Harju Maakohus
Kohtunik
Kädi Sacik-Korn
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.06.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-16066
Tsiviilasi
OÜ Raadiku Arendus hagi K H vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2 139,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Raadiku Arendus (registrikood 11149490, asukoht Kentmanni 4, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja Marge Aron, e-post [email protected]); Kostja K H (isikukood xxx, aadress xxx, e-post xxx).
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Hagi rahuldada.
Välja mõista K Hilt OÜ Raadiku Arendus kasuks kahju summas 2 139,92 eurot (kaks tuhat ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 92 senti).
Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista välja K Hilt OÜ Raadiku Arendus kasuks menetluskulud 250 (kakssada viiskümmend) eurot.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
1 (4)
K H (edaspidi kostja) ja Tallinna linn sõlmisid 14.01.2020 tähtajalise ja tasulise üürilepingu nr xxx Tallinnas, xxx paikneva eluruumi kasutamiseks (edaspidi üürileping). Üürilepingu p 14 kohaselt kinnitas vastustaja üürilepingu allkirjastamisega muu hulgas, et ta on teadlik, et üürilepingu tingimustena kehtivad üürilepingule lisatud “üürilepingu tingimused", ta on märgitud tingimustega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja nõustub üürilepingu sõlmimisega nendel tingimustel. Üürilepingule eelnes üürileping nr xxx, mille sõlmimisel anti xxx eluruumi valdus kostjale üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle. Eluruumi üleandmise akti kohaselt ei esinenud üleandmise hetkel eluruumis puudusi. Tallinna linn ütles üürilepingu 21.09.2020 tehtud avaldusega erakorraliselt üles ja leping lõppes 05.11.2020. Kuna kostja eluruumi vabatahtlikult ei tagastanud, pöördus hageja eluruumi valduse saamiseks Tallinna Üürikomisjoni. Tallinna Üürikomisjoni otsusega asjas 11-1/97/20 mõisteti kostjalt eluruumi valdus välja. Üürileandja sai eluruumi valduse 09.06.2021, valduse tagastamise juures kostja ei viibinud, teavitades mitteilmumisest e-kirja teel. Tallinna linna esindaja vaatas eluruumi üle ja vormistas eluruumi tagastamise akti (lisa 4). Aktis fikseeriti kostja valduses olnud xxx eluruumi puudused koos fotodega, mida ei olnud seal eluruumi üleandmisel kostja valdusesse ja mis ei oleks saanud tekkida eluruumi lepingukohasel kasutamisel ja neid ei saa kõrvaldada lihtsa puhastamise käigus. Kahjustused, mida ei saa pidada asja tavapärase kasutamise käigus tekkivateks kahjustusteks, mille eest hageja VÕS § 334 lg 2 kohaselt ei vastuta ja mida ei olnud seal eluruumi kostja otsesesse valdusesse üleandmise hetkel, on järgmised koos kahjuga (E OÜ hinnapakkumise alusel), millele lisandub käibemaks 20%): - Rikutud esiku seinad (kahju summas 80.25 eurot;) esiku uksepaled (8.10 eurot), esiku põrandaliistud (72.00 eurot), garderoobi seinad (44.00 eurot), vannitoa ukseleht (52.00 eurot), elutoa seinad (86.25 eurot), elutoa lagi (80.10 eurot), tapeet elutoa seintel (90.00 eurot), elutoa põrandaliistud (61.87 eurot), köögi seinad (47.00 eurot), köögi lagi (21.00 eurot), tapeet köögi seintel (60.00 eurot), köögi põrandaliistud (17.95 eurot), köögi valamukapp (80.00 eurot), magamistoa seinad (80.50 eurot), magamistoa lagi (36.60 eurot), tapeet magamistoa seintel (168.00 eurot), magamistoa põrandaliistud (78.75 eurot), magamistoa ukseliistud (24.00 eurot), - Eemaldatud (puudu) WC prillaud (37.00 eurot), dušši kardin (27.20 eurot), köögi pliit (135.00 eurot), - Puhastustööd esikus (uks, lüliti, pistikupesad, põrand, fono; 39.50 eurot), garderoobis (lüliti, pistikupesa, vent.ava; 23.70 eurot), vannitoas (wc-pott, valamu, segisti, vent.ava; 39.50 eurot), elutoas (lüliti, pistikupesad, aken, radiaator, põrand; 47.40 eurot), köögis (lüliti, pistikupesad, valamu; 39.50 eurot), magamistoas (aken, radiaator, lüliti, pistikupesad; 23.70 eurot). - Garderoobi, elutoa, köögi prügi väljavedu ja utiliseerimine (45.00 eurot, 45.00 eurot 45.00 eurot) - Muud remonditööd magamistoas (põrandakatted radiaatorile, radiaatori kate korrastus; 47.40 eurot). Hinnapakkumise kohaselt on kostja poolt hüvitatavaks kahjuks 2 139,20 eurot km/ga. Tallinna linn loovutas oma nõudeid kostja vastu xxx paiknevate hoonete omanikule OÜ-le Raadiku Arendus. Hageja teavitas kostjat olemasolevast kahjunõudest 20.07.2021 e-posti teel ning andis kostjale tähtaja vabatahtlikuks täitmiseks või maksegraafiku sõlmimiseks kuni 20.08.2021. Kostja nõudekirjale ei reageerinud ega hüvitanud kahju. Hageja taotleb kostjalt kahjuhüvitise summas 2 139,92 euro väljamõistmist ja menetluskulude kostja kanda jätmist. 2 (4)
Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis vastuses, et ei olen õus hüvitama sellist summat. Korteris elas M H, kes kasutas vägivalda ja lõhkus korterit (tagus pidevalt ust, lõhkus toa, wc ukse ning kõik seinad, sh garderoobi, esiku. Kostja on teinud ka politseisse M Hi kohta suhtes väljakutseid. Kostja ei olnud vastuse nõus maksma ka hageja menetluskulusid.
