Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Xxxx korteriühistu avaldus J. L. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Xxxx korteriühistu, rk xxxx, lepinguline esindaja Merike Valgmäe Puudutatud isik: J. L., ik xxxx, elukoht xxxx
Menetlusviis
Suuline menetlus – istung 30.05.2022
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista puudutatud isikult J. L.lt avaldaja Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Xxxx korteriühistu kasuks perioodi 01.11.2020 – 28.02.2022 tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 887,12 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 45,18 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista J. L.lt avaldaja VäikeMaarja vald, Rakke alevik, Xxxx korteriühistu kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 50 eurot.
4.Välja mõista J. L.lt Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Xxxx korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (50 eurolt) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Ametlikud
Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA AVALDUS
1.Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Xxxx korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas 07.04.2022 avalduse Viru Maakohtule J. L. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik J. L. korteriomandi, registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx omanik. Korteri üldpind on 48,2 m2. Elamus, Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Xxxx, on moodustatud korteriühistu (edaspidi avaldaja). Korteriomanikud on nimetanud BRP Haldus OÜ valitsejaks. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 23 lg 3 tulenevalt kohaldatakse valitseja tegevusele korteriühistu juhatuse kohta sätestatut. Seega on valitseja BRP Haldus OÜ õigustatud korteriühistu nimel esitama nõuet. Korteriomanike 25.02.2020 üldkoosolekul kehtestati korteriühistu 2020. aasta majanduskava. Korteriomanikud on 27.10.2021 vastu võtnud otsuse, millega kehtestati 2021.a majanduskava.
3.26.09.2018 üldkoosolekul on vastu võetud korteriühistu põhikiri, mille punktist 14 tulenevalt ei arvestata teatud kulusid vastavalt korteri üldpinna m2-le, vaid teisiti: vee ja kanalisatsiooni kulu vastavalt tarbitud teenuse mahule st korteriomaniku poolt esitatud näidu alusel, üldvee kulu vastavalt korterite arvule elamus, jäätmete kulu vastavalt elanike arvule elamus ja üldelektri kulu vastavalt korterite arvule elamus. Avaldaja poolt esitatud arved koosnevad järgmistest majandamiskuludest ja teenustest: haldusteenus, majandus-ja hooldustasu, remondifond, üldelekter, võrguteenus, vee – ja kanalisatsooni kulu, prügivedu ja küte. Avaldaja on saatnud puudutatud isiku e-posti aadressile xxxx igakuuliselt majandamiskulude ja teenuste arveid, millel on näidatud ka eelnev võlgnevus, kuid puudutatud isik ei ole arveid tasunud nõuetekohaselt, mistõttu on tekkinud võlgnevus. Viru Maakohus rahuldas avaldaja nõude tsiviilasjas nr 2-20-17530 ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse perioodi 01.02.2019 kuni 31.10.2020 eest summas 859,97 eurot ja viivised 68,51 eurot. Puudutatud isikul on tekkinud uus võlgnevus, ta on jätnud tasumata igakuuliselt kütte arved.
4.Puudutatud isiku võlgnevus on tekkinud perioodil 01.11.2020 kuni 28.02.2022 järgmiselt: 2020 novembri eest esitas avaldaja arve nr 20117, 30.11.2020, summas 95,65 eurot. Arve nr 20117 katteks tasus puudutatud isik 09.12.2020 42,06 eurot ja 16.09.2021 0,30 eurot ning tasumata jäi 53,29 eurot. 2020 detsembri eest esitas avaldaja arve nr 20127, 31.12.2020, summas 107,44 eurot. Arve nr 20127 tasus puudutatud isik 11.01.2021 osaliselt, summas 42,26 eurot ja tasumata jäi 65,18 eurot. Saldo 118,47 eurot (53,29+65,18). 2021 jaanuari eest esitas avaldaja arve nr 21017, 31.01.2021, summas 132,90 eurot. Arvest nr 21017 tasus puudutatud isik 10.02.2021 42,18 eurot ja tasumata jäi 90,72 eurot. Saldo 209,19 eurot (90,72+118,47). 2021 veebruari eest esitas avaldaja arve nr 21027, 28.02.2021, summas 134,34 eurot. Arvest nr 21027 tasus puudutatud isik 09.03.2021 41,89 eurot ja tasumata jäi 92,45 eurot. Saldo 301,64 eurot (92,45+209,19). 