Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED

1) Hageja E. O. esitas hagi kostja H. J. vastu varalise kahju 380 euro, mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise nõudes (tl 1-8). Kostja rikkus hageja au ja head nime sellega, et avaldas: 1.1 2. augustil 2020 Facebookis avaldatud „XXXX“ postituse alla: 5. augustil 2020 alljärgneva kommentaari, mis sisaldab ebaõiget faktiväidet ja ebakohast väärtushinnangut (hagi lisa 1, tl 9; kättesaadav lingilt: xxxx; ebaõige faktiväide ja ebakohane väärtushinnang kaldkirjas): „Kas see on mingi uus ühiskondliknorm, et avalikult röövpüügiga vahele jäänud lambikonn korraldab võistlust ja mitte keegi ei ütle mitte midagi? Röövpüüdja korraldab võistlust, kus tema kehtestab reegleid? Reegleid kehtestab mees, kes ise keelualadest kinni ei pea..... No johhaidiiii lubage naerda!!!! Ja küsimus S.: Te toetate ja olete sponsoriks sellise röövikule? J. alias E. O. alias R. R.: Sa oled kõige mannetum teadaolev lambikas!“. 1.2 21. augustil 2020 kell 18:41 alljärgneva kommentaari ebakohase väärtushinnanguga (hagi lisa 2, tl 11; kättesaadav lingilt: xxxx; ebakohane väärtushinnang kaldkirjas): „E. J. aeeeee!!!! E.!!! Äkki vastad T. esitatud küsimustele? Meenuvad ajad kui sa kalale jejees valimatult inimesi sõimasid ja nendelt minutitega vastuseid ootasid. Mis nüüd juhtunud on? Praegu ei ole täiskuu või? Kordan ennast. Hale lambikas oled“. 1.3 Portaalis kalale.ee postituse Xxxx kasutaja xxxx nime alt 5. augustil 2020 kell 19:47 alljärgneva kommentaari, mis sisaldab ebaõiget faktiväidet ja ebakohast väärtushinnangut (hagi lisa 3; tl 11): (kättesaadav lingilt: xxxx; ebaõige faktiväide ja ebakohane väärtushinnang kaldkirjas): „Kas see on mingi uus ühiskondliknorm, et avalikult röövpüügiga vahele jäänud lambikonn korraldab võistlust ja mitte keegi ei ütle mitte midagi? Röövpüüdja korraldab võistlust, kus tema kehtestab reegleid? Reegleid kehtestab mees, kes ise keelualadest kinni ei pea..... No johhaidiiii lubage naerda!!!! Ja küsimus S.: Te toetate ja olete sponsoriks sellise röövikule? J. alias E. O. alias R. R.: Sa oled kõige mannetum teadaolev lambikas!“ 1.4 Facebookis xxxx entusiastide grupis E. N. 20. aprill 2020 avaldatud postituse juurde alljärgneva kommentaari ebakohase väärtushinnanguga (hagi lisa 4, tl 12; kättesaadav lingilt: xxx) (ebakohane väärtushinnang kaldkirjas): „J., sa oled kõige odavam tola keda tean! Ahh et kus ja kelle käest ma midagi sellist kuulnud olen? Ma olin selle inimese autos, kellele sa helistasid kõrval istmel kui sa oma kurba saatust telefonis kurtsid! Ehk et ise kuulsin I rest my case! O., tee üldsusele seda headmeelt ja mine selle asjaga euroopa kohtuni välja. Saame kõik veel tükil ajal sinu üle nalja teha. Kui kloun enam rahvast naerma ei suuda ajada, oleks aeg areenilt lahkuda! Ära sina veel pensile mine. Sul veel naerutamise kunsti jagub. Aga see on ka kõik mida sa suudad. A muideks, sul on mu nr, tead kus ma elan jne. Kui sa ikka kindel oled et mina jama ajan, siis mina sinu asemel ajaks küll asjad näost näkku korda. A noh.....ennem vaja munad üles leida..... Ja me teame kõik, et seda ei juhtu.“ 1.5 Facebookis Xxxx entusiastide grupis alljärgneva kommentaari ebakohase väärtushinnanguga (hagi lisa 5, tl 13; ebakohane väärtushinnang kaldkirjas): „No minu poolest võib M. mind ka kohtusse kaevata. A ma ütlen selle siiski välja: Sa M. oled sama loll nagu J.! Jaurata edasi ja vastu rinda taguda teemaag, mis kõigile nii ilmselge.... No tõesti tase omaette!“ 2) Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte ühiskondlikult teemat diskuteerida. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise – kokkuvõtvalt pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Kostja avaldatud ning käesoleva hagi aluseks olevad tekstid kannab

endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. Ebakohaste väärtushinnangute põhjendamise koormis lasub kostjal kui väidete avaldajal. Kui kostja ei suuda enda väiteid tõendada ning hagejate suhtes esitatud väited on valed ehk au teotavad ehk nendega rikutakse õigusvastaselt hagejate au, kuulub mittevaralise kahju nõue rahuldamisele. Täiendavalt on kostja rikkunud käibekohustust, mis kohustab ühiskonnaliikmeid hoiduma teistele kahju tekitamisest. Kostja tegevus on igal juhul õigusvastane ning kui kostja tekitab õigusvastaselt kahju, siis peab kostja õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitama. Kui kostja soovib kahju tekitamise menetluse kestel lõpetada, saab seda arvestada kui kostja vabatahtlikku loobumist õigusvastase kahju tekitamise jätkamisest. Hageja laimamine on igal juhul põhjendamatu. Hageja on eespool põhjendanud ja tõendanud, et kostjal polnud objektiivset ega seaduslikku alust esitada hageja suhtes kostjale etteheidetavat teksti. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei oma põhimõttelist tähendust see, kas tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejale tekitatud mainekahju ning kostja süü siinses asjas on suur ning põhjendavad seda alljärgnevalt. Seoses kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväitega ja ebakohaste väärtushinnangutega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Nimelt jäi kostja avaldatud teksti pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja oleks kõige mannetum ja hale lambikas, kloun ja tola. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud või muutumas (tl 1-8). 3) Hagi aluseks olevate asjaolude osas vaidlus tegelikult puudub. Kostja ei ole lükanud ümber, et tema nimetatud kommentaarid ja postitused kirjutas. Järelikult jääb hinnata üksnes seda, kas sellistest kommentaaridest ja postitustest tekkis hagejale kahju. Kogu käesolev vaidlus taandub olemuslikult väga lihtsale küsimusele – kas kostjal oli õigus nimetada hagejat suure hulga inimeste ees „kõige mannetum teadaolev (lambikas)“; „Hale“; „kõige odavam tola“; „kloun“ ning „loll nagu J.“ ning nimetada teda R. R.. Kui kohus leiab, et selline kostja käsitlus (st kas või üks nendest väidetest pole õige või põhjendatud) on ebakohane või ebaõige, tuleb hagi rahuldada. (tl 157-161). 4) Kostja on teinud hageja suhtes laimavaid postitusi nii 2020. aastal kui ka peale hagi esitamist 2021. aastal erinevates kohtades (tl 92, 101-104, 157-161).

KOSTJA VASTUS

5) Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata (tl 33-38). Kostja ei eita, et on postitanud hagiavalduse ja selle lisades toodud kommentaarid, kuid ei nõustu hageja väitega, nagu oleks kostja sellega avaldanud ebakohase väärtushinnangu ja teotanud hageja au ja väärikust. Ka ei nõustu kostja sellega, et tema poolt avaldatu on põhjustanud hagejale moraalset kahju. 20.04.2020 avaldati Facebooki grupis Xxxx entusiastid video, millelt nähtub, et vabatahtlikud kalakaitsjad on 18.04.2020 tabanud kalapüügi keelualal hageja. Nimetatust teavitati Keskkonnainspektsiooni ning kokkuvõttes määrati hagejale rikkumise eest rahatrahv. Peale nimetatud postitust sai kostjale teatavaks, et hageja levitab kalameeste seas tõele mittevastavat infot selle kohta, et tema peale kaebas Keskkonnainspektsioonile kostja. Ühtlasi asus hageja kostjat grupis Xxxx naeruvääristama. Sellest ajendatuna tegi kostja hagiavalduse punktis 1.4 ja 1.5 märgitud postitused. Asjaolu, et erinevates foorumites teiste kalameeste ja foorumi külastajate aadressil sõnavõttev kalastussportlane tabati keelualal on üldist hukkamõistu vääriva tegu. Nagu ka alusetult enda vahelejäämises kostja süüdistamine on hukkamõistu vääriv

