Määrata HALM-INVEST OÜ menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1260 eurot koos käibemaksuga.
5.Mõista ATK Invest OÜ-lt HALM-INVEST OÜ kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 1260 eurot (sh käibemaks). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.HALM-INVEST OÜ (hageja, töövõtja) esitas 11.08.2020 Tartu Maakohtule hagi ATK Invest OÜ (kostja, tellija) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 9661,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 9661,56 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.05.2019 töövõtulepingu (leping). Hageja kohustus lepingu p 2.1. järgi teostama lepingu lisas nr 1 nimetatud tööd. Kostja kohustus lepingu p 4.1. järgi maksma tasu 29 000 eurot (lisandub käibemaks). Hageja teostas lepingu lisas nr 1 sätestatud tööd ning teavitas kostjat tööde teostamisest. 01.11.2019 edastas hageja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja keeldus akti allkirjastamast. Hageja määras kostjale allkirjastamiseks täiendava tähtaja. Kostja allkirja ei andnud ning 12.10.2019 esitatud arvet 9661,56 eurot ei tasunud. Hageja leidis, et isegi kui ta oleks jätnud puudused ja vaegtööd kõrvaldamata (mis ei vasta tõele), puudus kostjal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest, sest tegemist oli ebaoluliste puudustega. Hageja leidis, et kostja on minetanud leppetrahvi nõudeõiguse, sest ei ole nõudest teisele poolele mõistliku aja jooksul teatanud. Hageja selgitas, et varikatuse ehitus on ainus töö, mille osas saaks olla tellijal etteheiteid. Samas, pooled sõlmisid kokkuleppe, et hageja ei tee varikatust ja selle asemel teostas tellingute mahavõtmise tööd. Lisaks, kostja ei saanud keelduda tööde vastuvõtmisest varikatuse tõttu, kuna varikatuse ehitus oli juba teostatud kolmanda isiku poolt. Kostja poolt puudustena loetletud tööd ei olnud töövõtulepingu esemesse kuuluvad tööd. Tegemist oli lisatöödega, kuid kokkulepet lisatööde tegemises pooled ei saavutanud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Töid ei saa lugeda VÕS § 638 järgi üleantuks ega järeldada, nagu oleks kostja jätnud tööd alusetult vastu võtmata. Hageja tunnistas 01.11.2019 kirjas, et esineb vaegtöid. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kooskõlastatud vaegtööd likvideerinud. Hageja kohustus töö lõpetama ja üle andma hiljemalt 10.09.2019. Leppetrahv hakkas jooksma tähtaja ületamise tõttu alates 11.09.2019 ja vaegtööde mittekõrvaldamise osas novembrist 2019. Kostja teavitas hagejat leppetrahvi nõudmisest 15.01.2020 vastuskirjas. Kohtupraktikast tulenevalt on tegemist mõistliku ajaga. Kostja tellis vaegtööde likvideerimise kolmandalt isikult OÜ-lt Tõrvatoss, kes on esitanud kostjale tasumiseks arve nr 264 summas 22 387,20 eurot. OÜ Tõrvatoss juhataja T.T. väitel teostasid nad hageja eest töid 6720 euro (sh käibemaks) eest. Kostjal on leppetrahvi 6720 euro ja kahju hüvitamise nõue 6720 eurot. Kostja tegi kulutusi ja kui hagi rahuldatakse, siis tasaarvestab kostja 13 440 eurot hageja tasunõudega. Hageja tehtud tööde puudused ei olnud ebaolulised. Rõdupõrandate veekindlaks muutmine, samuti akna- ja uksepalede ehitus ning aknaplekkide paigaldus olid hageja lepingust tulenev kohustus. Hageja väide, et tegemist oli lisatöödega, ei ole õige. Varikatuse osas ei ole kokkuleppe sõlmimine tõendatud. Kostja väitel kinnitab hageja 01.11.2019 e-kiri, et puudusi 31.10.2019 seisuga ei kõrvaldatudki. Hageja on väitnud, et viivituse töö valmimiseks 10.09.2019 põhjustasid kostja materjalide tarned, kuid selline vastuväide ei ole põhjendatud ega tõendatud.