Loksa linna (Loksa Linnavalitsuse kaudu) hagi Mittetulundusühingu Loksa Spordiklubi vastu lepingu alusel üle antu tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
11 428 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Loksa linn (registrikood 75013457)
(Loksa
Linnavalitsuse
kaudu)
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri Sirel Kostja: Mittetulundusühing Loksa Spordiklubi (registrikood 80310849) Kostjate lepinguline Helvia Räägel Asja läbivaatamine
esindaja:
vandeadvokaat
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
Välja mõista Mittetulundusühingult Loksa Spordiklubi Linnavalitsuse kaudu) kasuks võlgnevus 9218 eurot.
Loksa
linna
(Loksa
Välja mõista Mittetulundusühingult Loksa Spordiklubi Linnavalitsuse kaudu) kasuks kahjuhüvitis 936 eurot.
Loksa
linna
(Loksa
Jätta hagi kahjuhüvitise 1274 euro osas rahuldamata.
Jätta menetluskulud 88,85% ulatuses Mittetulundusühingu Loksa Spordiklubi kanda ja 11,15% Loksa linna (Loksa Linnavalitsuse kaudu) kanda.
Välja mõista Mittetulundusühingult Loksa Spordiklubi Loksa linna Linnavalitsuse kaudu) kasuks menetluskulud 3074,21 eurot (käibemaksuga).
Välja mõista Loksa linnalt (Loksa Linnavalitsuse kaudu) Mittetulundusühingu Loksa Spordiklubi kasuks menetluskulud 215,42 eurot (käibemaksuga).
Tasaarvestada Loksa linna (Loksa Linnavalitsuse kaudu) kasuks välja mõistetud menetluskulud Mittetulundusühingu Loksa Spordiklubi kasuks välja mõistetud menetluskuludega.
Välja mõista tasaarvestuse tulemusena Mittetulundusühingult Loksa Spordiklubi Loksa linna (Loksa Linnavalitsuse kaudu) kasuks menetluskulud 2858,79 eurot (käibemaksuga).
(Loksa
10.Käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Mittetulundusühingul Loksa Spordiklubi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 2858,79 eurolt (käibemaksuga) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
Loksa linn (Loksa Linnavalitsuse kaudu) (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Mittetulundusühingu Loksa Spordiklubi (edaspidi kostja) vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 9218 eurot ja kahjuhüvitis 2210 eurot.
Hagi kohaselt esitas kostja 10.02.2018 projekti taotluse „Suusaradade rajamise ja hooldustehnika soetamine Loksa linna“. Taotlus esitati LEADER programmi 2.1 meetme alla ning taotluse esemeks oli finantseerida rajamasina, seda vedava ATV Guepard Trophy 850 (edaspidi ATV) ja eelneva lisade soetamist (edaspidi koos nimetatult rajamasin). Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniamet (edaspidi nimetatud PRIA) tegi 13.06.2018 otsuse nr 13-21.2/18/4362, millega otsustati rahuldada MTÜ Arenduskoda taotlus kostjale toetussumma maksmiseks summas 13 882 eurot. Toetussumma kanti kostjale üle kulude kandmist tõendavate dokumentide alusel.
10.01.2019 esitas kostja hagejale taotluse ja garantiikirja, milles palus hagejalt eeltoodud taotlusega seoses kogu tehnika väljaostuks toetust summas 23 100 eurot. Kostja garanteeris seejuures, et PRIA toetuse laekumise järgselt tagastab kostja koheselt hagejale 13 882 eurot.
Kostja 10.01.2019 taotluse osas tegi hageja 15.01.2019 otsuse nr 6, millega eraldas kostjale 23 100 eurot, millest 13 882 eurot kuulus hagejale tagastamisele. Hageja teostas täissumma osas ülekande 17.01.2019.
Kostja tasus 21.01.2019 AS-ile Ramo arved nr 100428 ja 100430 kogusummas 23 100 eurot. Arvete tasumise tulemusel läks kostjale üle projekti esemeks olnud rajamasina omandiõigus. Seejärel tegi PRIA kostjale 13 882 euro ulatuses väljamakse.
