Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUED

14.12.21, 08.02.22, 22.03.22 Hageja palub 14.12.21 esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista kahju hüvitist 10080 € ja alates hagi esitamisest viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni Menetluskulud ja sellelt tasumisele kuuluva viivise palus jätta kostja kanda. Poolte vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping MM00829-1061/2 laiendatud koguriskikindlustuse tingimustel perioodiga 16.05.21-15.05.22. Kindlustuse esemeks on elamu Xxxx. Lepingule kohalduvad kodukindlustuse tingimused 1/2020, mis kehtivad alates 01.07.20. Hageja tuvastas 29.09.2021 eramu soojuspumba tehnilise rikke ja esitas 11.10.2021 kostjale kahjuavalduse (hagiavalduse lisa 3). Kostja tellimusel tegi OÜ ALK PIPES 20.10.2021 eramu soojuspumba seisukorra hindamise (Katlamaja seisukorra hindamise akt 2019-02-142 – hagiavalduse lisa 4). Nimetatud aktis on märgitud: „Soojuspumbal on olnud häired 064. Kompressori mähised korras aga on võimalus, et kinni kiilunud. Seade mingil põhjusel käima ei lähe nagu oleks seadme automaatika katki, et seda proovida. Tuleks seade välja vahetada nagu pakkus seda ka maaletooja.“. Kostja vastas 21.10.2021 e-kirjaga (hagiavalduse lisa 5) ja selles on märgitud: „Kuna seadme rikkepõhjus on hetkel ebaselge, ei saa Seesam hinnata oma täitmiskohustust, kuna ei ole teada, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga. Oleme valmis juhtumi uuesti läbi vaatama kui on selgunud soojuspumba rikkepõhjus.“. Hageja esitas kostjale 22.10.2021 nõude ja vastuväite (hagiavalduse lisa 6), milles palus hüvitada uue soojuspumba soetamise maksumuse. Hageja märkis nõudekirjas, et kostja on jätnud alusetult kahjujuhtumi menetlemata, kuna ei ole teinud otsust, millele hageja saaks esitada sellega mitte nõustumisel vastuväiteid või hagiga kohtusse pöörduda. Veel märkis hageja, et kuivõrd kahju tekkimine kui selline on tõendatud ja kuivõrd pole tuvastatud kahju hüvitamist välistavaid asjaolusid (hageja tahtlik käitumine või raske hooletus), siis kuulub kahju igal juhul hüvitamisele. Kostja saatis hagejale oma 01.11.2021.a otsuse (hagiavalduse lisa 7), millega keeldus kahju hüvitamisest. Kostja põhjendas otsust sellega, et tema ekspert ei suutnud kahju tekkimise põhjust tuvastada ning et vastavalt üldtingimuste punktile 101 lasub tõendamiskoormus kindlustusvõtjal. Kostja hinnangul ei olevat tõendatud, et soojuspump on katki läinud mõne äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu, mistõttu ei olevat realiseerunud ükski kindlustustingimuste punktis 63 nimetatud kindlustusrisk. Seetõttu ei esinevat kindlustushüvitise maksmise eeldusi. Hageja esitas 09.11.2021 kostja keelduvale otsusele vastuse (hagiavalduse lisa 8), milles selgitas, et on tuvastanud soojuspumba rikke põhjuse. Pumba rikke põhjustasid arvatavalt eramu siseelektrivõrgu häired, mis olid tingitud eramu garaažis kasutatavate Kärcher survepesuri ja hobikorras kasutatava keevitusaparaadi suurest stardivoolust. Kostja ei ole väljendanud tahet ega initsiatiivi kaasa aitamaks soojuspumba rikke põhjuse tuvastamiseks peale enda eksperdi poolt läbi viidud sisulise tulemuseta kontrolltoimingut. Hageja