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 21.06.2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 19 323 eurot 12 senti (sealhulgas põhivõlg 9661 eurot 56 senti ja viivis 9661 eurot 56 senti). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjal hageja kasuks välja menetluskulu 2440 eurot ja riigi kasuks menetluses tunnistajatele välja makstud tasu koos maksudega summas 81,78 eurot. Maakohus märkis, et lepingu lisa nr 1 kohaselt on teostatavate tööde nimekiri järgmine: rõdude otsaseinte puitkarkass 50x150 74 m2; hoone külgseinte puitkarkass 50x100 336 m2; hoone külgseinte soojustus mineraalvill 150 mm 336 m2; hoone külgseinte tuuletõke 50 mm 336 m2; rõdude panipaikade uksed V4 3-7 10 kompl; rõdude puitpõrandad 188 m2; rõdude laed 159 m2; rõdude panipaigad 108 m2; rõdude vaheseinad 32 m2; rõdude hööveldatud piirded 132 m2; trepikoja katuslagi puitosa ehitus OSB 12 mm 11, 2 m2; rõdude varikatus OSB 12 mm 80 m2; fassaadilaudis 21 mm, roovitus 25x50 228 m2. Vaidlust ei ole, et lepingu täitmise kohaks oli kortermaja Kummeli 8a, kostja oli ehitusel peatöövõtja ning hageja üks kostja alltöövõtjatest. Hageja teostas kostjale töid ehitatava kortermaja ühel külgseinal. Lepingu alusel kolme ossa jaotatud töödest kaks esimest tööde osa on kostja poolt vastu võetud ning hagejale tasud makstud. Viimase tööde osa eest on maksmata 9661,56 eurot. Maakohus selgitas, et hageja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, milline on lepingu raames kokkulepitud tööde maht ning kas hageja tegi tööd valmis. Maakohus, tõlgendades lepingut mõistliku isiku positsioonilt ning arvestades seejuures VÕS § 29 lg 5 p-des 4-6 märgitud asjaoludega, oli seisukohal, et kostja väide, mille kohaselt
hageja oli lepingu alusel kohustatud puitfassaadi ehituse raames tegema ka akna- ja ustepaled, paigaldama akende/uste plekid ja veekindlaks tegema rõdude põrandad, ei ole põhjendatud. Lepingu lisas nr 1 märgitud teostatavate tööde loetelu hulgas ei ole märgitud akna- ja ustepalede tegemist, akende/uste plekkide paigaldust ega rõdupõrandate veekindlaks tegemist. Kostja ei ole tõendanud, et pooled mõistsid lepingu sõlmimisel, et lepinguline töömaht sisaldab eelnimetatud töid. Hageja ja kostja vahelise vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, millised kokkulepped olid kostja ja tellija Tartu Ehitus AS vahel või kostja ja mõne teise alltöövõtja vahel. Tõendid langevad kokku hageja seadusliku esindaja selgitusega selles, et pooled küll arutasid vastavate tööde tegemist lisatöödena, kuid ei jõudnud kokkuleppele tasu osas. Ka 07.10.2019 kostja seadusliku esindaja sõnumist hageja seaduslikule esindajale nähtub, et akende ja hermeetiku küsimus on endiselt lahtine. Kostja on 07.11.2019 e-kirjas tegemata tööna nimetanud ka peasissepääsu varikatuse teostamise. Pooled ei vaidle selle üle, et varikatust hageja ei ehitanud. Maakohus luges