2 aastat enne müügilepingu sõlmimist ei arutatud mootori remondi vajaduse üle, ei tähenda, et müügilepingu sõlmimise ajal ei esinenud kaatril hageja poolt väljatoodud puuduseid. Samuti ei lükka puuduste esinemist ümber asjaolu, et kaatril teostati 2018. aastal remonttöid, mille tõendamiseks on kostja esitanud osaühingu NNN arve nr 18059 (dtl 55).
32.Kohus selgitas kostjale 09.05.2022 e-kirjas (dtl 88-89), et olukorras, kus kostja soovib hageja väiteid ja tõendeid ümber lükata, tuleb kostjal tõendada, et hagejale müüdud sõiduk vastas müügilepingu tingimustele või vähemalt keskmisele kvaliteedile. Alternatiivselt oli kostjal võimalik tõendada, et kaatril esinevad puudused tulenevad ostjast, ostja teadis lepingu sõlmimise ajal kaatril esinevatest puudustest või sõlmitud oli müüja vastutust piirav kokkulepe. Kohus leiab, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele toonud kohtu ette asjaolusid ja tõendeid, millest ilmneks, et kaater oli väga hea varustusega, merekindel ja korralikult hooldatud, kaatril esinevad puudused tulenevad hagejast, hageja teadis lepingu sõlmimise ajal sõidukil esinevatest puudustest või sõlmitud oli kostja vastutust piirav kokkulepe.
33.Kohus märgib, et olukorras, kus leiab tuvastamist, et müügilepingu ese ei vastanud lepingu tingimustele, kohaldub VÕS § 222 lg 1, mille kohaselt, kui asi ei vasta
lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 222 lg-st 5 tulenevalt, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
34.Antud juhul ilmneb, et hageja on kaatri müüki korraldanud ettevõtte VVV OÜ poole pöördunud 08.06.2020 e-kirjaga (dtl 14) ning selgitanud, et kaater on väga halvas seisukorras, mootor suitses, elektrisüsteem ja navigatsiooniseadmed ei töötanud ning on kahtlus, et mootor vajab kapitaalremonti. Hageja tõi välja, et kaatril ei tööta radar, navigatsiooniseade, raadio, akulaadija, pihustid, kõrgsurvepump ja pilsipumbad. Juhtpaneelist töötasid ainult 3 nuppu ning mootori torustikus oli leke, vesi tilkus generaatorile peale, mille tulemusel läks see rikki. Hageja 08.06.2020 e-kirjast ilmneb, et e-kirja saatmise ajaks oli hageja välja vahetanud raadio ja akulaadija, uuendanud elektrisüsteemi ning remontinud pihustid ja pilsisüsteemi. Kohus leiab, et hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid ja tõendeid, millest ilmneks, et hageja on andnud kostjale mõistliku võimaluse kõrvaldada puudused, mis seostusid raadio, akulaadija, elektrisüsteemi, pihustite ja pilsisüsteemiga, kuna ajaks, mil hageja teavitas kostjat puudustest, oli kostja eelnimetatud puudused kõrvaldanud. Kohus märgib, et kostja on hagejale vastanud 14.06.2020 e-kirjaga (dtl 13), milles on avaldanud, et teatud puudujääkide ilmsikstulemine on ootamatu ja murettekitav ning teema, mida arutada, kuid kõigepealt soovib kostja ära oodata täpsema diagnoosi. Kostja 14.06.2020 e-kirjast ei nähtu, et kostja oleks kategooriliselt keeldunud puuduste kõrvaldamisest, kui need oleksid pärast täiendavat kontrolli tuvastamist leidnud. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus kostja käitumine oli vastuolus hea usu põhimõttega, millest tulenevalt puudus hagejal kohustus anda kostjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõuet seoses puudustega, mis esinesid raadiol, akulaadijal, elektrisüsteemil, pihustitel ja pilsisüsteemil, ei ole võimalik rahuldada VÕS § 222 lg 5 alusel, kuna antud normis sätestatud eeldused ei ole täidetud. Samuti ei ole võimalik rahuldada turbo juhtklapi, radari ja plotteri puuduste seotud nõuet VÕS § 222 lg 5 alusel, kuna eelnimetatud puuduste parandamise kulude hüvitamise nõude välistab asjaolu, et hageja ei ole neid kulusid kandnud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-98-09 p 13).
