Kodumaa Laenud Oà hagi M. K. vastu vÔlgnevuse, intressi ja viivise vÀljamÔistmiseks
Tsiviilasja hind
112 631,11 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Kodumaa Laenud Oà (isikukood 142592885), lepinguline esindaja Carmen Tars Kostja M. K. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Indrek PÔder
Viimase kohtuistungi aeg
11.04.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kodumaa Laenud OĂ hagiavaldus.
2.VÀlja mÔista M. K.lt Kodumaa Laenud Oà kasuks jÀrgmiseid summasid:
2.4.06.07.2018 kÀenduslepingust tulenevalt pÔhinÔudelt sissenÔutavaks muutunud viivis 34 830 eurot ja viivis pÔhinÔudelt (15 000 eurot) 06.07.2018 kÀenduslepingu p-s 2.2 sÀtestatud mÀÀras 0,15% pÀevas alates 22.06.2022 kuni pÔhinÔude tÀitmiseni.
3.JÀtta menetluskulud M. K. kanda. Kohus mÀÀrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mÀÀrusega pÀrast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse vÔi menetlust lÔpetava mÀÀruse jÔustumist.
4.MÀÀrata tsiviilasja hinnaks 112 631,11 eurot.
Edasikaebamise kord Pooled vÔivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 pÀeva jooksul alates otsuse kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (22.06.2022). Ringkonnakohus vÔib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sÀtestatud alustel vÔib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustÀhtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kodumaa Laenud Oà (hageja) esitas 11.02.2020 Harju Maakohtule hagi (tÀpsustatud 20.10.2020) J. N.i ja M. K. (kostja) vastu vÔlgnevuse, intressi ja viivise vÀljamÔistmiseks. Hageja palus jÀtta menetluskulud vastaspoole kanda.
2.20.10.2020 tĂ€psustatud hagiavalduse kohaselt sĂ”lmisid hageja ja Modular Building Worldwide OĂ (kustutatud; pĂ”hivĂ”lgnik) 07.03.2018 laenulepingu, mille alusel andis hageja Ă€riĂŒhingule laenu 50 000 eurot. PĂ”hivĂ”lgnik kohustus tagastama laenu hiljemalt 07.03.2019, tasuma intressi 16% aastas, st kokku 8000 eurot ja maksma laenu tagastamata jĂ€tmisel pĂ”hinĂ”udelt viivist 0,1% pĂ€evas. Viidatud laenulepinguga samal kuupĂ€eval (07.03.2018) sĂ”lmisid hageja, J. N. ja kostja kĂ€enduslepingud, mille jĂ€rgi kohustusid J. N. ja kostja vastutama solidaarselt pĂ”hivĂ”lgnikuga 07.03.2018 laenulepingust tulenevate kohustuste tĂ€itmise eest. Hageja ja pĂ”hivĂ”lgnik sĂ”lmisid 06.07.2018 laenulepingu, mille alusel andis hageja Ă€riĂŒhingule laenu 30 000 eurot. PĂ”hivĂ”lgnik kohustus tagastama laenu hiljemalt 06.08.2018, tasuma intressi 1,5% kuus, st kokku 450 eurot ja maksma laenu tagastamata jĂ€tmisel pĂ”hinĂ”udelt viivist 0,1% pĂ€evas. Kuna pĂ”hivĂ”lgnik ei ole laenu tĂ€htaegselt tagastanud, sĂ”lmisid pooled 06.09.2018 kokkuleppe, millega pikendasid laenu tagastamise tĂ€htaega kuni 06.03.2020 ja leppisid kokku selles, et laenusaaja tasub intressi laenu pikendatud aja kasutamise eest kokku 8100 eurot igakuiste maksetena 450 eurot kuus. 06.07.2018 laenulepinguga samal kuupĂ€eval sĂ”lmisid hageja, J. N. ja kostja kĂ€enduslepingud, mille jĂ€rgi kohustusid J. N. ja kostja vastutama solidaarselt pĂ”hivĂ”lgnikuga viidatud laenulepingust tulenevate kohustuste tĂ€itmise eest. Hageja tĂ”i vĂ€lja, et pĂ”hivĂ”lgnik ei ole laenulepingutest tulenevaid kohustusi tĂ€itnud. Hageja saatis 03.04.2019 J. N.ile ja kostjale nĂ”uded, kus ta palus tĂ€ita kĂ€enduslepingutega vĂ”etud kohustusi. Kuna kĂ€endajad ei ole hageja nĂ”udeid tĂ€itnud, pöördus hageja kohtusse. Hageja palus vĂ€lja mĂ”ista J. N.ilt ja kostjalt solidaarselt pĂ”hivĂ”lgniku poolt 07.03.2018 laenulepingu alusel tasumata jÀÀnud jĂ€rgmiseid summasid: - pĂ”hinĂ”ue (laen) 50 000 eurot; - intress 3682,21 eurot; - pĂ”hinĂ”udelt sissenĂ”utavaks muutunud viivis 2050 eurot.
Lisaks palus hageja vÀlja mÔista J. N.ilt ja kostjalt solidaarselt pÔhivÔlgniku poolt 06.07.2018 laenulepingu alusel tasumata jÀÀnud jÀrgmiseid summasid: - pÔhinÔue (laen) 30 000 eurot; - intress 7200 eurot. KuivÔrd J. N. ja kostja kui kÀendajad ei ole tÀitnud kÀenduslepingutest tulenevaid kohustusi, on hageja palunud kohtul vÀlja mÔista neilt viivis. Kuna J. N. ei ole tÀitnud hageja nÔuet tasuda pÔhivÔlgniku poolt 07.03.2018 laenulepingu alusel vÔlgnetavat laenu 50 000 eurot, palus hageja, tuginedes tema ja J. N.i vahel 07.03.2018 sÔlmitud kÀenduslepingule, vÀlja mÔista J. N.ilt pÔhinÔudelt (50 000 eurot) sissenÔutavaks muutunud viivis 22 245 eurot ja edasiulatuv viivis 0,15% pÀevas alates 11.02.2019 kuni pÔhinÔude tÀitmiseni. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole tÀitnud hageja nÔuet tasuda pÔhivÔlgniku poolt 07.03.2018 laenulepingu alusel vÔlgnetavat laenu 50 000 eurot, palus hageja, tuginedes tema ja kostja vahel 07.03.2018 sÔlmitud kÀenduslepingule, vÀlja mÔista kostjalt pÔhinÔudelt (50 000 eurot) sissenÔutavaks muutunud viivis 22 245 eurot ja edasiulatuv viivis 0,15% pÀevas alates 11.02.2019 kuni pÔhinÔude tÀitmiseni. Kuna J. N. ei ole tÀitnud hageja nÔuet tasuda pÔhivÔlgniku poolt 06.07.2018 laenulepingu alusel vÔlgnetavat laenu 30 000 eurot, palus hageja, tuginedes tema ja J. N.i vahel 06.07.2018 sÔlmitud kÀenduslepingule, vÀlja mÔista J. N.ilt viivis pÔhinÔudelt (30 000 eurot) 0,15% pÀevas alates 07.03.2020 kuni pÔhinÔude tÀitmiseni. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole tÀitnud hageja nÔuet tasuda pÔhivÔlgniku poolt 06.07.2018 laenulepingu alusel vÔlgnetavat laenu 30 000 eurot, palus hageja, tuginedes tema ja kostja vahel 06.07.2018 sÔlmitud kÀenduslepingule, vÀlja mÔista kostjalt viivis pÔhinÔudelt (30 000 eurot) 0,15% pÀevas alates 07.03.2020 kuni pÔhinÔude tÀitmiseni.
3.Hageja ja J. N. sÔlmisid 02.02.2022 kompromissi. Kohus kinnitas kompromissi 09.02.2022 mÀÀrusega, millega lÔpetas asja menetluse hageja poolt J. N.i vastu solidaarselt kostjaga ja ainuisikuliselt J. N.i vastu esitatud nÔuetes.
