Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus advokaat Katrin Paulus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
14.11.2022
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.06.2022 otsus osas, millega maakohus jättis mittevaralise kahju hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise nõuded rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi mittevaralise kahju hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise nõuetes vastavalt tervikresolutsioonis sätestatud ulatusele. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Muuta maakohtu menetluskulude jaotust ning jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.Mõista Y-lt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot.
5.Mõista Y-lt X kasuks välja viivis põhinõudelt (300 eurot) alates 02.12.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1(10)
6.Jätta rahuldamata X nõue mõista Y-lt välja varalise kahju hüvitis 380 eurot.
7.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 18.01.2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, sellelt arvutatava viivise seadusjärgses määras ja varalise kahju hüvitise 380 eurot.
1.1.Hagi kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime, kui avaldas alljärgnevad kommentaarid: - 05.08.2020 Facebookis hageja 02.08.2020 avaldatud „XXX“ postituse all: „Kas see on mingi uus ühiskondliknorm, et avalikult röövpüügiga vahele jäänud lambikonn korraldab võistlust ja mitte keegi ei ütle mitte midagi? Röövpüüdja korraldab võistlust, kus tema kehtestab reegleid? Reegleid kehtestab mees, kes ise keelualadest kinni ei pea.....No johhaidiiii lubage naerda!!!! Ja küsimus C-le: Te toetate ja olete sponsoriks sellise röövikule? X alias X alias X: Sa oled kõige mannetum teadaolev lambikas!“ - 21.08.2020 Facebookis hageja poolt 02.08.2020 avaldatud „XXX“ postituse all: „X aeeeee!!!! X!!! Äkki vastad Tomi esitatud küsimustele? Meenuvad ajad kui sa kalale jejees valimatult inimesi sõimasid ja nendelt minutitega vastuseid ootasid. Mis nüüd juhtunud on? Praegu ei ole täiskuu või? Kordan ennast. Hale lambikas oled.“ - 05.08.2020 portaalis kalale.ee postituse „XXX“ kasutaja QQQ nime alt: „Kas see on mingi uus ühiskondliknorm, et avalikult röövpüügiga vahele jäänud lambikonn korraldab võistlust ja mitte keegi ei ütle mitte midagi? Röövpüüdja korraldab võistlust, kus tema kehtestab reegleid? Reegleid kehtestab mees, kes ise keelualadest kinni ei pea..... No johhaidiiii lubage naerda!!!! Ja küsimus C-le: Te toetate ja olete sponsoriks sellise röövikule? X alias X alias X: Sa oled kõige mannetum teadaolev lambikas!“ - Facebookis XXX grupis F 20.04.2020 avaldatud postituse all: „X, sa oled kõige odavam tola keda tean! Ahh et kus ja kelle käest ma midagi sellist kuulnud olen? Ma olin selle inimese autos, kellele sa helistasid kõrval istmel kui sa oma kurba saatust telefonis kurtsid! Ehk et ise kuulsin I rest my case! X, tee üldsusele seda headmeelt ja mine selle asjaga euroopa kohtuni välja. Saame kõik veel tükil ajal sinu üle nalja teha. Kui kloun enam rahvast naerma ei suuda ajada, oleks aeg areenilt lahkuda! Ära sina veel pensile mine. Sul veel naerutamise kunsti jagub. Aga see on ka
2(10)
kõik mida sa suudad. A muideks, sul on mu nr, tead kus ma elan jne. Kui sa ikka kindel oled et mina jama ajan, siis mina sinu asemel ajaks küll asjad näost näkku korda. A noh.....ennem vaja munad üles leida..... Ja me teame kõik, et seda ei juhtu.“ - Facebookis XXX grupis: „No minu poolest võib D mind ka kohtusse kaevata. A ma ütlen selle siiski välja: Sa D oled sama loll nagu X! Jaurata edasi ja vastu rinda taguda teemaag, mis kõigile nii ilmselge....No tõesti tase omaette!“
1.2.Kostja kasutab kalastusfoorumis kalale.ee kasutajanime „QQQ“. Kostjale on edastatud nõudekiri. Lahenduse otsimise asemel asus kostja nõudekirja jagama ning hagejat edasi laimama. Kostja tegevus on jätkuv. Kostja pole laimu ka pärast nõudekirja saamist eemaldanud. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata. Hageja ei esine X nime all. Kõik hageja poolt tehtud pöördumised ja postitused sotsiaalmeedias on tehtud hageja enda nime alt. Ebakohasteks väärtushinnanguteks on „kõige mannetum teadaolev (lambikas)“, „hale“, „kõige odavam tola“, „kloun“ ning „loll nagu X!“. Mannetu ja hale on halvustavad omadussõnad. Kostja peab hagejat ka kõige odavamaks tolaks ja klouniks, mis omavad negatiivset tähendust.