35.Kohus märgib seoses kõrgsurvepumba remondi, generaatori ja soojusvaheti remonditööde ja vahetusega seotud kulude hüvitamise nõudega, et antud juhul ilmneb, et hageja on lisaks 08.06.2020 e-kirjale (dtl 14) pöördunud kostja poole täiendavalt 28.09.2020 e-kirjaga (dtl 15-18), edastades 27.04.2020 ja 19.06.2020 kaatri defekteerimisaktid puuduste kohta, ning 29.10.2020 kirjaga (dtl 20), kuid kostja hageja 28.09.2020 ja 29.10.2020 pöördumistele ei reageerinud. Seega ei kõrvaldanud kostja mõistliku aja jooksul lepinguesemel esinevaid puuduseid ning hagejal esines VÕS § 222 lg-st 5 tulenev alus kõrgsurvepumba, generaatori ja soojusvaheti remonditööde tegemiseks ning kostjalt mõistlike kulude hüvitamise nõudmiseks.
36.Kohus leiab seoses kõrgsurvepumba remondi, generaatori ja soojusvaheti remonditööde ja vahetusega seotud puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamisega, et antud juhul on
tõendatud, et puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudused ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Hagejale on tekkinud kulud seoses kõrgsurvepumba remondi, generaatori ja soojusvaheti remondi ja vahetusega kokku summas 4 140 eurot, mida hageja tõendab VVV OÜ arvega nr 4920 (dtl 27), mille kohaselt maksis Bella Falcon generaatori vahetus ja soojusvaheti remont 540 eurot, ning VVV OÜ arvega nr 5101 (dtl 28), mille kohaselt maksis kaatri Falcon 26, XXXXXX kõrgsuvepumba remont 3 600 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista müügilepingu eseme parandamiseks tehtud mõistlike kulude hüvitis summas 4 140 eurot.
37.Kohus märgib seoses uute eelsüüteküünalde ja pihustite vahetuse kulude hüvitamise nõudega, et 22.12.2021 VVV OÜ vastuses hageja pöördumisele (dtl 22-23) on selgitatud, et VVV OÜ vaatas 27.04.2020 merekaatri üle ning tuvastas muuhulgas, et kaatrile on vajalik paigaldada uued eelsüüteküünlad ja vahetada 6 pihustit. 27.04.2020 ja 19.06.2020 defekteerimisaktidest (dtl 17-18) ja kostja poolt hagejale esitatud pöördumistest (dtl 14, 15-16, 20) ei nähtu eelsüüteküünalde ja täiendav pihustite vahetuse vajadus. Kohtu hinnangul ei tõenda VVV OÜ poolt 22.12.2021, s.o 20 kuud pärast müügilepingu sõlmimist väljastatud kinnitus, et vaidlusalusel kaatril esines müügilepingu sõlmimise ajal eelsüüteküünalde ja pihustite vahetuse vajadus, olukorras, kus eelnimetatud töid ei ole kajastatud 27.04.2020 ja 19.06.2020 defekteerimisaktides ja hageja poolt kostjale varasemalt esitatud pöördumistes. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue uute eelsüüteküünalde ja pihustite vahetusega seotud ulatuses, s.o 2 860 euro osas rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole tõendanud, et puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal ostjale.
38.Alternatiivselt on võimalik lahendada hageja nõuet seoses elektrijuhtmestiku vahetuse, pilsipumba vahetuse, ventilaatori vahetuse, lülitipaneeli ja akulaadija vahetuse, pihusti hülsside vahetuse, turbo juhtklapi vahetuse, radari vahetuse ja plotteri vahetusega VÕS VÕS § 115 lg 1 alusel. Riigikohus on lahendis nr 2-18-13649 p-s 13 asunud seisukohale, et hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11): kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus selgitas 09.05.2022 e-kirjas (8889) hagejale, et kõigi eelnimetatud eelduste kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus on hagejal.