Kuna kostja ei olnud 27.12.2019 seisuga teinud ühtegi vajalikku toimingut, sh tasunud tähtaegselt hagejale 13 882 eurot ega rajanud Loksa linna suusaradasid, esitas hageja kostjale nõudeavalduse rajamasina omandõiguse üleandmise, võlgnevuse tasumise ning suusaradade kohustuse täitmise nõudes. Kostja vastas Loksa linna nõudekirjale 10.01.2020. 27.01.2020 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, millega taganes kostjaga sõlmitud lepingust, mille alusel hageja oli kostjale tasunud toetussumma 23 100 eurot. Veel enam, kostja on nii vahetult kui ka kaudselt kinnitanud, et ta ei kavatsegi antud kohustust täita. See tähendab seda, et kostja on rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust, jättes kohustused täitmata. Hagejal oli õigus lepingust taganeda. Teenuse reaalne osutamine oli toetuse saamise imperatiivseks eelduseks. Kostja ei ole kohustusi täitnud täiendava tähtaja jooksul, mh tasunud tähtaja jooksul 13 882 eurot, mille tagastamise kohustus tal garantiikirja kohaselt oli. Hageja nõudis oma taganemisavalduses kogu summa (23 100 eurot) tagastamist. Käesolevaga on kostja tagastanud üksnes 13 882 eurot. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani tagastanud 9 218 euro suurust osa toetusest, rajamasin ei asu Loksa linnas ning samuti ei ole kostja täitnud kohustusi suusaradade rajamise ja hooldamise osas.
Poolte vahel on lepinguline suhe. Hageja otsus kostjat rahaliselt toetada on käsitletav pakkumisega nõustumisena. Toetuse maksmisega on hageja ja kostja vahel eraõiguslik võlasuhe, mis on sõlmitud ajast, millal kostja sai kätte hageja sisemise haldusakti. Pole oluline, et lepinguline suhe oleks vormistatud eraldi dokumendina. Kehtiva lepingu tekkimise takistuseks pole see, et pooled pole nendevahelisi lepingutingimusi fikseerinud eraldi sõlmitavas dokumendis. Pooled leppisid kokku, et kostja hoiustab saadud vara Loksa linnas. Selleks, et kostja saaks seadmeid hiljem sihtotstarbeliselt paremini kasutada, sõlmiti poolte vahel isegi linnavara tasuta kasutamise leping, millega anti kostja tasuta kasutusse ATV suusaraja masina hoiustamiseks hagejale kuuluv garaažiboks. Linnavara tasuta kasutamise leping ja suusarajamasina hoiustamiskoht olid olulisteks eeldusteks seadme soetamisel. Vastasel korral poleks ka hageja kostjaga tasuta linnavara kasutamise lepingut sõlminud.
Hageja antud 15.01.2019 korralduses märgitud tähtaeg 31.12.2019 on hageja enda poolt endale antud sisemine kontrolltingimus, mitte kostjale antud maksetähtaeg. Kostja suhtes primaarne maksetähtaeg tuleneb 10.01.2019 garantiikirjast. Garantiikirja kohaselt kuulus 13 882 eurot tagastamisele kohe, kui PRIA on raha kostjale üle kandnud. 9218 eurot pidi jääma omaosaluse katteks ja tegemist on hageja panusega projekti. Hagejal on õigustatud ootus saada projektist tulenevaid hüvesid läbi investeeringuobjekti kasutamise. Poolte vahel oli lepinguline kohustus suusaradade rajamiseks, kostjapoolse võlgnevuse koheseks tasumiseks peale PRIA poolt ülekande tegemist ning rajamasina hoiustamiseks Loksa linnas. Kostja ei täitnud poolte kokkuleppest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu hageja taganes poolte kokkuleppest ning nõudis kogu toetuse 23 100 euro tagastamist. Kostjal on 9218 eurot hagejale tagastamata.
Kostja kohustuste rikkumise tõttu on hageja kandnud kohtueelseid õigusabikulusid summas 2210 eurot. Hageja soovib õigusabikulude hüvitamist.