hinnangul ei saa välistada kostja teadliku kokkulepet „eksperdiga“ kes „ei suuda tuvastada“ kostjale sobivalt rikke põhjust. Hageja palus A-klassi (kõrgeim) elektripädevusega elektriinseneril kontrollida ja hinnata eramu Kungla tee 25 eramu elektripaigaldise nõuetekohasust ja tuvastada elektrisisevõrgu võimalikud hälvete põhjused, mis on põhjustanud arvatavalt eramu õhk-vesi soojuspumba riknemise. Pädev isik jõudis järeldusele, et eramu soojuspumba riknemise põhjuseks on elektrivõrgu äkiline kontaktne sündmus, mis on põhjustatud eramu garaažis kasutatava elektrood-keevitusseade Technology 216 HD poolt, põhjustades selle kasutamisel elektrisüsteemi häireid – kõrgsageduslikud harmoonikad (hagiavalduse lisa 9). Vastavalt kindlustuslepingu üldtingimuste punktile 103 on kahju hüvitamise eesmärgiks kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine kindlustuslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses, arvestades kindlustatud eseme seisukorda enne kahjujuhtumit. Hageja on palunud AERMEK soojuspumpade volitatud paigaldajalt Hevenco OÜ pakkumist samaväärse soojuspumba asendamiseks. Vastavalt Hevenco OÜ Hinnapakkumisele nr 2821 (hagiavalduse lisa 10) on riknenud soojuspumba asendamise maksumus koos vajalike muude seotud kuludega kokku 10 080 eurot. Vaidlust ei ole kindlustuslepingu kehtivuse- ja rikke osas, kuid kostja on keeldunud hüvitise maksmisest tuginedes põhjendamatule väitele, et kahjujuhtumi toimumine pole tõendamist leidnud. Hageja on esitanud kostjale asjatundja arvamuse, mis tõendab soojuspumba rikke põhjust ning seega ka kahjujuhtumi toimumist. Kostja, tegutsedes igapäevaselt samasuguste probleemidega, omab kogemusi, teavet ja professionaalseid partnereid, kes eelduslikult oleksid olnud võimelised vea tekkepõhjust tuvastama. Kuna kostja pole näidanud üles initsiatiivi kahju tekkepõhjuse tuvastamiseks (on kasutanud vaid ühte asjatundjat, kes pole suutnud pumba rikkepõhjust tuvastada), on tema käitumine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on keeldunud hagejale kahju hüvitamast, tuues põhjuseks, et tema ekspert ei ole suutnud tuvastada soojuspumba rikke põhjust, mistõttu pole kahjujuhtum aset leidnud ning kostja ei pea seetõttu kahju hüvitama. Ilmselgelt on kostja positsioon vastuolus kahjukindlustuse hea tava, seaduse ja kohtupraktikaga. Antud juhul on hageja esitanud tõendid kahjujuhtumi toimumise ja ulatuse kohta ning sellega täitnud mõistlikult oodatava tõendamiskoormuse. Alternatiivselt väitele, et hageja on täitnud kahjujuhtumi osas oma tõendamiskoormise, tugineb ta väitele, et üldtingimuse (Tingimuste) punkt 101 on tühine. Kostja on hüvitise maksmisest keeldudes märkinud, et ei ole tuvastatud, et soojuspump oleks katki läinud mõne äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu, mistõttu ei ole käesoleval juhul realiseerunud ükski tingimuste punktis 63 nimetatud kindlustusrisk – kontaktset sündmust, kui kindlustusjuhtumi eeldust, toimunud ei ole. Seega ei olevat käesoleval juhul kindlustusjuhtumi toimumine tõendatud, millest tulenevalt puudub kindlustushüvitise maksmise kohustus. Tingimuste punkti 101 kohaselt on kindlustusvõtjal kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimumist, kahju tekkimist, kahju tekkimise põhjust ning kahju suurust. Alles pärast seda, kui kindlustusvõtja on tõendanud kindlustusjuhtumi toimumise, saab Seesam hinnata oma lepingust tuleneva kohustuse täitmist ning kindlustusjuhtumit välistavate asjaolude esinemist. Hageja tugineb üldtingimustest tulenevale väärale tõendamiskoormuse jaotusele – st kogu tõendamiskoormuse pandud hagejale. Selline üldtingimus on tühine. Tühine on ka see üldtingimus ka seetõttu, et kostja ei ole seda punkti hagejaga enne lepingu sõlmimist üldse arutanud, rääkimata läbirääkimistest selle punkti sisu ja tõlgendamise üle. Hageja sõlmis kliendilepingu tarbijana.

Kostja lubas oma 01.12.21, 03.12.21 kirjas üle vaadata otsuse 01.11.21. Kostja venitas protsessi. Kostja lubas vastata kuskil 06.12-07.12.21, kuid seda ei teinud. Hagi on esitatud lähtudes 01.11.21 otsusest, kus keelduti kahju hüvitamisest. 70% kahjust hüvitati alles kohtumenetluse keskel, ülejäänud osas on hüvitamata. Kostja pole selgitanud, et vaatab oma otsuse ümber, vaid nõudis pumba ostuarvet, mis ei oma tähtsust. Seega oli hagejal õigus kohtusse pöörduda. Nõue oli muutnud sissenõutavaks 01.11.21.

KOSTJA VASTUVÄITED

17.01.22, 09.03.22, 31.05.22 Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, soovis kompromissi. Kostja ei ole oma kindlustushüvitise maksmise kohustust rikkunud, kuivõrd hageja nõue ei olnud hagi esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks ning kostja on oma lepingust tuleneva kohustuse täitnud vastavalt kindlustuslepingu tingimustele. Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus kindlustusjuhtumi tõendatuks 16.12.2021.

on

kindlustusvõtjal,

so

hagejal.