sõnumivahetuse ning tunnistajate S.L. ja M.A. (hageja ehitajad Kummeli 8a objektil) ütlustega tõendatuks, et poolte vahel oli kokkulepe asendada varikatuse ehitamine tellingute mahavõtmisega. Maakohus pidas seda ka eluliselt usutavaks, kuna kostja ei nõudnud pärast 07.10.2019 (pärast hageja poolt tellingute mahavõtmist) hagejalt enam varikatuse ehitamist. Selle asemel on tunnistaja T.T. ütluste ja kirjaliku kinnitusega tõendatud, et varikatuse ehitas OÜ Tõrvatoss, kes samuti Kummeli 8a objektil fassaaditöid tegi. T.T. kirjaliku kinnituse kohaselt oli varikatuse ehitamise maksumus 800 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja hindas 01.10.2019 seisuga tellingute mahavõtmise maksumuseks samuti 800 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega olid varikatuse ehitamine ja tellingute mahavõtmine samasuguse maksumusega tööd. Kostja ei ole 04.11.2019 ega 07.11.2019 e-kirjas toonud välja muid puuduseid hageja töös ega viidanud, et varasemalt 29.10.2019 e-kirjaga saadetud puuduste nimekirjas olevad tööd oleksid jätkuvalt kõrvaldamata (v.a rõdupõrandate lõpetamine, mille osas kohus on eelnevalt leidnud, et hermetiseerimine ei kuulunud hageja töövõtumahtu). Tunnistaja S.L. on andnud ütlusi, et kõik töömahus olnud tööd tehti ära, samuti kõrvaldati leitud puudused. S.L.i ütlustega langevad kokku tunnistaja M.A. ütlused, mille kohaselt ükski töö ei jäänud tegemata ning tehtud said ka pisiparandused. Seega on tõendatud, et lepingu lisas nr 1 loetletud tööd (v.a varikatus, mis asendati teise tööga) olid 01.11.2019 kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti esitamisel hageja poolt valmis. Hageja lepingust tulenev nõue 9661,56 eurot on töö vastuvõetuks lugemisega muutunud sissenõutavaks alates 07.11.2019. Lepingu p 4.4. kohaselt saabus maksetähtpäev 07.12.2019. VÕS § 82 lg 7 alusel võib hageja kostjalt kohustuse täitmist nõuda seoses maksetähtpäeva möödumisega alates 08.12.2019. Kostja ei ole kohustust täitnud. Hageja nõue on VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 alusel põhjendatud. Viivis hageja põhinõudelt 9661,56 eurolt perioodi 08.12.2019 kuni 21.06.2021 eest on lepingu p 6.1. alusel 54 297,97 eurot. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist põhinõude ulatuses. Seega on hageja nõue viivise väljamõistmiseks põhjendatud summas 9661,56 eurot. Kostja on esitanud hageja vastu kahjunõude ning leppetrahvinõude. Kostja kahjunõue tuleneb sellest, et kostja laskis väidetavalt hageja poolt puudustega tehtud töö või tegemata töö ära teha kolmandal isikul, s.o OÜ-l Tõrvatoss. Kuna maakohus jõudis järeldusele, et kostja poolt nimetatud puudused ei olnud põhjendatud, ei ole kostjal hageja vastu kahjunõuet. Kuna maakohus leidis, et hageja tegi tööd valmis ning andis tööd kostjale üle 01.11.2019, tuleb leppetrahvi nõudmise alusena kõne alla võimalik tööde valmimisega hilinemine perioodil