1.3.Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet ning teda on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete sõnadega. Avaldatu põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ja inimestega suheldes. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimuga. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, kui laimu tekstis nimetatud väiteid hageja suhtes tänaval karjutakse või hagejat nähes sosistama hakatakse. Hagejale on tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Hageja peab kahju õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot, kuid jätab selle kohtu määrata.
1.4.Hagejale on tekkinud ka kohtuvälise nõude esitamisega seotud õigusabikulude hüvitamise nõue. Hagejale osutati õigusteenust nii esialgse õigusliku analüüsi tegemise, tekstianalüüsi kui ka hiljem kostja tegevuse analüüsi näol ja kandis sellega seoses kulusid 380 eurot (sh käibemaks). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.
2.1.Kostja postitas hagis toodud kommentaarid, kuid ei põhjustanud hagejale moraalset kahju. Hageja jäi vahele röövpüügiga. Kalapüügivõistlust korraldas isik, kes ise ei pea kinni kalapüügile kehtestatud õigusaktidest, keeldudest ja kalameeste eetikast. See annab mõistliku õigustuse kalameeste piiratud foorumites hageja kohta negatiivset hinnangut avaldada. Kostja ei avaldanud vulgaarse või räige sisuga kommentaare. Kostja väljendas antud suhtlusringkonnas tavapärases sõnastuses negatiivset suhtumist hagejasse. Kuna tegemist on piiratud gruppidega, ei ole kostja kommentaarid jõudnud suure hulga inimesteni.
2.2.Hageja ise on kasutanud hagiavalduses toodud sõnu „lambikonn“ ja „lambikas“ korduvalt nii jahimeeste kui ka kalandusfoorumites teiste inimeste iseloomustamiseks ja seda sõnakasutust teatakse nt kalale.ee foorumis just hagejale omasena. Näiteks on hageja ise kalale.ee foorumis nimetanud teist kasutajat „edevaks ja rumalaks klouniks“ ning seejärel selgitanud, et „kloun ei
3(10)
tähendagi muud kui naljameest ju“. Samuti on hageja pidevalt teisi kasutajaid nimetanud rumalaks või kasutanud veelgi värvikamaid väljendeid.
2.3.Kahjuhüvitise väljamõistmiseks puudub alus. Kahju aluseks olevad negatiivsed tagajärjed ei ole usutavad või on tõendamata. Ei ole eluliselt usutav, et kostja poolt kommentaarides kasutatud väljendite tõttu tundis hageja ennast selliselt nagu ta väidab. Hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest järelduksid olulised muutused tema elukorralduses või suhetes teiste isikutega. Hageja maine ei saanud tulenevalt kostja kommentaarist oluliselt kahjustada. Hageja oleks saanud pöörduda juba 2020. a foorumite administraatorite poole ja paluda kommentaarid eemaldada. Hageja ei ole palunud ka kostjal kommentaare eemaldada.
2.4.Kohtueelsete õigusabikulude nõude tõendamiseks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mille põhjal saaks hinnata kahju põhjendatust. Kostja sai hageja nõudekirja kätte koos hagiga. Nõudekirja koostamiseks puudus vajadus, sest see polnud suunatud mitte väidetava õigusrikkumise lõpetamisele, vaid hüvitise ja kulude saamisele. Selle saatmine ja selleks õigusabi kasutamine olid ebavajalikud ning õigusabikulu on ebamõistlikult suur. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et ta kohustus tasuma oma lepingulisele esindajale kohtueelse nõudekirja edastamise eest 380 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 21.06.2022 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3.1.Pooled ei vaidle, et kostja avaldas ajavahemikul 20.04.2020-21.08.2020 hagis välja toodud viis postitust. Kostja väljendid „kõige odavam tola“, „kloun“, „loll nagu X“, „kõige mannetum teadaolev lambikas“ ja „hale lambikas“ on väärtushinnangud, väide „X alias X“ on faktiväide.