4.Kuna kompromissi sÔlmimise tulemusena rahuldas J. N. osaliselt muuhulgas neid hageja nÔudeid, mille tÀitmise eest vastutas kostja solidaarselt J. N.iga, loobus hageja 02.02.2022 menetlusdokumendis kostja vastu esitatud ja osaliselt J. N.i poolt rahuldatud nÔuetest. Kohus lÔpetas 09.02.2022 mÀÀrusega asja menetluse kostja vastu selles osas, milles hageja oli nÔuetest osaliselt loobunud. PÀrast 09.02.2022 mÀÀruse jÔustumist jÀtkus menetlus jÀrgmistes hageja nÔuetes kostja vastu:
4.1.VÀlja mÔista kostjalt pÔhivÔlgniku poolt 07.03.2018 laenulepingu alusel tasumata jÀÀnud jÀrgmiseid summasid: - pÔhinÔue (laen) 25 000 eurot; - intress 1841,11 eurot; - pÔhinÔudelt sissenÔutavaks muutunud viivis 1025 eurot.
4.3.VÀlja mÔista kostjalt 07.03.2018 kÀenduslepingu alusel seoses kÀendaja kohustute rikkumisega jÀrgmiseid summasid: - pÔhinÔudelt 50 000 eurot (07.03.2018 laenulepingu jÀrgne laenusumma) sissenÔutavaks muutunud viivis 22 245 eurot; - edasiulatuv viivis pÔhinÔudelt (50 000 eurot ) 0,15% pÀevas alates 11.02.2019 kuni pÔhinÔude tÀitmiseni.
4.4.VÀlja mÔista kostjalt 06.07.2018 kÀenduslepingu alusel seoses kÀendaja kohustute rikkumisega jÀrgmiseid summasid: - edasiulatuv viivis pÔhinÔudelt 30 000 eurot (06.07.2018 laenulepingu jÀrgne laenusumma) arvestusega 0,15% pÀevas alates 07.03.2020 kuni pÔhinÔude tÀitmiseni.
5.Hageja vaidles kostja vastuvĂ€idetele vastu. Hageja leidis, et alusetud on kostja vĂ€ited kĂ€enduslepingute tĂŒhisuse kohta. Kostja sĂ”lmis kĂ€enduslepingud olles pĂ”hivĂ”lgniku juhatuse liige ja 50% osaluse osanik. SeetĂ”ttu ei kohaldu kostjale tarbijakĂ€enduslepingu sĂ€tted, sh kokkulepe sĂ”lmimine kĂ€endaja vastutuse rahalise maksimummÀÀras. TĂ€iendavalt tĂ”i hageja vĂ€lja, et kostja poolt tagatav summa ei olnud ebamÀÀraselt suur ning hageja ei olnud teadlik, et kostja poolt tagatav summa ei olnud vastavuses kostja sissetulekuga. Enne pĂ”hivĂ”lgnikule laenu andmist esitas kostja hagejale andmed oma varalise seisundi kohta, millest nĂ€htuvalt oli kostjal piisavalt vara, et tĂ€ita vĂ”etavaid kohustusi 07.03.2018 kĂ€enduslepingu alusel maksimumsummas 75 000 eurot ja 06.07.2018 kĂ€enduslepingu alusel maksimumsummas 45 000 eurot. Lisaks puudus hagejal kui laenuandjal kohustus kontrollida, kas kostjal kui kĂ€endajal on piisav sissetulek vĂ”etud kohustuste tĂ€itmiseks. Hageja leidis, et ta ei ole oma nĂ”udeid kostja vastu Securitatem Consult OĂ-le loovutanud. Hageja on ĂŒksnes volitanud viimati mainitud Ă€riĂŒhingut tegelema kostjatelt vĂ”lgnevuse sissenĂ”udmisega. Hageja ei ole kunagi teavitanud kostjat, et nĂ”ue olevat loovutatud kolmandale isikule. Hageja hinnangul on pahauskne kostja vĂ€ide, et hageja ei ole asunud vĂ”lgnevust sisse nĂ”udma pĂ”hivĂ”lgnikult, vaid on asunud kogu vĂ”lgnetavat summat sisse nĂ”uda kĂ€endajalt. Harju Maakohus kuulutas 20.03.2019 mÀÀrusega tsiviilasjas nr 2-18-16329 vĂ€lja pĂ”hivĂ”lgniku pankroti. Hageja esitas oma nĂ”ude laenusaaja pankrotimenetluses. EbaĂ”ige on ka kostja vĂ€ide, et hageja ei ole kostjat teavitanud pĂ”hivĂ”lgniku pankrotimenetlusest. Juba mĂ€rtsis 2019 saatis hageja kostjale teate, et Ă€riĂŒhingu osas on alustatud pankrotimenetlus. Arvestades aga seda, et kostja oli pĂ”hivĂ”lgniku juhatuse liige ja osanik pidi ta pankrotimenetlusest ka ilma hageja teateta teadlik olema. Kostja ei esitanud pĂ”hivĂ”lgniku pankrotimenetluses hageja nĂ”udele vastuvĂ€iteid. Hageja nĂ”ude rahuldamine laenusaaja pankrotimenetluses ebaĂ”nnestus.
6.Kostja palus jĂ€tta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud pĂ”hjenduste kohaselt on kĂ€enduslepingud tĂŒhised, sest kĂ€endaja vastutuse rahaline piirmÀÀr on ebamĂ”istlikult kĂ”rge ja seetĂ”ttu on see vastuolus heade kommetega. Kostja leidis, et tema poolt tagatav summa on ebamÀÀraselt suur ja ei ole vastavuses tema sissetulekuga. Kostja oli pĂ”hivĂ”lgniku juhatuse liige ning ta sĂ”lmis kĂ€enduslepingud juhatuse liikme vastutusest/kohustusest tulenevalt. Seega on kĂ€enduslepingud sĂ”lmitud sĂ”ltuvussuhtes. Samuti ei ole kostja saanud tagatavast kohustusest isiklikku kasu. Kostja oli seisukohal, et hageja ei ole laenulepingute sĂ”lmimisel tĂ€itnud vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet ning pĂ”hivĂ”lgnikule laenu vĂ€ljastamise ajal oli selge, et laenusaaja ei ole suutuleine tulevikus laenumakseid teenindama.
Kostja hinnangul loovutas hageja oma nĂ”uded kostja vastu Securitatem Consult OĂ-le, mistĂ”ttu puudub hagejal Ă”igus nĂ”uda kostjalt vĂ”lgnevuse tasumist. Kostja tĂ”i vĂ€lja, et hageja ei ole asunud nĂ”udma vĂ”lgnevust laenusaajalt, vaid on asunud kogu vĂ”lgnevust kĂ€endajatelt sisse nĂ”udma. Hageja ei ole teavitanud kostjat sellest, et pĂ”hivĂ”lgniku suhtes on kĂ€imas pankrotimenetlus ning ka sellest, kas hageja on enda nĂ”ude Ă€riĂŒhingu pankrotimenetluses esitanud vĂ”i mitte. Oma kĂ€itumisega on hageja tekitanud kostjale kahju, mistĂ”ttu esitas kostja tingimusliku vastuvĂ€ite hageja nĂ”udele, leides, et hagejal ei ole nĂ”uet kostja vastu. Hageja tegevuse tulemusena ei saanud kostja enda Ă”igusi maksma pĂ”hivĂ”lgniku pankrotimenetluses. Kohtu pĂ”hjendused
7.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus pÔhistab oma seisukohta jÀrgnevalt.