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: • Tallinna linn ja kostja sõlmisid 08.03.2011 tähtajalise üürileping xxx tähtajaga 08.03.2012, mille järgselt anti eluruum aadressil xxx kostja valdusesse. • 14.01.2020 sõlmis Tallinna linna kostjaga uue eluruumi üürilepingu nr xxx, mille ütles Tallinna linn erakorraliselt 21.09.2020 üles, üürileping lõppes 05.11.2020. • Tallinna linn sai eluruumi valduse tagasi 09.06.2021. • üürilepingu üldtingimuste p 17 kohaselt: “Üürnik on tsiviilseadusandusega sätestatud korras kohustatud hüvitama kahju, mida ta ise, temaga koos elav isik või Üürniku või temaga koos elava isiku loal või kutsel Eluruumis või Elamus viibiv isik tekitab Eluruumile või Elamu muudele osadele, s.h tehnoseadmetele, heakorraobjektidele või haljastusele Elamu ümbruses“. • Tallinna linnale tagastatud eluruum oli puudustega, mis ei olnud tekkinud eluruumi tavapärasest kasutamisest. • Tallinna linnale on eluruumi kahjustamisest tekkinud kahju summas 2 139,92 eurot. • Tallinna linn loovutas kahju hüvitamise nõude kostja vastu 14.06.2021 hagejale. • Hageja nõudis kostjalt eluruumi kahjustamise eest 20.07.2021 kahju 2 139,92 eurot. • Kostja ei ole kahju hüvitanud. Hageja on esitanud lepingurikkumisest tuleneva kahju nõuda VÕS § 115 lg 1 järgi. Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20.0.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-512, p 27): •
kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
•
kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav;
•
hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
•
kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
•
kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);
•
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
Vaidlust ei ole selles, et eluruumil oli kahjustused hageja poolt väljatoodud kahjusumma ulatuses ning kahjustused ei olnud tekkinud eluruumi tavapärase kasutamise käigus, mille eest vastutaks üürileandja VÕS § 334 lg 2 alusel. Kostja väitel ei ole tema eluruumi kahjustuste tekitamises süüdi, sest eluruumi kahjustas M H, kes olevat eluruumi ka sisse kirjutatud (tlk 3 (4)
91). Kohus loeb, et poolte esitatud vaidlustamata asjaolud täidavad kahjunõude eeldused ning kostja väidet tuleb hinnata vastuväitena, et kohustuse rikkumine oli vabandatav VÕS § 103 lg 1 tähenduses. VÕS § 103 lg 1 tuleb kohaldada koos üürilepingu p-ga 17. Üürilepingu p 17 kohaselt üürnik on tsiviilseadusandlusega sätestatud korras kohustatud hüvitama kahju, mida ta ise, temaga koos elav isik või Üürniku või temaga koos elava isiku loal või kutsel Eluruumis või elamus viibiv isik tekitab Eluruumile või elamu muudele osadele, sh. tehnoseadmetele, heakorraobjektidele või haljastusele Elamu ümbruses. Kohus leiab, et VÕS § 103 lg 1 ja lepingu p 17 tuleb mõista selliselt, et üürnik kannab kolmanda isiku tegude eest vastutust siis, kui üürniku ja kolmanda isiku eriliste suhete tõttu oli kolmandal isikul võimalik ruumidesse pääseda oluliselt hõlpsamini kui võõral isikul. Kohus leiab, et kostja vastuse alusel saab teha järelduse, et M H oli üürnikuga ehk kostjaga koos elav isik üürilepingu punkti 17 tähenduses. Seega ei saa kostja tugineda VÕS § 103 lg 1 järgi kohustuse rikkumise vabandatavusele. Kohus lisab, et lisaks eluruumi kahjustustele, oli eluruumist eemaldatud wc prilllaud, duššikardin ja köögipliit, mis ilmselgelt ei ole seostatav üldse M Hi tegevusega. Eluruumi rikkumistega, sh puuduoleva wc prilllaua, duššikardina ja köögipliidi ning prügi väljaveo ja utiliseerimisega tekitati hagejale kahju summas 2 139,92 eurot, mis koosneb rikutud seinte, esiku uksepalede, esiku põrandaliistude, garderoobi seinte, vannitoa ukselehe, elutoa seinte, elutoa lae, elutoa tapeedi, elutoa põrandaliistude, köögi seinte, köögi lae, köögi tapeedi, köögi põrandaliistude, köögi valamukapi, magamistoa seinte, magamistoa lae magamistoa tapeedi, magamistoa põrandaliistude ja magamistoa ukseliistude parandamisest/asendamisest, eemaldatud asjade asendamisest ja prügi äraveost ning utiliseerimisest. Remontööde kohta on teinud eluruumi üleandmise akti alusel hinnapakkumise E OÜ (lisa 13pöördel kuni 28). Kostja ei remontööde maksumust vaidlustanud. Kohus mõistab parandamiskulud kostjalt välja. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulud käesolevas hagimenetluses on nõudelt tasutud riigilõiv summas 250 eurot. TsMS § 163 lg 1 ja § 174 lg 1 kohaselt kohus mõistab menetluskulud kostjalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.