39.Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud, et kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on müünud hagejale kaatri, mis ei vastanud lepingu tingimustele. Hageja on 27.04.2020 ja 19.06.2020 defekteerimisaktidega (dtl 17-18) tõendanud kaatril puuduste esinemist, sh elektrisüsteemis, pilsipumbal, ventilaatoril, juhtkonsoolil, akulaadijal, turbol, radaril ja plotteril esinevaid puuduseid. Kohus on seisukohal, et kostja vastutab lepingu rikkumise
eest (VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 218 lg 2), kuna puudused ilmnesid kaatri vette laskmisel ja kahe kuu jooksul kaatri ostmisest. Hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mida tõendavad VVV OÜ arve nr 5007 (dtl 24), mille kohaselt tasus hageja kaatri Falcon 26, XXXXXX elektritööde eest 1 600 eurot, Blackbird Invest OÜ arve nr 96 (dtl 25), mille kohaselt tasus hageja Volvo Penta pihusti hülsside ja nende vahetuse eest 350 eurot, BIR Europe OÜ hinnapakkumise (dtl 29), mille kohaselt maksab Volvo Penta turbo juhtklapp 432 eurot ning VVV OÜ hinnapakkumise (dtl 30), mille kohaselt koos paigaldusega maksab radar 2 330 eurot ja plotter 1 852 eurot. Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kuna olukorras, kus kostja ei oleks hagejale müünud lepingutingimistele mitte vastavat kaatrit, ei oleks hageja pidanud vaidlusaluseid kulusid kandma või peaks neid tulevikus kandma kaatri lepingutingimustega vastavusse viimiseks.
40.Kohus märgib seoses kostja vastuväitega, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ning hageja pole uusi navigatsiooniseadmeid soetanud ja turbo juhtklappi vahetanud, et Riigikohus on lahendi 3-2-1-89-12 p-s 19 selgitanud, et selleks, et kulutuste hüvitamist saaks kahjuna nõuda, ei pea kulutused tingimata olema juba kantud, vaid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida ka tulevikus. Samuti ei välista kulutuste hüvitamist ega vabasta lepingut rikkunud isikut vastutusest see, et kahju kõrvaldamiseks tehtud kulud kandis kolmas isik. Vastupidine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
41.Kostja on seoses elektrisüsteemi töödega esitanud vastuväite, et antud juhul on täitmata VÕS § 115 lg-s 2 sätestatud eeldus, mille kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kohus märgib, et VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Antud juhul ilmneb, et hageja on seoses kaatril esinevate puudustega esmakordselt pöördunud kaatri müüki korraldanud ettevõtte VVV OÜ poole 08.06.2020 e-kirjaga (dtl 14). Hageja 08.06.2020 e-kirjast nähtub, et e-kirja saatmise ajaks oli hageja välja vahetanud raadio ja akulaadija, uuendanud elektrisüsteemi ning remontinud pihustid ja pilsisüsteemi. Seega ei ole hageja andnud kostjale VÕS § 114 lg-s 1 sätestatud täiendavat tähtaega eelnimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd hageja ei olnud enne 08.06.2020 ekirja saatmist kostjat puudustest teavitanud, ei olnud enne hageja poolt raadio ja akulaadija vahetamist, elektrisüsteemi uuendamist ning pihustite ja pilsisüsteemi remontimist ilmne, et kostja oleks keeldunud nimetatud puuduseid ise kõrvaldamast. Ka kostja 14.06.2020 e-kirjast (dtl 13) ei nähtu, et kostja oleks kategooriliselt keeldunud puuduste kõrvaldamisest, kui need oleksid pärast kontrolli tuvastamist leidnud. Kohtu hinnangul ei ole hageja kohtu ette toonud ja tõendanud ka VÕS § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hageja ei ole antud juhul tõendanud, et hagejal puudus kohustus kostjale täiendavat tähtaega määrata, mistõttu tuleb hageja nõue elektrijuhtmestiku, pilsipumba, ventilaatori, lülitipaneeli ja akulaadijavahetusega seoses, s.o 1 600 euro ulatuses jätta rahuldamata.