8.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel jĂ€rgmised asjas tĂ€htsust omavad asjaolud: - hageja ja pĂ”hivĂ”lgnik sĂ”lmisid 07.03.2018 laenulepingu, mille alusel andis hageja Ă€riĂŒhingule laenu 50 000 eurot. PĂ”hivĂ”lgnik kohustus laenu tagastama 07.03.2019 ja tasuma igakuiste maksetena laenu kasutamise eest intressi 16% aastas. Lepingust tulenevate maksete tasumata jĂ€tmisel kohustus laenusaaja tasuma viivist 0,1% tasumata summalt pĂ€evas (I kd, tl 8â11); - hageja ja kostja sĂ”lmisid 07.03.2018 kĂ€enduslepingu, mille jĂ€rgi kohustus kostja vastutama solidaarselt pĂ”hivĂ”lgnikuga 07.03.2018 laenulepingust tulenevate kohustuste tĂ€itmise eest. KĂ€endaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli 75 000 eurot. Lepingu jĂ€rgi kohustus kostja kui kĂ€endaja tasuma viivist 0,15% tasumata summalt pĂ€evas juhul, kui ta viivitab vĂ”lausaldaja nĂ”utud kohustuse tĂ€itmisega (I kd, tl 15 pöördelâ17); - hageja ja pĂ”hivĂ”lgnik sĂ”lmisid 06.07.2018 laenulepingu, mille alusel andis hageja Ă€riĂŒhingule laenu 30 000 eurot. PĂ”hivĂ”lgnik kohustus laenu tagastamata 06.08.2018 ja tasuma samal kuupĂ€eval ka intressi 1,5% kuus laenu kasutamise eest (; I kd, tl 18â20); - hageja ja kostja sĂ”lmisid 06.07.2018 kĂ€enduslepingu, mille jĂ€rgi kohustus kostja vastutama solidaarselt pĂ”hivĂ”lgnikuga 06.07.2018 laenulepingust tulenevate kohustuste tĂ€itmise eest. KĂ€endaja vastutuse maksimumsummaks oli 45 000 eurot. Lepingu jĂ€rgi kohustus kostja kui kĂ€endaja tasuma viivist 0,15% tasumata summalt pĂ€evas juhul, kui ta viivitab vĂ”lausaldaja nĂ”utud kohustuse tĂ€itmisega (I kd, tl 24â26); - hageja ja pĂ”hivĂ”lgnik sĂ”lmisid 06.09.2018 kokkuleppe, millega pikendasid hageja poolt 06.07.2018 laenulepinguga Ă€riĂŒhingule antud laenu tagastamise tĂ€htaega kuni 06.03.2020. Lisaks leppisid pooled kokku, et pĂ”hivĂ”lgnik kohustub tasuma igakuiste maksetena intressi laenu kasutamise eest 1,5% kuus (I kd, tl 27-28); - kostja oli perioodil 19.08.2003â22.02.2019 pĂ”hivĂ”lgniku juhatuse liige. Kostja oli alates 31.07.2013 pĂ”hivĂ”lgniku osanik ja alates 03.11.2017 kuni 20.02.2019 kuulus kostjale 50% osa Ă€riĂŒhingus (II kd, tl 21â23); - Harju Maakohus kuulutas 20.03.2019 kohtumÀÀrusega tsiviilasjas nr 2-18-16329 vĂ€lja pĂ”hivĂ”lgniku pankroti (I kd, tl 37).
9.Esmalt kĂ€sitleb kohus kostja vĂ€idet, et kĂ€enduslepingud on tĂŒhised. Kostja sisustas lepingute tĂŒhisust selliselt, et kĂ€endaja rahalise vastutuse maksimumsumma on ebamĂ”istlikult suur ja ainuĂŒksi seetĂ”ttu on lepingud vastuolus heade kommetega ja on tĂŒhised. Lisaks tĂ”i kostja vĂ€lja, et vastutuse maksimumsumma ei ole vastavuses tema sissetulekuga. TĂ€iendavalt vĂ€itis kostja, et
tema sÔlmis lepingud sÔltuvussuhtes, st juhatuse liikme vastutusest/kohustusest tulenevalt, mida ta tavaolukorras ei oleks teinud.
9.1.Esmalt toob kohus vĂ€lja, et kuna kostja sĂ”lmis kĂ€enduslepingud, olles pĂ”hivĂ”lgniku juhatuse liige ja 50% osa omanik, oli ta huvitatud pĂ”hivĂ”lgniku majandustegevust. Asjaolu, et laenusaaja juhatuse liikmed ja osanikud (st J. N. ja kostja) soovisid laenude abil finantseerida Ă€riĂŒhingu majandustegevust, nĂ€htub J. N.i poolt enne tema vastu asja menetluse lĂ”petamist 02.09.2021 istungil antud selgitusest. J. N. avaldas istungil, et ettevĂ”te sĂ”lmis laenulepingud selleks, et kĂ€ivitada majandustegevust (II kd, tl 89â96). Viidatud laenude vĂ”tmise eesmĂ€rki kinnitas samal kohtuistungil ka hageja (II kd, tl 89â96). Sellest jĂ€reldub, et pĂ”hivĂ”lgniku juhatuse liikmed (sh kostja) sĂ”lmisid kĂ€enduslepingud tagamaks Ă€riĂŒhingu kohustuste tĂ€itmist laenulepingutest, mille alusel saadud laen kulus Ă€riĂŒhingu majandustegevuse kĂ€ivitamiseks. Seega sĂ”lmisid juhatuse liikmed (sh kostja) kĂ€enduslepingud ajendatuna huvist pĂ”hivĂ”lgniku majandustegevuse vastu. Eeltoodust tulenevalt ei sĂ”lminud kostja kĂ€enduslepinguid tarbijana (vĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 1 lg 5) ja talle ei laiene tarbijakaitse (sh tarbijakĂ€enduslepingu) sĂ€tted (vt nt Riigikohtu 01.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-11, p 13).
9.2.Kostja tĂ”i vĂ€lja, et kĂ€enduslepingud on kostja viidatud asjaolude (vt otsuse p 9) tĂ”ttu vastuolus heade kommetega ja seetĂ”ttu on tĂŒhised tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse (TsĂS) § 86 alusel. TsĂS § 86 lg 1 sĂ€testab, et heade kommete vĂ”i avaliku korraga vastuolus olev tehing on tĂŒhine. Sama sĂ€tte lg 2 jĂ€rgi on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab vĂ”i peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sĂ”ltuvussuhtest, kogenematusest vĂ”i muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks ÀÀrmiselt ebasoodsatel tingimustel (p 1) vĂ”i pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste vÀÀrtus on heade kommete vastaselt tasakaalust vĂ€ljas (p 2). Sama sĂ€tte lg 3 nĂ€eb ette, et kui kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste vÀÀrtus on heade kommete vastaselt ebamĂ”istlikult tasakaalust vĂ€ljas, siis eeldatakse, et pool teadis vĂ”i pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sĂ”ltuvussuhtest, kogenematusest vĂ”i muudest sellistest asjaoludest.
9.3.Kohtupraktikas mÀrgitakse, et kÀendusleping vÔib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb jÀrgmiste asjaolude kogum: - kÀendajaks on pÔhivÔlgnikuga lÀhedastes isiklikes suhetes isik, eelkÔige perekonnaliige, kes sÔlmis lepingu sÔltuvussuhtest vÔi muust isiklikust pÔhjusest tulenevalt; - kÀendaja ei saa kÀenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; - kÀendaja vastutuse maksimumsumma on kÀendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) ÀÀrmiselt ebaproportsionaalne ning seetÔttu vÔis juba lepingu sÔlmimise ajal eeldada, et kÀendusriisiko realiseerumisel ei suuda kÀendaja pÔhivÔlgniku kohustust olulises osas tÀita; - eespool nimetatud eeldused olid vÔlausaldajale lepingu (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 49).
sÔlmimisel
Ă€ratuntavad
9.3.1.Kohus leiab, et tĂ€idetud ei ole eelviidatud kĂ€enduslepingute tĂŒhisuse asjaolud. Kohtule esitatud andmetest nĂ€htuvalt ei olnud kostja pĂ”hivĂ”lgnikuga lĂ€hedastes isiklikes suhetes. Kohtule ei nĂ€htu ka see, et kostja oleks lepinguid sĂ”lminud sĂ”ltuvussuhtest vĂ”i muust isiklikust pĂ”hjusest tulenevalt. Kohus ei nĂ”ustu kostjaga, et tema tegi tehingud sĂ”ltuvussuhtes, st juhatuse liikme vastutusest/kohustusest tulenevalt, mida tavaolukorras ei oleks esinenud. Kostjal kui vĂ”lgniku juhatuse liikmel lasus kohustus tĂ€ita oma kohustusi korraliku ettevĂ”tja hoolsusega (Ă€riseadustik (ĂS) § 187 lg 1). Kohtu hinnangul pidi kostja sellest kohustusest juhinduma vĂ”lgniku nimel tehingute tegemisel. KuivĂ”rd vĂ”lgniku juhatuse liikmed sĂ”lmisid vaidlusalused laenulepingud
hagejaga, siis eelduslikult vastasid need tehingu juhatuse liikmete (sh kostja) hinnangul vĂ”lgniku huvidele. Kohus leiab, et viidatud juhatuse liikme hoolsuskohustus ei laiene juhatuse liikmele olukorras, kus ta otsustab, kas sĂ”lmida kĂ€endusleping Ă€riĂŒhingu kohutuste tagamiseks vĂ”i mitte. Juhatuse liikme hoolsuskohustusega ei saa sisustada kostja sĂ”ltuvussuhet. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, et kostja viibis vaidlusaluste kĂ€enduslepingute sĂ”lmimisel olukorras, kus tal puudus vĂ”imalus keelduda lepingute sĂ”lmimisest.