2021 märtsi eest esitas avaldaja arve nr 21037, 31.03.2021, summas 118,89 eurot. Arvest nr 21037 tasus puudutatud isik 41,68 eurot ja tasumata jäi 77,21 eurot. Saldo 378,85 eurot (77,21+301,64). 2021 aprilli eest esitas avaldaja arve nr 21047, 30.04.2021, summas 120,76 eurot. Arvest nr 21047 tasus puudutatud isik 10.05.2021 59,90 eurot, tasumata jäi 60,86 eurot. Saldo 439,71 eurot (60,86+378,85). 2021 mai eest esitas avaldaja arve nr 21057, 31.05.2021, summas 180,08 eurot. Arvest nr 21057 tasus puudutatud isik 41,97 eurot 09.06.2021, tasumata jäi 19,60 eurot. Saldo 459,31 eurot (19,60+439,71). 2021 juuni eest esitas avaldaja arve nr 21067, 30.06.2021, summas 48,66 eurot. Arve nr 21067 tasus puudutatud isik 09.07.2021 summas 48,66 eurot. 2021 juuli eest esitas avaldaja arve nr 21077, 31.07.2021, summas 44,44 eurot. Arve nr 21077 tasus puudutatud isik 11.08.2021 summas 44,44 eurot. 2021 augusti eest esitas avaldaja arve nr 21087, 31.08.2021, summas 41,10 eurot. Arve nr 21087 tasus puudutatud isik 16.09.2021 summas 41,10 eurot. 2021 septembri eest esitas avaldaja arve nr 21097, 30.09.2021, summas 87,31 eurot. Arvest nr 21097
tasus puudutatud isik 12.10.2021 summa 44,28 eurot ja tasumata jäi 43,03 eurot. Saldo 502,34 eurot (43,03+459,31). 2021 oktoobri eest esitas avaldaja arve nr 21107, 31.10.2021, summas 99,23 eurot. Arve nr 21107 tasus puudutatud isik 11.11.2021 summa 45,80 ja 53,43 eurot jäi tasumata. Saldo 555,77 eurot (53,43+502,34). 2021 novembri eest esitas avaldaja arve nr 21117, 30.11.2021, summas 103,22 eurot. Arvest nr 21117 tasus puudutatud isik 09.12.2021 summas 41,57 eurot ja tasumata jäi 61,65 eurot. Saldo 617,42 eurot (61,65+555,77). 2021 detsembri eest esitas avaldaja arve nr 21127, 31.12.2021, summas 145,49 eurot. Arvest nr 21127 tasus puudutatud isik 13.01.2022 42,40 eurot ja 103,09 jäi tasumata. Saldo 720,51 eurot (103,09+617,42). 2022 jaanuari eest esitas avaldaja arve nr 22017, 31.01.2022, summas 135,36 eurot. Arvest nr 22017 tasus puudutatud isik 11.02.2022 summas 41,92 eurot ja 93,44 eurot jäi tasumata. Saldo 813,95 eurot (93,44+720,51). 2022 veebruari eest esitas avaldaja arve nr 22027, 28.02.2022, summas 113,75 eurot. Arvest nr 22027 tasus puudutatud isik 18.03.2022 summas 40,58 eurot, tasumata jäi 73,17 eurot. Saldo 887,12 eurot (73,17+813,95).
5.Avaldaja andis puudutatud isikule võlgnevuse tasumiseks täiendava mõistliku tähtaja enne avalduse esitamist. Avaldaja saatis puudutatud isikule 07.02.2022 ja 16.03.2022 meeldetuletused e-posti aadressile xxxx, milles palus tasuda. Puudutatud isik ei tasunud võlgnevust.
6.Puudutatud isik on seni avaldajale esitanud väited, et ta ei tasu igakuistel arvetel näidatud küttekulu seetõttu, et ta on korteris küttesüsteemi ümber ehitanud ja ei kasuta tsentraalset kütet. Päästeamet on teinud 21.03.2019 puudutatud isikule ettekirjutuse alternatiivsete kütteseadmete kasutamise peatamiseks, mida ka puudutatud isik on kinnitanud. Avaldaja on määranud majandamiskulude ja muude maksete tasumise kuupäevaks arvestuslikule kuule järgneva kuu 25. kuupäeva ja see on näidatud ka arvetel. Puudutatud isik ei ole tasunud arvetel olevat kütte tasu ja tal on tekkinud võlgnevus. Kõik puudutatud isiku maksed on avaldaja kandnud põhivõlgnevuse katteks.
7.Avaldaja on koostanud 2020. aastaks majanduskava, mille kehtestas 25.02.2020 üldkoosolek. 2020. aasta majanduskavas oli määratud majandamiskulud ja teenused järgmiselt: haldusteenuse kulu 0,24 eurot/m2 kuus, remondifondi hind 0.59 €/m2, majandus-ja hoolduskulu 0.03 €/m2, reservkapital 1,41 eur/m2. Kütte kulu jagatakse vastavalt KrtS § 40 lg 1 kaasomandi osa suurusele. Avaldaja on koostanud 2021. aastaks majanduskava, mille kehtestasid korteriomanikud 27.10.2021 kirjaliku otsusega. 2021. aasta majanduskavas oli määratud majandamiskulud ja teenused järgmiselt: haldusteenuse kulu 0,24 eurot/m2 kuus, remondifond 0.59 €/m2, majandus-ja hoolduskulu 0.03 €/m2. Kütte kulu jagatakse vastavalt KrtS § 40 lg 1 kaasomandi osa suurusele.
