Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.09.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-19553
Kohtuasi
X hagi Compensa Vienna Insurance Group, ADB (Eesti filiaali kaudu) vastu kahju hüvitamiseks, viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 886,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Kostja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu (registrikood 12970620), lepinguline esindaja MK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.06.2022 otsus tühistada põhinõude 10 080 eurot rahuldamata jätmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega võtta vastu hageja loobumine hagist põhinõude osas ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-21-19533 menetlus.
3.Harju Maakohtu 29.06.2022 otsus viivisvõlgnevuse kohta tühistada osas, milles hageja kõrvalnõue jäi rahuldamata 119,67 euro ulatuses.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi viivise nõudes osaliselt ja mõista Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu välja viivisvõlgnevus 119,67 eurot X kasuks.
5.Harju Maakohtu 29.06.2022 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas.
2-21-19553
6.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maa- ja apellatsioonikohtu menetlustega seotud kulud 58% ulatuses X ja 42% ulatuses Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu kanda.
7.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja (kindlustusvõtja) palub mõista kostjalt (kindlustusandjalt) välja kindlustushüvitise 10 080 eurot ja alates hagi esitamisest viivise seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni, samuti menetluskulud koos viivisega.
2.Poolte vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping MM00829-1061/2 laiendatud koguriskikindlustuse tingimustel perioodiga 16.05.2021–15.05.2022. Kindlustuse esemeks on elamu XXX. Lepingule kohalduvad kodukindlustuse tingimused (KKT) 1/2020, mis kehtivad alates 01.07.2020.
3.Hageja tuvastas 29.09.2021 eramu soojuspumba (pump) tehnilise rikke ja esitas 11.10.2021 kostjale kahjuavalduse. Kostja tellimusel tegi OÜ ALK PIPES 20.10.2021 pumba seisukorra hindamise akti. 21.10.2021 teatas kostja, et kuna seadme rikke põhjus on ebaselge, ei ole teada, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, kuid kostja on valmis juhtumi uuesti läbi vaatama, kui põhjus on selgunud. Hageja esitas kostjale 22.10.2021 uue nõude, paludes hüvitada uue pumba soetamismaksumuse koos kuludega 10 080 eurot.
4.01.11.2021 otsusega keeldus kostja kahju hüvitamisest põhjendusega, et ekspert ei suutnud kahju tekkimise põhjust tuvastada ja tõendamiskoormus lasub kindlustusvõtjal. Tõendatud ei ole, et pump läks katki äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu ja realiseerunud ei ole ükski kokkulepitud riskidest. Hageja esitas 09.11.2021 otsusele vastuse, milles selgitas, et tuvastas ise rikke põhjuse, milleks olid arvatavalt eramu siseelektrivõrgu häired, mis olid tingitud garaažis kasutatavate Kärcher survepesuri ja keevitusaparaadi suurest stardivoolust.
5.Kostja, tegutsedes igapäevaselt samasuguste probleemidega, omab kogemusi, teavet ja professionaalseid partnereid, kes eelduslikult oleksid olnud võimelised vea
2-21-19553 tekkepõhjuse tuvastama. Kuna kostja ei ole näidanud üles initsiatiivi kahju tekkepõhjuse tuvastamiseks (kasutas vaid ühte asjatundjat, kes ei suutnud rikke põhjust tuvastada), on tema käitumine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja positsioon on vastuolus kahjukindlustuse hea tava, seaduse ja kohtupraktikaga.
6.Alternatiivselt tugineb hageja väitele, et KKT punkt 101 on tühine. Sellega on kogu tõendamiskoormus on pandud kindlustusvõtjale. Tegemist on tüüptingimusega. Hageja sõlmis kindlustuslepingu tarbijana.
7.Kostja lubas 01.12.2021 ja 03.12.2021 kirjades vaadata 01.11.2021 otsuse üle, kuid ei teinud seda. Kostja venitas protsessi. Hagi on esitatud lähtudes 01.11.2021 otsusest. 70% kahjust hüvitati kohtumenetluse keskel, ülejäänu on hüvitamata. Hagejal oli õigus kohtusse pöörduda. Nõue oli muutunud sissenõutavaks 01.11.2021. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei rikkunud kindlustushüvitise maksmise kohustust, kuna hageja nõue ei olnud hagi esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks. Kostja on kohustuse täitnud vastavalt lepingule.
9.Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus on kindlustusvõtja. Kostja luges juhtumi tõendatuks 16.12.2021. Hageja esitas maaletooja Hevenco OÜ arvamuse 08.11.2021, kes ei suutnud rikke põhjust tuvastada. Arvestades, et tegemist on nii maaletooja kui paigaldajaga, peaks just Hevenco OÜ olema kõige pädevam tuvastamaks rikke põhjuse. Selgitamaks välja, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, palus kostja pumba üle vaadata ALK PIPES OÜ-l, kes samuti ei suutnud kahjustuse tekke põhjust tuvastada, kuid kinnitas, et välise mõju tunnused puuduvad. Kuni 01.11.2021 ei olnud hageja viidanud võimalikele elektrikatkestustele, olenemata asjaolust, et nende toimumine oli talle teada juba kahjuavalduse esitamisel. Elektrikatkestusi ei tuvastanud maaletooja ega ALK
PIPES OÜ.
10.26.11.2021 esitas hageja korduva nõude, millele oli lisatud S.F.P. Group OÜ AERMEK toodete volitatud edasimüüja ning elektriinseneri AK arvamus kahju põhjuse kohta, mille kohaselt oli rikke põhjuseks elektrivõrgu äkiline kontaktne sündmus, mis on põhjustatud eramu garaažis kasutatava elektrood-keevitusseade Technology 216 HD poolt. Kostja jätkas kahju käsitlusega, analüüsis dokumente ja palus hagejal esitada pumba soetusdokumendid, hageja esitas need 01.12.2021. Seega tõendas hageja kindlustusjuhtumi toimumise kõige varasemalt 01.12.2021. Kostja selgitas hagejale 01.12.2021 ja 03.12.2021 e-kirjades, et uute tõendite valguses jätkatakse kahju käsitlusega. Kostja kontakteerus koostööpartneriga ja vastust saamata luges kostja 16.12.2021 kindlustusjuhtumi uute tõendite valguses toimunuks.
