Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostja vastuse kohaselt on õige see, et ta on õlle „Vana kalur“ tootja, kuid hageja väited kahjujuhtumi kohta on valed. Tunnistaja ütlused ja hageja vande all antud seletused ei ole usaldusväärsed. Kui hagis väidetu oleks tegelikult aset leidnud, siis oleks hageja pöördunud kostja poole varem. Hageja ei ole tõendanud, et väidetav kahjujuhtum aset leidis. Samuti ei ole ta tõendanud, et õllepudeli kork oleks talle silma lennanud sellepärast, et kostja toodetud õlu oli puudusega. Õlle tegemise protsessi kohta selgitas kostja, et enne, kui õlu laost välja läheb, kontrollitakse ja testitakse seda, hinnatakse selle maitseomadusi, värvust, vahtu ja karboniseerumist. Kõrvalekallete korral õllepartii hävitatakse. Mõned pudelid igast partiist jäetakse lattu hilisemaks testimiseks ja säilivustähtaja kontrolliks ning võrdlusmaterjaliks, mida on vaja siis, kui esitatakse pretensioon. Kuna tegu on elava õllega (seda ei ole pastöriseeritud), võib õlu rikneda valedel hoiutingimusel, näiteks kõrge temperatuur, pikaajaline otsene päike, pudeli loopimine jmt. Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib õlletootjaid, sh kostjat ja jälgib, kuidas täidetakse tootmise enesekontrolli plaani. Kostja on turule lasknud kokku ca 150 000 pudelit õlut ja ei ole võimalik, et vaid üks neist osutub ohtlikuks. Vaidlusalust õlut müüs kostja 1763 pudelit kokku kaheteistkümnele erinevale kliendile. Kui õlu oleks olnud sellise puudusega, nagu väidab hageja, oleks ilmselgelt ka mõnel teisel pudelil olnud sama probleem. Eluliselt ei ole usutav, et vaid üks pudel oli sellise puudusega. Tootja vastutab vaid juhul, kui väidetav puudus oli olemas toote turule laskmise ajal. Hageja ei ole seda tõendanud. Asjaolusid arvesse võttes on praegu tõenäoline, et õllel ei olnud selle käibelelaskmise ajal kahju põhjustanud puudust ja see peab olema hiljem tekkinud. Iga kroonkorgiga pudeli avamisel on võimalik teadlikult tekitada ohtlik olukord. Praegu ei ole tõendatud, et hageja ise korki lendama ei pannud. Kroonkork ei lenda aeglaselt tekkinud ülerõhu tõttu pudelilt pealt, vaid pigem plahvatab puruks pudel. Kui ülerõhk tekib kiiresti, siis avaneb kork veidi ja laseb liigse rõhu välja (pritsib), kuid ei lenda pealt ära. Kroonkork lendab pudelilt ära siis, kui pudelit n-ö manipuleeritakse (loksutatakse, lüüakse põhjaga vastu lauda vms). Kui pudeli suund on sellise avamise korral enda poole, siis võib kork ka silma lennata. Kui avamiseks kasutada kroonkorgi avajat, siis ei saa kork lennata. Kuna kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, siis on hageja kahjunõue alusetu. Hageja mittevaralise kahju nõue on igal juhul liiga suur. Hageja ei ole tõendanud, et tal tulevikus üldse mingi varaline kahju tekib.