3.2.Ülejäänud väidetavate kostja poolt tehtud postituste (mis on tehtud peale 21.08.2020) kohta hageja esitatud seisukohad ei oma asja lahendamisel tähendust. Hagis välja toodud väiteid tuleb hinnata kogumis kõigi kostja poolt tehtud postituste kontekstis. Sealhulgas tuleb kostja postitusi hinnata postitustele eelnenud sündmuste kontekstis. Hageja ja kostja on pikka aega tuttavad. Nad käisid üksteisel külas ja püüdsid koos kala. Hageja ja kostja on aastaid osalenud aktiivsete sõnavõttudega AS-le Õhtulehe Kirjastus kuuluvas kalastusteemalises foorumis kalale.ee, kus hageja kasutas kasutajanime „X“ ning kostja kasutas kasutajanime „QQQ“. Hageja on selgitanud, et lisaks tema „X“ nimele on selles foorumis väga palju sarnase variatsiooniga nimesid, nt X, X, X. Hageja korraldas igasuviseid haugipüügivõistlusi nimetusega „CCC“. Samuti korraldas hageja 2020. a augustis haugipüügivõistlust „XXX“, mille toimumise kuulutuse postitas ta enda Facebooki lehele 02.08.2020 ning milles märkis enda kontaktisikuks. XX.XX.XXXX Harju Maakohtu otsusega väärteoasjas nr XXXXXXXXXXXXX mõisteti hageja süüdi kalapüügiseaduse § 85 lg 1 alusel ning teda karistati rahatrahviga. Hagejat süüdistati selles, et ta püüdis 18.04.2020 kella 17.00 paiku Harju maakonnas jões spinninguga kala ning teostas kalapüüki aastaringses kalapüügi keelualas. Maakohus tuvastas, et hageja postitas aastatel 2015–2018 kasutajanime „X“ alt foorumis kalale.ee kommentaare, milles vähemalt seitsmes kasutas sõna „lambikonn“ ja vähemalt kuues sõna
4(10)
„lambikas“. Sõnale „kloun“ andis hageja samas tähenduse „naljamees“ ning selgitas, et sõnaraamatus tähendab „lambikonn“ õlilambi tahti. Kostja ei avaldanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid VÕS § 1046 mõistes. Avaldatud väärtushinnangutel ei ole hageja au teotavat iseloomu ega hageja jaoks halvustavat ega negatiivset tähendust. Hageja kinnitas kohtuistungitel, et nt sõna „lambikonn“ ei ole halvustava tähendusega. Puudub vajadus hinnata seda, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas, kui hageja ise on enda postitustes väitnud, et sõnadel „lambikonn“ ja „kloun“ ei ole negatiivset tähendust tema jaoks.
3.3.Facebookis XXX grupis kirjutas kostja kommentaari: „No minu poolest võib D mind ka kohtusse kaevata. A ma ütlen selle siiski välja: Sa D oled sama loll nagu X! Jaurata edasi ja vastu rinda taguda teemaag, mis kõigile nii ilmselge.... No tõesti tase omaette!“ Kommentaar ei käi hageja kohta, vaid kostja on teinud postituse kasutajale „D“.
3.4.Hagi kohaselt avaldati Facebookis „XXX“ postituse all kostja poolt 05.08.2020 alljärgnev ebaõige faktiväide: „X alias X alias X“. Nimetades hagejat Xks, ei ole kostja hageja au teotanud. Kostja poolt hageja nimetamine Xks ei ole õigusvastane VÕS § 1047 tähenduses.
3.5.Kuna hageja poolt vaidlustatud kostja faktiväite ja väärtushinnangute avaldamine ei olnud õigusvastane, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist ja sellelt arvutatavat viivist.