11.Täiendavalt vajas lisatoiminguid kahju suuruse väljaselgitamine, kuivõrd esmalt väitis Hevenco OÜ, et samasugust pumpa ei ole võimalik pakkuda ja hageja soovis selle asendada Soojuskeskus OÜ Panasonic pumbaga maksumusega 8755,20 eurot. Kuid 30.11.2021 esitatud korduva nõudega soovis hageja siiski Hevenco OÜ poolt pakutud uue soojuspumba AERMEK ANKI075 hüvitamist.
12.Kostja kohustus ei olnud hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 450 lõige 1). Kindlustusandjale peab jääma mõistlik aeg kindlustusjuhtumi käsitlemiseks ning enne hüvitamiskohustuse olemasolu ja ulatuse
2-21-19553 selgumist ei pea ta hüvitist välja maksma. Soodustatud isik andis nõusoleku hüvitise väljamaksmiseks hagejale 21.12.2021. Kuivõrd kostja sai kõik vajalikud andmed ning dokumendid 21.12.2021, sai kostja kohustus muutuda sissenõutavaks kõige varem 22.01.2022. Kostja on vastavalt 16.12.2021 e-kirjale ning kooskõlas lepingu tingimustega koostanud 13.01.2022 maksmisotsuse ja hüvitanud 70% pumba maksumusest. Seega on kostja vastavalt VÕS § 82 lõikele 1 täitnud kohustuse selleks ettenähtud tähtajal. Hagi esitati kohtusse 14.12.2021, seega peale seda, kui kostja oli selgesõnaliselt öelnud, et uute tõendite valguses jätkab ta kahju käsitlusega.
13.KKT punkt 101 ei ole tühine tüüptingimus. Selle sõnastus on selge, see ei kahjusta hagejat, selline tõendamiskoormis vastab üldisele tõendamiskoormise jaotusele, hageja suutis ka juhtumi tõendada.
14.Hageja ei ole arvesse võtnud omavastutust 190 eurot. Seega ei saa nõue olla rohkem kui 9890 eurot. Vastavalt KKT-le hüvitab kindlustusandja mõistlikud ja põhjendatud kulud kahes osas (punktid 127–129). Kuivõrd hageja tõendas 25.05.2022, et on hüvitise esimese osa kasutanud kahjustunud eseme taastamiseks, hüvitas kostja ülejäänud 30% 25.05.2022 maksmisotsusega. Seega on kostja kohustuse täitnud tähtaegselt. Hagi esitamine ei olnud vajalik ja põhjendatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning kostja kulude suuruse kindlaks määramata kulude puudumise tõttu.
17.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: nende vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping MM00829-1061/2 laiendatud koguriskikindlustuse tingimustel perioodiks 06.05.2021–15.05.2022; kindlustuse esemeks on elamu XXX; lepingu järgi on soodustatud isikuks Luminor Bank AS; hageja omavastutus on 190 eurot; lepingule kohalduvad kodukindlustuse tingimused, varakindlustuse tingimused 1/2020, mis kehtivad alates 01.07.2020 ning üldised lepingutingimused 1/2020; need on kostja eelnevalt välja töötanud kasutamiseks kindlustuslepingustes ja neid ei ole hagejaga läbi räägitud; hageja tuvastas 29.09.2021 eramu soojuspumba tehnilise rikke ja esitas 11.10.2021 kostjale kahjuavalduse; kostja tellimusel tegi OÜ ALK PIPES 20.10.2021 eramu soojuspumba seisukorra hindamise, millega ei leidnud tuvastamist, mis põhjusel pump ei tööta; aktis on märgitud, et pumbal on olnud häired 064, kompressori mähised korras, aga on võimalus, et kinni kiilunud ning seade ei lähe mingil põhjusel käima nagu oleks seadme automaatika katki, ettepanek on seade välja vahetada; hageja esitas kostjale 22.10.2021 nõude, milles palus hüvitada uue pumba soetamise maksumuse 8755,20 eurot; kostja edastas hagejale 01.11.2021 otsuse, millega märkis, et tõendamata on asjaolu, et soojuspump oleks katki läinud mõne äkilise, ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu ja ei ole realiseerunud risk tingimuste punkti 63 järgi ehk tõendamata on kindlustusjuhtumi toimumine ja seega ei ole kindlustusandjal hüvitamise kohustust; hageja vahetas soojuspumba välja ehk taastas endise olukorra ning pumba ja tehtavate tööde maksumuseks on kokku 10 800 eurot; poolte vahel oli sõlmitud VÕS § 8 lõike 1, § 422 lõike 1 ja § 476 lõike 1 kohane kahjukindlustuse leping.
2-21-19553
18.Kuna kostja on eelnevalt välja töötanud ja kasutab lepingulises suhtes hagejaga kodukindlustuse, varakindlustuse tingimusi (KKT) 1/2020 ja üldisi lepingutingimusi (ÜT) 1/2020, on nende puhul tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 lõike 1 järgi. KKT punkt 101 sätestab, et kindlustusvõtjal on kindlustushüvitise saamiseks kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimumist, kahju tekkimist, kahju tekkimise põhjust ning kahju suurust. Kohus peab tüüptingimuse kehtivust kontrollima, sõltumata sellest, kas hageja tugines sellele kui alternatiivsele väitele. Käesoleval juhul ei ole küsimust selles, kas kahju suurust on hagejal raske tõendada, vaid kas hagejal on ebamõistlikult raske tõendada juhtumit kui sellist.