MAAKOHTU LAHEND

avadagi, et ta kavatses avada selle tavalise pudeliavajaga ja et enne pudeli avamist ei teinud ta muud, kui võttis pudeli seina äärest põrandalt ja asetas selle lauale. Kuna tõendatud on, et kostja toodetud õlle pudelilt lendas kork pudeli avamisel hagejale silma, siis saab lugeda tõendatuks ka selle, et vaidlusalune toode oli puudusega VÕS § 1063 lg 2 mõttes. SA TÜ Kliinikumi ambulatoorsest epikriisidega ja tunnistaja I.F. ütluste ja hageja vande all antud seletustega on tuvastatud, et hagejale on tekkinud pöördumatu tervisekahjustus. Hageja on tõendanud, et ta on prillide eest tasunud 158,10 eurot, ostnud silmaklapid 8,80 euro eest ning meditsiinitarvikutele on kulunud 10,29 eurot ja visiiditasule 5 eurot. Maakohus leidis, et tegemist on tervisekahjustusega seotud mõistlike kuludega. Seega on esitatud dokumentidest nähtuvalt hagejale tekkinud otsene varaline kahju. Maakohtu arvates võib hagejale tulevikus tekkida kahju ka seetõttu, et tema sissetulekud ei ole silmatrauma tõttu nii suured, nagu need võinuks olla siis, kui tema silm ei oleks viga saanud. Hageja nõuab ka mittevaralise kahju hüvitist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduse (hagejal on tekkinud tervisekahjustus) on maakohus eelnevalt juba tuvastatud. Mittevaralise kahju hüvitise suurus sõltub muude asjaolude kõrval ka sellest, milline on kahju ulatus ja mil määral see hagejale kannatusi põhjustab ning tema üldist elumugavust häirib. Eeltoodust tulenevalt on täidetud ka hageja nõude teine eeldus – talle on tervisekahjustuse tõttu tekkinud kahju. Maakohtu hinnangul on praegusel juhul selge, et kui kostja toodetud õllepudeli kork ei oleks hagejale silma lennanud, ei oleks hageja oma silma vigastanud ja kahju oleks olemata. Maakohus märkis, et järgmisena tuleb kindlaks teha, kas vaatamata sellele, et õlu oli puudusega ja põhjustas hagejale tervisekahjustuse, on kostja kui tootja vastutus välistatud. Arvestades kostja väiteid, võib praegusel juhul tootja vastutust välistavana kõne alla tulla eelkõige VÕS § 1064 lg 1 p 2. See tähendab eelkõige seda, et tootja vastutab vaid siis, kui puudus tekib tema mõjusfääris. Keskne küsimus on selles, kuidas sisustada seadusesätet, mille kohaselt on tootja vastutus välistatud, kui esinevad asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et tootja poolt toote turule laskmise ajal ei olnud tootel kahju põhjustanud puudust. Kahju tekitanud puuduse tekkimine väljaspool kostja kui tootja mõjusfääri võib mh tähendada seda, et toode kahjustus edasimüüja, jaemüüja või ostja mõjusfääris. Maakohtu arvates ei ole praegu esitatud asjaolusid, millest oleks võimalik üheselt järeldada, kelle mõjusfääris puudus tekkis. Tootja vastutust reguleerivate võlaõigusseaduse sätete eeskujuks on olnud Saksa Produkthaftungsgesetz’i (tootja vastutuse seaduse) sätted. Produkthaftungsgesetz § 1 lg 2 p 2 näeb ette, et tootja vastutus on välistatud, kui asjaolude kohaselt võib eeldada, et tootel ei olnud puudust ajal, mil tootja selle turule laskis. See säte on sama sisuga nagu VÕS § 1064 lg 1 p 2. Saksa õiguskirjanduses (Münchener Kommentar zum BGB 8. Auflage 2020/Wagner Produkthaftungsgesetz § 1, äärenr 38) on nn „plahvatavate joogipudelite“ kohtupraktikat analüüsides märgitud, et üldiselt ei saa küsimuses, kas toode oli selle turule laskmise ajal vaidlusaluse puudusega või mitte, täit tõendamiskoormust panna ei tootjale ega ka kannatanule. Vastutusest vabanemine on võimalik ka siis, kui kahjujuhtumi asjaoludest nähtuvalt on äärmiselt tõenäoline, et puudus on tekkinud pärast toote turule laskmist. See ei tähenda küll seda, et puuduse hilisemat tekkimist saaks eeldada, kuid tähendab seda, et vastutuse kindlakstegemisel tuleb arvestada asjaoludega kogumis. Kostja on menetluses väitnud, et praegusel juhul on tõenäoline, et siis, kui ta kõnealuse õllepartii turule tõi, oli õlu kvaliteetne. Kostja on selgitanud, et ta järgib õlle valmistamisel kindlaid kontrollprotseduure ja see võimaldab vead enne õlle turule laskmist tuvastada ja selliseid kahjujuhtumeid vältida. Samuti on kostja väitnud, et ta on vaidlusalust õlut tootnud suure partii ja keegi ei ole pöördunud pretensiooniga ei tema ega edasimüüja poole. Oma väidete põhistamiseks ja tõendamiseks on kostja esitanud kauba liikumise aruande, klientide maksekorraldused ja arve, õlle kestvuskatse aruande, õlletootmise protsessi kirjelduse, peamise