11.09.2019 kuni 01.11.2019. Hiljemalt 11.09.2019 sai kostja teada, et hageja ei ole töid tähtajaliselt valmis teinud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks pärast 10.09.2019 esitanud hagejale tähtaja ületamisest tulenevaid pretensioone. Kohtule esitatud sõnumivahetusest nähtub vastupidiselt, et kostja ei ole hagejale tähtaja ületamist ette heitnud, vaid on jätkanud hagejale vajalike materjalide hankimist ka pärast lepingu p-s 2.2. kokkulepitud tähtaja möödumist, s.o 16.09.2019, 27.09.2019 ja 28.09.2019. Olukorras, kus kostja täidab oma kohustuse tarnida hagejale materjali alles pärast lepingu tähtaja saabumist, ei saa hagejalt eeldada tähtaja järgimist. Tegemist on tellija viivitusega VÕS § 119 lg 1 ja § 652 tähenduses. Kuna tuvastamist on leidnud, et lepingu p-s 2.2. märgitud tähtaja ületamise põhjustas kostja viivitus materjalidega varustamisel, ei vastuta hageja tulenevalt VÕS § 119 lg-st 2 lepingu tähtaja rikkumise eest. Maakohus selgitas, et kostja poolt hagejale leppetrahvi nõude esitamise ajaks oli VÕS § 159 lg 2 sätestatud mõistlik tähtaeg möödunud ning kostja oli leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis põhjendaksid 4 kuu pikkust teatamistähtaja vajadust. Olukorras, kus tähtaja ületamise on tinginud kostja enese tegevus või tegevusetus, on tähtaja rikkumisest tingitud leppetrahvi nõudmine igal juhul vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Et kostja oli leppetrahvi nõude esitamise ajaks leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud, siis ei ole kostjal hageja vastu leppetrahvinõudest tulenevat tasaarvestavat vastuväidet. Maakohus rahuldas hageja nõude kostjalt hageja kasuks 9661,56 euro ja viivise 9661,50 euro väljamõistmiseks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole tõendanud vaegtööde nimekirjas olnud tööde tegemist. Hageja nimetatud ajaks (31.10.2019) ei saanud vaegtööd olla tehtud, kuna hageja on 01.11.2019 e-kirjas tunnistatud nende samade vaegtööde olemasolu ja lubatud need likvideerida mõistliku aja jooksul. Seega ei saanud ka tunnistajad S.L. ja M.A. anda ütlusi, et vaegtööd olid tehtud 31.10.2019 seisuga. Tunnistajad olid hageja enda töötajad, kelle ütluste kui tõendi tugevuses peaks pigem kahtlema. Hageja puudusi kõrvaldama ei tulnud, kuigi lubas seda teha mõistliku aja jooksul alates 01.11.2019. Kostja oli sunnitud vaegtööde nimekirjas fikseeritud tööd tellima kolmandalt isikult (OÜ Tõrvatoss). Kortermaja rõdupõrandate hermetiseerimine ehk vee-kindlaks muutmine oli olemuslikult töövõtu osa ja ilma selleta ei ole rõdupõrandad ilmastikukindlad. Hageja on 12.10.2019 e-kirjas mitmel korral kinnitanud, et põrandate silikoonimine on tema kohustus ja et hageja teeb selle töö ära. Hageja on 12.10.2019 e-kirja saatnud peale kostja 07.10.2019 SMS-i, milles kostja on tõstatanud küsimuse, mis saab hermeetikuga. Kostja palub ringkonnakohtul hinnata 12.10.2019 e-kirja tõendina uuesti. Peatöövõtja esindaja, tunnistaja U.V. kinnitas kohtus, et hageja tööd jäid lõpetamata – rõdude silikoonimised, aknapõsed jm. Asjas ei ole vaidlust, et hageja ei teostanud hoone külgmise varikatuse ehitust ja seda on kostja hagejale 04.11.2019 e-kirjas koheselt ette heitnud. Kostja ei ole kusagil väljendanud nõustumist või muud tahteavaldust, et tellingute mahavõtmine peaks olema asendatud varikatuse ehitustöödega. Tellinguid kasutas oma töös hageja ise ja seetõttu pidanuks ka tellingute mahavõtmine olema hageja kulu. Maakohus on oma järeldustes lähtunud vaid hageja SMSidest, kuid kokkuleppe tuvastamiseks peab olema ka kostja tahteavaldus väljendatud.