19.Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-171-13 leidnud, et kindlustusandja võib VÕS § 448 lõike 2 järgi pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et säte ei reguleeri asjaolude tõendamise koormuse jagamist (ka otsus nr 3-2-1-17-06, punkt 11). Üldise tõendamiskoormuse reegli kohaselt (TsMS § 230 lõige 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Seega peaks üldreegli järgi hageja tõendama kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi toimumise. Hea usu põhimõttest tulenevalt võib asjaolude tõendamise koormuse teise poole kahjuks siiski ümber pöörata.
20.KKT punktide 61 ja 64–66 järgi peab tekkima juhtum, mille puhul tekib kostjal hüvitise maksmise kohustus VÕS § 422, § 423 lõike 1 ja § 476 lõike 1 järgi. Kooskõlas VÕS § 423 lõikega 1 on kindlustusjuhtum eelnevalt kokku lepitud sündmus ja mis tingimuste punktide 61–63 järgi on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu. Seega tuleb kindlustusvõtjal tingimuste punkti 101 kohaselt tõendada punktide 61–63 järgi asjaolu, et kindlustatud ese hävines / kahjustus just äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu ehk et mitte igasugune kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine, antud juhul soojuspumba rike näiteks tehase praagi tõttu, ei ole veel kindlustusjuhtum. Kohtu hinnangul ei välju sellise asjaolu, nagu äkilise, ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu kindlustatud eseme kahjustumine, hävimine, kindlustusvõtja tõendamiskoormise alt ning KKT punktis 101 sätestatu ei kaldu kõrvale üldisest tõendamiskoormisest, VÕS § 448 lõikes 2 sätestatust ega ole kindlustusvõtjale ebamõistlikult koormav ega vabasta seetõttu kostjat alusetult vastutusest. Selle tõttu leiab kohus, et KKT punktis 101 sätestatu ei ole VÕS § 42 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 järgi hageja kui tarbija suhtes ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ega ole seetõttu tühine.
21.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal kui kindlustusvõtjal oli kohustus tõendada, et soojuspump läks rikki äkilise, ootamata ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu. Selleks ajaks, kui kindlustusandja tegi 01.11.2021 otsuse, millega keeldus kahju hüvitamast põhjusel, et kindlustusjuhtum on tõendamata, ei olnud hageja tõendanud, et kokkulepitud kindlustusjuhtum oli toimunud. See, et pump ei töötanud, ei olnud vaidluse all. Kui kindlustusandja hakkas uurima juhtumi põhjust (ALK Pipes OÜ arvamus, Hevenco OÜ kui maaletooja 08.10.21 e-kiri), kuigi tõendamiskoormis oli hagejal, osutas ta kaasabi juhtumi kindlakstegemisele. Hageja arvamus, justkui kostja asjatundja (ALK Pipes OÜ) ei suutnud või ei soovinud teha kindlaks rikke põhjust, ei tähenda, et kindlustusandja oleks käitunud hageja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt
2-21-19553 või ei oleks soovinud teha põhjust kindlaks. 21.10.2021 e-kirjas pakkus kindlustusandja võimalust lahendada vaidlus kohtuväliselt. 01.11.2021 otsuses pakkus kindlustusandja, hoolimata sellest, et kindlustusjuhtumi tekkimine ei ole tõendatud, kompromissi ja selgitas, et hageja võib esitada vastuväiteid otsuse ümbervaatamiseks. Kindlustusandja ei käitunud hageja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt.
22.Alles 09.11.2021 e-kirjas hageja teatas, mis oli rikke põhjuseks (elektritoite ootamatu katkestus) ja kirjeldas, mis põhjusel see aset leidis. Hageja esitas kostjale arvamuse, millest nähtuvalt põhjustas rikke elektrivõrgu äkiline kontaktne sündmus, kuigi elamu vooluvõrk oli projekteeritud ja ehitatud kooskõlas normidega. Seega alles 20.11.2021 dokumendist võib järeldada, et toimunud oli KKT mõttes ootamatu, äkiline, kontaktne sündmus, mis põhjustas kindlustatud eseme kahjustumise ehk et aset oli leidnud kindlustusjuhtum. Eeltoodu alusel leiab kohus, et 01.11.2021 oli kostjal õigus keelduda kindlustushüvitist maksmast. Kostja sai alles koos hageja 25.11.2021 dateeritud nõudega 01.12.2021 elektriinseneri arvamuse. Seega on tõendanud, millal sai kostja tõendi rikke põhjuse kohta. 01.12.2021 kostja kinnitas, et kuivõrd nüüd on esitatud täiendavad tõendid, saab ta jätkata kahju käsitlemisega ning palus hagejalt pumba ostuarvet. Poolte 01.12.2021 kirjavahetus puudutab ostuarve esitamise ja selgitustega seotud küsimusi. Seega ei ole kostja keeldunud kahju käsitlemast ega hüvitamast pärast seda, kui hageja esitas tõendid kindlustusjuhtumi toimumise kohta.
23.ÜT punkti 21.1 järgi on kahjukäsitlus toimingute kogum, mille kindlustusandja viib läbi pärast kahjujuhtumist teate saamist eesmärgiga teha kindlaks kindlustusjuhtumi toimumine, täitmiskohustus ja selle ulatus. Punkti 21.2 järgi pärast kahjuteate saamist viib kindlustusandja või tema poolt nimetatud isik läbi kahjukäsitluse hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Täitmiskohustus muutub sissenõutavaks, kui on lõpetatud kõik toimingud, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise, täitmiskohustuse ja täitmise ulatuse kindlaks määramiseks. Punkti 21.3 järgi on kindlustusandja kohustatud kahjukäsitluse lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõigi selleks vajalike andmete ja dokumentide saamist, arvestades punktides 21.3.1 – 21.3.2 nimetatud erandeid.
