Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6404,77 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht XXX-i) esindaja Jekaterina Morozova Kostja: J. V. (isikukood XXX, elukoht XXX-i)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. V. vastu täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
Tsiviilasi nr 2-22-117465 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 19.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5586,92 euro saamiseks. 23.05.2022 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15.08.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus jättis 18.08.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
3.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 22.08.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse J. V. vastu võlgnevuse 2793,46 euro, sissenõudekulu 35 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 5758 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 23.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,06% päevas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõivu 630,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot.
4.Kohtu nõudel hageja 29.08.2022 täpsustas, et jääb hagiavalduses esitatud sissenõudekulude nõude juurde.
5.Pärnu Maakohus võttis 18.07.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus isiklikult kätte 15.08.2023.
6.Hageja 9.11.2023 täpsustas võlatunnistuse olemust ja kostja krediidivõimelisuse kontrollimisega seonduvat. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
7.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
7.1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 17.08.2021 deklaratiivse võlatunnistuse, millega kostja kinnitas oma võlgnevust varasemast 15.09.2020 krediidikontost nr 55052 tulenev põhivõlgnevus summas 2813,46 eurot ja viivisevõlgnevus 2488,32 eurot. Samuti tunnustas kostja võlatunnistuse nõuet enda suhtes ja loobus vastuväidetest nõude osas, millega hageja lihtsustas võla sissenõudmist. Hageja ei ole kunagi kostjale laenu andnud, vaid on omandanud nõude vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt Esto AS-ilt.
7.2.Kostja võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Kostja tasus nõuet summas 50 eurot, millest 30 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 20 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks.
7.3.Kostja nõustus maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 2793,46 eurot enne 17.08.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 2486,86 eurot ja viivised põhinõudelt alates 11.11.2021 kuni 22.08.2022 summas 477,68 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 23.08.2022 määras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
7.4.Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-117465 võlateatist 21.11.2021, 10.01.2022 ja 18.04.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
7.5.Esto AS hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete alusel, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 800 eurot neto ja igakuised finantskohustused puudusid. Samuti kasutas krediidiandja kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS ja taust.ee maksehäireregistrid). Kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Pensioniregistri andmed kinnitasid kostja laenutaotluses esitatud andmeid. Hageja ja kostja sõlmisid võlatunnistuse, millega hageja nõustus kostjale vastu tulema ja võimaldas tal tasuda sissenõutavaks muutunud kohustust suurenevate osamaksetega täiendava tähtaja jooksul. Hageja ei ole kostjale sõlmitud võlatunnistuse alusel laenu andnud. Võlatunnistuses märgitud kompromissisumma koosnes sissenõutavaks muutunud ja hagejale krediidiandja poolt loovutatud põhivõlgnevusest ning viivistest. Võlatunnistusest tulenevalt ei pidanud kostja tasuma lisaks kokkulepitud kompromissisummale igakuiste maksetena täiendavat intressi või muid tasusid. Seega ei ole hageja laenuandja vaid sissenõutavaks muutunud nõuete omandaja ehk uus võlausaldaja. Poolte vahel sõlmitud leping ei ole tarbijakrediidileping vaid deklaratiivne võlatunnistus, mis ei ole käsitletav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 2 tähenduses ning ei ole VÕS § 406 2 lg 1 alusel tühine. Hageja ei pidanud jälgima tarbijakrediidilepingule kohaldatavaid sätteid ja kontrollima kostja maksevõimet 17.08.2021 Kompromissileping/Võlatunnistuse nr 24988988 sõlmimisel.
7.6.Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
8.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
8.1.Dokumendid toimetati kostjale kätte 15.08.2023 ning kostjale vastamiseks määratud 14päevane tähtaeg lõppes 29.08.2023 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-121-17, p 16).
11.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud hagejaga 17.08.2021 sõlmitud deklaratiivsest võlatunnistusest. Üksnes juhul, kui tegemist on tehinguga, saab anda hinnangu, kas väidetud võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). See, millist liiki ja sisuga võlatunnistusega on tegemist, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-117465 võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt ka RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 16.2).
12.Kohtu hinnangul poolte ühiseks tahteks võlatunnistuse sõlmimisel, eelkõige kostja kui võlgniku tahteks, ei saanud olla luua iseseisev algsest võlasuhtest sõltumatu kohustus, millega kostja oleks ennast asetanud oluliselt halvemasse olukorda ja loobunud temale, kui tarbijale seadusega sätestatud tarbijakrediidilepingu imperatiivse regulatsiooni kaitsest. Ükski mõistlik isik ei asetaks end vabatahtlikult seadusega ettenähtud raamistikust oluliselt kehvemasse olukorda.