9.3.2.Kohus leiab, et kostja sai kĂ€enduslepingutega tagatavast kohustusest isiklikku kasu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et peale selle, et kostja oli pĂ”hivĂ”lgniku juhatuse liige, kuulus talle ka 50% osa Ă€riĂŒhingus (vt otsuse p 8). Kohtule esitatud andmetest nĂ€htuvalt oli pĂ”hivĂ”lgnikule antud laenude eesmĂ€rgiks finantseerida Ă€riĂŒhingu majandustegevust. Vastav asjaolu tuleneb hageja menetlusdokumentidest ja tema selgitusest 02.09.2021 istungil (II kd, tl 89â96). Sellega riimub ka viidatud istungil Ă€riĂŒhingu juhatuse liikmeks ja osanikuks olnud J. N.i poolt antud selgitus, et laenude abil soovis juhatus kĂ€ivitada vĂ”lgniku majandustegevust (II kd, tl 89â96). Eeltoodust nĂ€htub, et kostja saanuks tagatavast kohustusest isiklikku kasu, sest kui pĂ”hivĂ”lgnik oleks asunud majanduslikult edukalt tegutsema, oleks kostja osanikuna teeninud kasumit.
9.3.3.Kohtu hinnangul ei olnud kostja kui kÀendaja vastutuse maksimumsumma kostja sissetuleku suhtes ÀÀrmiselt ebaproportsionaalne.
9.3.3.1.Kohus on tuvastanud, et kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli 07.03.2018 kĂ€enduslepingu jĂ€rgi 75 000 eurot ning 06.07.2018 kĂ€enduslepingu alusel piirdus kostja vastutus 45 000 euroga (I kd, tl 15 pöördelâ17; tl 24â26). 07.03.2018 laenulepingust tulenevate kohustuste tĂ€itmise tĂ€htaeg oli 07.03.2019 (I kd, tl 8â11). 06.07.2018 laenulepingust tulenevate kohustuste tĂ€htaeg oli alguses 06.08.2018, kuid 06.09.2018 kokkuleppega pikendasid pooled tĂ€htaega kuni 06.03.2020 (I kd, tl 18â20; tl 27-28).
9.3.3.2.Hageja esitas kostja palgalehe, mis tĂ”endab, et kĂ€enduslepingute sĂ”lmimise ajal oli kostja töötasu vĂ”lgniku juures 3890,04 eurot (bruto) kuus (II kd, tl 24-25). Hageja vĂ€itel sai kostja 2018. a keskmist töötasu 1310 eurot kuus ka Beamest OĂ-st, kuid kohtule esitatud andmetest ei nĂ€htu, et kostja oleks töötanud viidatud Ă€riĂŒhingus töölepingu alusel. Hageja poolt esitatud Beamest OĂ 2017. a majandusaasta aruandest nĂ€htub, et kostja oli osaĂŒhingu osanik ja juhatuse liige ning aruande jĂ€rgi ei makstud juhatuse liikmetele 2017. a tasu (II kd, tl 133â141). Seega on tĂ”endamata hageja vĂ€ide, et kostja sai sissetulekus Beamest OĂ-st. Kostja oli ainuosanik Beamest OĂ-s, mille mĂŒĂŒgitulu 2017. a oli 948 485 eurot ning puhaskasum 165 932 eurot. Seisuga 31.12.2017 oli Ă€riĂŒhingu jaotamata kasum 342 540 eurot (II kd, tl 133â 141). KĂ€enduslepingute sĂ”lmimise ajal omas kostja kahte kinnisasja: Xxxx hinnangulise vÀÀrtusega 279 000 eurot (II kd, tl 142â146) ja Xxxx hinnangulise vÀÀrtusega 180 000 eurotâ210 000 eurot (I kd, tl 107â115).
9.3.4.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kĂ€enduslepingute sĂ”lmimise ajal oli kostjal piisavalt vara (igakuine töötasu 3890,04 eurot (bruto) kuus, 100% osa kasumlikus Beamest OĂ-s, kinnisasjad vÀÀrtusega 279 000 eurot ja 180 000 eurotâ210 000 eurot), mis vĂ”imaldas tal, arvestades muuhulgas kostja rahalise vastutuse maksimummÀÀra kĂ€enduslepingute jĂ€rgi vastavalt 75 000 eurot ja 45 000 eurot, tĂ€ita kĂ€endusriisiko realiseerumisel pĂ”hivĂ”lgniku kohustust olulises osas. Arvestades kostja varalist seisu kĂ€enduslepingute sĂ”lmimisel ajal ei saanud eeldada, et kostjal vĂ”ivad tekkida raskused vĂ”lgniku laenulepingutest tulenevate kohustuste tĂ€itmisel.
9.4.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusaluste kĂ€enduslepingute puhul ei esinenud otsuse p-s 9.3 vĂ€lja toodud asjaolude kogumit, mis oleks pĂ”hjustanud lepingute tĂŒhisuse.
10.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja vahel sĂ”lmitud kĂ€enduslepingud ei ole vastuolus heade kommetega ja seetĂ”ttu ei ole need ka tĂŒhised TsĂS § 86 alusel.
11.Kostja tĂ”i kĂ€enduslepingute tĂŒhisuse alusena TsĂS § 86 jĂ€rgi ka sellise vĂ€ite, et maksimumsumma on sedavĂ”rd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset sĂ€ilitades ja jooksvaid vĂ€ltimatuid kulutusi kandes eeldatavasti vĂ”imalik tagatava laenulepingu jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva vĂ”i eelduslikult omandatava vara arvel
11.1.Kohtupraktikas tuuakse vĂ€lja, et kĂ€endaja vastutuse maksimumsumma suuruse tĂ”ttu vĂ”ib kĂ€endusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuĂŒksi vastutuse maksimumsumma suuruse tĂ”ttu. NĂ€iteks, kui maksimumsumma on sedavĂ”rd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset sĂ€ilitades ja jooksvaid vĂ€ltimatuid kulutusi kandes eeldatavasti vĂ”imalik tagatava laenulepingu tĂ€htaja (vĂ”i oma eeldatava eluea, kui see on lĂŒhem) jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva vĂ”i eelduslikult omandatava vara arvel, vĂ”i kui see summa on sedavĂ”rd suur vĂ”i ebamÀÀrane, et tĂ€hendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 49).
11.2.Kohus leiab, et eelmises punktis vÀlja toodud seisukoht kohaldub tarbijakÀenduslepingu puhul. KÀesoleval juhul on kohus tuvastanud, et kostja ei sÔlminud kÀenduslepinguid tarbijana, mistÔttu ei laiene talle tarbijakaitse (sh tarbijakÀenduslepingu) sÀtted. SeetÔttu ei kohaldu praegu ka kostja viidatud pÔhimÔte.
11.3.Isegi juhul, kui kostja puhul tulnuks tehingu kehtivuse eeldusena kontrollida kĂ€endaja vastutuse maksimumsumma suurust suhestatuna kĂ€endaja vĂ”imega kĂ€endatavat kohustust tĂ€ita, ei oleks kĂ€enduslepingud olnud tĂŒhised. Kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli 07.03.2018 kĂ€enduslepingu jĂ€rgi 75 000 eurot ning 06.07.2018 kĂ€enduslepingu jĂ€rgi oli kostja vastutuse piiratud summaga 45 000 eurot (I kd, tl 15 pöördelâ17; tl 24â26). PĂ”hivĂ”lgnik pidi tĂ€itma 07.03.2018 laenulepingust tulenevate kohustused ĂŒhe aasta jooksul ja 06.07.2018 laenulepingu tĂ€itmise tĂ€htaeg oli ca 1,5 aastat. Arvestades otsuse p-s 9.3.4 tuvastatud kostja varalist seisu, ei oleks kĂ€endusriisiko saabumise korral vĂ”lgniku kohustuste tĂ€itmine, arvestades seejuures kostja vastutuse rahalist maksimumsummat kummagi lepingu jĂ€rgi vastavalt 75 000 eurot ja 45 000 eurot ning laenulepingust tulenevate kohustuste tĂ€itmise tĂ€htaega ĂŒks aasta kuni poolteist aastat, tekitanud kostjale ĂŒletamatuid raskusi ega oleks pĂ”hjustanud talle vĂ”imatust sĂ€ilitada minimaalset elatustaset ja suutmatust kanda jooksvaid vĂ€ltimatuid kulusid.