24.Kostjal oli õigus 01.12.2021 küsida hagejalt teavet, tõendeid kahju suuruse kohta, sh soojuspumba ostuarvet. 03.12.2021 on kostja veelkord hagejale selgitanud, et tegi seoses hinnapakkumisega täiendavaid toiminguid, sest kahju suuruse kindlakstegemine on ka kostja kohustus.
25.VÕS § 450 lõige 1 sätestab, et kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. ÜT punkti 21.3 kohaselt peab kostja kahju käsitlemise lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõigi andmete ja dokumentide saamist. Seega kui kostja sai hagejalt 01.12.2021 tõendid kindlustusjuhtumi toimumise kohta, oli tal õigus koguda andmeid ja dokumente, et otsustada kas, millises ulatusel ja kellele kahju hüvitada. Seda selgitas kostja hagejale 03.12.2021 e-kirjas. Kindlustuslepingust (poliisilt) nähtuvalt oli soodustatud isikuks Luminor Bank AS, kellele tuli kahjuhüvitis maksta kooskõlas VÕS §-ga 425. Hagejal kindlustusvõtjana oli õigus küll kahju hüvitamist nõuda, kuid mitte endale, vaid soodustatud isikule.
2-21-19553
26.Kostja on tõendanud 16.12.2021 e-kirjaga, et oli nõus Hevenco OÜ hinnapakkumisega ning teatas, et kahju hüvitatakse kahes osas (kohe 70%, ülejäänud pärast seda, kui on esitatud kindlustusandjale tšekid, arved, et kahjustud ese on taastatud). Kirja kohaselt hüvitatakse lisakulud vastavalt ajutisele lahendusele 1400 eurot + käibemaks. Samas kirjas palus kostja hagejal esitada ajutise lahenduse arve ja teatas, et teeb hüvitise maksmise otsuse, kui on saanud soodustatud isikult nõusoleku hüvitise maksmiseks hagejale. Kostja pöördus soodustatud isiku poole 16.12.2021, soodustatud isik vastas 21.12.2021, andes nõusoleku.
27.Ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates, asub kohus järeldusele, et kostja ei keeldunud kahju hüvitamist pärast 01.12.2021, vaid tõendid kinnitavad, et kostja lubas hüvitada kahju kahes osas vastavalt KKT punktidele 123–129, sest hageja soovis eseme asendamist, mida saab pidada taastamiseks. See, et hageja asendas toote, ei ole vaidluse all. Nii on hüvitise maksmine kahes osas kooskõlas VÕS § 76 lõigetega 1 ja 2. Kostja oli juba 16.12.2021 asunud järeldusele, et hüvitab kahju, millest teatas hagejale, kuid paar päeva enne ehk 14.12.2021 oli hageja juba esitanud hagi kohtusse. Seega olukorras, kus kostja ei olnud kahju hüvitamisest keeldunud.
28.Kohus ei nõustu hagejaga, et tema nõue oli muutunud sissenõutavaks 01.11.2021 või 14.12.2021, sest selleks ajaks ei olnud veel möödunud üks kuu ÜT punkti 21.3 ja VÕS § 450 lõike 1 järgi ajast, mil kõik kindlustusandja vajalikud toimingud said lõpetatud, sh oli saadud soodustatud isikult nõusolek hüvitise maksmiseks hagejale. Kostja sai soodustatud isiku vastava nõusoleku 21.12.21. Seega pidid 21.12.2021 olema kõik kindlustusandja toimingud tehtud ja andmed kogutud ning kohtu hinnangul pidi kostja esimese osa hüvitisest maksma hiljemalt 21.01.2022. Kostja on tõendanud, et otsustas hüvitamise 13.01.2022 ja tõendatud on 5880-190=5690 euro hüvitamine. Hageja esitas kohtumenetluses maksedokumendi selle kohta, et on maksnud Hevenco OÜ-le 10 800 eurot 20.12.2021 ehk päev enne, kui soodustatud isik andis nõusoleku hüvitise maksmiseks hagejale. Seega oli hagejal võimalik koheselt pärast kostja 13.01.2022 otsust esitada maksedokument, et saada ka hüvitise teine osa. Hageja esitas selle alles 25.05.2022, mille tõttu ei olnud kostjal ka kohustust VÕS § 76 lõigete 1 ja 2 ning KKT punktide 123–129 järgi varem ülejäänud kahju osa hüvitada. Kostja hüvitas teise osa kahjust hagejale 25.05.2022. Seetõttu ei saa hageja nõuda ka viivist, kuna kostja ei olnud kohustuse täitmisega viivituses.
29.Kohus märgib, et hageja nõue on rahuldatud täies ulatuses, sest hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt omavastutuse osa 190 euro hüvitamist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja ei andnud põhjust hagi esitamiseks.
30.Kuna hagi jääb rahuldamata ja kostja ei andnud põhjust hagi esitamiseks, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 järgi hageja kanda ja kostja kulud hageja kanda. Kostja kulude nimekirja ei esitanud ja tema kulude suurust kohus kindlaks määrama. Kuna hageja kulud jäävad tema enda kanda, siis ka nende suurust kohus kindlaks ei määra. Apellatsioonkaebus
31.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2-21-19553
32.Maakohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust, mis tõi kaasa väära lahendi. Maakohus jättis arvestamata ja analüüsimata olulised väited ja tõendid.
33.01.11.2021 otsusega keeldus kostja kahju hüvitamisest, leides, et kindlustusjuhtumit ei olnud ja viitas VÕS § 475 lõikele 3. Vastusest hagile saab järeldada, et kostja muutis seisukohti ja võttis hagi rahuldamise aluseks olevad asjaolud omaks. Seega esinesid hagejal eeldused hagiga kohtusse pöördumiseks ja hageja nõue oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud.