Hoone fassaad ja rõdud on kaetud küll puitlaudisega, kuid akende ja uste paled on sama fassaadimaterjaliga katmata. Selline töö on ilmselgelt poolik. Asjaolu, et töövõttu kuulusid veel akna- ja uksepalede ehitus, on kinnitanud tunnistajad U.V. kui ka T. T.. Aknaplekkide paigaldamise tööosa on samuti kuulunud fassaaditööde hulka. Siinjuures on eelkõige olulised peatöövõtja AS Tartu Ehitus esindaja U.V.u ütlused, kuna peatöövõtja on tellinud kõik need tööd kostjalt samamoodi tervikliku fassaaditööna. Samuti on hageja ise oma 03.09.2019 SMSis esitanud tellimuse aknaplekkide ja lae laudade otsaplekkide tarnimiseks. Järelikult oli pooltel kokkulepe selliste tööde tegemiseks ja hageja on aktsepteerinud, et tööd kuuluvad fassaaditööde juurde. Hageja ei ole lepingu täitmise jooksul kordagi andnud teada, et kostja oleks materjalide tarnega viivituses. Maakohus on teinud järeldused üldsõnaliste tunnistajate ütluste pinnalt. Maakohus on järeldanud maakohtu otsuse p-s 47.2., et leppetrahvi nõudmise alusena tuleb kõne alla võimalik tööde valmimisega hilinemine perioodil 11.09.2019 kuni 01.11.2019. Kostja meelest on ka see järeldus puudulik, kuna otsuse p-s 43 on kohus järeldanud tööde vastuvõetuks lugemist alates 07.11.2019. Kostja andis leppetrahvist teada oma 15.01.2020 kirjaga. Tegemist on mõistliku ajaga. Maakohus on kohaldanud VÕS § 159 lg-t 2 ebaõigesti. Hageja on soovinud anda puudustega tööd üle 01.11.2019 seisuga, millele järgnesid kostja korduvad kirjad (04.11. ja 07.11), et ta ei aktsepteeri puudustega ja osaliselt tegemata tööde vastuvõtmist. Olukorras, kus hageja on seejärel esitanud 20.12.2019 ikkagi nõudekirja n-ö täissummade ja viiviste saamiseks, on kostja seepeale teavitanud oma keeldumisest ja leppetrahvinõude esitamise soovist. Kui hageja oleks andnud 01.11.2019 seisuga üle puudusteta tööd ja teinud muud kokkulepitud tegevused, siis võib arvata, et kostja ei oleks hageja vastu leppetrahvinõuet esitanud.
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja eksitab kohut sellega, justkui väidaks hageja 01.11.2019 e-kirjas, et asub alles puudusi kõrvaldama. 31.10.2019 seisuga olid kõik tööd (sh vaegtööd) teostatud, mida kinnitasid ka mõlemad tunnistajad. Vaidlus oli selgelt üksnes ühe töö osas ehk rõdude hermetiseerimine. Maakohus on siinkohal õigesti hinnanud tõendeid ja järeldanud, et see polnud töövõtu osa. Kostja väide, et maakohus on ebaõigesti hinnanud 12.10.2019 e-kirja sisu, on põhjendamatu. 07.10.2019 vestlus näitab selgelt, et hermetiseerimise küsimus on tõusetunud pärast töövõtulepingu sõlmimist ja seega ei saanud see olla lepingus kokku lepitud tööde tasu hulgas. Algselt saigi hageja aru, et kostja on valmis lisatööde eest tasuma ning avaldas valmisolekut ka hermetiseerimise töö teostada (12.10.2019 e-kirjas). 12.10.2019 e-kirjast tuleb tegelikult üheselt välja, et hageja eristab lisatöid ja lepingulisi (nn põhi)töid, kuivõrd hageja soovis ära arveldada põhitööd ning (teostada ja arveldada) lisatööd siis, kui saab neid teha. Seega kinnitab 12.10.2019 e-kiri üheselt, et põhitööd hermetiseerimisest (lisatööst) ei sõltu. Tunnistaja U.V. ei saanud anda ütlusi selle kohta, millised tööd on jäänud hagejal teostamata, kuivõrd U.V. ei ole hagejaga ise kokkuleppeid sõlminud või läbirääkimisi pidanud. Pooled ei leppinud kokku lepingu lisas „fassaaditöödes“ nagu kostja eksitab, vaid roovituse ja fassaadikatte paigaldamises. Kostja ei ole tõendanud, et veeplekkide paigaldus oleks kuulunud hageja töövõtumahtu. Kuigi hagejal oli põhimõtteline valmidus paigaldada ka akna veeplekid, ei saavutanud pooled kokkulepet tasu küsimuses. Arusaamatu on kostja väide, et hageja on kostjalt „tellinud“ veeplekid ja see tähendab, et hageja aktsepteeris neid töid kui fassaaditööde osa. Hageja ei ole kunagi neid aktsepteerinud töövõtu esialgse mahuna. Ka aknapalede ehitamine ei kuulu fassaadikattematerjali paigaldamise hulka. Kostja ei ole tõendanud, et puidust aknapaled olid projektijärgne töö, mida töövõtja teadis või pidi teadma ja millega
eelarve koostamisel arvestama. Töövõtja ei saanud lepingu sõlmimisel teada, et aknapaled on ette nähtud üldse puitmaterjalist. Kui pooled oleksid soovinud kokku leppida, et hageja teostab kõik fassaadi puudutavad tööd, ei oleks pooled täpsustanud lepingu lisas täpset tööde nimekirja. Maakohus on faktilise asjaolu tuvastamisel selgelt tuginenud tõenditele ja tõendeid kogumis hinnates tuvastanudki, et pooled olid saavutanud kokkuleppe varikatuse asemel tellingute mahavõtmises. Kostja väide, et tellinguid kasutas hageja ise, on esmakordne väide, millele kostja pole varasemalt tuginenud. Tellingud, mis jäid ette varikatuse ehitusele, kasutas kostja ise oma töölõigul. Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis. Kummagi tunnistaja näol pole tegemist hageja töötajaga, mistõttu ei saa olla kahtlust ka tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Kuivõrd maakohtu otsus on põhjendatud nii põhi- kui kõrvalnõude osas, puudub alus selle muutmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda.