käitumine. Nimetatud hageja käitumine ajendas kostjat väljendama oma suhtumist hageja tegevusse. 02.08.2020 postitas hageja kalale.ee ja Facebooki teate, et ta korraldab haugipüügivõistlust. Arvestades, et haugipüügivõistluse korraldajaks on isik, kes on ise röövpüügiga vahele jäänud ning kes ei ole ise tema suunal tehtud etteheidete osas kolme kuu jooksul mistahes selgitusi andnud, andis kostjale põhjuse tõstatada nimetatu probleem. Jällegi on kasutatud postituses hageja enda poolt kasutatavat väljendusviisi. Väärtushinnangu avaldamiseks andis põhjuse hageja enda ebaseaduslik tegevus, kuid avaldatud väärtushinnang ei ole ebakohane. Kostjale teadaolevalt tabati hageja keelualal ehk hageja jäi vahele röövpüügiga, mille suhtes on Keskkonnainspektsioon läbi viinud väärteomenetluse nr xxxx ja tuvastanud on hageja õigusvastase tegevuse. Samuti oli saanud kostjale teatavaks, et hageja on asunud oma vahelejäämises süüdistama kostjat ja teda naeruvääristama. Olukorras kus kalapüügivõistlust korraldab isik, kes ise ei pea kinni kalapüügile kehtestatud õigusaktidest ja keeldudest aga ka kalameeste eetikast, annab see teistele isikutele s.h. kirglikuks kalameheks olevale kostjale mõistliku õigustuse sellise isiku kohta kalameeste piiratud foorumites oma negatiivset hinnangut sellise hageja käitumise osas avaldada. Pannes toime õigusrikkumise annab isik selgelt põhjuse ka enda kohta negatiivsete väärtushinnangute avaldamiseks. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta ühtegi vulgaarse või räige sisuga kommentaari. Kostja on väljendanud antud suhtlusringkonnas tavapärases sõnastuses negatiivset suhtumist hagejasse ning tõstatanud oma kommentaariga küsimuse sellest, kas on sobilik, et isik, kes röövpüügiga vahele jääb, korraldab ise kalastusvõistlusi. Tegemist ei ole ajakirjanduses, ametlikus suhtluses või akadeemilises õhkkonnas toimuva vestlusega vaid piiratud internetifoorumiga, kus isikute väljendusviis ongi mõnevõrra vabam (mida kinnitab ka hageja enda sõnakasutus nimetatud foorumites). Viimast on aktsepteeritud ka Euroopa Inimõiguste kohus (EIK). EIK poolt on avaldatud seisukohta Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete ja Index.hu Zrt vs. Hungary (nr 22947/13, p 76, 77, 02.02.2016) internetikeskkonnas avaldatud kommentaarid on tavaliselt vabas stiilis ja vormis arvamuste avaldamine, tihtipeale ka madalas stiilis, mis aga ei muuda arvamust automaatselt ebakohaseks. Kostja kommentaar oli tingitud üksnes hageja enda tegevusest. Nimetatud röövpüügi osas on Keskkonnainspektsioon läbi viinud väärteomenetluse, mille hageja vaidlustas kohtus. Kostja kommentaaris kasutatud väljendid vastavad hageja enda suhtlusstiilile, mistõttu ei saa need olla ebakohased ega teotada hageja au 6) Kostja leiab, et ebakohasuse tuvastamisel tuleb kõrvutada etteheidetavat väljendusviisi isiku enda väljendusviisiga. Hageja ise on kasutanud hagiavalduses toodud sõnu „lambikonn“ ja „lambikas“ korduvalt nii jahimeeste kui ka kalandusfoorumites teiste inimeste iseloomustamiseks ning nimetatud sõnakasutust omistatakse nt kalale.ee foorumis just hagejale omasena (vt kostja vastuse lisad 3.1 kuni 3.9). 06.09.2017 kell 10:34 on hageja aga selgesõnaliselt avaldanud, et „kui mulle keegi lampar J. ütleb siis see mind küll ei riiva“ ning sellele eelnevalt on selgitatud, et sõnale lambikonn on võimatu leida solvavat tähendust (kostja vastuse lisa 4.1). Emotsioonidetektori põhjal ei saa kohus anda hinnangut sellele, kas mingi sõna kasutamine on ebakohane või mitte. Kostjale etteheidetavad kommentaarid ei sisalda hageja au teotamist. Tegemist on kostja poolt hageja suhtes põhjendatult väljendatud negatiivse väärtushinnanguga, mis vastab (jääb tegelikkuses oluliselt alla) hageja enda poolt kaustatavale suhtlusstiilile. Mitte iga negatiivne väärtushinnang ei ole automaatselt ebakohane ja õigusvastane. Antud juhul järeldub hagist asjaolu, et iga kommentaaris kasutatud sõna, mis annab emotsioonidetektori järgi negatiivse tulemi on hageja lepingulise esindaja arvates automaatselt ebakohane väärtushinnang. Nimetatu ei pea paika ning vaieldamatult PS § 45 kohaselt peab olema tagatud isikutele ka õigus väljendada teise isiku kohta negatiivseid ja hinnangu adressaadile mitte alati meelepäraseid väärtushinnanguid. Seega negatiivne väärtushinnang ei ole alati keelatud, ei ole ebakohane, ega ole koheselt ka õigusvastane. Hageja poolt esile toodud emotsioonidetektor ei saa olla aluseks, millest lähtudes kohus