34.Kostja ei selgitanud 01.12.2021 ja 03.12.2021 kirjades, et vaatab 01.11.2021 otsuse uuesti läbi ning näeb alust selle muutmiseks. Kostja vastas lakooniliselt, et on kirja kätte saanud. Samuti väitis, et on teinud täiendavaid toiminguid, selgitamata milliseid ja milleks ning lubab hagejale vastata uue nädala alguses. Lubatud ajal hageja vastust ei saanud. Seega ei olnud hagejal keelduva otsuse põhjal võimalik järeldada, et kostja teeb veel mingisuguseid toiminguid, mis võivad viia uue otsuseni.
35.VÕS § 450 lõige 1 räägib olukorrast, kus kõik kahju hüvitamiseks vajalikud toimingud on tehtud ning kahju hüvitatakse. Hagejal ei olnud pärast keelduva otsuse tegemist alust eeldada, et kostja hakkab tegema täiendavaid toiminguid ning võib keelduvat otsust muuta.
36.Isegi kui hageja nõue ei olnud hagi esitamise ajal sissenõutav, muutus see kohtu enda põhjenduste kohaselt sissenõutavaks menetluse ajal, mis tähendab, et hagi tulnuks rahuldada. Samuti esineb olukorras, kus kindlustusandja on keeldunud hüvitise maksmisest, eeldus kohtusse pöördumiseks. See, kas hageja nõue on sissenõutav või muutus sissenõutavaks menetluse ajal, ei oma hagi rahuldamise seisukohast tähendust. Seega oleks kohus pidanud hagi rahuldama, kuna selle rahuldamise eeldused olid igal juhul otsuse tegemise ajaks täidetud ning poolte vahel puudus selles osas vaidlus. Veelgi enam – kostja täitis alles pärast hagi esitamist hageja nõude.
37.Tegelikuks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas hageja pöördus ennatlikult kohtusse, sest kostja oli pärast keelduva otsuse tegemist ja hageja poolt hagi esitamist üllatuslikult meelt muutnud. Kostja otsustas kaks päeva pärast hagi esitamist, et hüvitis tuleb välja maksta. Kohtuistungil arutati asja just sellest aspektist, kas hageja kiirustas hagi esitamisega ning kelle kanda peaks sellises situatsioonis jääma menetluskulud.
38.Hageja täitis oma tõendamiskoormuse vajalikus ulatuses, kuid kostja ei suutnud vaatamata enda kasutuses olevatele spetsialistidele tuvastada soojuspumba rikke põhjust, st täita omapoolset tõendamiskoormust ja võttis kiirustades vastu keelduva otsuse. Kostja tellimusel oli OÜ ALK PIPES teinud 20.10.2021 rikkis pumba seisukorra hindamise ja märgitud, et pumbal on olnud häired 064, kompressori mähised on korras, on võimalus, et kinni kiilunud, seade mingil põhjusel käima ei lähe nagu oleks automaatika katki, tuleks seade välja vahetada nagu pakkus ka maaletooja. Kostja vastas 21.10.2021 e-kirjaga, et kuna seadme rikkepõhjus on hetkel ebaselge, ei saa ta hinnata täitmiskohustust, kuna ei tea, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, on valmis juhtumi uuesti läbi vaatama, kui on selgunud rikke põhjus. Hageja esitas 22.10.2021 vastuväite ja märkis, et kostja on jätnud alusetult kahjujuhtumi menetlemata ega ole teinud otsust, millele hageja saaks esitada mitte nõustumisel vastuväiteid või hagiga kohtusse pöörduda. Veel märkis hageja, et kuivõrd kahju tekkimine kui selline on tõendatud ja
2-21-19553 tuvastatud ei ole kahju hüvitamist välistavaid asjaolud, kuulub kahju igal juhul hüvitamisele. Seejärel saatis kostja 01.11.2021 otsuse, mida põhjendas sellega, et tema ekspert ei suutnud kahju põhjust tuvastada ning et vastavalt ÜT punktile 101 lasub tõendamiskoormus kindlustusvõtjal.
39.Eeltoodust tuleneb, et kostja tegi tavainimesena omalt poolt kõik, et rikke põhjust välja selgitada, kuid kostja, kelle käsutuses on eriteadmisi omavad eksperdid, ei suutnud rikke põhjust tuvastada. Isegi juhul kui kahjujuhtumi tekkimise põhjuste väljaselgitamine ei oleks kindlustusandja ülesanne, pöördus antud juhul tõendamiskoormus hea usu põhimõttest tulenevalt ümber. Asjaolu, et hagejal õnnestus hiljem endal leida spetsialist, kes pakkus välja võimaliku rikke põhjuse, ei oma tähendust, sest kostja tegi enne hüvitise maksmisest keelduva otsuse ja hageja otsustas talve lähenedes võimalikult kiiresti elamu kütteprobleemi hagi esitamisega lahendada. Pärast keelduva otsuse saamist ei olnud hagejal põhjust eeldada, et kostja jätkab menetlust ja võib otsuse ümber vaadata. Sellest tulenevalt ei ole õige maakohtu järeldus, et kostja ei andnud põhjust kohtusse pöördumiseks.
40.Alates 01.11.2021 ei olnud kahjukäsitlusmenetlus pooleli, vaid lõppenud. Ka ei teatanud kostja hagejale selgelt, et pärast hageja enda initsiatiivil täiendavate tõendite kogumist ja esitamist asub kostja keelduvat otsust ümber vaatama ja uuesti asja menetlema. 12.11.2021 kirjutas kostja hagejale, et jääb seisukoha juurde ja et hageja versioon ei ole usutav ja on tagantjärgi esitatud. Maakohus tõi kostja 03.12.2021 kirja sisu valesti välja. Kostja kirjas on toodud: „Oleme Teie kirja kätte saanud. Seoses esitatud uue hinnapakkumisega oleme teinud täiendavaid toiminguid, millele vastust ootame ning vastame uue nädala alguses.“ Uue nädala alguses kostja ei vastanud. Kuna kindlustusandja seisukoht oli, et hageja üritab kindlustuspettust ja lubadust vastata ei täidetud, otsustaski hageja esitada hagiavalduse. On oluline, et kostja venitas seni kahjumenetlust, kuni oli saabunud külm 2021. a detsembrikuu. Hageja, kes elas puhuritega köetavas majas perega, vajas kiirest lahendust kütteprobleemile. 2021. a detsembris oli turul erakordselt kõrge elektrihind ning soojapuhuritega kütmine on ülimalt kulukas.
