nende võlgnik M. I. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX), esindaja G. L., e-post XXX; võlausaldajad: - I Renovum OÜ (registrikood 14042462), esindaja A. K., e-post XXX; - II OK Incure OÜ (registrikood 11542046; e-post XXX); - III Credit.ee OÜ (registrikood 11898079), esindaja A. V., eXXX; - IV Bondora AS (registrikood 11483929; e-post XXX); - V Bigbank AS (registrikood 10183757; e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M. I. võlgade ümberkujundamise avaldus.
2.Kinnitada M. I. esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt: Võlausaldaja
Renovum OÜ OK Incure OÜ Credit.ee OÜ Bondora AS Bigbank AS
võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti käenduse ega garantiiga
kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 10. kuupäev
3.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus.
Tsiviilasi nr 2-22-5899
4.Kohustada M. I. iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama kohtule ja võlausaldajatele 20. juuliks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada määruse jõustumisele järgneva kuu 20. kuupäevaks; edaspidi 20. juuliks 2023 jne.
5.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele.
6.Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule.
8.Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.M. I. (võlgnik) esitas 21.04.2022 Tartu Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Avalduse kohaselt on makseraskused tekkinud põhjusel, et võlgnik oli ajutiselt töötu ega leidnud endale tasuvamat (suurema sissetulekuga) tööd. Võlgnikul on XXX ning XXX ja XXX. Võlgnik on osaliselt (XXX) XXX. Võlgnevuste kustutamiseks võttis võlgnik uusi laene. Laene refinantseerisid nii Omaraha OÜ, Ühisraha OÜ kui AS Inbank. Enne kohtumenetluse algatamist suhtles võlgnik võlausaldajatega, paludes neilt pikemat maksegraafikut, kuid ei saanud kokkuleppele. Käesoleval ajal töötab võlgnik XXX XXX töötasuga XX eurot (neto) kuus, millele lisandub XXX XXX eurot kuus. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara, väärtpabereid, sõidukeid ega muud olulist vara, samas on võlgnikul kohustusi kokku 37 655 euro ulatuses, mida võlgnik ei suuda lepingute kohaselt täita. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid võlgade ümberkujundamise välistada ja et ta täidab seaduses sätestatud kohustusi. Avaldusele on lisatud varanimekiri, võlanimekiri, ümberkujundamiskava, võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ärakirjad, viimase kolme aasta pangakonto väljavõtted ja oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide ärakirjad. Ümberkujundamiskavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Kava kohaselt täidetakse kõigi võlausaldajate nõuded 50% ulatuses 47 kuu jooksul.
2.11.05.2022 määrusega võttis kohus võlgniku avalduse menetlusse, peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused raha sissenõudmiseks, tulumaksutagastuse sissenõuded ning kõik kohustuste täitmiseks tehtavad väljamaksed kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni ning kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused. Ühtlasi edastas kohus ümberkujundamiskava kavas märgitud võlausaldajatele, andes neile tähtaja kava osas seisukoha esitamiseks. Credit.ee OÜ teatas 16.05.2022, et on põhimõtteliselt nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega esitatud kujul, kuid palus kava täiendada võrdlusega pankrotimenetlusega ja kontrollida kinnisasja
(XXX)
võõrandamise asjaolusid. Renovum OÜ esitas 01.06.2022 võlgniku ümberkujundamiskavale omapoolsed vastuväited.