12.JĂ€rgnevalt kĂ€sitleb kohus kostja vĂ€idet, et hageja on loovutanud oma nĂ”uded kostja vastu Securitatem Consult OĂ-le, mistĂ”ttu ei saa hageja nĂ”uda kostjalt kohustuste tĂ€itmist.
12.1.Kostja vĂ€ide nĂ”ude loovutamise kohta tugineb Securitatem Consult OĂ poolt J. N.ile ja kostjale 02.01.2020 saadetud vĂ”lateatisele/makseettepanekule. Viidatud vĂ”lateatises tĂ”i Securitatem Consult OĂ vĂ€lja, et hageja volitas teda vaidlusalustest laenulepingust tulenevaid vĂ”lgnevusi J. N.ilt ja kostjalt sisse nĂ”udma. Securitatem Consult OĂ nimetab kirjas ennast uueks kreeditoriks ja viitab ka sellele, et esialgne kreeditor on lisaks nĂ”ude loovutamisele volitanud Securitatem Consult OĂ-t nĂ”udma sisse ka sissenĂ”udmiskulusid (II kd, tl 6-7).
12.2.Kohus leiab, et 02.01.2020 vĂ”lateatise sĂ”nastus vĂ”ib jĂ€tta mulje, et hageja olevat loovutanud kolmandale isikule nĂ”uded J. K. ja kostja vastu. Kohtule esitatud asjaoludest aga nĂ€htub, et nĂ”uete loovutamist ei ole toimunud. Hageja esitas Securitatem Consult OĂ 08.02.2021 kinnituskirja, kus viimane avaldas, et hageja ei ole kunagi loovutanud nĂ”uet J. K. ja kostja vastu Securitatem Consult OĂ-le. Kirjas tuuakse vĂ€lja, et Securitatem Consult OĂ poolt J. N.ile ja kostjale 15.11.2019, 22.11.2019, 28.11.2019, 05.12.2019 ning 13.12.20129 vĂ€ljastatud vĂ”lateatistele oli ekslikult mĂ€rgitud, et hageja loovutas oma nĂ”uded nimetatud isikute vastu Securitatem Consult OĂ-le. Kinnituskirjas avaldas Securitatem Consult OĂ, et hageja ĂŒksnes volitas teda vĂ”lgnevust J. K.lt ja kostjalt sisse nĂ”udma (II kd, tl 18-19). Securitatem Consult OĂ vĂ€idet, et tema nĂ”udis vĂ”lgnevust sisse hageja volitatud esindajana, kinnitab hageja poolt kohtule esitatud 04.10.2019 volikiri, millega hageja volitas Securitatem Consult OĂ vĂ”lgnikelt vĂ”lgnevusi sisse nĂ”udma ja vĂ”tma hageja nimel vastu raha (II kd, tl 121-122). Securitatem Consult OĂ 08.02.2021 kinnituskiri tĂ”endab, et hageja ei ole talle oma nĂ”udeid kostja vastu loovutanud.
12.3.Asjaolu, et hageja ei ole loovutanud nĂ”udeid kostja vastu, tĂ”endavad Securitatem Consult OĂ juhatuse liikme M. R.i poolt 11.04.2022 istungil antud ĂŒtlused. M. R. selgitas, et tema teada ei ole hageja kunagi ĂŒhtegi nĂ”uet Securitatem Consult OĂ-le loovutanud. Lisaks tunnistas M. R., et 02.01.2020 vĂ”lateatise puhul on tegemist eksitusega. VĂ”lgnevust ei ole loovutatud. Securitatem Consult OĂ esindas hagejat volituse alusel (III kd, tl 1â3).
12.4.Asjaolu, et hageja ei ole loovutanud nĂ”udeid kostja vastu tĂ”endavad K. A.-H. â kes oli hageja ainus juhatuse liige perioodil 06.07.2019â27.12.2020 (II kd, tl 171-172) â 11.04.2022 istungil antud ĂŒtlused. K. A.-H. selgitas, et hageja tellis inkassoteenust Securitatem Consult OĂlt ja volitas teda ennast esindama vĂ”lgnevuse sissenĂ”udmisel. Hageja ei ole oma nĂ”udeid Securitatem Consult OĂ-le loovutanud (III kd, tl 1â3).
12.5.Eeltoodust nÀhtub, et hageja ei ole nÔudeid kostja vastu kolmandale isikule loovutanud. SeetÔttu on hagejal Ôigus nÔuda kostjalt vÔlgnevuse tasumist.
13.JÀrgnevalt lahendab kohus hageja nÔude vÀlja mÔista kostjalt vÔlgnevus ja kÔrvalnÔuded. Esmalt lahendab kohus hageja nÔudeid kostja vastu, mille tÀitmise eest vastutab kostja kÀendajana solidaarselt vÔlgnikuga.
14.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja andis pĂ”hivĂ”lgnikule 07.03.2018 laenulepingu alusel laenu 50 000 eurot (I kd, tl 8â11). Puudub vaidlus, et Ă€riĂŒhing ei ole laenu tagasi maksnud, mistĂ”ttu on hagejal Ă”igus nĂ”uda kostjalt laenusaaja poolt tasumata jÀÀnud laenu tagastamist 07.03.2018 kĂ€enduslepingu p-de 1.2 ja 1.4 (I kd, tl 15â17) ning VĂS § 145 lg 1 ja sama sĂ€tte lg 2 esimese lause alusel. Kuna J. N. on maksnud hagejale poole laenusaaja poolt vĂ”lgnetavast laenusummast, on selles ulatuses vĂ€henenud kostja vastutus hageja ees (VĂS § 153 lg 1 p 1). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista vĂ”lgniku poolt 07.03.2018 laenulepingu alusel tagastamata jÀÀnud laen 25 000 eurot. Hageja nĂ”ude rahuldamise Ă”iguslik alus on hageja ja kostja vahel 07.03.2018 sĂ”lmitud kĂ€enduslepingu p-d 1.2 ja 1.4 (I kd, tl 15â17) ning VĂS § 145 lg 1 ja sama sĂ€tte lg 2 esimene lause.
14.1.PĂ”hivĂ”lgnik kohustus tasuma 07.03.2018 laenulepingu alusel vĂ”imaldatud laenu (50 000 eurot) kasutamise eest intressi 16% aastas ehk kokku 8000 eurot (I kd, tl 8â11). Laenusaaja maksis hagejale intressi 4317,79 eurot (I kd, tl 29) ja tasumata jĂ€i 3682,21 eurot. Hagejal on Ă”igus nĂ”uda kostjalt laenusaaja poolt tasumata jÀÀnud intressi maksmist 07.03.2018 kĂ€enduslepingu p-de 1.2 ja 1.4 ning VĂS § 145 lg 1 ja sama sĂ€tte lg 2 esimese ja teise lause alusel. Kuna J. N. on maksnud hagejale poole laenusaaja poolt vĂ”lgnetavast intressist, vĂ€henes selles ulatuses kostja vastutus hageja ees (VĂS § 153 lg 1 p 1). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista pĂ”hivĂ”lgniku poolt 07.03.2018 laenulepingu alusel tasumata jÀÀnud intress 1841,11 eurot.
Hageja nĂ”ude rahuldamise Ă”iguslik alus on hageja ja kostja vahel 07.03.2018 sĂ”lmitud kĂ€enduslepingu p-d 1.2 ja 1.4 ning VĂS § 145 lg 1 ja sama sĂ€tte lg 2 esimene ja teine lause.