8.Korteriomanik on kohustatud avaldaja põhikirja p. 11.4 järgi kasutama kinnisasjas kaasomandit vastavalt sihtotstarbele, ühistu otsustele ja kokkulepetele ning p. 11.5 kohaselt tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, majanduskulusid, koormatis ning muid makseid. Kuna puudutatud isik on korteriühistu liige, siis ta on kohustatud täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. KrtS § 4 lg 3 kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Seega on korterelamu küttesüsteem kõigi kinnisasja kaasomanike omandis, olgugi et osa sellest asub ka puudutatud isiku korteris. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku väited selle kohta, et tema on korteris küttesüsteemi ümber ehitanud, ei anna alust arvete mittetasumiseks. Avaldaja märgib, et puudutatud isik on omavoliliselt korteris teinud ümberehitusi, omamata selleks kohaliku omavalitsuse ega korteriomanike nõusolekuid või kokkuleppeid (KrtS § 9, § 38, § 39). Puudutatud isik on paigaldanud oma korterisse, st korterelamu kolmandale korrusele bullerjani, mida ta oma väidete kohaselt kütab puiduga ning on paigaldanud vannituppa sauna kerise ning keskkütte radiaatoreid ei kasuta. Puudutatud isiku ümberehitused võivad kujutada ohtu teistele korteriomanikele, mistõttu
on avaldaja sellest omavolilisest ümberehitusest informeerinud kohalikku omavalitsust, kes omakorda teavitas Päästeametit. Päästeamet on teinud 21.03.2019 puudutatud isikule ettekirjutuse st nende alternatiivsete seadmete kasutamise peatamiseks, mida puudutatud isik ka ise on kinnitanud.
9.Riigikohus on 08.10.2014 tsiviilasja 3-2-1-61-14 punktis 23 selgitanud, et kostja ei vabane elamu küttekulude ega muude kommunaalkulude kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustusest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui kostja korteril puudus soojustatud katus ja see ei olnud sihipäraselt kasutatav või kui kostja oli korteri keskküttesüsteemist välja lülitanud. KOS § 13 lg 1 teise lause järgi peab proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumiseks olema kaasomanike kokkulepe, mille olemasolule ei ole tuginetud. Kokkuleppeks vajalikke teiste kaasomanike tahteavaldusi ei ole kostja nõudnud. Avaldaja märgib, et käesoleval ajal kehtivas KrtS-is (§ 40 lg 2 ja § 41 lg 2) on samad põhimõtted: proportsionaalsest kulu jaotusest saab kõrvale kalduda kas kaasomanike kokkuleppega või siis nähakse see ette põhikirjaga. Korteriomanikud ei ole majandamiskulude kandmisel KrtS § 40 lg 1 sätestatust erinevas kohustuste jaotuse aluses ja tasumise korras kokku leppinud, mis puudutab kütte kulu jagamist. Kuna puudub kaasomanike kokkulepe, mis näeks ette korteri Xxxx alevik suhtes teistsugust kütte kulude tasumist, siis ei vabane puudutatud isik talle esitatud arvetel toodud küttekulu täies ulatusest tasumisest. Seega ei ole ka puudutatud isikul õigus jätta arvetel olev kütte summa tasumata, kui tema on oma korteri küttesüsteemist välja lülitanud. Arvestades eeltoodut, on puudutatud isik kohustatud tasuma ka igakuised kütte kulusid vastavalt esitatud arvetele.
10.KrtS § 42 lg 1 alusel on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult ka viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 on viivise suuruseks alates 01.01.2020 8% aastas. Avaldaja on arvestanud viivist alates 26.12.2020 8% aastas ehk siis 0,0219 % päevas (8/365) maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest seisuga 04.04.2022 summas 45,18 eurot. Arve nr. 20117 20127 21017 21027 21037 21047 21057 21097 21107 21117 21127 22017
11.Avaldaja palub jätta puudutatud isiku kanda avaldaja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 50 eurot, ning puudutatud isikult välja mõista seadusjärgne viivis menetluskuludelt.
PUUDUTATUD ISIK
12.Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid ja kohtukutse kätte toimetatud isiklikult 29.04.2022. Puudutatud isik ei ole tähtaegselt, ehk hiljemalt 13.05.2022, kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtu 30.05.2022 määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
17.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga Xxxx omanikuks (registriosa nr. xxxx). Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte (dtl 12). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Xxxx korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
18.Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude summas 887,12 eurot, mis on tekkinud perioodil 01.11.2020 kuni 28.02.2022. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved (dtl 52-67) ja võlgnevuse arvestuse (dtl 70-71). Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Puudutatud isik ei ole avaldajale kulude kandmise keeldumisest teatanud, mis välistaks puudutatud isiku avalduses märgitud kululiike tasumast. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
19.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes korteri omanikuna ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodi 01.11.2020 kuni 28.02.2022 majandamiskulude võlgnevus summas 887,12 eurot.
20.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
21.Lähtudes eeltoodust on nõuetekohane ja seaduslik ka puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine. Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist (8% aastas) alates iga arve maksetähtajast kuni 04.04.2022 kokku summas 45,18 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivise arvestusega. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 45,18 eurot.
MENETLUSKULUD
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
23.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot.
25.Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 50 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
26.Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
27.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.