edasimüüjaga (Aktsiaselts Mobec (Mobec)) peetud kirjavahetuse ja Eesti Pandipakendi esitatud andmed kostja toodetud õlle pudelite tagastamise kohta. Samuti on maakohus võtnud kostja seaduslikult esindajalt A.A.lt vande all seletuse. Maakohtu hinnangul ei tõenda kostja esitatud õlle kestvuse hindamise protokoll seda, et hageja ostetud õlu oli kvaliteetne, sest tegemist ei ole sama partii õllega. Siiski nähtub kostja esitatud protokollist koostoimes A.A. vande alla antud seletusega, et kostjal on iseenesest olemas kontrolliprotseduurid, mida perioodiliselt järgides on võimalik tootmisvead avastada. Maakohus nõustus kostjaga, et tal on praeguses vaidluses hageja viivituse tõttu ka keeruline konkreetse õlle nõuetele vastavust tõendada, kuna hagi on esitatud sedavõrd hilja, et kostjal ei olnud vaidlusaluse partii õlut hagi esitamise ajal enam alles. Maakohus oli seisukohal, et puuduste olemasolu tootja mõjusfääris pidanuks tooma kaasa selle, et niisuguseid juhtumeid ei ole üks, vaid et neid tuleb ette mitu. Maakohus leidis, et kuigi edasimüüja Mobeci kirjavahetusega ja kostja vande all antud seletused ei välista hageja kirjeldatuga sarnaste juhtumite olemasolu 100%, teeb see siiski eluliselt usutavaks ja väga tõenäoliseks kostja väite, et õllel ei saanud selle turule laskmisel (edasimüüjale üleandmisel) vaidlusalust puudust olla. A.A. vande alla antud seletust saab pidada samamoodi usaldusväärseteks nagu ka hageja samasugust seletust ja tema tunnistaja ütlusi. Oma tegevuse kohta käivaid dokumente saabki koostada üksnes kostja ise ja kuna kostja on väike äriühing, milles tegutsevad vaid kostja seaduslik esindaja ja kostja osanik U. V., siis saavadki vaid nemad olla isikuteks, kes kostja tegevuse kohta käivaid dokumente koostavad. Hinnatud tõenditest nende kogumis nähtub, et kostjal olid olemas asjakohased kontrolliprotseduurid ja neid järgiti. Kvaliteedikontrolli süsteemi olemasolu, selle järgimist ja teiste pretensioonide puudumist saab praegu koostoimes pidada asjaoludeks, millest tulenevalt on äärmiselt tõenäoline, et hagejale kahju põhjustanud puudus tekkis pärast toote turule laskmist. Hageja väited tootmisvea olemasolust on kostja tõenditega ümber lükatud. Seda, et puudus oli tootel olemas juba õlle turule laskmisel, võiks tõendatuks lugeda siis, kui puudus olekski tüüpiliselt selline, mille puhul on selle hilisem tekkimine ebatõenäoline. Praegu see nii ei ole ja tõenäoline on, et puudus tekkis pärast õlle turule laskmist. Liigse rõhu teke õllepudelis ei ole maakohtu arvates selline puudus, mille puhul saaks üheselt järeldada, et selle on põhjustanud just tootmisviga. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kuigi kostja toodetud õlu oli kahjujuhtumi toimumise ajal puudusega ja hagejale tekkis sellest tulenevalt tervisekahju, ei vastuta kostja hagejale tekkinud kahju eest. Seetõttu tegi maakohus vaheotsuse lõppotsusena ja jättis hagi rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

otsesest õigusallikast. Euroopa Kohus on rõhutanud, et riigisisest õigust tuleb tõlgendada ja rakendada direktiivi sõnastusest ja eesmärgist lähtuvalt (EK 14. juuli 1994, Faccini Dori v Revreb). Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist ̃ 85/374/EMÜ direktiivi preambuli järgi on muuhulgas selle direktiivi eesmärk tulemusliku tarbijakaitse saavutamine; 3) tekib küsimus, kuidas saab kohus vabastada tootja vastutusest juhatuse liikme selgituste põhjal. Loogika reeglite kohaselt on võimatu isikul veenduda tootmisprotsessi veatuses, seda tundmata; 4) ei ole toimikus ei ole ühtegi tõendit selle kohta, kes on kostja tootele puuduse tekitanud. Samas pidi aga kostja kohtule tõendama, et ei otsest ega varjatud puudust ei olnud tootel siis, kui see turule lasti ning selle on tootele tekitanud keegi teine; 5) kui Eestis tootjavastutuse osas laiem praktika puudub, on võimalik kohtul teiste Euroopa Liidu kohtute praktikat uurida. Näiteks viidatakse Eestis kirjutatud magistritöös (Kadri Alekõrs, magistritöö "Tootja vastutus puudustega toote põhjustatud kahju eest", lk 47), et Hispaania kohtud on rangelt seisukohal, et tootja peab vastutusest vabanemiseks tõendama seda, et puuduse tema tootele on põhjustanud keegi teine; 6) on asjaga seotud tõendid õllepartii, millest on hagejal üks pudel säilinud, müümise kohta. Ebaloogiline on järeldada, et hagejat kahjustanud pudel pärineb samast partiist; 7) ei ole loogiline järeldus, et kui üks pudel õlut konkreetsest partiist oli riknenud, oleks kõik pidanud olema riknenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

koostoimes selliste asjaolude kogumi, millest tulenevalt on äärmiselt tõenäoline, et hagejale kahju põhjustanud puudus tekkis pärast toote turule laskmist. Seega hageja väide, et maakohtu järeldus põhineb üksnes kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustel, ei vasta tegelikkusele. Hageja vande all antud seletus ning tunnistaja I. F. (hageja isa) ütlused maakohtu eelmärgitud järeldust ei kummuta. VÕS § 1064 lg 1 p 2 kohaldamiseks peab kostja tõendama asjaolude esinemist, mis annavad aluse eeldada, et toote turule laskmise ajal ei olnud tootel kahju põhjustanud puudust. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka see hageja väide, et VÕS § 1064 lg 1 p 2 kohaldamiseks peab olema kindlaks tehtud, kes on kostja tootele puuduse tekitanud. Hageja viidatud Eestis kirjutatud magistritöö (Kadri Alekõrs „Tootja vastutus puudustega toote põhjustatud kahju eest“), kus on käsitletud Hispaania kohtute praktikat, ei anna alust kohaldada VÕS § 1064 lg 1 p-s 2 sätestatut maakohtust erinevalt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.