määrab väärtushinnangu lubatavuse ja õigusvastasuse. Nii on näiteks emotsioonidetektori kohaselt negatiivsed ka sellised sõnad nagu advokaat, kohus ja põld (kostja vastuse lisa 7.1 kuni 7.3). Hageja väited kostja jätkuvast laimutegevusest on arusaamatud ja tõendamata Hageja on läbivalt hagis väitnud, et kostja jätkab hageja laimamist. Kostjale on arusaamatu, kuidas ta seda teeb. Hageja ei ole esile toonud ühtegi hagejat laimavat kommentaari, mis oleks kostja poolt avaldatud peale hagiavalduse punktis 1 etteheidetavaid kommentaare. Asjaolu, et kostja avaldas hageja saadetud nõudekirja ei saa olla kuidagi hagejat laimavaks tegevuses. On kummastav, et hageja ei nõua kommentaaride eemaldamist, mis väidetavalt põhjustavad temas selliseid suuri üleelamisi ja ebamugavust. Hagejal oleks olnud võimalik pöörduda kommentaariumite admistraatorite poole palvega kommentaarid eemaldada. Hageja ei ole seda teinud ja ei ole ka palunud seda teha kostjal. Sellest järeldub, et kommentaarid tegelikkuses ei häiri kostjat, küll aga näeb kostja koos oma esindajaga selles võimalust raha teenimiseks. Isegi, kui asuda seisukohale, et kostja avaldatu näol on tegemist ebakohase väärtushinnanguga, millega on hageja au teotatud, siis kahjuhüvitise väljamõistmiseks puudub alus. Antud juhul ei saa pidada eluliselt usutavaks, et kostja poolt kommentaarides kasutatud väljendite, mida ka hageja ise pidevalt kasutab ja mille kasutamist on õigustanud, tõttu tundis hageja ennast selliselt nagu ta väidab. Antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest järelduksid olulised muutused elukorralduses või suhetes teiste isikutega, samuti ei ole hageja maine saanud silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud tulenevalt kostja kommentaarist. Kui see on saanud kahjustada on see saanud kahjustada hageja enda ebaseadusliku tegevuse tõttu. Rikkumise ulatuse ja intensiivsuse hindamisel on põhjendatud lähtuda asjaoludest, et tegemist oli kostja poolt internetikommentaari avaldamisega grupis, kus osales piiratud arv inimesi ja hageja ise on varasemalt kostjale etteheidetavat sõnakasutust ise kasutades pidanud seda mittesolvavaks ja normaalseks. Hageja ei ole ise võtnud tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks (VÕS § 139 lg 2 ). Juhul, kui kostja kommentaar hagejat sedavõrd häiris ja häirib nagu on väidetud hagis oleks saanud hageja pöörduda juba 2020 aasta aprillis ja augustis vastavate foorumite administraatorite poole ja paluda hageja arvates ebakohased kommentaarid eemaldada. Hageja ei ole seda teinud. Esimesest kommentaarist arvestatuna pool aastat hiljem ja hilisemastest kommentaaridest arvutatuna ligikaudu kolm kuud hiljem kostjale saadetud nõudekirjas ei ole hageja samuti palunud kommentaare eemaldada vaid on soovinud üksnes rahalist hüvitist. Nimetatust saab ja tuleb teha kaks järeldust: - Esiteks ei häiri piiratud gruppides kommentaarid tegelikkuses hagejat; - Teiseks ei ole hageja ise võtnud tarvitusele mistahes abinõusid väidetavalt temale kahju tekitavate kommentaaride eemaldamiseks, mistõttu on hageja enda roll väidetavas kahju tekkimises märkimisväärne. Hageja varalise kahju summas 380 euro nõue on põhjendamatu. Hageja ei ole nimetatud nõude tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, mille põhjal saaks hinnata nimetatud kahju põhjendatust (tl 32-38; 174-175; 179-180).

KOHTU PÕHJENDUSED

7) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et E. O. hagi tuleb jätta rahuldamata. 8) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Kostja avaldas ajavahemikul 20.04.2020 kuni 21.08.2020 järgmised viis postitust (kronoloogilises järjekorras): a) Kommentaar 1: Facebookis Xxxx entusiastide grupis E. N. 20. aprill 2020 avaldatud postituse juurde alljärgneva kommentaari (kättesaadav lingilt: xxx): „J., sa oled kõige odavam tola keda tean! Ahh et kus ja kelle käest ma midagi sellist kuulnud olen? Ma olin selle inimese autos, kellele sa helistasid kõrval istmel kui sa oma kurba saatust telefonis kurtsid! Ehk et ise kuulsin I rest my case! O., tee üldsusele seda headmeelt ja mine selle