41.Maakohtu käsitlus soodustatud isikust jääb käesoleva vaidluse kontekstis arusaamatuks, sest vaidlus puudub, et hagejal oli iseenesest õigus nõuda kahju hüvitamist. . Vastustaja seisukoht
42.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja 07.07.2023 menetlusdokumendis esitatud taotlus hagist põhinõude (kindlustushüvitise, sh omavastutuse summa) osas loobumiseks põhjusel, et kostja on nõude peale hagi esitamist rahuldanud, tuleb vastu võtta ning selles osas kuulub tsiviilasja menetlus lõpetamisele. Seoses hagist loobumisega tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 29.06.2022 otsuse osas, milles maakohus jättis hageja põhinõude rahuldamata.
2-21-19553
44.TsMS § 429 lõike 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 431 lõikest 2 ja § 645 lõikest 1 tulenevalt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse osas, milles maakohus lahendas hagi põhinõude osas ja lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse.
45.Hageja 07.07.2023 menetlusdokumendi alusel jätkub tsiviilasja menetlus viivise nõude ja menetluskulude jaotamise / kindlaksmääramise osas. Viidatud dokumendis täpsustas hageja seadusjärgse viivise arvestust, nõudes kostjalt kokku 186,87 eurot järgmise arvestuse alusel: põhivõlgnevusest 9890 eurot tasumata hagi esitamisest 14.12.2021 – 13.01.2022, viivis 67,20 eurot; põhivõlgnevusest tasumata 4200 eurot 14.01.2022 – 23.05.2022, viivis 119,67 eurot.
46.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus viivisenõuet lahendades osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas osaliselt ebaõigesti materiaalõiguse norme, mistõttu tuleb vaidlustatud otsus viivisnõude rahuldamata jätmise osas tühistada osas, milles kõrvalnõue jäi rahuldamata 119,67 euro ulatuses ja jaotas menetluskulud. Kolleegium teeb selles osas ise uue otsuse ja rahuldab hageja kõrvalnõude 119,67 euro ulatuses (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Samuti teeb ringkonnakohus uue otsustuse menetluskulude jaotuse kohta.
47.Poolte vahel puudub vaidlus põhinõude (kindlustushüvitise) kokku 9890 eurot kostja poolt hagejale kahes osas väljamaksmise kuupäevade ja summade üle. Samuti puudub vaidlus, et pooltevahelist õigussuhet reguleeris kodukindlustusleping nr MM008291061/2 (kehtis 16.05.2021 – 15.05.2022), millele kohaldusid Seesami üldised lepingutingimused 1/2020 (ÜT) ja Seesami kodukindlustuse tingimused 1/2020 (KKT). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-178-12 (punktis 25) selgitanud, et VÕS §-st 451 tuleneb kindlustushüvitise maksmisega viivitamisel tagada vähemalt seadusjärgse viivise maksmine. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte lõike 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, mh kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega tuleb praeguses vaidluses tuvastada, millal muutus hageja kindlustushüvitise nõue kostja vastu sissenõutavaks, sh kas hüvitamine kahes osas oli kooskõlas kindlustuslepingu tingimustega.
48.Maakohus asus kokkuvõtvalt seisukohale, et kindlustusandja tegevus oli kooskõlas ÜT punktidega 21.1 – 21.3 ja KKT punktidega 123 – 129; hagi esitamise seisuga 14.12.2021 ei olnud hageja nõue veel muutunud sissenõutavaks; kostja pidi esimese osa hüvitisest maksma hiljemalt 21.01.2022 ja teise osa, kui on saanud hagejalt vastavad maksedokumendid, hageja esitas need 25.05.2022; kostja ei olnud maksekohustuse täitmisega viivituses.
2-21-19553
49.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osaliselt. VÕS § 450 lõike 1 kohaselt muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Sama sätte lõikest 2 tulenevalt muutub kohustus igal juhul sissenõutavaks, kui kindlustusvõtja nõuab kahe kuu möödumisel kindlustusjuhtumist teatamisest kindlustusandjalt selgitust, mis põhjusel täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel lõpetatud ei ole, ja kindlustusandja sellele järelepärimisele ühe kuu jooksul ei vasta. VÕS § 82 lõike 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Pooltevahelise lepingu ÜT punkti 21.2 teise lause kohaselt muutub kindlustusandja täitmiskohustus sissenõutavaks, kui kahjukäsitluses on lõpetatud kõik toimingud, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise, täitmiskohustuse ja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks. ÜT punkti 21.3 kohaselt on kindlustusandja kohustatud kahjukäsitluse lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõigi selleks vajalike andmete ja dokumentide saamist, arvestades samas sätestatud erandeid (millised praeguses vaidluses tähtsust ei oma). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-133-12 selgitanud, et kindlustushüvitis muutub sissenõutavaks VÕS § 450 lõikes 1 ja § 82 lõikes 3 sätestatud tingimuste korral – oluline on kindlustusjuhtumi käsitlemiseks vajaliku mõistliku aja möödumine. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-171-13 (punktis 13) asunud seisukohale, et ka siis, kui lepingu üldtingimuste järgi on kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus kindlustusvõtjal, tuleb arvestada VÕS § 448 lõikest 2 tulenevat põhimõtet, et kindlustusandja võib nõuda kindlustusvõtjalt tõendeid mh juhtumi toimumise kohta niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist, vastasel juhul koormataks juhtumi toimumise tõendamisel kindlustusvõtjat ülemäära.