Kostja

luges

Hageja esitas 11.10.2021 kahjuavalduse, mille kohaselt toimus hageja eramus soojuspumba tehniline rike ning soojuspump lakkas töötamast. Koos sellega esitas hageja ka soojuspumba maaletooja Hevenco OÜ arvamuse 08.11.21, kes ei suutnud pumba rikke põhjust tuvastada. Paigaldaja leidis, et soojuspumba demonteerimine ja defekteerimisele saatmine ei ole ostrabekas, kuna see ei garanteeriks soojuspumba töökorda. Samuti ei olnud Havenco OÜ-l võimalust pakkuda asemele samasugust seadet. Havenco OÜ soovis pöörduda teiste tootjate või paigaldajate poole, kellel võib olla mõni sobiv seade (kostja vastuse 17.01.22, lisa 1). Arvestades, et tegemist on nii maaletooja kui paigaldajaga, siis peaks just Havenco OÜ olema kõige pädevam tuvastamaks konkreetse soojuspumba rikke põhjuse. Antud juhul Havenco OÜ seda tuvastada ei suutnud. Selgitamaks välja, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, palus kostja kindlustatud ese üle vaadata ALK PIPES OÜ-l, kes teostas kahjustunud soojuspumba ülevaatuse 18.10.2021. ALK PIPES OÜ 20.10.2021 akti kohaselt ei suudetud kahjustuse tekke põhjust tuvastada (hagiavalduse lisa 4). Samas kinnitas ALK PIPES OÜ, et välise mõju tunnused puuduvad (kostja vastuse lisa 2). Põhjendatud pole hageja väide, et kostja oleks teinud mingit ebasobivat tööd ALK Pipes OÜ-ga. Kodukindlustuse tingimuste kohaselt on laiendatud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme kahjustumine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu, arvestades tingimuste punktides 64 – 66 toodud välistusi. Hageja seda ei tõendanud, et soojuspump oleks katki läinud mõne äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu. Seetõttu keeldus kostja 01.11.21 otsusega kahju hüvitamast, kuid pakkus välja kompromissi 4010 €, mis oli 50% Soojuskeskus OÜ pakkumisest uue soojuspumba paigaldamiseks. Hageja vastas 09.11.21 ja väitis, et tuvastas rikke põhjuse. Kuni 01.11.21 ei olnud hageja kordagi viidanud võimalikele elektrikatkestustele, olenemata asjaolust, et väidetavate elektrikatkestuste toimumine oli hagejale teada juba kahjuavalduse esitamisel. Oluline on, et elektrikatkestusi ei

tuvastanud nii soojuspumba maaletooja Havenco OÜ ega ka ALK PIPES OÜ. Vastupidiselt kumbki äriühing ei tuvastanud välise mõju olemasolu, hageja ei esitanud mistahes dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks põhjusliku seose olemasolu elektrikatkestuse toimumise kohta. Kostja leidis, et ühegi tõendita ei ole kostjal võimalik oma seisukohta muuta. Hageja esindaja esitas 26.11.2021 korduva nõude, millele oli lisatud S.F.P. Group OÜ AERMEK toodete volitatud edasimüüja ning elektriinseneri A. K. arvamus kahju põhjuse osas. Viidatud arvamuste kohaselt oli soojuspumba rikke põhjuseks elektrivõrgu äkiline kontaktne sündmus, mis on põhjustatud eramu garaažis kasutatava elektrood-keevitusseade Technology 216 HD poolt. Kostja asus varasemat otsust üle vaatama, jätkas kahju käsitlusega, analüüsis dokumente, palus hagejat, et ta esitaks pumba soetusdokumendid, mille esitas pärast korduvaid selgitusi 01.12.21. Seega tõendas hageja kindlustusjuhtumi toimumise kõige varasemalt 01.12.2021, pärast mida jätkas kostja kahjukäsitlusprotsessiga ehk enda täitmise kohustuse ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute tegemisega. Seejuures selgitas kostja hagejale nii oma 01.12.2021 kui 03.12.2021 e-kirjas, et uute tõendite valguses jätkab kostja kahjukäsitlusprotsessiga, so teeb täiendavaid toiminguid kontrollimaks esitatud uusi tõendeid kahju põhjuste osas ning seoses uue esitatud soojuspumba hinnapakkumisega kontrollib põhjendatud kahju suurust (vastuse lisa 6,7). Seejärel kontakteerus kostja koostööpartneriga (kuna varem ei suudetud põhjust kindlaks teha), vastust saamata, luges kostja 16.12.2021 kindlustusjuhtumi uute tõendite valguses toimunuks. Täiendavalt vajas lisatoiminguid põhjendatud kahju suuruse väljaselgitamine, kuivõrd esmalt väitis Havenco OÜ, et samasugust pumpa pole võimalik pakkuda ning hageja soovis kahjustunud pumba asendada Soojuskeskus OÜ poolt pakutava Panasonic OÜ soojuspumbaga, mille maksumuseks oli 8 755,20 eurot (lisa 8). Kuid 30.11.2021 esitatud korduva nõudega soovis hageja siiski Hevenco OÜ poolt pakutud uue soojuspumba AERMEK ANKI075 hüvitamist summas 10 018 eurot. Kostja kohustus ei olud hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks (VÕS § 450 lg 1). Kindlustusandjale peab jääma mõistlik aeg kindlustusjuhtumi käsitlemiseks ning enne oma hüvitamiskohustuse olemasolu ja ulatuse selgumist ei pea ta hüvitist välja maksma. Hagiavalduselt ei selgu, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks ning millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kindlustushüvitise maksmist. Seesami üldised lepingutingimused 1/2020 on kindlustuslepingu lahutamatuks osaks (vastuse lisa 9). ÜL punkti 21.2, 21.3. sätestavad kahju käsitlemise ja tähtaja, mille järgi peab kahjukäsitluse lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõigi selleks vajalike andmete ja dokumentide saamist. Arvestades, et pärast kindlustusjuhtumi tõendamist hageja poolt, tegi kostja täiendavaid toiminguid (so konsultatsioonid ning põhjendatud kahju suuruse väljaselgitamine), mis võtsid paratamatult aega, siis edastas kostja hagejale 16.12.2021 vastuse, mille kohaselt hüvitatakse tekkinud kahju vastavalt kindlustuslepingu tingimustele ja pärast seda kui kostjal on olemas soodustatud isiku nõusolek väljamakse tegemiseks hagejale (vastuse lisa 10). Sellele hageja ei reageerinud. Kostja palus soodustatud isiku nõusolekut kindlustushüvitise maksmiseks hagejale 16.12.2021 (vastuse lisa 11). Soodustatud isik andis vastavasisulise nõusoleku kostjale 21.12.2021 (vastuse lisa 12). Kuivõrd kostja sai kõik vajalikud andmed ning dokumendid 21.12.2021, siis saab kostja kohustus muutuda sissenõutavaks kõige varem 22.01.2022. Kostja on vastavalt 16.12.2021 e-kirjale ning kooskõlas kindlustuslepingu tingimustega koostanud 13.01.2022 maksmisotsuse ning hüvitanud 70% soojuspumba maksumusest (vastuse lisa 13). Seega on kostja vastavalt VÕS § 82 lg 1 täitnud oma