• • • • •

asjaga euroopa kohtuni välja. Saame kõik veel tükil ajal sinu üle nalja teha. Kui kloun enam rahvast naerma ei suuda ajada, oleks aeg areenilt lahkuda! Ära sina veel pensile mine. Sul veel naerutamise kunsti jagub. Aga see on ka kõik mida sa suudad. A muideks, sul on mu nr, tead kus ma elan jne. Kui sa ikka kindel oled et mina jama ajan, siis mina sinu asemel ajaks küll asjad näost näkku korda. A noh.....ennem vaja munad üles leida..... Ja me teame kõik, et seda ei juhtu.“ b) Kommentaar 2: Facebookis Xxxx entusiastide grupis alljärgneva kommentaari: „No minu poolest võib M. mind ka kohtusse kaevata. A ma ütlen selle siiski välja: Sa M. oled sama loll nagu J.! Jaurata edasi ja vastu rinda taguda teemaag, mis kõigile nii ilmselge.... No tõesti tase omaette!“ c) Kommentaar 3: 2. augustil 2020 Facebookis avaldatud „XXXX“ postituse alla: 5. augustil 2020 alljärgneva kommentaari (kättesaadav lingilt: xxxx): „Kas see on mingi uus ühiskondliknorm, et avalikult röövpüügiga vahele jäänud lambikonn korraldab võistlust ja mitte keegi ei ütle mitte midagi? Röövpüüdja korraldab võistlust, kus tema kehtestab reegleid? Reegleid kehtestab mees, kes ise keelualadest kinni ei pea..... No johhaidiiii lubage naerda!!!! Ja küsimus S.: Te toetate ja olete sponsoriks sellise röövikule? J. alias E. O. alias R. R.: Sa oled kõige mannetum teadaolev lambikas!“. d) Kommentaar 4: Portaalis kalale.ee postituse Xxxx kasutaja xxxx nime alt 5. augustil 2020 kell 19:47 alljärgneva kommentaari (kättesaadav lingilt: xxxx): „Kas see on mingi uus ühiskondliknorm, et avalikult röövpüügiga vahele jäänud lambikonn korraldab võistlust ja mitte keegi ei ütle mitte midagi? Röövpüüdja korraldab võistlust, kus tema kehtestab reegleid? Reegleid kehtestab mees, kes ise keelualadest kinni ei pea..... No johhaidiiii lubage naerda!!!! Ja küsimus S.: Te toetate ja olete sponsoriks sellise röövikule? J. alias E. O. alias R. R.: Sa oled kõige mannetum teadaolev lambikas!“ e) Kommentaar 5: 21. augustil 2020 kell 18:41 alljärgneva kommentaari (kättesaadav lingilt: xxxx): „E. J. aeeeee!!!! E.!!! Äkki vastad T. esitatud küsimustele? Meenuvad ajad kui sa kalale jejees valimatult inimesi sõimasid ja nendelt minutitega vastuseid ootasid. Mis nüüd juhtunud on? Praegu ei ole täiskuu või? Kordan ennast. Hale lambikas oled“. 9) Hageja heidab kostjale kokkuvõtlikult ette eelpool viies kommentaaris laimamist, millega kostja rikkus hageja au ja head nime. Puudub vaidlus, et kostja eeltoodud postitused tegi. Hageja on leidnud, et kuna ta ei nõua kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, siis ei ole oluline eristada ka faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Kuna ka ebaõige faktiväide kannab endas teatud väärtusotsustust (antud juhul põhjendamatult negatiivset), saab kohus igal juhul hinnata hageja isiklike õiguste rikkumist ning selle ulatust (tl 80). Hageja seisukoha järgi saab pidada ebaõigeks faktiväiteks kostja avaldatut: „E. O. alias R. R.“. Ebakohased väärtushinnangud kostja postitustes on hageja arvates: „kõige mannetum teadaolev (lambikas); hale, kõige odavam tola; kloun; loll nagu J.“ (tl 80). 10) Kostja poolt avaldatud kommentaarides vaidlustab hageja järgmiseid väiteid: kommentaaris nr 1 vaidlustab hageja järgmiseid väiteid: „kõige odavam tola“; „kloun“ (edaspidi väited nr 1); kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga; kommentaarides nr 2 vaidlustab hageja järgmist väidet: „loll nagu J.“ (edaspidi väide nr 2); kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga; kommentaaris nr 3 vaidlustab hageja järgmist väidet: „kõige mannetum teadaolev lambikas“ (edaspidi väide nr 3); kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga; kommentaaris nr 4 vaidlustab hageja järgmist väidet: „J. alias E. O. alias R. R.: Sa oled kõige mannetum lambikas!“; kohtu hinnangul on väide „E. O. alias R. R.“ faktiväide (edaspidi väide nr 4) ning väide „kõige mannetum lambikas“ on väärtushinnang (edaspidi väide nr 5); kommentaaris nr 5 vaidlustab hageja järgmist väidet: „hale lambikas“ (edaspidi väide nr 6). 11) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama sätte lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1045 lg 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (p 1); kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega (p 2); kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis (p 3); kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi (p 4). Isikliku õiguse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Kohtupraktikas eristatakse kahte au teotamise koosseisu: 1) au teotava ehk ebakohase väärtushinnangu avaldamist (VÕS § 1046 lg 1) ning, 2) au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamist (VÕS § 1047 lg 2) (vt Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Isiku au teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, s.o au teotava informatsiooni (ehk väärtushinnangu või ebaõigete andmete) avalikustamist kui teotunnust. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on. See, mida avaldaja ise silmas pidas ei ole asjakohane. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p-d 10, 11). Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 12). 12) Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatud asjaoludest, lähtudes nõudest (vt Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme, st hageja määrab nii hagi eseme kui ka aluse ning kohtul ei ole kohustust teda selles osas abistada (vt Riigikohtu 15.05.2020 otsus nr 2-19-10050, p 11). TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja on kostjale hagis ette heitnud viimase poolt tehtud viite laimavat postitust, mis on tehtud ajavahemikul 20.04.2020 kuni 21.08.2020 (tl 1-8). Kõik ülejäänud väidetavad kostja poolt tehtud postitused (mis on tehtud peale 21.08.2020), mille kohta hageja on esitanud küll erinevaid seisukohti ja tõendeid, ei puutu hagi esemesse ega alusesse ning kohus ei arvesta nendega käesoleva kohtuotsuse tegemisel. 13) Kohus nõustub hagejaga, et hagis välja toodud väiteid tuleb hinnata kogumis kõigi kostja poolt tehtud postituste kontekstis (vt 20.04.2022 kohtuistungi protokoll; aeg 00:05:05; tl 197-200). Hagis on välja toodud 5 erinevat postitust, mis on kostja poolt tehtud 20.04.2020, 05.08.2020 ja 21.08.2020 (tl 1-8). Sealhulgas hindab kohus kostja postitusi postitustele eelnenud sündmuste kontekstis. 14) Puudub vaidlus selles, et nii hageja kui kostja on pikka aega tuttavad, nad käisid nii üksteisel külas, kui ka püüdsid koos kala (vt 16.02.2022 kohtuistungi protokolli; aeg 00:18:29; tl 149-153). Puudub vaidlus ka selles, et nii hageja kui kostja on aastaid osalenud aktiivsete sõnavõttudega AS-le Õhtulehe Kirjastus kuuluvas kalastusteemalises foorumis kalale.ee, kus hageja kasutas kasutajanime „J.“ ning kostja kasutas kasutajanime „xxxx“.