KOSTJA VASTUS
10.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
11.Kostja leiab, et hagi asjaoludest ja lisadena esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole hageja ja kostja sõlminud ühtegi kokkulepet ega lepingut, mille alusel kostja hagejale hagis nõutava rahasumma võlgneks. Hageja ei ole sellist kokkulepet kohtule ka esitanud. Kostja 10.01.2019 taotlusest, garantiikirjast ja 15.01.2019 korraldusest nähtub, et rajamasina soetamise projekti
maksumus oli 23 100 eurot ning hageja eraldas selle summa kostjale toetuseks. Kostja pidi tagasi maksma vaid 13 882 eurot, ülejäänud 9218 eurot jäi projekti omaosaluse katteks. See tähendab, et 9218 eurot jäi hageja enda kanda. On olemas kostja taotlus ja hageja korraldus taotluse rahuldamiseks, aga need dokumendid ei ole käsitatavad kokkuleppena. Seega ei ole olemas kokkulepet, millest hageja saaks taganeda. Lisaks ei ole hagejal 9218 euro tagasinõudmise õigust. Pooltel on olnud pikk koostöö ja poolte vahel valitsenud tava kohaselt kohaliku spordielu arendamiseks viidud projektide puhul tasus projekti omaosaluse hageja.
12.Kuigi kostja märkis oma 10.01.2019 taotluses, et tagastab 13 882 eurot kohe pärast PRIA-lt raha laekumist, siis hageja 15.01.2019 korralduse kohaselt oli kostja raha tagastamise tähtaeg 31.12.2019. Seega oli hageja ise andnud kostjale raha tagastamise tähtaja 2019. aasta lõpuni, kuid esitas juba 27.12.2019, st mitu päeva enne tähtaja saabumist, kostjale nõude. Kostja maksis hagejale 13 882 eurot tagasi 02.02.2020.
13.Poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut, millest tuleneks kostjale kohustused ja milliste rikkumisele hageja viitab. Kostja on oma rahalised kohustused hageja ees täitnud ja hagejal ei ole nõuet kostja vastu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi on esitatud pahas usus ja menetlusõigusi kuritarvitades. Kostjal ei ole ka muid täitmata kohustusi hageja ees. Mis puudutab Loksa linna suusaradade rajamist ja hooldamist, siis ei eksisteeri poolte vahel kokkulepet, millest nähtuks, mis ajal pidi kostja rajamasina kasutusse võtma või kas üldse peab kasutusse võtma ja kui peab, siis mis kestusega. Seega ei saa kostja olla neid väidetavaid kohustusi ka rikkunud. On üldteada, et 2019. aastal oli täiesti lumevaene talv, kuid looduslike suusaradade rajamine eeldab teadaolevalt lume olemasolu. Tõenditest nähtub, et lund esines vähesel määral 30.11.2019 kuni 04.12.2019 (2-14 cm) ning ilmselgelt sellest ei piisa, et rajada suusaradu.
14.Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja 27.12.2019 nõue oli ennatlik, see oli esitatud enne kostja kohustuse täitmise, st enne 13 882 euro tagastamise tähtaega. Seega nõude esitamise ajal ei olnud saabunud veel kohustuse täitmise tähtaeg ja kostja ei saanud kuidagi olla oma kohustusi rikkunud. Põhjendamatu on nõuda kostjalt 27.01.2020 avaldusega seotud kulude hüvitamist, kuna kostja kinnitas juba 10.01.2020 kirjas, et on valmis oma kohustuse täitma ja 13 882 eurot tagastama. Lisaks ei ole olemas kokkulepet, mille osas hageja taganemisavalduse esitas. Hagis on hageja loobunud rajamasina omandi tagastamise ja suusaradade rajamise ning hooldamise kohustuse täitmise nõudest. Hageja on omaks võtnud, et need nõuded on alusetud. Kui hageja oleks kinni pidanud tema enda poolt kostjale antud 13 882 euro tagastamise tähtajast ja ei oleks ennatlikult 27.12.2019 nõuet esitanud, siis ei oleks hageja pidanud ka õigusabi kasutama. Kostjal oli kindel kavatsus raha tähtajaks tagasi maksta ning viivitus maksmisel oli tingitud hageja käitumisest, kes esitas segase ja ennatliku nõude.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
16.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniamet (edaspidi PRIA) tegi 13.06.2018 otsuse nr 13-21.2/18/4362, mille kohaselt määrab kostjale toetuse kogusummas 13 882 eurot; • hageja tasus kostjale 23 100 eurot, millest 13 882 eurot lubas kostja hagejale PRIA toetuse saamisel tagastada; • kostja soetas 23 100 euro eest suusaraja masinad.