kohustuse selleks ette nähtud tähtajal. Teisisõnu ei ole kostja oma kohustust rikkunud, mistõttu on hagi tervikuna põhjendamatu, sh viivised, riigilõiv ja õigusabikulud. Tingimuste p 101 ei ole tühine tüüptingimus, sõnastus on selge, ei kahjusta hagejat, selline tõendamiskoormis vastab üldisele tõendmaiskoormise jaotusele, hageja suutis ka juhtumit ka tõendada. Hageja ei ole arvesse võtnud, et tema omavastutus on 190 €, kuid seda pole hageja hagiavalduses arvestanud. See summa tuleb igal juhul maja arvestada (10080-190). Seega ei saa nõue üldse olla rohkem kui 9890 €. Kostja hüvitas 70% kuludest ehk 5690 €. Kostja tugineb tingimuste p 128 mille kohaselt hüvitatakse ülejäänud osa hagejale siis, kui ta esitab tõendid, et eelnev hüvitis on kasutatud taastamiseks. Hageja tõendeid ei esitanud. Juhul kui hageja hinnangul muutus nõue sissenõutavaks juba 01.11.2021, siis jääb mõistmatuks, miks esitas hageja kostjale täiendavaid tõendeid ning hagi esitati kohtusse alles 14.12.2021, so pärast seda, kui kostja oli selgesõnaliselt öelnud, et uute tõendite valguses jätkab kostja kahjukäsitlusprotsessiga. Vastavalt Seesami kodukindlustuse tingimuste punktile 125 hüvitab Seesam mõistlikud ja põhjendatud kulud kahes osas (p 127 – 129). Taastamiskulude kindlustushüvitise saamiseks peab kindlustusvõtja kahjustatud kindlustatud eseme reaalselt taastama ühe aasta jooksul alates kindlustushüvitise esimese osa kätte saamisest. Seesam maksab kindlustushüvitise esimese osa 70% ulatuses kahjustatud kindlustatud eseme taastamise maksumusest arvestades võimalikke kindlustushüvitise vähendusi ja omavastutust. Seesam hüvitab ülejäänud osa taastamise maksumusest juhul, kui kindlustusvõtja tõendab, et on kindlustushüvitise esimese osa kasutanud kahjustunud kindlustatud eseme taastamiseks ühe aasta jooksul arvates selle saamisest. Kindlustusvõtja peab taastamiskulude tõendamiseks esitama Seesamile kontrollitavad tšekid ja arved. Hageja on soetanud kahjustunud pumba asemel uue samasuguse soojuspumba ehk tegemist on endise olukorra taastamisega, mistõttu on kostja ka rakendanud vastavalt tingimustele nn taastamisklauslit. Kostja on hagejale hüvitanud 70% esitatud soojuspumba hinnapakkumisest 13.01.2022 maksmisotsusega nr 3/2021024294/ (kostja 17.01.2022 vastuse lisa 13). Kuivõrd hageja tõendas 25.05.2022, et on kindlustushüvitise esimese osa kasutanud kahjustunud kindlustatud eseme taastamiseks, siis hüvitas kostja ülejäänud 30% kahjust 25.05.2022 maksmisotsusega nr 4/2021024294/ (31.05.22 vastuse lisa 1). Seega on kostja oma kohustuse käesoleval juhul täitnud tähtaegselt 100%. Kostja jääb selle juurde, et kindlustusjuhtumi tõendamiskoormis on hagejal, hageja esitas vastava tõendi 01.12.21, seega ei olnud tegemist ebamõistliku tõendamiskoormisega. Hagejal oli info, mis põhjusel tekkisid voolukatkestused hageja juures ja mis põhjustasid soojuspumba rikke, see info oli hageja kontrolli all, kuid ei teavitanud sellest kohe kostjat. Pärast kindlustusjuhtumi tõendamist jätkas kostja kahjukäsitlusprotsessiga, so enda täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute tegemisega. Antud asjaolu selgitas kostja ka oma 01.12.2021 kui ka 03.12.2021 e-kirjas hagejale, et uute tõendite valguses jätkab kostja kahjukäsitlusprotsessiga. Hageja esitas kostjale täiendavad tõendid ja korduvaid e-kirju, seega sai ta aru, et kindlustusandja vaatab uute tõendite valguses oma otsuse üle. Seega ei olnud nõue 01.11.2021 sissenõutav. Hagi esitamine ei olnud vajalik ja põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus märgib esmalt kohalduvad õigusnormid (I), siis vaidlustamata asjaolud (II), siis lahendab vaidluse (III) ja seejärel teeb otsustuse menetluskulude kohta (IV). I VÕS § 8 lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist viivise tasumist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 425 lg 1 sätestab, et soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingul. VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral

peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ning lg 2 järgi on kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustataks. VÕS § 448 lg 2 kohaselt võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. VÕS § 450 lg 1 sätestab, et kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 1 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus. II Vaidlustamata asjaolud Poolte vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping MM00829-1061/2 laiendatud koguriskikindlustuse tingimustel perioodiks 6.05.21-15.05.22. Kindlustuse esemeks on elamu Xxxx. Lepingu järgi on soodustatud isik Luminor Bank AS. Hageja omavastutus on 190 €. Lepingule kohalduvad kodukindlustuse tingimused, varakindlustuse tingimused 1/2020, mis kehtivad alates 01.07.20 ning üldised lepingutingimused 1/2020. Need on kostja eelnevalt välja töötanud kasutamiseks kindlustuslepingustes ja neid ei ole hagejaga läbi räägitud. Hageja tuvastas 29.09.2021 eramu soojuspumba tehnilise rikke ja esitas 11.10.2021 kostjale kahjuavalduse. Kostja tellimusel tegi OÜ ALK PIPES 20.10.2021 eramu soojuspumba seisukorra hindamise (akt 2019-02-142 – hagiavalduse lisa 4), millega ei leidnud tuvastamist, mis põhjusel soojuspump ei tööta. Aktis on märgitud, et soojuspumbal on olnud häired 064, kompressori mähised korras aga on võimalus, et kinni kiilunud ning seade ei lähe mingil põhjusel käima nagu oleks seadme automaatika katki, et seda proovida ning ettepanek on selline, et seade tuleks välja vahetada nagu pakkus seda ka maaletooja. Hageja esitas kostjale 22.10.2021 nõude, milles palus hüvitada uue soojuspumba soetamise maksumuse 8755,20 € ja leidis, et kahju hüvitamata jätmiseks ei ole alust. Kostja edastas hagejale 01.11.2021 otsuse, millega märkis, et tõendamata on asjaolu, et soojuspump oleks katki läinud mõne äkilise, ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu ja pole realiseerunud risk tingimuste p 63 järgi ehk tõendamata on kindlustusjuhtumi toimumine ja seega pole kindlustusandjal hüvitamise kohustust. Hageja vahetas soojuspumba välja ehk taastas endise olukorra ning selle ja tehtavate tööde maksumus on kokku 10800 €. Kuna poolte vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping MM00829-1061/2 laiendatud koguriskikindlustuse tingimustel perioodiks 16.05.21-15.05.22 (kindlustuse esemeks on elamu Xxxx), siis oli poolte vahel sõlmitud VÕS § 8 lg 1, § 422 lg 1, 476 lg 1 mõtte kohaselt kahju kindlustamise leping. III Vaidlus

Kuna kostja on eelnevalt välja töötanud ja kasutab lepingulises suhtes hagejaga kodukindlustuse, varakindlustuse tingumusi 1/2020 ja üldisi lepingutingimusi 1/2020, siis on nende tingimuste puhul tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 järgi. Kodukindlustuse tingimuste p 101 sätestab, et kindlustusvõtjal on kindlustushüvitise saamiseks kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimumist, kahju tekkimist, kahju tekkimise põhjust ning kahju suurust. Hageja pidas seda alternatiivselt tühiseks. Kohus peab seda kontrollima, sõltumata sellest, kas hageja tugines sellele kui alternatiivsele väitele. Käesoleval juhul ei ole küsimust selles, kas kahju suurust on hagejal raske tõendada, vaid kas hagejal on ebamõistlikult raske tõendada juhtumit kui sellist. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-171-13 p-s leidnud, et kindlustusandja võib VÕS § 448 lg 2 järgi pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et VÕS § 448 lg 2 ei reguleeri asjaolude tõendamise koormuse jagamist (Riigikohtu 5. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-06, p 11). Üldise tõendamiskoormuse reegli kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Seega peaks üldreegli järgi hageja tõendama kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi toimumise. Hea usu põhimõttest tulenevalt võib asjaolude tõendamise koormuse teise poole kahjuks siiski ümber pöörata. Nende samade tingimuste p 61-63 sätestavad koguriskindlustuse ja laiendatud koguriskikindlustuse mõisted. P 61 sätestab, et koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse (p 63) tõttu, arvestades punktides 64-66 nimetatud välistusi ja erandeid, p 62 sätestab, et laiendatud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse (p 63) tõttu, arvestades punktis 27 nimetatud kindlustuskaitse laiendusi ning punktides 64-66 nimetatud välistusi ja erandeid ning p 63 järgi loetakse äkiliseks ja kontaktseks sündmuseks näiteks tulekahju (p 36), plahvatust (p 40), vargust (p 50), röövimist (p 51), tormikahju (p 43), torustiku leket (p 55) ja muid äkilisi ja ettenägematuid juhtumeid, mille käigus kindlustatud ese on kahjustunud või hävinud mõne kontaktse sündmuse tagajärjel. Nii peab ülalviidatud sätete järgi tekkima kindlustusjuhtum, mille puhul tekib kostjal hüvitise maksmise kohustus VÕS § 422, 423 lg 1, § 476 lg 1 järgi. Kooskõlas VÕS § 423 lg 1 on kindlustusjuhtum eelnevalt kokku lepitud sündmus ja mis tingimuste p 61-63 järgi on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse (p 63) tõttu. Seega tuleb kindlustusvõtjal tingimuste p 101 järgi tõendada p 61-63 järgi asjaolu, et kindlustatud ese hävines/kahjustus just äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu ehk et mitte igasugune kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine, antud juhul soojuspumba rike näiteks tehase praagi tõttu, ei ole veel VÕS § 423 lg 1 ja tingimuste p 61-63 mõttes kindlustusjuhtum. Kohtu hinnangul ei välju sellise asjaolu, nagu äkilise, ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu kindlustud eseme kahjustumine, hävimine, kindlustusvõtja tõendamiskoormise alt ning kohtu hinnangul ei kaldu tingimuste p 101 sätestatu kõrvale üldisest tõendamiskoormisest, VÕS § 448 lg 2 sätestatust ega ole kindlustusvõtjate ebamõistlikult koormav ega vabasta seetõttu kuidagi kostjat alusetult vastutusest. Selle tõttu leiab kohus, et viidatud tingimuste p 101 sätestatu ei ole VÕS § 42 lg 1 ja 42 lg 3 p 1 järgi hageja kui tarbija suhtes ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ega ole seetõttu tühine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal kui kindlustusvõtjal oli tingimuste p 101 järgi kohustus tõendada, et soojuspump läks rikki äkilise, ootamata ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu ehk tema kohustus oli tõendada VÕS § 442 lg 1, § 423 lg 1, § 76 lg 1, 2, TsMS § 230 järgi kindlustusjuhtumi toimumist. Selleks ajaks, kui kindlustusandja tegi 01.11.21 otsuse, millega keeldus kahju hüvitamast