42.Eeltooduga leiab kohus, et hageja nõue tuleb VÕS § 115 lg 1 alusel osaliselt rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista pihusti hülsside, turbo juhtklapi, radari ja plotteri vahetusega seotud kahjuhüvitis summas 4 964 eurot.
43.Seoses kostja vastuväitega, et hageja plotteri ja radari vahetusega seotud väidetavad kulud (kokku 4 182 eurot) on ülepaisutatud, märgib kohus järgmist. Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud Jakari Marine OÜ hinnapakkumise (dtl 56), millest nähtuvalt on plotteri ja radari maksumus 2 630 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendi pinnalt ei esine alust asuda seisukohale, et hagejale esitatud hinnapakkumine on ebamõistlikult kõrge hinnaga. Kohus nõustub hageja poolt esitatud asjaoluga, et Jakari Marine OÜ hinnapakkumise pinnalt ei ole võimalik üheselt tuvastada, mida antud pakkumine tervikuna sisaldab, sh kas hinnapakkumine sisaldab ka seadmete paigaldust. Kuivõrd antud juhul on hageja võtnud plotteri ja radari vahetuseks hinnapakkumise koos seadmete paigaldusega, leiab kohus, et hageja ei nõua kahju hüvitamist ebamõistlikult kõrge hinnaga.
44.Kostja palub kohtul piirata VÕS § 140 aluse kahju hüvitamist, kuna antud juhul oleks kahju hüvitamine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõetamatu. Hagi täies ulatuses rahuldamise korral peaks kostja hagejale kaatri müügi eest peale maksma, hageja aga saaks olematute kulutuste eest 30 aastat vana kaatri, millel on uus ja kaasaegne varustus. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt kohtu ette toodud asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel.
45.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kulude ja kahju hüvitamiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 9 104 eurot (4140+4964).
46.Hageja taotleb kostjalt ka viiviste välja mõistmist. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest, s.o 02.02.2022 kuni nõude tasumiseni. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Antud juhul nõuab hageja viiviseid seaduses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda alates hagi esitamisest 02.02.2022 viivist põhivõlgnevuselt 9 104 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
47.Kohus märgib seoses kostja vastuväitega, et hageja ei saa nõuda viivist kulutustelt, mida hageja veel teinud ei ole, et peab põhjendatuks ka viiviste väljamõistmist seoses turbo juhtklapi, radari ja plotteri vahetusega seotud kahju hüvitisega. Kohus märgib, et hageja ei ole nõudnud turbo juhtklapi, radari ja plotteri vahetusega seotud kulude hüvitamist VÕS § 113 lg 3 mõttes. Antud juhul on hageja nõudnud kahju hüvitamist turbo juhtklapi, radari ja plotteri vahetusega seotud kuludega, mistõttu on tegemist otsese varalise kahjuga, mis koosneb VÕS § 128 lg 3 alusel tulevikus kantavatest mõistlikest kuludest. VÕS § 133 lg 3 ei välista viiviste väljamõistmist kahju hüvitiselt. Samuti ei esine kohtu hinnangul asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus asuda seisukohale, et kostjalt väljamõistetav viivis on ebamõistlikult suur ning esineb alus viivise vähendamiseks.
48.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 9 104 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata 4 460 euro ulatuses.
49.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-st 1, 2 ja § 134 lg-st 1 on hagi hind 14 649,12 eurot. Menetluskulud
50.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis kostjalt põhinõude väljamõistmist kokku summas 13 564 eurot, kuid kohus mõistis kostjalt välja 9 104 eurot, mis tähendab, et hageja nõue kuulus rahuldamisele 67% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 67% ulatuses kostja kanda ja 33% ulatuses hageja kanda.
51.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.