17.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: • kas hageja ja kostja vahel oli leping, millest hageja sai taganeda; • millised on kostja kohustused ja kas kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud; • kas kostja peab hagejale tagastama 9218 eurot; • kas kostja on hagejale kahju tekitanud ja kas kostjal on kohustus see hagejale hüvitada. Lepingu alusel saadu 9218 euro tagastamise nõue
18.Hageja on esitanud kostja vastu nõude, millega palub kostjalt välja mõista 9218 eurot. Hageja tugineb hagis asjaoludele, et poolte vahel oli sõlmitud leping, kostja rikkus lepingut oluliselt, hageja on lepingust taganenud ja hageja soovib kostjale lepingu alusel üleantu tagastamist.
19.Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ja 2, § 189 lg 1 alusel. Lepingu alusel üleantu tagastamise nõude eeldused on järgmised: 1) poolte vahel on leping, 2) üks pool on teisele poolele midagi üle andnud, 3) teine pool on lepingut oluliselt rikkunud, 4) üks pool on lepingust taganenud. Alljärgnevalt analüüsib kohus kõiki nõude eeldusi.
20.Esmalt hindab kohus kostja poolt toetuse 13 882 euro tagastamisega seotud asjaolusid. Hageja on lepingust taganenud muuhulgas põhjusel, et kostjal oli hagejale PRIA toetuse arvel saadud 13 882 euro tasumise kohustus. Kostja ei tasunud raha tähtaegselt, samuti täiendava tähtaja jooksul, mistõttu taganes hageja lepingust ning nõuab ülejäänud toetuse 9218 euro tagastamist. Kostja leiab, et poolte vahel lepingut ei olnud, hageja lepingust taganeda ei saa ning 9218 euro tagastamist nõuda ei saa.
21.Leping. VÕS § 8 lg 1 ja 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millest lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täimiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 11 lg 4 esimese lause kohaselt kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad.
22.Kohus leiab, et hageja ja kostja on 10.01.2019 taotlus-garantiikirja allkirjastamisega sõlminud kirjaliku lepingu (tl 13). Taotlus-garantiikirjast nähtub, et taotlus-garantiikirja on 10.01.2019 allkirjastanud R. L., kes on kostja volitatud esindaja ja Loksa Linnavalitsuse esindaja. Kostja ei ole tuginenud sellele, et kostjat ei ole taotluse esitamisel ja garantiikirja allkirjastamisel esindanud selleks õigustatud isik. Nii hageja kui ka kostja on andnud vastastikused tahteavaldused, mille kohaselt on nad olnud nõus olema taotluses-garantiikirjas märgituga seotud. Leping on mõlema poolt allkirja andmisega sõlmitud.
23.Taotlus-garantiikirjast tuleneb, et MTÜ Loksa Spordiklubi garanteerib rahuldatud toetuse summa 13 882 euro tagastamise kohe peale raha laekumist MTÜ Loksa Spordiklubi arvele. Seega võttis kostja endale taotlus-garantiikirjaga hageja ees kohustuse tasuda hagejale 13 882 eurot koheselt, kui PRIA kostjale raha üle kannab. Taotlusest-garantiikirjast ei tulene konkreetset kuupäeva raha tasumiseks. Hageja on väitnud, et kostja sai PRIA-lt raha, mida ta koheselt hagejale ei maksnud. Samas ei ole hageja tõendanud, millal kostja PRIA-lt raha sai,
s.o millal muutus 13 882 eurot taotlus-garantiikirja kohaselt sissenõutavaks. Kostja ei ole avaldanud, millal PRIA talle raha maksis. Kohus leiab, et taotlus-garantiikiri on leping, millest tuleneb kostjale üksnes kohustus raha selle saamisel tasuda. Konkreetne tähtaeg selle tasumiseks on kindlaks määramata. Kohus märgib, et asjaolu, et PRIA tegi kostjale toetuse maksmise otsuse 13.06.2018 (tl 6) või 2019. aasta lõpuks ei olnud kostja hagejale lubatud summat tasunud, ei andnud kohtu hinnangul alust järeldamaks, et raha saamise nõue on sissenõutavaks muutunud või kostja on taotlus-garantiikirjas märgitud kohustust rikkunud.