3.6.Hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude jäi rahuldamata, kuna kostja väidete avaldamine ei olnud õigusvastane.
3.7.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega menetluskulude nimekirja, ei määranud maakohus kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks (TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel). Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Arvestada tuleb ka kostja hiljem tehtud postitusi, sest kostja laim on kestev.
4.3.Kostja ei tõendanud, et hageja on internetis kedagi laimanud või sõimanud. Maakohus ei saanud tugineda elulisele usutavusele. Kostja möönis 08.12.2021 kohtuistungil, et keegi teine võis olla registreerunud ennast nimega X, mistõttu taotles kostja ka IP-aadressi tuvastamist. Sellises olukorras leidis maakohus üllatuslikult, et hageja kirjutas postitused ise. Hagi aluseks on kostja tegevus, mitte hageja oma.
4.4.Mõistlik inimene saab aru, et „kõige mannetum teadaolev (lambikas)“, „hale“, „kõige odavam tola“, „kloun“ ning „loll nagu X“ on laimavad ja ebakohased hinnangud. Kohus ei ole analüüsinud nende väljendite tähendusi. Tegemist on halvustavate ja solvavate hinnangutega. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, tema inimväärikust alandada, ning ka keskmisele mõistlikule lugejale jäi vaieldamatult sama arusaam. Selliste väärtushinnangute avaldamine ei aita kuidagi ühiskondlikule diskussioonile kaasa.
5(10)
Kommentaari tegemise ajal ei saanud kostja teada ega eeldada, et hageja väärteomenetluses süüdi jääb. Kostja ei ole esile toonud muid asjaolusid, mis võiksid õigustada selliste väärtushinnangute avaldamist. Hageja poolt nende väidetav kasutamine ei õigusta kostja poolt postituste kirjutamist. Samas ei õigusta ka väärteomenetluses süüdijäämine isiku avalikku laimamist.
4.5.Kostja kommentaar „Sa D oled sama loll nagu X!“ käib ka hageja kohta. Kommentaar kirjutati küll D-le, kuid kommentaari kohaselt on hageja loll. Keskmine mõistlik inimene saab aru, et hageja on loll ja D on sama loll kui hageja.
4.6.Faktiväitega „X alias X alias X“ andis kostja avalikkusele teada, et hageja postitab Facebookis varjunime all (X), millest omakorda on järeldatav, et hageja eesmärgiks on oma isikut varjata ja ta kasutab valeidentiteeti. Seega on tegemist õigusvastase ebaõige faktiväitega. Hageja ei esine varjunime all ning hageja ei kasuta nime X. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt välja mõistmata mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Nimetatust tulenevalt tuleb ümber jaotada ka menetluskulud. Muus osas jääb otsus muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse asja maakohtule tagasi saatmata (TsMS § 657 lg 1 p 2).
7.Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks saab olla VÕS § 1043 koos § 1045 lg 1 pga 4 ja §-ga 1047, viivisenõude osas VÕS § 113 lg 1; kohtueelse õigusabi kulude nõude rahuldamise aluseks saab olla VÕS § 1043 koos § 1045 lg 1 p-ga 6 ja §-ga 1047.
8.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses, mistõttu võtab ringkonnakohus need arvesse asja lahendamisel: - kostja avaldas hagiavalduses toodud viis kommentaari; - hageja korraldas igasuviseid haugipüügivõistlusi nimetusega „CCC“, mh ka 2020. a augustis; - 17.02.2021 mõisteti hageja väärteoasjas süüdi selles, et ta püüdis jões spinninguga kala ning püüdis kala aastaringses kalapüügi keelualas; - kalameeste ringkondades antakse välja „aasta lambikonna“ tiitlit, millel ei ole halvustavat tähendust; - kalale.ee foorumis nimetas hageja kaustajanimega esinev isik teisi lambikonnadeks, lambikateks ja klounideks, selgitades, et tegemist ei ole halvustavate väljenditega; - kasutaja Moya pidas selliseid väljendeid lapsikuks ja häirivaks ja palus nende kasutamise edaspidi lõpetada; - hageja kasutajanimega isik selgitas seepeale, et tegemist on naljaga, vabandas irooniliselt ja nimetas end „Meheks, kes julgeb rääkida oma nime alt“.