põhjusel, et kindlustusjuhtum on tõendamata, ei olnud hageja tõendanud, et see kokkulepitud (lepingu tingimustes) kindlustusjuhtum (soojuspump läks rikki äkilise, ootamata ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu) oli VÕS § 442 lg 1, § 423 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi toiminud. Seda, et soojuspump ei töötanud, ei olnud vaidluse all siis kui kindlustusandja oma 01.11.21 otsuse tegi, kuid see, et ta lakkas töötamast mingi ootamata, ettenägematu, äkilise kontaktse sündmuse tõttu, ei olnud tõendatud. Kui kindlustusandja hakkas uurima juhtumi põhjust (ALK Pipes OÜ arvamus, Hevenco OÜ kui maaletooja 08.10.21 e-kiri, kostja vastuse lisa 1), kuigi selle kindlustusjuhtumi tõendamise koormis oli hagejal, osutas ta kaasabi juhtumi kindlakstegemisele. Hageja arvamus, justkui kostja asjatundja (ALK Pipes OÜ) ei suutnud või ei soovinud teha kindlaks soojuspumba rikke põhjust, ei tähenda kuidagi seda, et kostja kui kindlustusandja oleks käitunud hageja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt või poleks soovinud teha põhjust kindlaks et hüvitisest maksmisest pääseda. Selline hageja väide ei ole tõendatud. Hageja poolt kohtule esitatud kindlustusandja 21.10.21 e-kirjalises vastuses on kindlustusandja pakkunud võimalust lahendada vaidlust ka kohtuväliselt. Kostja otsusest 01.11.21 nähtub, et kindlustusandja on pakkunud hagejale, hoolimata sellest, et kindlustusjuhtumi tekkimine pole tõendatud, kompromissiks 4010 €. Kirja kohaselt on see 50% Soojuskeskus OÜ poolt tehtud pakkumisest uue pumba paigaldamiseks, arvesse on võetud omavastutust 190 € ja lisaks on selgitatud, et hageja võib esitada oma vastuväiteid otsuse ümbervaatamiseks. Seega ei ole kindlustusandja kuidagi käitunud hageja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt. Alles 09.11.21 e- kirjas kindlustusandjale on hageja teatanud, mis oli pumba rikke põhjus ja et see on elektritoite ootamatu katkestus ja kirjeldanud, mis põhjusel need aset leidsid ja et see põhjustas pumba rikke, kuid neid andmeid ei olnud kostjal hageja poolt 11.10.21 esitatud kahjuavalduses ega 01.11.21 kui kostja tegi otsuse. Hageja on esitanud kohtule 20.11.21 koostatud A. K. (elektriinsener) arvamuse, millest nähtuvalt põhjustas soojuspumba rikke elektrivõrgu äkiline kontaktne sündmus, kuigi elamu vooluvõrk oli projekteeritud ja ehitatud kooskõlas normidega. Seega alles 20.11.21 dokumendist võib järeldada, et toimunud on tingimuste p 61-63 mõttes ootamatu, äkiline, kontaktne sündmus, mis põhjustas kindlustatud eseme kahjustumise ehk et aset leidis kindlustusjuhtum VÕS § 442 lg 1, § 423 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et 01.11.21 oli kostjal õigus keelduda kindlustushüvitist maksmast ehk kohustust täitmast, kuna kindlustusjuhtumi aset leidmine ei olnud selleks ajaks (01.11.21) VÕS § 442 lg 1, § 423 lg 1, 476 lg 1 tingimuste p 61-63, 101 järgi tõendatud. Kostja on esitanud kohtule oma 12.11.21 e-kirjalise vastuse hagejale, millest nähtuvalt ei nõustu kostja hagejaga selles, mis võis olla soojuspumba rikke põhjus. Kostja on esitanud kohtule hageja 25.11.2021 dateeritud kahju hüvitamise korduva nõude ning väitis, et koos sellega sai kostja ka 01.12.21 tõendid, nagu 20.11.21 koostatud A. K. (elektriinsener) arvamus soojuspumba rike põhjuse kohta. Seega on viidatud tõenditega tõendanud, et alles 25.11.21 dateeritud kirjaga sai kostja tõendid võimaliku kindlustusjuhtumi toimumise kohta tingimuste p 101, 61- 62 ja VÕS § 422 lg 1, 423 lg 1, 476 lg 1 ja mõttes. Kostja on esitanud 01.12.21 oma e-kirjalise vastuse hagejale, millest nähtuvalt on kostja kinnitanud, et kuivõrd nüüd on esitatud täiendavad tõendid, siis saab jätkata kahju käsitlemise protsessiga ning on palunud hagejalt ostuarvet. Poolte 01.12.21 kirjavahetus puudutabki ostuarve esitamise ja selgitustega seotud küsimusi. Seega ei ole kostja keeldunud kahju käsitlemast ega keeldunud seda hüvitamast pärast seda, kui hageja esitas tõendid kindlustusjuhtumi toimumise kohta. Üldiste tingimuste p 21.1 järgi on kahjukäsitlus on toimingute kogum, mille Seesam viib läbi pärast kahjujuhtumist teate saamist eesmärgiga teha kindlaks kindlustusjuhtumi toimumine, Seesami täitmiskohustus ja selle ulatus. P 21.2 järgi pärast kahjuteate saamist viib Seesam või tema poolt nimetatud isik läbi kahjukäsitluse. Seesam viib kahjukäsitluse läbi hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Seesami täitmiskohustus muutub sissenõutavaks, kui kahjukäsitluses on lõpetatud kõik toimingud, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise, Seesami täitmiskohustuse ja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks. P 21.3 järgi on Seesam on kohustatud kahjukäsitluse

lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõigi selleks vajalike andmete ja dokumentide saamist, arvestades punktides 21.3.1 – 21.3.2 nimetatud erandeid. Kostjal oli kohtu hinnangul õigus 01.12.21 küsida hagejalt tingimuste p 101, üldiste tingimuste p 21.1, 21.2 ja VÕS § 448 lg 2 järgi teavet ehk tõendeid kahju suuruse kohta, sh hagejalt soojuspumba ostuarvet. Poolte 01.12.21 kirjavahetus puudutabki, nagu kohus eelpool märkis, ostuarve esitamise ja selgitustega seotud küsimusi. 03.12.21 on kostja veelkord hageja päringule selgitanud, et on teinud seoses hinnapakkumisega täiendavaid toiminguid, sest kahju suuruse kindlakstegemine on VÕS § 489 lg 1, üldiste tingimuste p 21.1, 21.2 järgi ka kostja kohustus. VÕS § 450 lg 1 sätestab, et kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kindlustusandja üldiste tingimuste 1/2020 p 21.3 kohaselt peab kostja kahju käsitlemise lõpetama hiljemalt 1 kuu jooksul pärast kõigi andmete ja dokumentide saamist. Seega, kui kostja sai hagejalt 01.12.21 tõendid kindlustusjuhtumi toimumise kohta, oli kostjal õigus tingimuste p 21.1, 21.2 ja VÕS 450 lg 1 järgi koguda andmeid ja dokumente, et otsustada kas, milles ulatusel ja kellele kahju hüvitada. Seda selgitas kostja ka hagejale 03.12.21 e-kirjas tulenevalt kostja 03.12.21 tehtud päringust. Kindlustuslepingust (poliisilt) nähtuvalt oli soodustatud isikuks mitte hageja vaid Luminor Bank AS, kellele tuli kahju hüvitis maksta kooskõlas VÕS § 425. Teisisõnu oli hagejal kindlustusvõtjana õigus nõuda küll kahju hüvitamist, kuid mitte endale, sest selline hüvitis tuli maksta mitte talle vaid soodustatud isikule VÕS § 425, § 76 lg 1, 2 järgi. Kostja on tõendanud kohtule esitatud 16.12.21 e-kirjaga hagejale, et on nõus Hevenco OÜ hinnapakkumisega ning kooskõlas kodukindlustuse tingimise p 123-129 hüvitatakse kahju 2-s osas, kohe 70% ehk 5690 € ja ülejäänud pärast seda, kui on esitatud kindlustusandjale tšekid, arved, et kahjustud ese on taastatud. Kirja kohaselt hüvitatakse lisakulud vastavalt ajutisele lahendusele 1400 € pluss käibemaks. Samas kirjas palus kostja hagejalt ajutise lahenduse arve esitada ja lisaks teatas, et teeb hüvitise maksmise otsuse, kui on saanud soodustatud isikult nõusoleku hüvitise maksmiseks hagejale. Kostja on tõendanud kohtule esitatud e-kirjaga, et pöördus soodustatud isiku poole 16.12.21, et saada nõusolek maksta hüvitis hagejale, millele soodustatud isik vastas 21.12.21, andes vastava nõusoleku. Kõiki ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates, asub kohus järeldusele, et kostja ei ole keeldunud kahju hüvitamist pärast 01.12.21, vaid tõendid kinnitavad vastupidist ja nimelt seda, et kostja hüvitab kahju kahes osas vastavalt tingimuste p 123-129, sest hageja soovis eseme asendamist, mida saab pidada nn taastamiseks. Seda, et hageja asendas toote, ei ole vaidluse all (vt ka istungi protokoll). Nii on hüvitise maksmine kahes osas (tingimused) kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2. Neid tõendeid hinnates leiab kohus, et kostja oli juba 16.12.21 asunud järeldusele, et hüvitab kahju, millest teatas hagejale, kuid paar päeva enne ehk 14.12.21 oli hageja juba esitanud hagi kohtusse ehk olukorras, kus kostja polnud kahju hüvitamisest keeldunud. Kohus ei nõustu hagejaga ja nõustub kostjaga, et hageja nõue ei olnud kostja vastu muutnud 01.11.21 või 14.12.21 sissenõutavaks, kui hagi kohtusse esitati, sest selleks ajaks polnud veel möödunud 1 kuud üldiste tingimuste 1/ 2020 p 21.3 ning VÕS § 450 lg 1 järgi ajast, mil kõik kindlustusandaja vajalikud toimingud said lõpetatud, sh saadud soodustatud isikult nõusolek hüvitise maksmiseks hagejale. Kostja sai soodustatud isiku vastava nõusoleku 21.12.21. Seega pidid 21.12.21 olema kõik kindlustusandja toimingud ja andmed kogutud ning kohtu hinnangul pidi kostja VÕS § 450 lg 1 ja enda kodukindlustuse tingimuste p 123129 ja üldiste tingimuste p 21.3 järgi esimese osa hüvitisest maksma hiljemalt 21.01.22. Kostja on tõendanud kohtule esitatud hüvitisotsusega ja maksekorraldusega, et kostja otsustas 13.01.22 hüvitada taastamise kulud kahes osas, algselt 70% ehk 5690 € (maha on arvestatud omavastutus 190 €, maksekorraldus, 09.03.22 lisa 1) ning teise osa siis, kui on tõendatud, et esimene osa on kasutatud