08.12.2021 toimunud kohtuistungil selgitas hageja E. O., et portaalis kalale.ee oli tema kasutajanimi „J.“, väikese algustähega ning esimest korda registreeris ta ennast sinna foorumisse umbes 10 aastat tagasi; ta ei ole seda foorumit kasutanud juba aastaid, umbes 3-4 aastat. Lisaks tema „J.“ nimele on selles foorumis väga palju sarnase variatsiooniga nimesid, nt J., J.s, J. (tl 128-132). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja korraldas igasuviseid haugipüügivõistlusi nimetusega „XXXX“ (tl 9). Samuti korraldas hageja 2020 augustis haugipüügivõistlust „XXXX“, mille toimumise kuulutuse postitas enda Facebooki lehele 02.08.2020 ning milles oli märgitud kontaktisikuks E. O. (J.) (tl 9). Kostja on esitanud tõenditeks väljavõtted ajakirjast „Kalale!“ (tl 141-145). Hageja E. O. on väitnud, et ta on figureerinud 25 aastat kalameeste ringkonnas ja kalale.ee lehel. Nendest ajakirjadest saab aimu, kes ta on kalamehena Eestis. Ta julgeb väita, et ta on Eesti üks kõige kangemaid kalamehi, keda tuntakse ja teatakse kõige rohkem, kellelt küsitakse nõu, kes teeb koolitusi ja võistlusi (vt 16.02.2022 kohtuistungi protokoll; aeg: 00:27:37; 00:29:43; tl 149-153). 15) Puudub vaidlus selles, et 17.02.2021 Harju Maakohtu otsusega väärteoasjas nr xxxx mõisteti hageja E. O. süüdi kalapüügiseaduse § 85 lg 1 alusel ning teda karistati rahatrahviga. E. O.t süüdistati selles, et ta püüdis 18.04.2020 kella 17.00 paiku Harju maakonnas jões spinninguga kala ning teostades kalapüüki aastaringses kalapüügi keelualas, pani toime kalapüügiseaduse § 85 lg 1 sätestatud väärteo (tl 114-122; otsus jõustus 19.05.2021). 16) 18.04.2020 postitati Facebooki gruppi Xxxx entusiastid youtube.com video hageja poolt väärteo toimepanemisest 18.04.2020 (tl 39). Nimetatud postituse juures kommenteeris teiste kommenteerijate hulgas nimetatud teemat ka kostja H. J. enda nime alt, nimetades hagejat muu hulgas „kõige odavamaks tolaks“ ja „klouniks“ (tl 12). Samas Facebooki grupis Xxxx entusiastid postitas kostja järgmise kommentaari: „No minu poolest võib M. mind ka kohtusse kaevata. A ma ütlen selle siiski välja: Sa M. oled sama loll nagu J.!“ (tl 13). 17) Hageja korraldas 2020 augustis haugipüügivõistlust „XXXX“, mille toimumise kuulutuse postitas ta enda Facebooki lehele 02.08.2020 (tl 9). Selle postituse alla tegi kostja kokku kolm kommentaari – 05.08.2020 augustil kaks kommentaari ja 21.08.2020 ühe kommentaari (vt käesoleva otsuse punkt 8, alapunktid c, d, e). Nendes kolmes kommentaaris on kostja esitanud väited: kõige mannetum teadaolev lambikas; hale lambikas; J. alias E. O. alias R. R.: Sa oled kõige mannetum lambikas! 18) 12.10.2021 toimunud kohtuistungil on hageja selgitanud, et ta ei ole kirjutanud kalale.ee foorumis neid kommentaare, mida kostja on esitanud tõendina 13.03.2021 vastuse lisas. Kommentaaride juures olev pilt on küll tema oma (tl 40-51). Samuti on hageja selgitanud, et nendes kommentaarides räägitakse lambikonnast kui solvumisest. Tema on pikaajaline kalamees ning selles ringkonnas tuntud inimene. Lambikonna terminite kohta on antud autasusid ja medaleid ja üritustel väljatoodud aunimetusi (vt kohtuistungi aeg 00:27-00:28; tl 96-98). Seda kinnitab ka kalale.ee foorumi väljavõte 07.11.2013 postitusest pealkirjaga „Aasta parimate valimised ja autasustamised Hiiu õlletoas“, kus on märgitud, et üheks auhinnaliseks tiitliks võiks olla „aasta lambikonn“ ning on lisatud „me kõik ju teame, mis tähendab lambikonn, kes ei tea, küsib Juraka käest) (tl 44). 19) Kostja leiab, et ebakohasuse tuvastamisel tuleb kõrvutada etteheidetavat väljendusviisi isiku enda väljendusviisiga. Hageja ise on kasutanud hagiavalduses toodud sõnu „lambikonn“ ja „lambikas“ korduvalt ning nimetatud sõnakasutust omistatakse nt kalale.ee foorumis just hagejale omasena (tl 33-47).