3.Renovum OÜ palub esmalt, et kohus jätaks võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 28 lg 3 alusel, kuna võlgnik ei ole enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist võlausaldajaga võlgade ümberkujundamise osas kohtuväliselt suhelnud. Võlausaldaja hinnangul on tõendamata ka võlgniku esindaja esindusõigus. 2(8)
Tsiviilasi nr 2-22-5899 Juhul, kui kohus ei jäta võlgniku esitatud võlgade ümberkujundamise avaldust läbi vaatamata, teatab võlausaldaja, et ei nõustu võlausaldaja võlasumma suurusega ega võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil. Võlgnik on märkinud võlausaldaja nõude suuruseks 2174,38 eurot, kuid võlgnevusele lisanduvad põhinõudelt 1392,41 eurot arvutatavad täiendavad viivised: 11.05.2022 seisuga summas 245,75 eurot ja hetke seisuga summas 282,39 eurot, mistõttu on võlausaldaja nõude suuruseks kokku 2456,77 eurot. Seega oleks võlausaldaja kohustuste rahuldamise määr ja vähendamise ulatus 44,25%. Võlausaldaja ei nõustu põhivõla vähendamisega, kuna see ei arvesta võlausaldaja õiguste ja huvidega, kujutades endast võlausaldaja vara eksproprieerimist. Võlausaldaja hinnangul tuleb pikendada võlgniku kohustuste täitmise tähtaega, mille tulemusel saaks rahuldatud kõik võlausaldajate nõuded. Võlgade ümberkujundamise menetluses tuleks kaitsta peale võlgniku huvide ka võlausaldajate huvisid. Võlausaldaja on seisukohal, et ümberkujundamiskavaga ei ole võimalik samaaegselt nii kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, kohustuse osadena täitmine kui kohustuse vähendamine, nagu on taotlenud võlgnik. Mitme ümberkujundamismeetme üheaegne rakendamine rikub võlausaldaja õigustatud huvi. Võlausaldaja märgib, et on nõus kohustuse 2456,77 eurot osadena täitmise võimaldamisega, kuid taotleb kohustuse täitmise tähtaja pikendamist 60 kuuni ja igakuiste osamaksete suurendamist 40,95 euroni. Selle tulemusena täidetakse kogu võlausaldaja nõue 100% ulatuses. Kohustuste (eriti põhinõude) vähendamine riivab intensiivselt võlausaldaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Võlausaldaja hinnangul rikutakse antud juhul võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, mistõttu tuleks ümberkujundamiskava jätta kinnitamata VÕVS § 24 lg 3 p 2 alusel. Kui Credit.ee OÜ nõude suuruseks on 2254,86 eurot, mida vähendatakse summani 1127,43 eurot, siis võlausaldaja võlasumma on enamjaolt samasuguses suuruses. Kui võlgnik on makseraskustes, on ta seda ühtviisi kõigi võlausaldajate suhtes ja ei ole alust ühtede võlausaldajate eelistamiseks teiste ees – osade võlausaldajate nõudeid täidetakse täies ulatuses ning teiste nõudeid vähendatakse ebaproportsionaalselt palju. Sealjuures ei ole võlgnik põhjendanud võlausaldajate erinevat kohtlemist. Renovum OÜ palub kohtul jätta võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata VÕVS § 25 lg 1 p 3 alusel. Võlgnik ei ole tõendanud enda igakuist sissetulekut, sh esitanud temale kuuluvate arvelduskontode väljavõtet. Kui avalduse kohaselt on võlgniku sissetulekuks 1180 eurot (980 + 200) kuus, igakuised püsikulud 897 eurot ja igakuiste osamaksete suuruseks 400,56 eurot, jääb võlausaldajale arusaamatuks, milliste vahendite arvelt kavatseb võlgnik ümberkujundamiskava täita. VÕVS § 25 lg 1 p 2 järgi võib kohus jätta võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata, kui kava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kokkuvõttes palub võlausaldaja jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata või ümberkujundamiskava kinnitamata või kava kinnitamisel kinnitada see tingimusel, et võlgnik tasub võlausaldajale kogu võlgnevuse 2456,77 eurot maksimaalselt 60 kuulise perioodi jooksul. Vastuväitele on lisatud XXX laenuleping nr XXX.