14.2.PĂ”hivĂ”lgnik sattus 07.03.2018 laenulepingu alusel vĂ”imaldatud laenu 50 000 eurot tagastamisega viivitusse 08.03.2019. Viidatud kuupĂ€evast alates tekkis hagejal Ă”igus arvestada viivist vĂ”lgnetavalt summalt laenulepingu p-s 1.5.1 sĂ€testatud mÀÀras ehk 0,1% pĂ€evas (I kd, tl 8-9). Hageja palus vĂ€lja mĂ”ista pĂ”hinĂ”udelt sissenĂ”utavaks muutnud viivise perioodi eest 08.03.2019â17.04.2019 kokku 2050 eurot. Kuna J. N. on maksnud hagejale poole laenusaaja poolt vĂ”lgnetavast viivisest, vĂ€henes rahuldatud summa ulatuses kostja vastutus hageja ees (VĂS § 153 lg 1 p 1). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista vĂ”lgniku poolt 07.03.2018 laenulepingu alusel tasumata jÀÀnud viivis 1025 eurot. Hageja nĂ”ude rahuldamise Ă”iguslik alus on hageja ja kostja vahel 07.03.2018 sĂ”lmitud kĂ€enduslepingu p-d 1.2 ja 1.4 ning VĂS § 145 lg 1 ja sama sĂ€tte lg 2 esimene ja teine lause.
14.3.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja andis pĂ”hivĂ”lgnikule 06.07.2018 laenulepingu alusel laenu 30 000 eurot (I kd, tl 18â20). Puudub vaidlus, et Ă€riĂŒhing ei ole laenu tagasi maksnud, mistĂ”ttu on hagejal Ă”igus nĂ”uda kostjalt laenusaaja poolt tasumata jÀÀnud laenu tagastamist 06.07.2018 kĂ€enduslepingu p-de 1.2 ja 1.4 (I kd, tl 24â26) ning VĂS § 145 lg 1 ja sama sĂ€tte lg 2 esimese lause alusel. Kuna J. N. on maksnud hagejale poole laenusaaja poolt vĂ”lgnetavast laenusummast, vĂ€henes selles ulatuses kostja vastutus hageja ees (VĂS § 153 lg 1 p 1). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista vĂ”lgniku poolt 06.07.2018 laenulepingu alusel tagastamata jÀÀnud laen 15 000 eurot. Hageja nĂ”ude rahuldamise Ă”iguslik alus on hageja ja kostja vahel 06.07.2018 sĂ”lmitud kĂ€enduslepingu p-d 1.2 ja 1.4 (I kd, tl 24â26) ning VĂS § 145 lg 1 ja sama sĂ€tte lg 2 esimene lause.
14.4.PĂ”hivĂ”lgnik kohustus tasuma 06.07.2018 laenulepingu alusel vĂ”imaldatud laenu (30 000 eurot) kasutamise eest intressi 1,5% kuus ehk kokku 450 eurot (I kd, tl 18â20). Laenusaaja maksis viidatud intressi. Hageja ja pĂ”hivĂ”lgnik sĂ”lmisid 06.09.2018 kokkuleppe, millega pikendasid 06.07.2018 lepingu alusel vĂ”imaldatud laenu tagastamise tĂ€htaega kuni 06.03.2020. ĂriĂŒhing kohustus kokkuleppe jĂ€rgi tasuma laenu kasutamise eest intressi 1,5% kuus ehk kokku 8100 eurot (I kd, tl 27-28). Laenusaaja ja J. N. maksid intressi kokku 900 eurot (I kd, tl 29â32) ja tasumata jĂ€i 7200 eurot. Hagejal on Ă”igus nĂ”uda kostjalt pĂ”hivĂ”lgniku poolt tasumata jÀÀnud intressi maksmist 06.07.2018 kĂ€enduslepingu p-de 1.2 ja 1.4 (I kd, tl 24â26) ning VĂS § 145 lg 1 ja sama sĂ€tte lg 2 esimese ja teise lause alusel. Kuna J. N. on maksnud hagejale poole laenusaaja poolt vĂ”lgnetavast intressist, vĂ€henes selles ulatuses kostja vastutus hageja ees (VĂS § 153 lg 1 p 1). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista vĂ”lgniku poolt 06.07.2018 laenulepingu alusel tasumata jÀÀnud intress 3600 eurot. Hageja nĂ”ude rahuldamise Ă”iguslik alus on hageja ja kostja vahel 06.07.2018 sĂ”lmitud kĂ€enduslepingu p-d 1.2 ja 1.4 (I kd, tl 24â26) ning VĂS § 145 lg 1 ja sama sĂ€tte lg 2 esimene ja teine lause.
15.JĂ€rgnevalt lahendab kohus hageja nĂ”udeid kostja vastu, mille tĂ€itmise eest vastutab kostja kui kĂ€endaja ainuisikuliselt. Hageja palus vĂ€lja mĂ”ista kostjalt viivise vĂ”lgnikule 07.03.2018 laenulepingu alusel antud laenu tagastamisega viivitamise eest perioodil 18.04.2019â10.02.2020 kokku 22 245 eurot ja alates 11.02.2020 kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni.
15.1.1.Hageja saatis kostjale 02.04.2019 nÔude kÀenduslepingutes vÔetud kohustuste tÀitmiseks. Hageja tÔi nÔudes esile, et kohus kuulutas 20.03.2019 vÀlja vÔlgniku pankroti. Hageja selgitas, et pÔhivÔlgnik ei ole tÀhtaegselt tagastanud 07.03.2018 laenulepingu alusel saadud laenu 50 000 eurot. Hageja palus kostjal kui kÀendajal tagastada hiljemalt 17.04.2019 laenusaajale vÔimaldatud laen 50 000 eurot (I kd, tl 42-43).
15.1.2.Kohtule esitatud asjaoludest nĂ€htub, et kostja ei ole hageja nĂ”uet tĂ€itnud ja ta ei ole laenusaaja poolt vĂ”lgnetavat laenu hagejale tĂ€htaegselt (17.04.2019) tagastanud. Seega on kostja sattunud alates 18.04.2019 kĂ€enduslepingust tuleneva kohustuse â tagastada laenusaaja poolt vĂ”lgnetav laen 50 000 eurot â tĂ€itmisega viivitusse ja hagejal on 07.03.2018 kĂ€enduslepingu p-i 2.2 alusel (I kd, tl
pöördelâ17) ning VĂS § 113 lg 1 esimese lause jĂ€rgi Ă”igus nĂ”uda kostjalt viivist 0,15% tasumata summalt iga maksmisega viivitatud pĂ€eva eest.
15.1.3.Viivise vĂ€ljamĂ”istmise nĂ”ude juures tuleb arvestada seda, et J. N. on hagejaga 02.02.2022 sĂ”lmitud kompromissi alusel tasunud hagejale poole (st 25 000 eurot) vĂ”lgniku poolt 07.03.2018 laenulepingu alusel vĂ”lgnetavast laenust (II kd, tl 174â177). Sellega on osaliselt (25 000 eurot ulatuses) lĂ”ppenud (VĂS § 153 lg 1 p 1) ka kostja kohustus hageja eest tasuda laenusaaja poolt vĂ”lgnetavat laenu. Kohus kinnitas 09.02.2022 mÀÀrusega hageja ja J. K. kompromissi (II kd, tl 181-182) ning maksis 16.02.2022 vĂ€lja J. K. poolt varem kohtu pangakontole deponeeritud summa hagejale (III kd, tl 12), millest 25 000 eurot kulus vĂ”lgnetava laenusumma katteks. Seega saab hageja nĂ”uda kostjalt alates 16.02.2022 viivise tasumist pĂ”hinĂ”udelt 25 000 eurot (50 000 eurot â 25 000 eurot).
15.1.4.Eeltoodust tulenevalt mĂ”istab kohus kostjalt hageja kasuks vĂ€lja pĂ”hinĂ”udelt 50 000 eurot viivise 07.03.2018 kĂ€enduslepingu p-s 2.2 (I kd, tl 15 pöördelâ17) sĂ€testatud mÀÀras 0,15% pĂ€evas alates 18.04.2019 kuni 15.02.2022 kokku 77 445 eurot (summa kujuneb jĂ€rgmiselt: viivis perioodi eest 18.04.2019 kuni 10.02.2020 hageja palutud summas 22 245 eurot, kuigi hagejal oleks Ă”igus viidatud perioodi eest nĂ”uda viivist 22 425 eurot. Viidatud summale lisandub viivis perioodi eest 11.02.2020 kuni 15.02.2022 summas 55 200 eurot). Kohus mĂ”istab kostjalt hageja kasuks vĂ€lja pĂ”hinĂ”udelt 25 000 eurot viivise 07.03.2018 kĂ€enduslepingu p-s 2.2 (I kd, tl 15 pöördelâ17) sĂ€testatud mÀÀras 0,15% pĂ€evas alates 16.02.2022 kuni 21.06.2022 kokku 4725 eurot (viivis on vĂ€lja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu). Seega mĂ”istab kohus kostjalt hageja kasuks vĂ€lja sissenĂ”utavaks muutunud viivise kokku 82 170 eurot (77 445 eurot + 4725 eurot).