13.Võlatunnistuse on ette valmistanud hageja ning puudub alus kahelda, et maksekokkulepe ja võlatunnistus on tüüptingimustega leping VÕS § 35 tähenduses. Võlatunnistust allkirjastades on kostja olnud olukorras, kus tal oli juba tähtaegselt tasumata võlgnevus, seega on suure tõenäosusega võlatunnistus sõlmitud olukorras, kus kostjale selgitati, et alternatiivina pöördutakse kostja vastu koheselt nõudega kohtusse ning kostja, suure tõenäosusega väheste õigusalaste teadmise tõttu, on pidanud võlatunnistuse ja selle sisuks oleva maksegraafiku sõlmimist soodsamaks ja mõistlikumaks lahenduseks, mõistmata võlausaldaja kavatsusi.
14.Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi (VÕS § 29 lg 5 p 1). Lepingu sõlmimise asjaoludena tuleb arvesse võtta, et hageja on inkassoettevõte, kelle tegevusalaks on võlgade kokkuostmine ning võlgade sissenõudmine. Kostja on võlgnik, kes on jäänud juba esialgsele võlausaldajal võla tasumisega viivitusse, mille järel on loetud leping ülesöelduks ja kogu võlgnevus sissenõutavaks muutunud. Kostja on seega hagejaga mistahes kokkulepete sõlmimisel sundolukorras. Hageja saab nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tasumist ning tasumata jätmisel pöörduda kohtusse ja kohtutäituri juurde, mille tagajärjel suureneksid kulud kostja jaoks veelgi. Lepingueelsete läbirääkimiste piiritlemisel tuleb seega arvestada, et ei toimunud klassikalises mõttes lepingueelseid läbirääkimisi vaid võlgnevuse sissenõudmine.
15.Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada ka lepingu olemust ja eesmärki (VÕS § 29 lg 5 p 4). Lepinguna pakutakse kostjale maksegraafikut, mis hõlmab endast tüüptingimusena ka võlatunnistuse sõlmimist. Kostja eesmärgiks on seejuures just maksegraafiku sõlmimine, et maksta võlgnevust enda rahaliste võimalustega arvestaval viisil ja ajal. Samuti on kostja eesmärgiks, et võlgnevus ei suureneks ning hageja ei pöörduks tema vastu kohtusse ega kasutaks muid õiguskaitsevahendeid.
16.Hageja eesmärgiks on kostjalt võlgnevuse kättesaamine ning seda hagejale soodsaimal viisil. Hageja on selle eesmärgi täitmiseks kokku leppinud nii maksegraafiku kui ka lisanud lepingusse tüüptingimusena, et kostja kaotab võimaluse vaidlustada võlgnevuse olemasolu ja suurust, esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid.
17.Võlatunnistuse tõlgendamisel tuleb seega arvestada, et poolte eesmärgid ühtivad osas, kus kostjal võimaldatakse võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel. Poolte ühiseks eesmärgiks ei saa lugeda tunnistatava võlgnevuse kõrvale uue iseseisva kohustuse tekitamist. Seejuures on oluline, et kostja oli lepingu sõlmimisel sundolukorras. Kostjal oli küll võimalus jätta leping sõlmimata, kuid selle tagajärjeks oleks olnud hagejal õigus nõuda võlgnevuse kohest täitmist, seejuures kohtu kaudu ning täiendavate kuludega. Kostjal ei olnud seejuures võimalik kujundada lepingutingimusi muus osas kui ainult maksegraafiku pikkuses.
18.Vastavalt VÕS § 29 lg-le 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Et võtta lepingupooltega sarnase mõistliku isiku positsioon tuleb arvestada, et hageja poolelt on lepingu koostanud võlgade sissenõudmisega tegelev ning vastava eriala kogemusega õigusteadmistega spetsialist. Kostja puhul tuleb eeldada, et 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-117465 tegemist on tavalise mõistliku isikuga, kes on jäänud oma kohustuste tasumisega hätta, kes on sundolukorras ning kellel valdkonna õigusteadmised puuduvad. Kohtu hinnangul pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik mõistma, et kokku ei lepita uues iseseisvas kohustuses vaid tunnistatakse olemasolevat kohustust. Kostja positsioonilt ei saanud kohtu hinnangul temaga sarnane mõistlik isik lepingut sõlmides lepingut tõlgendada nii, et sundolukorras tehtud tehinguga saab loobuda tarbija kaitseks seaduses imperatiivselt ettenähtud vastuväidetest ning pöörata ümber seadusega tarbija kaitseks sätestatud tõendamiskoormise. Samuti ei saa tüüptingimustel ja seetõttu selles osas läbi rääkimata lepingu põhjal õigusteadmisteta isik tõlgendada vastavat lepingut viisil, et tema senise kohustuse kõrvale luuakse uus abstraktne kohustus.
