Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Reena Nieländer
Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-2260
Kohtuasi
Kodumaa Laenud OÜ hagi X vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Kodumaa Laenud OÜ (registrikood 14259285), lepinguline esindaja Carmen Tars Kostja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
14.04.2023 kohtuistungil kostja osavõtuta
2-20-2260 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oli X apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 22.06.2022 otsuse peale. Apellant taotles asja läbivaatamist ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohus määras asja läbivaatamisele kohtuistungi 14.04.2023 algusega kell 13.00. Kohtukutse oli apellandi esindajale kätte toimetatud 17.03.2023. Apellandi lepinguline esindaja teatas 13.04.2023 kohut esindusõiguse lõppemisest. Apellant ega tema esindaja 14.04.2023 kohtuistungile ei ilmunud. Samuti ei teavitanud apellant kohut mitteilmumise põhjusest. Vastustaja esindaja taotles istungil apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist.
Ringkonnakohus leiab, et vastustaja taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb rahuldada ja jätta apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 649 lg 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 649 lg-st 2 tuleneb, et kui apellant kohtuistungile ei ilmu ega ole teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest (TsMS § 422) või ei ole seda põhistanud, võib kohus vastustaja taotlusel jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohus ei jäta kaebust läbi vaatamata, kui apellant ei taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil või palus kohut lahendada kaebus istungil tema osavõtuta. Apellant on apellatsioonkaebuses palunud asi lahendada kohtuistungil. Kohtukutse on apellandi esindajale kätte toimetatud elektrooniliselt 17.03.2023 ning selles on apellanti teavitatud TsMS § 649 lg 2 sisust. Seega oli apellandile teada, et kui tal ei ole võimalik istungile ilmuda, on tal kohustus teatada kohut ilmumata jätmise põhjustest. Apellant istungile ei ilmunud ega teatanud, mis takistas tal istungile ilmumast. Seega tuleb kostja apellatsioonkaebus jätta hageja taotlusel läbi vaatamata. TsMS § 639 lg 1, § 8 lg 2 ja § 168 lg 2 alusel kannab apellatsioonimenetluse kulud apellant. Tulenevalt menetluskulude jaotusest määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks vastustajale hüvitatavad menetluskulud. Vastustaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, paludes vastaspooltelt välja mõista lepingulise esindaja kulude katteks 1188 eurot. Taotluse kohaselt osutati vastustajale apellatsioonimenetluses õigusabi 8 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnitasuga 144 eurot (käibemaksuga). Vastustaja esindaja toiminguteks olid maakohtu otsusega tutvumine ja selle kliendile edastamine; tutvumine apellatsioonkaebuse, selle käiguta ja menetlusse võtmise määrustega; apellatsioonkaebusele vastamine; istungiaja kooskõlastamine ja kohtukutse vastuvõtmine; ettevalmistus kohtuistungiks; istungil osalemine ning menetluskulude nimekirja koostamine. Vastustaja palus menetluskulud välja mõista käibemaksuga ning kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
2-20-2260 TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Kolleegium leiab, et vastustaja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas menetluse käiguga kokku 6 tunni ja 30 min ulatuses (maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumine ning kaebusele vastamine koos menetluse käiguga kursis hoidmisega 5 tundi; istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine kokku 1 tund ja 10 min; menetluskulude nimekirja koostamine ja selle täiendamine 20 min). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (millele lisandub käibemaks) ei ole kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ega põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 13.11.2013, 3-2-1115-13, p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta). Põhjendatud ja kooskõlas asja keerukusega on seega vastustaja lepingulise esindaja tasumäär 120 eurot/h (käibemaksuga), mis vastab senises kohtupraktikas aktsepteeritud juristi poolt osutatud õigusteenuse tunnitasule. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Eelmärgitut arvestades rahuldab ringkonnakohus vastustaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistab apellandilt välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitise summas 780 eurot (= 6,5 × 100 + 20%). Vastavalt vastustaja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab apellant tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Reena Nieländer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.