9.Maakohus leidis õigesti, et väljendid „kõige odavam tola“, „kloun“, „loll nagu X“, „kõige mannetum teadaolev lambikas“, „hale lambikas“ on väärtushinnangud. Väide „X alias X“ ei ole faktiväide, aga sellest tuleneb kaudne faktiväide, et X esineb nime X alt“.
6(10)
10.Maakohus leidis õigesti, et kostja kommentaaris sisalduv faktiväide, et hageja esineb X nime alt, ei teota hageja au ja ei ole seetõttu õigusvastane (VÕS § 1047 mõttes). Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi.
10.1.Kostja tegi vastavasisulise kommentaari portaalis kalale.ee. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil (protokolli ajamärge 00:14:17), et kui kalale.ee portaal loodi, siis sai see endale reklaamiandjaid sõltuvalt sellest, kui palju tal oli liikmeid ehk aktiivseid osavõtjaid; inimesed, kes seal osalesid, tegid seetõttu vähemalt 20 libakontot ehk uut liitujat; see toimus aastaid; praegu on olukord selline, et 10-st kasutajat 9 on libakontod.
10.2.Hageja ütlustest saab järeldada, et vaidlusaluses portaalis oli aastaid tavapärane, et isikud tegid endale nn libakontosid ja kommenteerisid postitusi ka valenimede alt. Tegemist oli reklaamiraha saamise eesmärgil portaali asutajate ja kasutajate poolt heakskiidetud tegevusega. Tegemist ei ole mõistliku postituse adressaadiks oleva isiku seisukohast vastavas portaalis objektiivselt au teotava kommentaariga, kui teist isikut nimetatakse mitte enda nime all kirjutavaks kommentaatoriks.
11.Maakohus leidis õigesti, et Facebooki XXX grupis kostja poolt avaldatud kommentaar D kohta, kes on kommentaari kohaselt loll nagu X, ei käi hageja kohta. Kuigi D võrreldakse selles oma rumala jauramise tõttu hageja kaitsel hagejaga, kandub kommentaari konteksti arvestades selle põhiraskus D-le ja kommentaari lugejad tajuvad seda kui hinnangut De tegevusele, mitte hagejale.
12.Maakohus leidis põhjendamatult, et ülejäänud hagis toodud väärtushinnangud „kõige odavam tola“, „kloun“, „kõige mannetum teadaolev lambikas“ ja „hale lambikas“ ei ole, arvestades nende konteksti, ebakohased.
12.1.Postituses väljendiga „sa oled kõige mannetum teadaolev lambikas“ soovib kostja postituse kontkesti arvestades väljendada kriitikat selle kohta, et kalastusvõistlust korraldab isik, kes on röövpüügiga vahele jäänud, kuid teeb seda ebakohase väärtushinnanguga. Asjaolu, et hageja suhtes ei olnud veel selleks ajaks jõustunud väärteomenetluse otsus, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest kostja võis lähtuda tavainimese arusaamast.
12.2.Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil (protokolli ajamärge 00:36:26), et Lambikonna tiitel oli Hiiu Õlletoas antav auhind aktiivsele [kalastusteemalises foorumis tegutsevale] kommentaatorile, see ei olnud pahatahtlik, ja sõna „lambikas“ tuleneb tõenäoliselt sellest.
12.3.Seega võivad „lambikonn“ ja sellest tuletatud „lambikas“ olla kalameeste ringkondades neutraalse tähendusega kasutusele võetud sõnad kommentaariumis öötundidel lambivalgel istuva ärksa kommenteerija kohta. Samas ilmneb konkreetsest kostja kommentaarist, et sellega on tahetud hagejat halvustada, kasutades sõna juures epiteeti „kõige mannetum teadaolev“. Sama kehtib kostja kommentaaride „hale lambikas“ ja „kõige odavam tola“ kohta. Mõistliku inimese arusaama kohaselt avaldab kostja kommentaarides, et hageja on teiste naerualune oma sotsiaalselt ebaadekvaatse käitumise tõttu, epiteedid nagu „kõige mannetum“, „hale“ ja „kõige odavam“ lisavad juurde halvustavat nüanssi ja on kokkuvõttes ebakohased. Kuigi iseenesest neutraalsele sõnale „kloun“ ei ole lisatud täiendavat epiteeti, on see konkreetse postituse konteksti arvestades solvav.