7.Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tellijalt tasu tehtud tööde eest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult hageja nõude rahuldanud, ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, st lepingujärgse tasu nõue on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt ka nt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 11).
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega 9. mail 2019 töövõtu lepingu ja selle lisa 1 tõlgendamisel VÕS § 29 lg 5 järgi.
9.1.Pooltel on vaidlus selles, mis tööd hageja pidi lepingu järgi tegema. Hageja esitas lepingu lisa 1, milles on tööd napisõnaliselt nimetatud. Lepingu lisale 1 andis omapoolse hinnangu ka ehitusinsener I. Luuk, kelle hinnangul on tööde nimekiri sõnastatud pealiskaudselt, lahti ei ole kirjutatud fassaaditööde mahtu ja puuduvad lisadokumendid lepingu sisu hindamiseks. I. Luuk jõudis järeldusele, et selliselt sõnastatud lepingu lisa 1 ei hõlma töid, mille tegemata jätmist töövõtjale ette heidetakse. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et I. Luuki andis õigusliku hinnangu, mis ei ole ehitusinseneri pädevuses ja millega ei saa kohus arvestada. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on asjakohase ja lubatava tõendiga ja I. Luuk ehitusinsenerina oli pädev hindama vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust. Ringkonnakohus leiab, et kostja peatöövõtjana tellis hagejalt tööd ning eelkõige tema ülesanne oli leping ja lepingus kokkulepitud tööde kirjeldus esitada viisil, mis välistaks mitmeti tõlgendamise. Käesolevas asjas muid dokumente ega ehitusprojekte esitatud ei ole.
9.2.Ringkonnakohus leiab, et tunnistajad kinnitasid hageja väidet, et kostja poolt nõutud tööd (põrandate vuukimine) ei olnud lepingujärgne töö. Tunnistaja S.L.i ütluste kohaselt teostasid nad tööd kokkulepitud mahus ja kõrvaldasid ka töödes leitud puudused. Tunnistaja selgitas, et rõdude põrandatele pidime plaadid paigaldama, kuid sinna ei kuulunud plaatide vahede vuukimine, selles ei lepitud kokku ja me ei teinud neid. Varikatuse ehitus kuulus töö hulka, aga tegime kokkuleppe, et selle asemel võtame tellingud maha (lk 119). Tunnistaja M.A. andis ütlusi selles, et puitplaadid panime põrandale, sinna vahele midagi ei pannud, sest see ei kuulunud meie töö hulka ja ei olnud lepingus kirjas. Info sain Martin Kallaselt, kes on hageja seaduslik esindaja. Varikatuse asemel võtsime tellingud maha. (lk 119) Ringkonnakohus leiab, et ka tunnistaja U.V.u ütlustele tuginedes ei saa tõendatuks lugeda kostja vastuväidet, et vuukimine ja akende- ja uste palede ehitus oli hagejaga kokkulepitu töö. Tunnistaja U.V.u ütluste kohaselt oli tema Kummeli 8a objektijuht. Tellisime tööd ATK Invest OÜ-lt (kostja) kogu puitfassaadi tööd. Ei tea, mis probleemid olid Halm-Invest OÜ-l (hageja) ATK Invest OÜ-ga, ei tea, milles nad kokku leppisid. Meil oli leping ATK Invest OÜ-ga (lk 121).