4.Võlgnik esitas 17.06.2022 võlausaldaja vastuväidete osas omapoolse seisukoha. Vastuse kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav vara ja pankrotimenetluse korral kuuluks võlgniku sissetulekust arestimisele ca 500 eurot kuus. Kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgnevuste katteks loovutada ca 270 eurot kuus. Kokku koguneks võlgniku pankroti korral nelja aasta jooksul tema sissetulekust ca 13 000 eurot, millest tuleks maha arvata pankrotimenetluse kulud. Võlausaldajate tagatiseta nõuded oleks pankroti korral võimalik täita maksimaalselt 44% ulatuses, samas kui ümberkujundamiskava kinnitamisel on võlgnik valmis tasuma võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks üle 18 000 euro ning rahuldama kõikide võlausaldajate nõuded 50% ulatuses. Seega saavad võlgade ümberkujundamisel võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses ning võlgade ümberkujundamine on võlausaldajate jaoks soodsam menetlus. Võlgnik märgib, et on suhelnud kõigi võlausaldajate 3(8)
Tsiviilasi nr 2-22-5899 esindajatega, kellega on saanud kontakti, kuid pole saanud nendega laenugraafikute pikendamise osas kokkuleppele. Võlgnik selgitab, et tema XXX, XXX ja XXX. Seega ei ole kuigi tõenäoline, et ta suudab rohkem kui neli aastat praeguse intensiivsusega töötada ning võlgade maksmiseks ja enda ära elatamiseks piisava sissetulekuga tööd leida. Järelikult ei ole maksetähtaja pikendamine ja kuumakse suurendamine antud juhul mõistlik ega põhjendatud. Kohtu põhjendused
1.Kohus märgib esmalt, et jätab rahuldamata Renovum OÜ taotluse VÕVS § 28 lg 3 alusel juba menetlusse võetud võlgade ümberkujundamise avalduse läbivaatamata jätmiseks. Võlausaldaja väitel ei ole võlgnik enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist võlausaldajaga võlgade ümberkujundamise osas kohtuväliselt suhelnud. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta muu hulgas avalduse läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb mõni VÕVS §-s 17 sätestatud alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma. VÕVS § 17 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik ei ole täitnud VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust ehk enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist astunud vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Võlgnik on võlgade ümberkujundamise avalduses kinnitanud, et suhtles enne kohtumenetluse algatamist võlausaldajatega, paludes neilt pikemat maksegraafikut, kuid ei saanud kokkuleppele. 17.06.2022 menetlusdokumendis on võlgnik selgitanud, et ei saanud kõigi võlausaldajatega kontakti. Kuivõrd VÕVS § 17 lg 1 annab absoluutsed avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused, aga VÕVS § 17 lg 2 annab võimaluse keelduda avalduse menetlemisest kaalutlusõiguse alusel, ei pea kohus antud juhul põhjendatuks jätta võlgniku avaldust VÕVS § 28 lg 3 alusel läbi vaatamata põhjusel, et võlgnik ei ole enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist Renovum OÜ-ga kohtuväliselt suhelnud.
2.Kohus ei nõustu võlausaldajaga selles, et tõendamata on võlgniku esindaja esindusõigus. Kohtule on esitatud lepingulise esindaja volitust tõendav volikiri (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 221 lg 2), milles on ühtlasi märgitud, et esindajale on Tartu Riikliku Ülikooli poolt XXX väljastatud diplom nr XXX juristi kvalifikatsiooni omistamise kohta (TsMS § 218 lg 1 p 2).
3.VÕVS § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on viiest võlausaldajast esitanud võlgniku ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja ehk 20% võlausaldajatest.
4.VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 80% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest üle 80%. Seega võib kohus VÕVS § 24 lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava kinnitada, kui ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (Renovum OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
5.Kohus leiab, et võlgniku esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. 4(8)
Tsiviilasi nr 2-22-5899 Võlgnik taotleb VÕVS § 2 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Tegemist on ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on antud juhul võimalik samaaegselt kasutada üksteisega koostoimes, kuna võlgniku nõuete koosseisus ei ole elatisnõudeid ega tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, mil VÕVS § 2 lg 2 järgi on välistatud kohustuse vähendamise abinõu kasutamine. Kohus selgitab, et lisaks üksteist välistavate sõnade või lauseosade sidumisele, seob sidesõna „või“ ka sisu poolest vastanduvaid või teist võimalust väljendavaid sõnu ja lauseosi. Kohtu arvates ei ole seaduse eesmärgist lähtuvalt välistatud VÕVS § 2 lg 1 järgi mitme meetme korraga kohaldamine ning võlgnikule on makseraskuste ületamiseks jäetud vabadus leidmaks igal konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt on M. I. kohustusi viie võlausaldaja ees kokku summas 37 655,06 eurot (põhi- ja kõrvalnõuded kokku). Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine nii põhi- kui kõrvalnõuete arvel selliselt, et kõikide võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõudeid vähendatakse poole võrra ning kõikide võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõuded tasutakse võrdses osas, so 50% ulatuses. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigi võlausaldajate nõuded ühetaoliselt – 47 osamaksega. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses. Seega ei tulnud võlgnikul ka esitada põhjendust võlausaldajate erineva kohtlemise kohta. Kohus märgib, et võlausaldajate võrdne kohtlemine ei seisne nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleks eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõikide võlausaldajate nõuete võrdses ulatuses täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste täitmise summasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kohustuste täitmise kogusumma ongi võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on teistega võrreldes suurem nõue. Kohus on seisukohal, et Renovum OÜ nõue ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega tasutakse võlausaldajale 50% kogu nõudest. Põhinõude vähendamine ei riiva üksnes vastuväite esitanud võlausaldaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, vaid ka kõigi teiste võlausaldajate oma. Võlausaldaja poolt märgitu, et tema peamiseks tegevusalaks on finantseerimine laenulepingute alusel ja võlgniku poolt oma lepinguliste kohustuste täitmise tõttu tuli võlausaldajal otsida teine finantseerimisallikas uute laenulepingute sõlmimiseks, ei vasta äriregistri andmetel tegelikkusele. Äriregistrist nähtuvalt on võlausaldaja põhitegevusalaks inkassoteenus ja krediidiinfo (EMTAK 2008 kood 82911), mitte muu laenuandmine (EMTAK 2008 kood 64929) nagu Ühisraha OÜ-l, kes on esialgse võlausaldajana võlgnikule tegelikuks laenuandjaks. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ega eelistatud üht võlausaldajat teisele, ei ole põhjendatud Renovum OÜ taotlus jätta võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisel ja mõne võlausaldaja eelistamiseks mõjuva põhjuse puudumisel võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata.