13.Asja lahendamisel ei oma määravat tähendust, kas hageja kasutas ekraanitõmmistelt (I kd, tl 39 pöördel–51) nähtuvates foorumites kommenteerides enda õige nime või valenime all esinedes
7(10)
sõnu „lambikonn“ ja „lambikas“ ning leidis, et need ei ole solvavad. Nende iseenesest neutraalsete sõnade kasutamise ebakohasus sõltub postituse kontekstist. Nii nähtub ka maakohtu viidatud kasutaja Moya postitusest, et ta pidas selliseid väljendeid lapsikuteks ja häirivateks ning palus nende kasutamise edaspidi lõpetada. Au teotamisel võib teatud juhtudel olla oluline subjektiivne element ehk see, kuidas hageja ise väljendeid tajub. Praegusel juhul ei saa kostja õigustada hageja mõnitamist asjaoluga, et kasutab hageja enda poolt mittesolvavaks peetud väljendeid „lambikonn“ ja „lambikas“, sest et oluline on postituse kontekst ja võib-olla mõnes muus kontekstis oleks hageja ka ise neid sõnu solvavaks pidanud.
14.Siiski leiab ringkonnakohus, et hageja XXX grupi Facebooki lehtedel avaldatud kostja kommentaarid, mis sisaldasid ebakohaseid väärtushinnanguid „hale lambikas“ ja „kloun“, ei ole õigusvastane. VÕS § 1046 lg 1 teise lause kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
14.1.Maakohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja kasutas 21.08.2020 ebakohast väärtushinnangut „hale lambikas“ kontekstis, kus hageja korraldas kalameestele võistlusi, kuid jäi enne võistluste toimumist vahele kalapüügi eeskirjade rikkumisega. Kostja leidis sisuliselt, et selline isik ei vääri positsiooni, kus ta teistele võistlustel reegleid kehtestab. Postituste kontekstist ilmneb, et seepeale võttis kommentaariumis sõna W nimeline isik, kes hagejalt midagi (ilmselt ebamugavat) küsis ja hageja ei vastanud sellele küsimusele. Seejärel on kostja ärgitanud hagejat W-le vastama ja viidanud hageja varasemale tegevusele kommentaariumites, kus hageja teistelt minutite jooksul vastuseid ootas. Postituse lõppu on kostja lisanud, et hageja on hale lambikas, mida saab mõista kui ebamugavatele küsimustele mittevastavat naeruväärset kommentaatorit.
14.2.Maakohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja kasutas 20.04.2020 ebakohast väärtushinnangut „kloun“ kontekstis, kus kostja selgitas, mis asjaoludel ta hageja röövpüügiga seotud asjaoludest teada sai ja soovitas hagejal sarkastiliselt kõrgeima kohtuastmeni oma asjaga välja minna. Kostja viitab postituses sisuliselt sellele, et lugu on halenaljakas.
14.3.Hagiavaldusega esitatud ekraanitõmmistelt konkreetsete kommentaariumite kohta ja teiste asjas esitatud foorumite kohta (nt I kd, tl 11-13, 20, 39-51, 68-78) nähtub, et selles osalevate kalastushuviliste suhtlusstiil on valdavalt sõbralik, aga samas üksteist aasiv ja sarkastiline. Kostja poolt hageja sellist suhtlusstiili viljelevas kommentaariumis „haledaks lambikaks“ ja „klouniks“ nimetamine ei ole olnud kantud eesmärgist hagejat solvata, vaid arvestades foorumis valitsevat suhtlusstiili hageja kallal aasida ja teda tögada.
15.Kokkuvõttes õigustavad kuuest praeguses menetluses toodud kommentaarist kaks nendes väljendatud õigusvastaselt hageja au teotavate ebakohaste väärtushinnangute tõttu mittevaralise kahju väljamõistmist kostjalt (VÕS § 134 lg 2 mõttes). Nendeks on väljendid „kõige odavam tola“, ja „kõige mannetum teadaolev lambikas“. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6).