9.3.Maakohus märkis põhjendatult, et kolmanda isiku Tartu Ehitus AS objektijuhi seletus, millised tööd jättis Kummeli 8a objektil hageja tegemata, ei ole asjakohane tõend, kuna ei lähtu hageja ja kostja vahelisest lepingust. Arvamus põhineb teadmisel, mis tööd olid tegemata, kui hageja objektil töö lõpetas, kuid ei tõenda, et nende tööde tegemine oli hageja lepingujärgne kohustus.
9.4.Kostja taotlus, et ringkonnakohus hindaks uuesti 12.oktoobri 2019 e-kirja sisu, ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et nimetatud e-kirja tuleb vaadata poolte suhtluse ühe osana ja 7.oktoobri 2019 vestlus tõendab, et vuukide täitmise küsimus on tõusetunud pärast töövõtulepingu sõlmimist, mistõttu ei saanud see olla lepingus kokku lepitud tööde tasu hulgas. Hageja väitel ta aru, et kostja on valmis lisatööde eest tasuma ning avaldas valmisolekut ka vuukide töö teostada (12.10.2019 e-kirjas).
10.Maakohus hindas õigesti asjas esitatud tõendeid ning tuvastas, et hageja teostas lepingujärgsed tööd ning kõrvaldas ka puudused. Kostja ei ole tõendanud, et hageja pidi lepingu põhitööde raames tegema akna- ja ustepaled, akende/uste plekkide paigalduse ning rõdude põrandate vuukimise. Kuna eelnimetatud tööd ei kuulunud lepingujärgsete tööde hulka, siis ei olnud kostjal alust nende tegemata jätmise tõttu tööde vastuvõtmisest keelduda.
11.Kostja kaebusest saab järeldada, et ta ei nõustu hageja poolt töös esinenud puuduste kõrvaldamisega. Kostja väide, et tunnistajad S.L. ja M.A. ei saanud anda ütlusi vaegtööde tegemise kuupäeva kohta, on iseenesest õige. Tunnistajad S.L. ja M.A. ei nimetanud oma ütlustes üldse kuupäevi, kuid nende ütlused tõendavad, et hageja teostas objektil kõik vajalikud tööd ning likvideeris ka kostja poolt esile toodud puudused lepingujärgsetes töödes. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tunnistajate ütlustega ei saa arvestada põhjusel, et tunnistajad olid tööde teostamise ajal hageja töötajad. Tunnistajad andsid ütlusi selle kohta, mis nendelt küsiti ja mida nad vaidlusaluse objektiga seoses mäletasid. Tunnistajate ütlused olid asjakohased ning puudub alus nendega mitte arvestada. Kostja väide, et puudusi ei kõrvaldatud ja tegemata tööd tegi OÜ Tõrvatoss, ei ole tõendatud selles osas, mis hõlmab hageja ja kostja vahel kokkulepitud töid, v.a varikatus. Kostja esitatud OÜ Tõrvatoss arve „ehitustööde eest“ kokku 22 387, 20 € (lk 33) ega ka OÕ Tõrvatoss seadusliku esindaja kirjalik seletus ei tõenda, et arve sisaldab summas 5600 eurot + käibemaks
(6 720 eurot) hageja eest tegemata tööde tegemist. Tunnistajana üle kuulatud Tõrvatoss OÜ juhatuse liige T.T. ütluste kohaselt tema hagejaga ei suhelnud, vaid suhtles T. Kuningaga. Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja ütlustest ei tulene, millel põhineb tema kirjalikus seletuses esitatud väide, et ta teostas töid hageja eest.