50.Praeguses asjas teatas hageja kindlustusvõtjana kostjale kui kindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumisest 11.10.2021 avaldusega (tl 17), andes teada, et kahjustada on saanud eramu soojuspump, mis ei tööta; parandamine tulemusi ei ole andnud. Kahjukäsitluse käigus tellis kostja arvamused kahelt asjatundjalt, kes aga ei osanud kahjustumise tekkepõhjust öelda (tl 18, 45, 46). 21.10.2021 teatas kostja kahjujuhtumit puudutavate dokumentide läbivaatamisest ja sellest, et kaks defekteerijat ei ole vea tekkepõhjust tuvastanud, seega ei ole teada, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga (eseme kahjustumisega äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu) ja kindlustusandja ei saa hinnata täitmiskohustust (tl 19). Samas teatati nii hagi esitamise õigusest VÕS § 475 lõike 3 alusel kui vastuväidete, mille alusel soovitakse otsuse ülevaatamist, esitamise võimalusest. 22.10.2021 nõudis hageja hüvitise väljamaksmise otsuse tegemist, esitades mh hinnapakkumise seadme vahetamiseks ja leides, et rikke põhjus sisulist tähtsust ei oma, kuna kindlustusandja ei tõendanud, et rike oli tingitud kindlustusvõtja raskest hooletusest või tahtlusest (tl 20– 22). 01.11.2021 tegi kostja (korduva) otsuse hüvitise maksmisest keeldumise kohta koos kompromissettepanekuga (tl 23–25), põhjendades keeldumist sellega, et tõendatud ei ole kindlustusjuhtumi toimumine ja tuues esile, et vastavate asjaolude tõendamise kohustus lasub lepingu järgi kindlustusvõtjal. 09.11.2021 teatas hageja, et on tuvastanud, et tehnilise rikke põhjuseks oli elektritoite ootamatu katkestus võrgu ülepinge tõttu 25. ja 26.09.2021 ning palus teavet, kas kindlustusandja menetleb kahjujuhtumit uue info alusel edasi (tl 26–27). 12.11.2021 teatas kostja, et jääb seniste seisukohtade juurde ning tõi mh esile, et varasemalt ei esitanud kindlustusvõtja väidet ega tõendit toimunud voolukatkestuste kohta ning sellest ei olnud teadlikud ka
2-21-19553 defekteerijad (tl 49). 25.11.2021 esitas hageja järgmise nõude hüvitise väljamaksmiseks koos asjatundja 20.11.2021 arvamusega (tl 51–53). 01.12.2021 teatas kostja, et kuna enne ei olnud juhtumi toimumine tõendatud ja esitatud on täiendavad tõendid kahju põhjuse kohta, siis kahjukäsitluse protsessiga jätkamiseks palutakse esitada kahjustatud pumba ostuarve (tl 54). Vastava arve esitas hageja 03.12.2021, mille peale kostja samal päeval teatas, et on seoses uue hinnapakkumisega teinud täiendavaid toiminguid, millele ootavad vastust ja vastavad hagejale uue nädala alguses (tl 56). 16.12.2021 teatas kostja, et aktsepteerib hinnapakkumist ja hüvitab kahju vastavalt lepingule kahes osas ning maksmisotsuse väljastab kohe, kui on saanud soodustatud isikult nõusoleku hüvitise maksmiseks hagejale (tl 67). Vastava päringu soodustatud isikule tegi kostja 16.12.2021 ja sai nõustuva vastuse 21.12.2021 (tl 70, 71). Otsus esimese osa väljamaksmisest tehti 13.01.2022 (tl 72).
51.Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnevalt tuvastatud eluliste asjaoludega on tõendatud, et kostja menetles konkreetset kahjujuhtumit selleks vajaliku mõistliku aja jooksul. Asjaoludest nähtub, et konkreetse juhtumi puhul oli kindlustusjuhtumi toimumise tõendamine keeruline mõlemale lepingupoolele, kuna isegi mitu vastava ala asjatundjat ei suutnud rikke põhjust tuvastada. Seejuures teatas üks neist (Hevenco OÜ), et selline olukord on nende jaoks esmakordne, kus nad on sisuliselt võimetud kliendi muret mõistlikult lahendama. 20.11.2021 asjatundja kirjast nähtuvalt suutis põhjuse (elektrivõrgu häired) tuvastada vastava tootja soojuspumpade maaletooja alles 12.11.2021 (tl 28–29). Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga 22.10.2021 pöördumises, mille kohaselt kahju hüvitamise otsuse tegemiseks ei olnudki vajalik rikke tekke põhjuse tuvastamine. Puudub vaidlus, et kokkulepitud kindlustusriskiks oli mitte ainult eseme kahjustumine, vaid kahjustumine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu vastavalt KKT punktile 33. Kostja 01.12.2021 e-kirjast nähtub selgelt, et kindlustusandja oli otsustanud menetleda konkreetset juhtumit uue teabe (voolukatkestused elamus septembris 2021, 20.11.2021 asjatundja arvamus) alusel edasi ning detsembrikuus tehtud toimingud olid vajalikud hüvitise suuruse ja hageja nõudeõiguse (VÕS § 425 alusel) välja selgitamiseks. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks enne 09.11.2021 teatanud kostjale ja / või viimase poolt eset ülevaadanud asjatundjatele voolukatkestustest. Puuduvad asjaolud, mille alusel saaks asuda seisukohale, et see asjaolu sai või pidi saama kostjale ja / või tema asjatundjatele teada muust allikast kui hagejalt endalt. Kuna just nimetatud eluline asjaolu osutus rikke põhjuseks, ei ole põhjendatud hageja hinnang, et kostja viivitas juhtumi lahendamisega. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et hagi esitamise ajaks ei olnud kostja maksekohustus veel muutunud sissenõutavaks ja kostja tegi hüvitamise otsused vastavalt poolte vahel kokkulepitud lepingutingimustele ega viivitanud lepingu täitmisega 13.01.2022 otsust tehes ja esimest hüvitise osa välja makstes.