15.1.VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Seetõttu saavad hageja esile toodud asjaolud seoses kostja tegevuse jätkumisega arvesse tulla eelnimetatud normi kohaldamisel.
8(10)
15.2.Hüvitise suuruse määramisel võtab kolleegium praegusel juhul arvesse järgmised asjaolud. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil (protokolli ajamärge 00:31:06), et erinevatel foorumitel võib olla erinev arv liikmeid, nt foorumil nimega Sõbralikud Kalamehed on 6000 liitujat, Kalastajad 8000 ja C-ga Kalale üle 10 000 liikme. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud ebakohased ja õigusvastased väärtushinnangud avaldati veebiportaalis kalale.ee, hageja ja XXX Facebooki lehel. Need jõudsid vastavates foorumites ja hageja Facebooki kontot jälgivate kalastushuvilistest lugejateni, kuid mitte laia avalikkuseni. Kommentaarid olid pikemat aega avalikult kättesaadavad ja kostja jätkas teemale tähelepanu tõmbamist ka sellega, et kritiseeris hageja kohtusse pöördumist tema vastu. Samas ei võtnud hageja ise tarvitusele abinõusid postituste kustutamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kommentaari avaldamisega on hagejale tekitatud ülemääraseid hingelisi üleelamisi, millel on mingi objektiivne tagajärg.
15.3.Kostja poolt hüvitatav mittevaraline kahju on hõlmatud VÕS § 128 lg-st 2 tuleneva normi eesmärgiga, kahju on tekitatud vähemalt hooletusest ja on põhjuslikus seoses kostja tegevusega (VÕS § 127 lg-te 2–4 mõttes).
15.4.2020. aastal Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktika analüüsi 1 kohaselt jäid 2018–2019. aastatel isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 200– 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kõiki eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes õiglane hüvitis hagejale 300 eurot, s.o kohtupraktikas määratud hüvitise alampiiri lähedal.
16.Puudub alus hüvitise vähendamiseks VÕS §-de 139 ja 140 alusel.
16.1.VÕS § 140 ei kohaldata mittevaralise kahju hüvitise korral, kuivõrd mittevaralise kahju hüvitise kindlakstegemisel peab kohus nagunii algusest peale arvesse võtma kõiki kahju tekitamisega seonduvaid asjaolusid. Muu hulgas tuleb arvestada kahju tekitanu varalist olukorda. Kostja ei ole väitnud, et kahjuhüvitise maksmise kohustus seaks ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
16.2.Iseenesest viib ka VÕS § 134 lg 2 kohaldamine põhimõtteliselt samadele tulemustele, mis VÕS § 139 rakendamine, sest Riigikohtu praktika kohaselt tuleb mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt RKTKo nr 3-2-1-81-05 p 17 ja 22, nr 3-2-1-85-08 p 14).
17.Ringkonnakohus mõistab mittevaralise kahju hüvitiselt hageja kasuks kostjalt välja seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 alusel arvates ringkonnakohtu otsuse tegemisest, s.o alates ajast, kui kohtu määramisel hüvitatava kahju suurus on selgunud ja nõue on muutunud sissenõutavaks.
18.Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tal on tekkinud kohustus tasuda õigusabiteenuse eest. Hageja on esitanud üksnes nõudekirja (I kd, tl 14–16) ja saadetise jälgimise väljavõtte (I kd, tl 17). Kostja on juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus Kättesaadav https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mittevaraline_tsiviil.pd f
9(10)
tasuda oma lepingulisele esindajale kohtueelse nõudekirja koostamise eest 380 eurot (kostja 13.03.2021 menetlusdokumendi p 3.3, I kd, tl 37). Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata hageja otsese varalise kahju hüvitamise nõue kostja vastu.
19.Ringkonnakohus hindab hagi rahuldamise ulatust 50%-liseks, arvestades nii varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise ulatust, sh õigusvastaseks loetud väidete mahu osas. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud maaja ringkonnakohtus poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1). Seetõttu poolte väljamõistetavate menetluskulude suurust kindlaks ei määrata.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
21.Juhindudes TsMS § 654 lg st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.