12.Kostja vaidlustab hageja nõude 800 euro osas põhjusel, et ta ei ole kinnitanud kokkulepet selles, et hageja tööde hulka kuulunud varikatuse töö asendati kokkuleppel tellingute mahavõtmisega. Poolte kokkuleppe kohta andsid ütlusi tunnistajad S.L. ja M.A., tellingute mahavõtmist hageja poolt tõendavad ka hageja e-kirjad. Tellingute paigaldamist ega mahavõtmist ei ole nimetatud lepingu lisas 1. Kostja koostatud vaegtööde nimekirjas (lk 48), millele tuginedes kostja keeldus töid vastu võtmast, ei ole märgitud tegemata tööna varikatust. Ringkonnakohtu istungil ei osanud kostja põhjendada, miks varikatuse puudumist vaegtööna kirja ei pandud, kuid rõhutas, et kostja tugines sellele hiljem. Hageja väitel võttis ta tellingud nn asendustööna maha 7. oktoobril 2019. Hageja esitatud foto tõendab, et 16. oktoobril 2019 teostas kolmas isik varikatuse töid. Asja materjalidest tuleneb, et varikatuse tööd teostas OÜ Tõrvatoss. Ringkonnakohus leiab, et lepinguga kokkulepitud tööde hulgas tellingute mahavõtmist ei olnud, seega oli tegemist kas lisatöö või uue kokkuleppega. Asjas ei ole vaidlust, et selle maksumus oli 800 eurot, seega on hageja tasunõue põhjendatud.
13.Ringkonnakohus leiab, et kuna kostjal puudus alus töid vastu võtta, siis ei tekkinud tal leppetrahvi nõuet ja maakohus jättis tasaarvestuse vastuväitega õigesti arvestamata. Kostja vastuväide, et asjas ei ole tõendatud tema poolne materjalide tarnetega viivitamine, ei ole õige. Maakohus hindas tõeneid selles osas õigesti. Samas ei selgu esitatud asjaoludest, kui palju mõjutas kostja viivituses olemine hageja tööde teostamist. Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, et maakohus jõudis põhjendatult järeldusele, et kostja leppetrahvi nõude esitamine 4 kuud pärast nõude tekkimist on liiga pikk ajavahemik ning kostja on kaotanud VÕS § 159 lg 2 alusel nõudeõiguse. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled leppisid kokku leppetrahvi lepingu p-s 6.2. ja kostjal oli õigus nõuda leppetrahvi 1 % valmimata, üle andmata või puudustega töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu poolt märgitud 5 päeva leppetrahvi nõude esitamiseks on antud asjas liiga lühike. Samas on leppetrahvi kokkulepe ajas kiirelt kasvav ning seetõttu võiks lugeda ühe kuu jooksul nõude esitamist veel mõistlikuks. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostja leppetrahvi arvestus ei ole käesolevas asjas samuti kohane. Kostja arvestas leppetrahvi 1 % tegemata töödest s.o 6 720 eurot, kostja arvestuse kohaselt oli leppetrahvi summa 35 616 ja see suureneb (lk 90). Kostja võttis leppetrahvi nõude arvutamise aluseks OÜ Tõrvatoss juhatuse liikme selgituse, kes väitis, et tegi hageja eest tegemata töid summas 5600 eurot + käibemaks (6 720 eurot). Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et Tõrvatoss OÜ juhatuse liikme selgitus ei tõenda, et ta tegi hageja eest lepingu lisas 1 nimetatud töid.
14.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus tunnihinnaga 150 eurot tund õigusabile apellatsioonimenetluses ca 12,5 tundi kokku 2 170 eurot ilma käibemaksuta.
Ringkonnakohus märgib, et kostja vaidlustas maakohtu lahendi tõendite ebaõige hindamise tõttu, kaebusele vastamine ei eeldanud õiguslikku analüüsi ega uute materiaalõigusele põhinevate seisukohtade esitamist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ja kaebuse sisu on hageja õigusabikulu vastuse koostamise (7h 49 m), istungi ja selleks ettevalmistusaja eest (3 h 55 m) ülepaisutatud. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ajakulu apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest 7 tunni ulatuses 1050 eurot, millele lisandub käibemaks kokku 1260 eurot. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse apellatsioonimenetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt viivist kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.