taastamiseks 1 aasta jooksul. Seega ei pidanud kostja hagejale enne tasuma ülejäänud 30 % hüvitisest, vaid siis, kui ta saab vastavad maksedokumendid hagejalt. Hageja poolt kohtule esitatud Hevenco OÜ hinnapakkumise kohaselt on pumba maksumus 5800 € ja muud kulud 2600 €, millele lisandub käibemaks. See teeb kokku 10 800 €. Vaidlus polnud selles, et hageja omavastutus on 190 €. Nii on kostja 13.01.22 otsuse alusel hüvitanud 5880-190=5690 €. Hageja esitas 25.05.22 (käesolevas menetluses) maksedokumendi selle kohta, et ta on maksnud Hevenco OÜ- le 10800 € 20.12.21 ehk päev enne kui soodustatud isik andis nõusoleku hüvitise maksmiseks hagejale. Seega oli hagejal võimalik koheselt pärast kostja 13.01.22 hüvitise otsuse tegemist esitada eelviidatud maksedokument, et saada ka hüvitise teine osa kostjalt. Hageja esitas selle alles 25.05.22, mille tõttu ei olnud kostjal ka kohustust VÕS § 76 lg 1, 2, kodukindlustustingimuste p 123-129 järgi varem ülejäänud kahju osa hüvitada. Kostja esitas kohtule 31.05.22 hüvitise maksmiseotsuse nr 4 / 2021024294 / 25.05.2022, millega on kostja hüvitanud hagejale ülejäänud kahju osa 4200 €. Seega asub kohus järeldusele, et kuivõrd kostja on 13.01.22 hüvitanud hagejale 5690 € ning pärast hageja poolt 25.05.22 esitatud maksedokumendi esitamist ka ülejäänud kahju osa 4200 € 25.05.22 ehk kohe, siis on kostja kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2, § 422 lg 1, § 476, üldiste tingimuste 1/2020 p 21.3 ning kodukindlustuse tingimuste p 123-129 täinud hageja ees oma kohustuse kohaselt ehk pole rikkunud kohustust hageja ees. Selle tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist alates 14.12.21 VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi, sest kostja ei ole olnud kohustuse täitmisega viivituses. Kohus märgib, et hageja nõue on rahuldatud täies ulatuses, sest hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt omavastutuse osa hüvitamist 190 €. Nagu kohus ülalpool viitas, ei olnud hageja nõue siis kui hagi kohtusse esitati, muutunud sissenõutavaks, sj teise osa kahju hüvitamise kohutus tekkis kostjal alles siis, kui kodukindlustuse tingimuste p 123-129 järgi oli hageja esitanud vastavad maksedokumendid. Ja nagu kohus märkis, hüvitas kostja kohe ka selles osas kahju pärast tõendi saamist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja ei ole andnud põhjust üldse hagi esitamiseks, sõltumata sellest, et esmane hüvitamine toimus pärast hagi esitamist ja teine menetluse ajal. Eeltoodu alusel jääb hagi rahuldamata. IV Menetluskulud Menetluskuludeks on lõiv, esindaja kulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi. TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus, lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hagi jääb rahuldamata ja kostja pole andnud põhjust hagi esitamiseks, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi hageja kanda ja kostja kulud hageja kanda. Kostja kulude nimekirja ei esitanud ja nii jääb tema kulude suurus kindlaks määramata. Kuna hageja kulud jäävad tema enda kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka nende suurust. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 29.06.2022 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.