Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) likvideerija esitas 12.04.2022 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 14.04.2022 määrusega võttis kohus Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. 10.05.2022 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Aruandes ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur teeb ettepaneku määrata kohtu deposiiti pankrotimenetluse katteks makstava summa suuruseks 1200 eurot. Kui võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud ajaks summat kohtu deposiiti tasunud, siis tuleb võlgniku pankrotiavalduse menetlus PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Sõidukid: - sõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX. Sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus alates XXX. Sõiduki asukoht ei ole teada. Võlgnik on 2021. aastal müünud: - sõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX on võõrandatud T. V. XXX; - sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX on võõrandatud T. V. XXX. Arvelduskontod - AS SEB Pank arvelduskonto XXX, mille saldo on 0,04 eurot; - Swedbank AS arvelduskonto XXX, mis on suletud XXX; - AS LHV Pank arvelduskonto XXX, mis on suletud XXX. Kohustused Maksu- ja Tolliameti andmetel on Gaznet Tartu OÜ-l (likvideerimisel) seisuga XXX maksuvõlg summas 7919,87 eurot, millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 887,92 eurot. Lisaks on Gaznet Tartu OÜ-l (likvideerimisel) tasumata trahv äriseadustiku alusel summas 200 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul lisaks kohustus XXX AS (rg-kood XXX) ees summas 87,38 eurot. XXX AS ei ole ajutisele haldurile nõude osas tehtud päringule vastanud. 3.Ajutise pankrotihalduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele ning hinnang võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise võimalikkuse kohta ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaated. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on seisukohal, et Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi teadaolevalt vähemalt ca 9000 euro ulatuses. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid kohustuste täitmiseks. Ettevõte tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik. Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) ainuosaniku XXX otsusega otsustati Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) tegevus lõpetada. T. V. kuuluv osalus Gaznet Tartu OÜ-s (likvideerimisel) oli Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt täiteasja nr XXX menetluses arestitud. T. V. oli arestimisest teadlik. XXX. aastal korraldas kohtutäitur Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) osaluse võõrandamiseks mitmeid enampakkumisi, millest T. V. oli samuti teadlik. Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) küll jätkas XXX. aastal T. V. juhtimisel tegevust, kuid märkimisväärne osa kontole laekuvast rahast võeti sularahas välja. Ajavahemikul XXX kuni XXX võeti sularahas kontolt välja kokku 5260 eurot. XXX. aasta jaanuaris võõrandas Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) T. V. osaühingule kuulunud sõidukid XXX, registreerimismärgiga XXX ja XXX registreerimismärgiga XXX. Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) konto väljavõttest ei nähtu, et T. V. oleks sõidukite eest osaühingule tasunud. Ajutise halduri hinnangul ei käitunud T. V. Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmena osaühingu suhtes lojaalselt. Olles teadlik, et talle kuuluv osaühingu osalus on kohtutäituri poolt müügis võõrandas ta endale osaühingu vara (sõidukid) ja võttis osaühingu kontolt sularahas välja vähemalt 5260 eurot. Samal ajalt jättis ta täitmata osaühingu kohustused Maksu- ja Tolliameti ees (osaühingul on maksuvõlg alates XXX). Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) maksejõetus kujunes, ajutise halduri hinnangul lõplikult välja pärast T. K. osaühingu juhatusse valimist. T. K. on väljastanud XXX. a juunis ja juulis osaühingu nimel arveid kokku summas 42 100 eurot (millele lisandub käibemaks), sellest 31 500 euro (millele lisandub käibemaks) ulatuses on arved esitatud XXX OÜ-le (registrikood XXX), mille juhatuse liikmeks on samuti T. K.. T. K. deklareeris tasumisele kuuluva käibemaksu summas 8420 eurot. Sellega suurendas T. K. osaühingu kohustuse Maksu- ja Tolliameti ees. Samas arvete

alusel tasumist ei ole ajutine haldur tuvastanud. Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) kontodele ei ole tasumist toimunud. T. K. väidete kohaselt kassat tema käes ei ole. Ajutine haldur peab tõenäoliseks, et arved XXX OÜ-le ja XXX OÜ-le on esitanud fiktiivselt XXX OÜ ja XXX OÜ maksukohustuste vähendamise eesmärgil. Ajutise halduri hinnangul võib Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks olla kuriteotunnusega teod, eeskätt KarS § 3891 (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine) ja KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine). 4.Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta T. V. võõrandas Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmena ise endale osaühingule kuulunud sõidukid XXX, registreerimismärgiga XXX ja XXX registreerimismärgiga XXX. Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) konto väljavõttest ei nähtu, et T. V. oleks sõidukite eest osaühingule tasunud. Sõidukite võõrandamise tehingud on ajutise halduri hinnangul kinke iseloomuga. Sõidukite võõrandamise tehingu võivad olla tagasivõidetavad PankrS § 111 lg 1 p 2 järgi. Ajavahemikul XXX kuni XXX võeti sularahas kontolt välja kokku 5260 eurot. Ajutisele haldurile ei ole esitatud tõendeid, et võetud raha oleks kasutatud seoses Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) ettevõtlusega. Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete ulatuses võib Gaznet Tartu OÜ-l (likvideerimisel) olla kahjunõue T. V. vastu. Lisaks võib Gaznet Tartu OÜ-l (likvideerimisel) olla kahjunõue T. K. vastu, kuid nõude maksmapanek ei ole tõenäoliselt võimalik. T. K. suhtes on kohtutäiturite menetluses mitmeid täiteasju, nendest esimesed on algatatud XXX. aastal ja viimased XXX. aastal.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 9095,17 eurot. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid kohustuste täitmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 29 lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 12.05.2022 määrusega Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule ei ole teatatud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumisest, samuti ei ole kohtule esitatud makse tegemise kontrollimist võimaldavaid andmeid ning keegi ei ole teatanud makse tegemise kavatsusest. Kohus leiab, et kuna Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu likvideerija

T. K..

Seoses pankrotiavalduse menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, tühistab kohus 14.04.2022 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõud. Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu osas Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselt on alates 01.01.2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tasu hüvitamiseks, milles palub määrata Gaznet Tartu OÜ (likvideerimisel) ajutise halduri tasuks 840 eurot (ilma käibemaksuta). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 10 tundi, 30 minutit, tasuga 84 eurot tunni kohta. Ajutine haldur palub mõista ajutise halduri tasu summas 1008 eurot (sh käibemaks 168 eurot) välja Gaznet Tartu OÜ-lt (likvideerimisel) ning määrata ajutise halduri tasu osaline, so summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot, kokku 784,80 eurot hüvitamine riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, so büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, konto nr XXX. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Justiitsministri 01.02.2021. määrusega nr 2 kehtestatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulud poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt sama määruse §-le 2 lg 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33,00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja seadusega ja tuleb rahuldada. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 840 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot, kokku 1008 eurot. Ajutise halduri tasu mõistab kohus välja võlgnikult. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul varast ei jätku ajutise halduri tasu maksmiseks ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud summas 784,80 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigivahenditest. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitavad kulutused tuleb ajutise halduri taotluse alusel määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, mille kaudu haldur tegutses. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas PankrS § 3 lõike 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punkti 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.