15.1.5.Kohus mĂ”istab hageja taotlusel TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks vĂ€lja pĂ”hinĂ”udelt 25 000 eurot viivise 07.03.2018 kĂ€enduslepingu p-s 2.2 (I kd, tl 15 pöördelâ17) sĂ€testatud mÀÀras 0,15% pĂ€evas alates 22.06.2022 kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni.
15.2.Hageja palus vÀlja mÔista kostjalt viivise pÔhivÔlgnikule 06.07.2018 laenulepingu alusel antud laenu tagastamisega viivitamise eest alates 07.03.2020 kuni pÔhinÔude tÀitmiseni.
15.2.1.Hageja saatis kostjale 02.04.2019 nĂ”ude kĂ€enduslepingutes vĂ”etud kohustuste tĂ€itmiseks. Hageja tĂ”i nĂ”udes esile, et kohus kuulutas 20.03.2019 vĂ€lja pĂ”hivĂ”lgniku pankroti. Hageja selgitas, et Ă€riĂŒhing ei ole tĂ€htaegselt tagastanud 06.07.2018 laenulepingu alusel saadud laenu 30 000 eurot. Hageja palus kostjal kui kĂ€endajal tagastada hiljemalt 17.04.2019 laenusaajale vĂ”imaldatud laen 30 000 eurot (I kd, tl 42-43).
15.2.2.Kohtule esitatud asjaoludest nĂ€htub, et kostja ei ole hageja nĂ”uet tĂ€itnud ja ta ei ole laenusaaja poolt vĂ”lgnetavat laenu hagejale tĂ€htaegselt (17.04.2019) tagastanud. Seega on kostja sattunud kĂ€enduslepingust tuleneva kohustuse â tagastada laenusaaja poolt vĂ”lgnetav laen 30 000 eurot â tĂ€itmisega viivitusse ja hagejal on 06.07.2018 kĂ€enduslepingu p-i 2.2 alusel (I kd, tl 24â26) ning VĂS § 113 lg 1 esimese lause alusel Ă”igus nĂ”uda kostjalt viivist 0,15% tasumata summalt iga maksmisega viivitatud pĂ€eva eest.
15.2.3.Viivise vĂ€ljamĂ”istmise nĂ”ude juures tuleb arvestada seda, et J. N. on hagejaga 02.02.2022 sĂ”lmitud kompromissi alusel tasunud hagejale poole (st 15 000 eurot) vĂ”lgniku poolt 06.07.2018 laenulepingu alusel vĂ”lgnetavast laenust (II kd, tl 174â177). Sellega on osaliselt (15 000 eurot ulatuses) lĂ”ppenud (VĂS § 153 lg 1 p 1) ka kostja kohustus hageja eest tagastada laenusaaja poolt vĂ”lgnetav laen. Kohus kinnitas 09.02.2022 mÀÀrusega hageja ja J. K. kompromissi ning maksis 16.02.2022 vĂ€lja J. K. poolt varem kohtu pangakontole deponeeritud summa hagejale (III kd, tl 12), millest 15 000 eurot kulus vĂ”lgnetava laenusumma katteks. Seega saab hageja nĂ”uda kostjalt alates 16.02.2022 viivise tasumist pĂ”hinĂ”udelt 15 000 eurot (30 000 eurot â 15 000 eurot).
15.2.4.Eeltoodust tulenevalt mĂ”istab kohus kostjalt hageja kasuks vĂ€lja pĂ”hinĂ”udelt 30 000 eurot viivise 06.07.2018 kĂ€enduslepingu p-s 2.2 (I kd, tl 24â26) sĂ€testatud mÀÀras 0,15% pĂ€evas alates 07.03.2020 kuni 15.02.2022 kokku 31 995 eurot (viivis on vĂ€lja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu). Kohus mĂ”istab kostjalt hageja kasuks vĂ€lja pĂ”hinĂ”udelt 15 000 eurot viivise 06.07.2018 kĂ€enduslepingu p-s 2.2 (I kd, tl 24â26) sĂ€testatud mÀÀras 0,15% pĂ€evas alates 16.02.2022 kuni 21.06.2022 kokku 2835 eurot (viivis on vĂ€lja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu). Seega mĂ”istab kohus kostjalt hageja kasuks vĂ€lja sissenĂ”utavaks muutunud viivise kokku 34 830 eurot (31 995 eurot + 2835 eurot).
15.2.5.Kohus mĂ”istab hageja taotlusel TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks vĂ€lja pĂ”hinĂ”udelt 15 000 eurot viivise 06.07.2018 kĂ€enduslepingu p-s 2.2 (I kd, tl 24â26) sĂ€testatud mÀÀras 0,15% pĂ€evas alates 22.06.2022 kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni.
16.JÀrgnevalt kÀsitleb kohus jÀrgmiseid kostja vÀiteid: hageja rikkus vastutustundliku laenamise pÔhimÔtet, sest hageja oli teadlik laenu andes pÔhivÔlgnikule, et laenusaaja ei ole suuteline enda kohustusi tÀita; hageja rikkus vÔlausaldaja kohustust teavitada kÀendajast kostjat pÔhivÔlgniku pankrotimenetlusest; hageja ei esitanud oma nÔuet pÔhivÔlgniku pankotimenetluses; hageja tegevuse tulemusena ei saanud kostja enda Ôigusi maksma panna laenusaaja pankrotimenetluses.
16.1.Kohus selgitas 02.09.2021 kohtuistungil, milliseid Ă”iguskaitsevahendeid saab kĂ€endaja kasutada (II kd, tl 89â96). Kohus selgitas viidatud istungil ka seda, et vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimise kohustus on laenuandjal suhtes laenusaajaga, mitte kĂ€endajaga (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14, p 11) ning et laenuandja suhtes kĂ€endajaga vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”te kĂ€enduslepingule ei kohaldu (Riigikohtu 26.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 11). Seega ei oma asjaolu, kas hageja on jĂ€rginud pĂ”hivĂ”lgnikuga laenulepingute sĂ”lmimisel vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet, kostja vastutuse seisukohalt mÀÀravat tĂ€htsust, sest oma nĂ”udes kostja vastu tugineb hageja viimasega sĂ”lmitud kĂ€enduslepingutele. Kohtupraktikas tuuakse vĂ€lja, et kĂ€endaja saab VĂS § 149 lgâte 1 ja 3 jĂ€rgi kasutada laenuandja vastu samu vastuvĂ€iteid nagu pĂ”hivĂ”lgnikust laenusaaja, mh tugineda vĂ”lgniku kahju hĂŒvitamise nĂ”udele, mis tuleneb vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte rikkumisest, tasaarvestusele laenuandja nĂ”udega, kuid ise ta vĂ”lgniku nĂ”uet tasaarvestuseks kasutada ei saa (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 52). Kohtule esitatud asjaoludest ei nĂ€htu, et pĂ”hivĂ”lgnik oleks tasaarvestanud hageja laenu tagastamise ja kĂ”rvalnĂ”uete tasumise nĂ”uded enda vastu oma nĂ”udega hageja vastu hĂŒvitada vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte rikkumise tĂ”ttu tekitatud kahju. Kostja ise ei saa pĂ”hivĂ”lgniku vĂ”imalikku kahju hĂŒvitamise nĂ”uet tasaarvestuseks kasutada. Kuna vĂ”lgnik ei ole viidatud tasaarvestust teinud, ei ole asjakohane kostja vĂ€ide, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet. Kostja viidatud vĂ€ide ei vĂ€lista hageja nĂ”ude rahuldamist.