20) Kohtu hinnangul ei ole usutav hageja seisukoht, et tema ei ole foorumis kalale.ee kasutajanime „J.“ all kirjutanud kostja poolt tõendina esitatud postitusi (tl 40-47). Kohus leiab, et esitatud tõenditega kogumis on leidnud tuvastamist, et nimetatud postitused aastatel 2015 kuni 2018 kasutajanime „J.“ poolt on koostatud hageja poolt. AS Õhtuleht Kirjastuse 15.12.2021 vastuse kohaselt foorumis kalale.ee kasutajanime „J.“ ees- ja perekonnanimi on „E. O.“ (tl 133-136). Hageja ise on kinnitanud, et kalale.ee foorumis kasutajanime „J.“ juures olev foto on tema foto (vt kohtuistungi aeg 00:27-00:28; tl 9698). Puudub vaidlus selles, et hageja korraldas igasuvist haugipüügivõistlust „XXXX“. Foorumis kalale.ee on 28.08.2018 teema „Xxxx 2018“ postitanud kasutajanimega „J.“ kommentaari (tl 47), mille juures on ka hageja pilt. 2017. aasta augustist kuni septembrini toimus foorumis kalale.ee aktiivne kirjavahetus erinevate kasutajate vahel, sh on hulgaliselt postitusi tehtud kasutaja „J.“ poolt, mille juures on hageja foto (tl 40-51). Seejuures on ajavahemikul 04.09.2017 kuni 06.09.2017 kasutaja „J.“ teinud 15 erinevat postitust (tl 4148) ning 06.09.2017 kell 10.28 kirjutab kasutaja „xxxx“: „Arvata oligi, et okas hinges ja nüüd otsitakse põhjust, et O. ära lukustada“ (tl 44 pöördel). Samuti on kasutaja „J.“ 28.08.2018 postituses nimetanud ennast meheks, kes kaks korda aastas korraldab haugipüügivõistlusi (tl 46 pöördel). Kohtu hinnangul pole eluliselt usutav hageja väide, et tema pildi ja kasutajanimega „J.“ alt on keegi teine peale tema teinud postitusi kalale.ee foorumis. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et foorumis kalal.ee kasutajanimega „J.“ on teinud postitusi hageja E. O.. Perioodil 2015 kuni 2018 (tl 40-51) on hageja vähemalt seitsmes erinevas kommentaaris käsitlenud sõna „lambikonn“, samuti vähemalt kuues kommentaaris käsitlenud sõna „lambikas“. Sõnale „kloun“ on hageja andnud korduvalt tähenduse, et tegemist on väljendiga „naljamees“ ning selgitab, et sõnaraamatus tähendab „lambikonn“ õlilambi tahti (tl 44 pöördel). 06.09.2017 kell 10.41 kirjutab kasutaja xxxx: „J. – ma ei hakka Sinuga sel teemal siin väitlema ja midagi tõestama...See naljamehe ja klouni jutt on Sul juba lapsik. Ja kogu see lambikonnadeks, lampariteks ja klounideks nimetamine ei ole mitte minu isiklik probleem, vaid see häirib paljusid, kes sooviks lugeda ja ka võib-olla osaleda diskussioonis. Seega – palun edaspidi väldi teiste nimetamist eelpool toodud või uute halvustavate väljenditega.“ (tl 44 pöördel). Sellele postitusele vastab hageja 06.09.2017 kell 11.05 muu hulgas järgmist: „Seega Sinu arusaama järgi on klouniks nimetamine solvav? ....Oma arust pigem teen nalja, kuna kuna aastaid siin osadega suhtlemine on ju kõrgem huumor. Seega, kui kellegile tundub, et ma teda kuidagi solvan, siis vabandused ette ja taha, omaarust tegelen ma ikka huumoriga ja mul on küll naljakas. Seega mina küll probleemi ei näe, ja kui keegi „noname“ sii ennast puudutatuna tunneb, siis on see ikka sellepärast, et mina olen Mees ja julgen rääkida oma nime alt ja teine seda ei julge.“ (tl 45). 21) Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes VÕS § 1046 lg 1 järgi. Õigusvastane saab olla üksnes ebakohane väärtushinnang. Enne, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuleb tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Seega isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane (vt Riigikohtu 18.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16). Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ka ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 21.12.2010 ostus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). Au teotava

väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust selliseks hinnanguks (Riigikohtu 13.06.2002 otsus asjas nr 3-2-163-02, p 7). Võlaõigusseaduse § 1046 lg 1 võimaldab kohtutel samuti mitte lugeda õigusvastaseks vähemtähtsaid rikkumisi, mida isik peab tavakäibes mõistlikult taluma (mitte igale igapäevaelus toimunud solvangule või ebakohasele väärtushinnangule ei pea järgnema õiguslik sanktsioon, vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 15). Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud (õigusvastane). Väärtushinnangu avaldamise õiguspärasuse hindamise kontrollitakse esmalt, kas sellel on vastava hinnangu konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus ning seejärel hinnatakse väärtushinnangu põhjendatust ehk kohasust. Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada (vt Riigikohtu otsus nr 3-21-161-05, p 12). 22) Kohus leiab, et kostja ei ole hageja suhtes avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagis kostjale etteheidetud väidetel ehk väärtushinnangutel ei ole hageja au teotavat iseloomu. Avaldatud väiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja (kostja) ise silmas pidas, ei ole asjakohane (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). Käesolevas asjas saab kohus järeldada, et nimetatud väärtushinnangutel ei ole halvustavat ega negatiivset tähendust hageja jaoks. Seda on kinnitanud hageja ise kohtuistungitel, mil hageja väitis, et nt sõna „lambikonn“ ei ole halvustava tähendusega. Samuti on see asjaolu leidnud tõendamist hageja enda korduvate postituste kaudu ning tõendite kogumis hindamise teel. Kohtul puudub vajadus hinnata seda, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas, kui hageja ise on enda postitustes väitnud, et sõnadel „lambikonn“ ja „kloun“ ei ole halvustavat ega negatiivset tähendust tema jaoks. Selliste väärtushinnangute kasutamine, mida hageja kostjale ette heidab, oli hagejale endale tavapärane. Sellistel väidetel ei olnud vulgaarset, inimväärikust alandavat ja hagejat alavääristavat tähendust. 23) Hageja on hagis kostjale ette heitnud järgmist (kommentaar 2): Facebookis Xxxx entusiastide grupis alljärgneva kommentaari: „No minu poolest võib M. mind ka kohtusse kaevata. A ma ütlen selle siiski välja: Sa M. oled sama loll nagu J.! Jaurata edasi ja vastu rinda taguda teemaag, mis kõigile nii ilmselge.... No tõesti tase omaette!“ Au teotavate faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamise õigusvastasust saab hinnata üksnes siis, kui need käivad kannatanu (hageja) kohta (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-17-05, p 25; nr 32-1-11-04, p 11). Eeltoodud kommentaar 2 ei ole käi hageja kohta, vaid kostja on teinud postituse kasutajale „M.“. 24) Järgmisena hindab kohus, kas kostja on hageja suhtes avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. 25) Hagi kohaselt avaldati 2. augustil 2020 Facebookis „XXXX“ postituse alla: kostja poolt 5. augustil 2020 alljärgnev ebaõige faktiväide (kättesaadav lingilt: xxxx): „J. alias E. O. alias

R. R.“.

26) VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Isiku au teotavateks andmeteks on mis tahes faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse (nt väide, et isik on kriminaalkurjategija, on tarvitanud oma abikaasa suhtes vägivalda jms (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaannet IV, 2009, § 1047,

p 3.2). Juhul, kui faktiväide on isiku au teotav (tema mainet kahjustav), siis tuleb sellise faktiväite avaldamise õigusvastasust hinnata VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nt 3-2-1-159-14, p 10). Juhul, kui teise isiku au teotava faktiväite avaldaja ei suuda tõendada VÕS § 1047 lg 2 järgi selle faktiväite tõesust, siis vabaneb ta vastutusest üksnes juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist VÕS § 1046 või § 1047 järgi siiski õigusvastaseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11). 27) Õigusvastasus tuleneb VÕS § 1047 lg 2 järgi mitte isiku maine kahjustamisest, vaid isiku mainet kahjustavate (au teotavate) andmete tõele mittevastavusest. Kohus leiab, et kostja, nimetades hagejat R. R., ei ole hageja mainet kahjustanud, st ei ole hageja au sellega teotanud. Hageja ei ole mingil viisil tõendanud, kuidas selline kostja tegevus on tema mainet kahjustanud ehk tema au teotanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt hageja nimetamine R. R. ei ole õigusvastane VÕS § 1047 tähenduses. 28) Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt vaidlustatud kostja väidete (sh väärtushinnangute ja faktiväite) avaldamine ei olnud õigusvastane. 29) Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel seoses kostja poolt avaldatud väidetega. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 134 lg 2, mis sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et vaidlusalused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja poolt vaidlustatud kostja faktiväite ja väärtushinnangute avaldamine ei olnud õigusvastane. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Samuti puudub hagejal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitiselt viivist. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis ja viivis hageja maine kahjustamise eest. 30) Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõude summas 380 eurot. Tegemist on kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõudega, kuna hageja kandis õigusabikulusid seoses nõudekirja koostamise ja esitamisega. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3, kuna tegemist on varalise kahjuga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (p-s 26) leidnud, et: „kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ Seega on Riigikohus kohtueelsete õigusteenuse kulude osas leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (nt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14). 31) Kuivõrd kohus on käesolevas kohtuotsuses leidnud, et hageja poolt vaidlustatud kostja väidete (sh väärtushinnangute ja faktiväite) avaldamine ei olnud õigusvastane, siis ei ole põhjendatud ka hageja varalise kahju nõue 380 eurot kostja vastu, mis oli seotud sama nõude esitamisega enne kohtumenetlust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja varalise kahju hüvitamise nõude summas 380 eurot rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

32) Järgnevalt märgib kohus menetluskulude jaotuse. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata ning jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 33) Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud ega menetluskulude nimekirja esitanud. Seetõttu ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulusid rahaliselt (TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 alusel). Hagi rahuldamata jätmise tõttu ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid. 34) TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.06.2022 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.