Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu linn, Vabriku tn 2 korteriühistu esitas 18.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. R. lt 622,98 euro saamiseks, mis koosneb põhinõudest summas 607,19 eurot (korteriühistu arved perioodil 30.06.2020 kuni 30.04.2021) ja viivisenõudest summas 15,79 eurot (0,022% päevas 30.06.2020 kuni 30.04.2021). K. R. esitas nõudele vastuväite, mille kohaselt vee arveid on esitatud korteritele, kus vesi puudub. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas kohtunikuabi 10.06.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu linn, Vabriku tn 2 korteriühistu esitas 31.08.2021 Tartu Maakohtule avalduse ja 17.12.2021 avalduse täienduse.

Avalduse kohaselt korteriühistu ostab tarbevett ja kanalisatsiooni teenust Tartu Veevärk AS-ilt. Teenuse eest tasutakse igakuiselt vastavalt Tartu Veevärgi poolt esitatud arvele. Veearvestus on vastavalt korteriühistu põhikirja p 3.2.5 lõikele a) veemõõturi põhine. Kui korteril puudub veearvesti või omanik ei teata näite vastavalt põhikirjas sätestatud korrale, siis jagatakse veekulu vahe vastavalt näite mitteteatanute vahel. K. R. ei olnud korteriühistu juhatuse andmetel teatanud ühtegi veenäitu ca kümme aastat. Alates aprillist 2021. a on laekunud igakuiselt veenäidud korteriühistu raamatupidaja meilile. Kuna K. R. keeldub koostööst ühistuga ja pole võimaldanud ligipääsu veemõõturile vastavalt põhikirja punktile 3.2.12 siis puudub ülevaade, millises korteriomandis väidetav mõõtur asub ja millise korteriomandi veetarbimist see mõõdab. Pole ka teada, kas mõõtur on taadeldud. Avaldaja täpsustas, et K. R. korterite 4a ja 4c võlgnevus seisuga 30.04.2021 oli vastavalt summas 360,78 eurot ja 246,41 eurot. Avaldaja selgitas, et viivisearvutuses on viga – õige viiviste summa on 13,81 eurot. Viivisearvestuse aluseks on andmed kliendivõlgnevuste aruandest. Maksete arvestamise aluseks on KÜ Vabriku 2, Tartu linn põhikiri ja üldkoosoleku otsused. 04.04.2022 kohtuistungil K. R. selgitas, et nõukogude ajal oli tehtud nii, et ühest korterist oli tehtud neli tuba. Osad korterid kuuluvad K. R. le ja osad tema abikaasale. Ühistu juhatusele on teada, et neil on üks liitumispunkt nelja korteri peale. K. R. sõnul on ta veenäite esitanud. Arved esitati nii, et esitati kaks arvet. Üks arve K. R. le ja üks arve tema abikaasale. See väide, et nemad ei pääse ligi ja ei tea, mitu liitumist on, on lausvale. Tuleb üks toru keldrist ja see on kõik nähtav. Põhimõtteliselt on arvestus õige, aga ta on kümneid kante maksnud üle. K. R. sõnul on ta mitu korda palunud, et nad teeksid tasaarvestuse. K. R. ei vaidle vastu sellele, milliste arvutuste alusel arved koostatakse. Mõned kuud on ta midagi ikka maksnud. Lubab ära maksta ja tunnistab võlgnevust, aga tahab, et ühistu teeks tasaarvestuse. K. R. sõnul on ta korduvalt esitanud vastuväiteid, nii kirjalikult kui suuliselt ja üldkoosolekul sõna võtnud. Tal on 100 ruutmeetrit, mille alusel esitatakse prügiarve, kuigi ta elab üksinda. Veemõõtja sai 5 aastat tagasi taadeldud. K. R. on nõus sellega, et ta on võlgu ja on nõus selle ka ära maksma. Enda sõnul on ta töövõimetu. Soovib, et ühistu teeks veega tasaarvestuse ja kõik muu maksab ära. 12.04.2021 edastas K. R. korteriühistule 2021. a mais, juunis, augustis, oktoobris ja novembris ning 2022. a jaanuaris ja märtsis edastatud veenäidud, märkides, et sealt nähtub keskmine vee tarbimine selles punktis. 14.06.2022 toimunud kohtuistungile K. R. ei ilmunud. K. R. täna enne istungit telefoni teel teada, et ei tule istungile, kuna tunneb ennast halvasti, vererõhk kõrge. Kinnitas, et teab, et peab võlgnevuse tasuma ja teeb seda. Avaldaja lepinguline esindaja selgitas, et selle perioodi jooksul, millel tekkivat võlgnevust nõutakse, ei ole veenäite teatatud. Veenäite hakati esitama pärast avalduse esitamist. Santehnikuga ei ole võimalik sinna korterisse sisse saada. Need numbrid, mis tulevad ühistule, on nagu õhust võetud. Vahe on sees. Sügisel on planeeritud kõik korterid käia santehnikuga üle, et millest see vahe tuleb. Nüüd kus näidud tulevad ei maksa K. R. arveid ikka. Mingeid tasaarvestuse andmeid ei ole nad K. R. käest saanud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe

tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik on XXX(registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa XXX) korteriomandite omanik. Puudutatud isikule kuulub 256/6409 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr XXX, mille üldpind on 25,60 m2 ning 286/6409 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr XXX, mille üldpind on 28,60 m2. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud, et on jätnud tasumata korteriühistu esitatud arved summas 607,19 eurot perioodil 30.06.2020 kuni 30.04.2021. Avaldusele lisatud aruannetest nähtub, et arveid on esitatud järgmiste teenuste eest: külm vesi (krt XXX), prügivedu, remondifond, hooldustasu. Maksete arvestamise aluseks on korteriühistu põhikiri ja üldkoosoleku otsused. Korteriühistu põhikirja p 3.2.4 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise haldus- ja hoolduskulusid (elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine ja administratiivkulu). Avalduse täienduse kohaselt hoolduskulude suurus on 0,5 eurot/m2 ning korteriühistu XXX üldkoosoleku otsusega on alates 2009. aastast remondifondi suurus 0,41 eurot/m2 (8 krooni/m2). Korteriühistu põhikirja p 3.2.5 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, majaelanike poolt kasutatavaid kommunaalteenuste makseid vastavalt saabunud arvete suurusele. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: a) külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel mõõturi näitude järgi. Mõõturi puudumisel vastavalt juhatuse otsusele; c) olmeprügi arvestamisel korteriomandi suurusest või elanike arvust korteris. Avalduse kohaselt kui korteril puudub veearvesti või omanik ei teata näite vastavalt põhikirjas sätestatud korrale, siis jagatakse veekulu vahe vastavalt näite mitteteatanute vahel. Olmeprügi arvestamisel on kooskõlas põhikirjaga lähtutud korteri suurusest. Puudutatud isik ei vaielnud vastu sellele, milliste arvutuste alusel arved koostatakse. Puudutad isik tunnistas võlgnevust ning lubas ära maksta, kuid soovis, et ühistu teeks vee osas tasaarvestuse. Puudutatud isik väitis, et on veenäite esitanud ning veemõõtja taadeldud. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja oma väidete kohta tõendite esitamiseks. Puudutatud isik edastas e-kirjad veenäitude teatamise kohta, kuid mitte avaldusega nõutava võlgnevuse tekkimise perioodil, vaid alates 2021. a maist. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 607,19 eurot. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Maksekäsu kiirmenetluse avaluses ja esialgses kohtule esitatud avalduses palub avaldaja välja mõista viivise 15,79 eurot (0,022% päevas 30.06.2020 kuni 30.04.2021). Avalduse täienduses avaldaja täpsustas, et viivisearvestuses on viga – õige viiviste summa on 13,81 eurot. Kohus on avaldaja viivisearvestust kontrollinud, arvestades viivist iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast seadusjärgses määras (0,022% päevas), on 30.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 13,81 eurot. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise 13,81 eurot. Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades nõude rahuldamist, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, kuigi kohus andis selleks viimasel kohtuistungil tähtaja. Sellest tulenevalt võimalikud lepingulise esindaja kulud hüvitamisele ei kuulu. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.