6.Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded põhimõttel, et nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui on selle nõude võimalik rahuldamine võlgniku pankroti korral. Seega tuleb kohtul kehtiva kohtupraktika kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollida, kas võla ümberkujundamisele vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses. Oluline on, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Võlgnik on 17.06.2022 menetlusdokumendis toonud välja, et pankrotimenetluse korral kuuluks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 alusel võlgniku sissetulekust arestimisele ca 500 eurot kuus. Kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgnevuste katteks loovutada 5(8)
Tsiviilasi nr 2-22-5899 ca 270 eurot kuus. Kokku koguneks võlgniku sissetulekust (muu realiseeritav vara võlgnikul puudub) tema pankroti korral nelja aasta jooksul ca 13 000 eurot. Samas on võlgnik ümberkujundamiskava kinnitamisel valmis tasuma võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks 47 osamaksega igas kuus üle 400 euro. Seega ei seataks võlausaldajaid võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.
7.VÕVS § 23 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas võlgniku esitatud andmetega, teatab ta kohtule või kohtu määramisel nõustajale kohtu määratud tähtaja jooksul, mis osas ta nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Renovum OÜ on oma vastuväites teatanud, et ei nõustu võlgniku esitatud andmetega tema nõude suuruse kohta. Võlausaldaja märgib, et tema nõude suuruseks on 2456,77 eurot (esitamata seejuures omapoolset arvestust nõude suuruse kujunemise kohta) võlanimekirjas ja ümberkujundamiskavas märgitud 2174,38 euro asemel. Vaidlust ei ole selles, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu tuleneb tsiviilasjas nr 2-21-130782 tehtud kohtulahendist. 12.01.2022 tagaseljaotsusega on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud 1784,38 eurot ja viivis põhinõudelt 1392,41 eurot alates 04.12.2021 kuni põhinõude tasumiseni määras 40% aastas. Lisaks on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulud 390 eurot ühes lisanduva viivisega seadusjärgses määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kuivõrd võlgniku rahaliste kohustuste nimekiri esitatakse kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise seisuga (VÕVS § 12 lg 1 p 2), on võlausaldaja nõude suuruseks 2392,04 eurot (võlgnevus 1784,38 eurot + alates 04.12.2021 kuni 21.04.2022 põhinõudelt 1392,41 eurot arvestatav viivis määras 40% aastas, so 212,10 eurot + menetluskulud 390 eurot + alates otsuse jõustumisest 16.02.2022 kuni 21.04.2022 menetluskuludelt 390 eurot arvestatav viivis määras 8% aastas, so 5,56 eurot). Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel kohtu poolt tuvastatust võlausaldaja nõude suuruse kohta. Arvestades võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi (kohustuste kogusumma vähendamist poole võrra ja kohustuste kogusumma rahuldamist 50% ulatuses) on võlausaldaja kohustuste täitmise kogusummaks 1196,02 eurot (2392,04 / 2), mis täidetakse 47 kuu jooksul 25,45 euro suuruste osamaksetena.
