2-22-107789/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb G N DIL tasuda osaühingule Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 09.01.2019 sõlmis xxx AS ja kostja laenulepingu nr xxx, mille alusel on kostja saanud laenu summas 3050,00 eurot. Vastavalt sõlmitud laenulepingule nr xxx on kostja tasunud põhiosa katteks kokku 1587,84 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 1462,16 eurot (3050,00 – 1587,84). 18.02.2019 sõlmis xxx ja kostja laenulepingu nr xxx, mille alusel on kostja saanud laenu summas 6000,00 eurot. Vastavalt sõlmitud laenulepingule nr xxx on kostja tasunud põhiosa katteks kokku 1232,79 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 4767,21 eurot (6000,00 – 1232,79). Põhiosa võlgnevus summas kokku 6229,37 eurot (1462,16 + 4767,21). Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenulepingus nr xxx leppisid pooled intressimääraks 21,00 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 23.osamaksest, s.o. alates 10.12.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 10.02.2021 summas 67,72 eurot (23,70 + 22,94 + 21,08). Laenulepingus nr xxx leppisid pooled intressimääraks 17,00 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 21.osamaksest, s.o. alates 15.12.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 15.02.2021 summas 194,08 eurot (64,50 + 65,41 + 64,17). Seega on intressi võlgnevus summas kokku 261,80 eurot (67,72 + 194,08). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 6229,37 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 05.03.2021 kuni hagi esitamiseni 27.04.2022 kostjale kasulikumal moe, s.o. laenulepingus 19-016066VL kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 17,00% VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega viivitatud perioodi eest ning nõuab viivist summas 1215,67 eurot. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Seega on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50,00 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 6229,37 eurot, intressid 261,80 eurot, sissenõudekulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1215,67 eurot; viivised alates 28.04.2022 kuni põhinõude summas 6229,37 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 700,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot; ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale sama moodi dokumente kätte toimetada. Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 09.06.22.a. Kostja andmed ei ole muutnud käesoleva otsuse tegemise ajaks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 700 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I sätestatud