19.Kohus asub võlatunnistuse hindamise tulemusena seisukohale, et poolte ühiseks tahteks, eelkõige kostja kui võlgniku tahteks, ei saanud olla luua iseseisev algsest võlasuhtest sõltumatu kohustus, millega kostja oleks ennast asetanud oluliselt kehvemasse olukorda ja loobunud kostjale kui tarbijale seadusega sätestatud tarbijakrediidilepingu imperatiivse regulatsiooni kaitsest. Ükski mõistlik isik ei asetaks end vabatahtlikult seadusega ettenähtud raamistikust oluliselt kehvemasse olukorda. Kohus ei tuvastanud pooltel ühist abstraktse kohustuse loomise tahet, samuti ei saaks kohtu hinnangul lepingust niimoodi aru lepingupooltega sarnane mõistlik isik.
20.Kohus ei tuvastanud, et poolte tegelik ühine tahe oli konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisele suunatud. Kohtu hinnangul tuleb poolte vahel sõlmitud võlatunnistus lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks.
21.Riigikohus on 03.06.2021 tsiviilasjas nr 2-19-5601 selgitanud, et kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru (vt RKTKo 18.12.2013 nr 3-2-1-146-13, p 24), on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb kohtutel välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki.
22.Kohus asub seisukohale, et tüüptingimustega lepinguna vormistatud deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärk on välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumist, on käsitletav VÕS § 421 teises lauses nimetatud kokkuleppena. Kohus tuvastab, et poolte õigussuhtele kohaldub tarbijakrediidilepingu regulatsioon, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus. Kohus tuvastab samuti, et ülaltoodud asjaolusid arvestades ei ole kostja loobunud vastuväidetest, millised on kostjale kui tarbijale VÕS § 421 alusel tagatud tulenevalt sätete imperatiivsest iseloomust. Isegi kui lugeda, et kostja tahe oli suunatud vastuväidetest loobumisele, on mistahes seadusest kostja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe, mida vastuväidetest loobumine vaieldamatult on, VÕS § 421 alusel nii või teisiti tühine.
23.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. VÕS § 42 lg 3 p 11 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega piiratakse ebamõistlikult teise lepingupoole õigust kasutada tõendeid või pannakse talle tõendamiskohustus, mis seaduse kohaselt lasub tingimuse kasutajal. 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-117465
24.Vaidlusaluse võlatunnistusega on krediidiandja ühemõtteliselt soovinud välistada tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamise võlasuhtele, mis algselt tuleneb tarbijakrediidilepingust. Seega on hageja tüüptingimuste kasutajana soovinud oluliselt ümber kujundada pooltevahelist õigussuhet viisil, mis kahjustab oluliselt tarbijast krediidivõtjat ning seda olukorras, kus tarbijakrediidilepingu regulatsioon on imperatiivne (VÕS § 421).
25.TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 85 sätestab, et tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Poolte vahel sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus on tühine osas, millega selles kalduti tarbija kahjuks kõrvale VÕS § 402 – 421 sätestatust. Eelkõige tähendab see, et hageja pidi tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (VÕS § 403 4 lg 13) ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise korral rakenduvad VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärjed
26.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks laenuandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Laenuandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).
27.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks analüüsinud kostja arvelduskontot. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
28.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus ei saa asja lahendada vaid hageja esitatud võlatunnistuse alusel, kuna krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-117465 määramata jätmise tõttu ei ole eelduslikult võlatunnistuses kokkulepitud võlgnevus arvestatud õigesti. Kohus andis hagejale tähtaja algse võlasuhtega seotud asjaolude ja tõendite esitamiseks, kuid hageja algse võlasuhte kohta ühtegi asjaolu ega tõendit ei esitanud.
29.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
30.Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
31.Hageja ei ole välja toonud algse võlasuhte asjaolusid. Kohtul tuleb seetõttu eeldada, et algse tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete maksetega viivitusse sattumine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, seega ei saanud kostja olla tarbijakrediidilepingu ülesütlemise ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse tasumisega ning tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei oleks olnud alust. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid.
32.Kuivõrd hageja ei ole hoolimata kohtunõudest esitanud esialgse võlasuhte sõlmimise asjaolusid, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
33.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hageja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetlluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.