16.2.TĂ”ele ei vasta kostja vĂ€ide, et hageja ei ole teatanud kostjale pĂ”hivĂ”lgniku pankrotimenetlusest. Hageja saatis 15.03.2019 kosjatele kĂ€enduslepingutes fikseeritud e-posti aadressile teate selle kohta, et hagejale teadaolevalt on vĂ”lgniku osas alustatud pankrotimenetlust (I kd, tl 35-36). Kostja sai hageja viidatud teate kĂ€tte, sest kostja saatis 01.04.2019 vastuse hageja teatele, kus avaldas, et hageja ei ole talle peale kirja vĂ”lgniku pankrotimenetluse algatamise kohta saatnud rekvisiite vĂ”lgnevuse tasumiseks (II kd, tl 188). Seega on alusetud kostja vĂ€ited, et hageja on rikkunud VĂS § 146 lg 2 teist lauset, sest hageja ei ole teavitanud kostjat laenusaaja pankrotimenetluse algatamisest. Eelnevalt viidatud dokumentidega on tĂ”endatud, et hageja on tĂ€itnud tal lasunud kohustuse.
16.3.Alusetu on kostja vĂ€ide, et hageja ei ole esitanud oma nĂ”uet pĂ”hivĂ”lgniku pankrotimenetluses. Hageja on esitanud 03.04.2019 nĂ”udeavalduse vĂ”lgniku pankrotimenetluses, tuues vĂ€lja, et laenusaaja vĂ”lgneb hagejale 20.03.2019 seisuga 07.03.2018 laenulepingu alusel 54 332,21 eurot (laen 50 000 eurot, intress 3682 eurot ja viivis 650 eurot) ning 06.07.2018 laenulepingu alusel 32 003,23 eurot (laen 30 000 eurot ja intress 2003,23 eurot), kokku 86 335,44 eurot (I kd, tl 38-39). Hageja nĂ”ue 86 335,44 eurot tunnustati 03.07.2019 pĂ”hivĂ”lgniku nĂ”uete kaitsmise koosolekul teise rahuldamisjĂ€rgu nĂ”udena. Seejuures ei vaidlustanud kostja viidatud koosolekul hageja nĂ”uet (II kd, tl 189-190). Hageja tĂ”endas, et laenusaaja pankrotimenetluses ei ole talle nĂ”ude katteks vĂ€ljamakseid laekunud. Seda tĂ”endab hageja poolt esitatud 02.02.2021 vĂ”lgniku pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lĂ”petamiseks pĂ€rast pankroti vĂ€ljakuulutamist raugemise tĂ”ttu. Taotlusest nĂ€htuvalt ei jĂ€tku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike vĂ€ljamaksete tegemiseks ning taotluse p 7 jĂ€rgi ei ole vĂ”lausaldajad raha saanud (II kd, tl 26â28). Kostja ei ole vastupidist â st hageja nĂ”uded vĂ”lgniku vastu olid viimase pankrotimenetluses osaliselt vĂ”i tĂ€ielikult rahuldatud â vĂ€itnud ega tĂ”endanud. Seega on alusetud kostja vĂ€ited, et hageja on rikkunud VĂS § 146 lg 2 esimest lauset, sest hageja ei ole esitanud oma nĂ”udeid pĂ”hivĂ”lgniku pankrotimenetluses. Eelnevalt viidatud dokumentidega on tĂ”endatud, et hageja on tĂ€itnud tal lasunud kohustuse.
16.4.Eeltoodust tulenevalt on alusetu kostja viide VĂS § 146 lg-le 3. Hageja on tĂ€itnud tal VĂS § 146 lg 2 alusel lasunud kohustusi, mistĂ”ttu ei vĂ€hene VĂS § 146 lg 3 alusel hageja nĂ”ue kostja vastu kohustuse rikkumisest tekkinud kahju ulatuses. Kuna tĂ€itmata on VĂS § 146 lg 3 kohaldamise eeldused, puudub vajadus hinnata, kas ja kui suur kahju vĂ”is kostjal tekkida.
16.5.PÔhjendamatu on kostja vÀide, et hageja tegevuse tulemusena ei saanud kostja panna enda Ôigusi maksma pÔhivÔlgniku pankrotimenetluses. Hageja esitas 03.07.2019 vÔlgniku nÔuete kaitsmise koosoleku protokolli, millest nÀhtuvalt tunnustati kostja nÔue vÔlgniku vastu summas 86 335,44 eurot tingimusliku teise rahuldamisjÀrgu nÔudena (II kd, tl 189-190). Kuna kostja tunnustatud nÔude suurus vastab samal koosolekul tunnustatud hageja nÔude suurusele, eeldab kohus, et kostja esitas nÔude juhuks, kui ta oleks rahuldanud hageja nÔude pÔhivÔlgniku vastu. Seega oli kostjal vÔimalus panna oma Ôigusi maksma laenusaaja pankrotimenetluses.
16.6.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja kÀsitletud vÀited ei anna alust jÀtta hagi rahuldamata.
17.Hageja ja J. N. on kohtumenetluse kĂ€igus sĂ”lminud kompromissi, mille tulemusena on hageja osaliselt loobunud 02.02.2022 menetlusdokumendis kostja vastu esitatud nĂ”uetest (II kd, tl 174â 177). Viidatud asjaolu mĂ”jutas hagi hinda ja seetĂ”ttu peab kohus vajalikuks mÀÀrata tsiviilasja hind TsMS § 136 lg-te 1 ja 4 alusel. PĂ€rast nĂ”ude osalist loobumist palus hageja vĂ€lja mĂ”ista kostjalt jĂ€rgmiseid summasid:
17.1.07.03.2018 laenulepingu alusel pÔhivÔlgniku poolt tasumata jÀÀnud pÔhinÔue (laen) 25 000 eurot, intress 1841,11 eurot ja pÔhinÔudelt sissenÔutavaks muutunud viivis 1025 eurot.
17.2.06.07.2018 laenulepingu alusel pÔhivÔlgniku pÔhinÔue (laen) 15 000 eurot ja intress 3600 eurot.
poolt
tasumata
jÀÀnud
17.3.07.03.2018 kĂ€enduslepingu alusel kĂ€endaja kohustute rikkumise tĂ”ttu viivis 07.03.2018 kĂ€enduslepingu p-s 2.2 sĂ€testatud mÀÀras 0,15% pĂ€evas seoses pĂ”hinĂ”ude (laen) 50 000 eurot tasumata jĂ€tmisega perioodil 18.04.2019â10.02.2020 kokku 22 245 eurot. Lisaks palus hageja vĂ€lja mĂ”ista kostjalt viivise pĂ”hinĂ”udelt (laen) 50 000 eurot 07.03.2018 kĂ€enduslepingu p-s 2.2 sĂ€testatud mÀÀras 0,15% pĂ€evas alates 11.02.2020 kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni. Edasiulatuva viivise vĂ€ljamĂ”istmise nĂ”ude hind on TsMS § 367 jĂ€rgi 27 450 eurot (viivis on vĂ€ljaarvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu).
17.4.06.07.2018 kÀenduslepingu alusel kÀendaja kohustute rikkumise tÔttu viivis pÔhinÔudelt (laen) 30 000 eurot 06.07.2018 kÀenduslepingu p-s 2.2 sÀtestatud mÀÀras 0,15% pÀevas alates 11.02.2020 kuni pÔhinÔude tÀitmiseni. Edasiulatuva viivise vÀljamÔistmise nÔude hind on TsMS § 367 jÀrgi 16 470 eurot (viivis on vÀljaarvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu).
17.5.Hagihinda arvutades liidetakse ĂŒhes hagis sisalduvad nĂ”uded (TsMS § 134 lg 1 esimene lause) ja tsiviilasja hind on 112 631,11 eurot (25 000 eurot + 1841,11 eurot + 1025 eurot + 15 000 eurot + 3600 eurot + 22 245 eurot + 27 450 eurot + 16 470 eurot).
18.Kohus rahuldab hagi, mistÔttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jÀtta menetluskulud kostja kanda.
19.Kohus mÀÀrab TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mÀÀrusega pÀrast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse vÔi menetlust lÔpetava mÀÀruse jÔustumist.
20.TsMS § 178 lg 1 jĂ€rgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati. HĂŒvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks mÀÀrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr KondraĆĄov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.