52.Küll aga on ringkonnakohus seisukohal, et hüvitise teise osa osas muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 13.01.2022, st alates ajast, kui oli selge, et kindlustusvõtja ei maksa välja kogu hüvitist korraga. Maakohus nõustus kostjaga, leides, et õigus maksta hüvitist kahes osas tulenes KKT punktidest 127 ja 128. Viidatud lepingutingimuste kohaselt maksab kindlustusandja hüvitise esimese osa 70% ulatuses kahjustatud kindlustatud eseme taastamise maksumusest, arvestades võimalikke kindlustushüvitise vähendusi ja omavastutust ning ülejäänud osa juhul, kui kindlustusvõtja tõendab, et on hüvitise esimese osa kasutanud eseme taastamiseks ühe aasta jooksul, arvates selle saamisest. Kolleegium on seisukohal, et maakohus jättis tähelepanuta, et nimetatud lepingutingimused on tüüptingimused VÕS § 35 mõttes ning nende puhul tuleb kohtul
2-21-19553 omal algatusel välja selgitada tõlgendamise kaudu (VÕS § 39), kas need said kindlustuslepingu osaks (VÕS § 37) ja kas need on seaduslikud (VÕS § 42) (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-112-14, punkt 14 ja selles viidatud varasemad lahendid).
53.Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud lepingupunktid on tüüptingimused ja said lepingute osaks, kuid on tühised, kuna kahjustavad ebamõistlikult tarbijast kindlustusvõtjat vastuolu tõttu kahju hüvitamise põhimõtetega, VÕS § 476 lõikega 1 ja §-ga 132. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-113-08 (punktis 15) seisukohale , et kahju hüvitamise põhimõtetest (nt VÕS §-st 127) ega VÕS §-st 132 ei tulene, et kahjustatud isik peab kindlustushüvitise saamiseks kindlustusobjekti taastama; kindlustusjuhtumi tõttu kindlustusvõtjale tekkinud kahju tuleb hüvitada (VÕS § 476 lõige 1); üldjuhul ei saa kahjuhüvitise suurus sõltuda sellest, kuidas kindlustusvõtja hüvitist kasutab ning tingimuses, millega seotakse kindlustushüvitise väljamaksmine kindlustatud asja taastamisega, peavad pooled selgelt kokku leppima. Kostja vastupidiste seisukohtadega kolleegium ei nõustu, kuna puuduvad mõistlikud põhjused, mis õigustaksid kahes osas hüvitise väljamaksmist, ja seda sõltumata sellest, et ehitise kindlustamisele on kehtestatud erisätted. Kuna KKT punktid 127 ja 128 on kindlustusandja poolt eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ja kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid neid tingimusi eraldi läbi rääkinud, siis ei saa olla vaidlust, et tegemist on tüüptingimustega. Kostja ei toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et tegemist ei olnud eelnevalt kindlustusandja poolt välja töötatud lepingutingimustega tüüplepingutes kasutamiseks või et neid oleks eraldi läbi räägitud (VÕS § 35 lõige 1). Samas ei ole hageja toonud esile, et ta ei oleks lepingute sõlmimise ajal saanud kindlustusandja üldtingimuste sisust teada või et need oleksid olnud sisult, väljendusviisilt või esituslaadilt niivõrd ebatavalised või arusaamatud, et ta ei võinud nende olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või neid olulise pingutuseta mõista. Seega said konkreetsed punktid lepingute osaks (VÕS § 37 lõiked 1, 3).
54.Eeltoodust tulenevalt oli põhjendatud hagi esitamine ka nn teise osa 4200 euro nõudmiseks ning seda asjaolu tuleb arvestada nii menetluskulude jaotamisel kui selle alusel on põhjendatud hageja viivisenõue perioodi 14.01.2022 – 23.05.2022 eest summas 119,67 eurot (arvestus vt www.viivisekalkulaator.ee).
55.Otsuse käsitamata poolte väited ja tõendid asja õigeks lahendamiseks tähtsust ei oma, mistõttu kolleegium neile ei vasta ega hinda neid. Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine
56.Menetluskulude jaotamisel tugineb kolleegium TsMS § 163 lõikele 1 ning § 168 lõigetele 4 ja 5. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta neid täielikult või osaliselt poolte kanda. TsMS § 168 lõigete 4 ja kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v. a juhul, kui ta loobub seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, millisel juhul kannab kostja hageja kulud.
57.Praegusel juhul esitas hageja põhjendamatult hagi mh omavastutuse summa 190 eurot ulatuses. Selles osas nõudeõiguse põhjendamiseks ei ole hageja mistahes põhjendusi esitanud. Seega selles osas põhinõudest loobumisel ei tule kostjal hageja kulusid kanda.
2-21-19553 Samuti leidis kolleegium eelnevalt, et esimese osa hüvitise 5690 eurot nõudmiseks hagi esitamine ei olnud põhjendatud. Seega ka selles osas nõudest loobumisel ei tule kostjal hageja kulusid kanda. Küll aga oli põhjendatud nõuda teist osa hüvitisest, s.o 4200 eurot ja selles osas tuleb hageja kulud kanda kostjal. Hageja viivisenõudest 186,87 eurot kuulub rahuldamisele 119,67 eurot ja ka selles osas tuleb kostjal hageja kulud hüvitada. Kokkuvõtvalt jäävad mõlema kohtuastme kuludest 42% kostja ja 58% hageja kanda ((4200 + 119,67) : (190 + 5690 + 4200 + 186,87)).
58.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lõige 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.