8.Renovum OÜ on palunud jätta kohtul võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata VÕVS § 25 lg 1 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava, sõltumata VÕVS § 24 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Võlausaldaja on toonud välja, et võlgniku igakuised püsikulud 897 eurot ja igakuiste osamaksete suurus 400,56 eurot ületavad võlgniku igakuist sissetulekut 1180 eurot. Kuigi võlgniku enda arvestusest nähtuvalt ületavad igakuised väljaminekud (897 + 400,56 = 1297,56) sissetulekut (980 + 200 = 1180) 117,56 euro võrra (1297,56 – 1180 = 117,56), leiab kohus võlgniku varalist seisundit hinnates, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav. Võlgnik ise on koostanud kava enda ja võlausaldajate huve kaaludes oma maksevõimest lähtudes ning makseraskuste ületamiseks kohaldanud kõiki VÕVS § 2 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks talle jõukohane. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele. VÕVS § 1 lg 1 esimese lause kohaselt on VÕVS-i eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Kuna võlgnikul kulub tagatiseta kohustuste täitmiseks ümberkujundamiskava kinnitamise korral ca 403 eurot kuus, jääb võlgnikul 1180 euro suurusest sissetulekust oma esmavajaduste rahuldamiseks 777 eurot kuus, mistõttu tuleb võlgnikul muuta seniseid tarbimisharjumusi väljaminekute vähendamiseks. Selle nimel on võlgnik valmis 6(8)
Tsiviilasi nr 2-22-5899 maksimaalselt pingutama. Võlgnik on 17.06.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et tema XXX, XXX ja XXX, mistõttu on ta suuteline just neli aastat praeguse intensiivsusega töötama, et võlausaldajate nõudeid ümberkujundamiskava järgi tasuda. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku XXX ja sissetuleku suurust arvestades nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku enese minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Renovum OÜ ettepaneku puhul tasuda kogu võlausaldaja nõue 2456,77 eurot 60 kuu jooksul 40,95 euro suuruste osamaksetena tähendaks see võlausaldaja eelistamist ning muudaks kava täitmise võlgnikule ülejõu käivaks.
9.Renovum OÜ on palunud kohtul jätta võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata VÕVS § 25 lg 1 p 3 alusel. Võlausaldaja väitel ei ole võlgnik tõendanud enda igakuist sissetulekut, sh esitanud temale kuuluvate arvelduskontode väljavõtet. VÕVS § 25 lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib jätta ümberkujundamiskava, sõltumata VÕVS § 24 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Kohus leiab, et käesolevalt ei ole põhjust kava kinnitamata jätmiseks VÕVS § 25 lg 1 p 3 alusel. Kohtule on esitatud võlgniku AS LHV Pank pangakonto nr XXX väljavõte perioodi 01.01.2019 kuni 23.03.2022 kohta ning Swedbank AS pangakonto nr XXX väljavõte perioodi 01.09.2021 kuni 16.03.2022 kohta. Väljavõtetest nähtuvad XXX poolt võlgnikule makstav töötasu, Eesti Haigekassa poolt makstav XXX ja Eesti Töötukassa poolt makstav XXX.
10.Võlgnik ei ole 17.06.2022 menetlusdokumendis selgitanud korteriomandi (XXX) võõrandamise asjaolusid. Kinnistusraamatust nähtuvalt on võlgnik vaidlusaluse korteriomandi võõrandanud XXX. Kinnistamisavalduse alusel on samal ajal kinnistusraamatust kustutatud XXX ja XXX kasuks seatud hüpoteegid vastavalt 400 000 krooni ja 12 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul eeldada, et korteriomandi võõrandamisel tasuti võlgniku kohustused hüpoteegipidajate ees, kuna võlgade ümberkujundamiskavas ei ole neid võlausaldajatena märgitud.
11.Kokkuvõtteks rahuldab kohus M. I. võlgade ümberkujundamise avalduse ja kinnitab VÕVS § 24 lg 2 alusel võlgade ümberkujundamiskava lähtudes võlgade ümberkujundamise avalduse lahendamisel tuvastatust.
12.11.05.2022 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused raha sissenõudmiseks, tulumaksutagastuse sissenõuded ning kõik kohustuste täitmiseks tehtavad väljamaksed kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni ning kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused. Kohus selgitab, et VÕVS § 31 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamisel ümberkujundamisavalduse menetlusse võtmisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt VÕVS § 31 lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust vaielda kohtumenetluses nõuete üle, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja vaielda kohtumenetluses nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.
13.VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtuga kooskõlastama teatud tehinguid. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (VÕVS § 34 lg 1). Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 20. juuliks kohtule ja võlausaldajale aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (VÕVS § 34 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada määruse jõustumisele järgneva kuu
20.kuupäevaks; edaspidi iga aasta möödumisel – 20. juuliks 2023 jne. Kohus märgib, et kui 7(8)
Tsiviilasi nr 2-22-5899 võlgnik ei osuta kohtule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (VÕVS § 39 lg 2 p 6).
14.Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
16.VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.