24.Hageja on leidnud, et poolte vaheline leping on hageja 15.01.2019 korraldus (tl 18). Samas on hageja väitnud, et hageja korraldus on suunatud hagejale iseendale (mitte kostjale) (tl 72, p 1.1.7). Hageja väited on olnud vastuolulised. Kohus leiab, et hageja 15.01.2019 korraldus ei ole leping VÕS § 8 lg 1 ja 2 tähenduses, kuid korraldus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses haldusakt, millest saab isikule tulla õigusi ja kohustusi. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Seega tulenevad kostja õigused ja kohustused lisaks taotlus-garantiikirjale ka hageja antud 15.01.2019 korraldusest.
25.Kohus leiab, et 13 882 euro tasumise tähtaeg tuli hageja 15.01.2019 korraldusest (tl 18). Korralduse kohaselt MTÜ Loksa Spordiklubi kohustub tagasi maksma PRIA poolt eraldatud toetuse summas 13 882 eurot hiljemalt 31.12.2019. Kostja ei ole hageja 15.01.2019 korraldust vaidlustanud, mis tähendab, et korraldus on kehiv ja kostjale siduv. Kostja on samuti hagivastuses leidnud, et 13 882 euro tagastamise tähtaeg (s.o 31.12.2019) tulenes korraldusest. Kostja seaduslik esindaja on 10.01.2019 vastuses (tl 30-31) leidnud, et 13 882 euro tasumise tähtaeg on 2019. aasta lõpp. Seega oli kostjal kohustus tagastada 13 882 eurot hiljemalt 31.12.2019. Kohus leiab, et kuigi taotlus-garantiikirja kohaselt pidi 13 882 euro tagastamise kohustus sissenõutavaks muutuma kohe, kui PRIA kostjale toetuse välja maksab, on hageja 15.01.2019 korralduse andmisega nõustunud, et kostja maksab talle raha hiljemalt 31.12.2019, sõltumata sellest, kas PRIA on raha kostjale välja maksnud varem. Seega tulenes kostja kohustus tasuda 13 882 eurot hiljemalt 31.12.2019 koosmõjus nii poolte sõlmitud taotlusgarantiikirjast kui ka hageja 15.01.2019 korraldusest.
26.Kohustus ja selle rikkumine. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäev või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
27.Kohus leidis, et kostjal tuli 13 882 eurot hagejale tagastada hiljemalt 31.12.2019. Kostja on hagejale 13 882 eurot tasunud 02.02.2020 (tl 67). Seega ei ole kostja poolte kokkulepet täitnud ja raha hagejale ettenähtud tähtajal tasunud. Kostja on raha tasumise kohustust rikkunud. Raha tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 31.12.2019. . Kostja ei ole tuginenud menetluses sellele, et 15.01.2019 korralduses märgitud tähtaja (31.12.2019) asemel peaks kohalduma taotlus-garantiikirjas märgitud tähtaeg, mille kohaselt tuleb raha tasuda koheselt PRIA-lt raha saamist ja PRIA on kostjale raha tasunud hiljem kui 31.12.2019.
28.Kostja on hagivastuses selgitanud, et kuivõrd kostja 27.12.2019 nõue oli niivõrd segane, siis ta ei maksnud hagejale raha tagasi ja teatas 10.01.2020, et on valmis raha tagastama, kuid ülejäänud nõudeid ei tunnista. Kohus leiab, et hageja väidetav 27.12.2019 segane kiri ei anna alust jätta 13 882 euro tasumise kohustust ettenähtud ajal täitmata. Kostja oleks pidanud 13 882 eurot igal juhul 31.12.2019 hagejale tasuma, sõltumata sellest, et tal on vastuväiteid hageja teistele nõuetele. Hageja 27.12.2019 kirja väidetav mitmetimõistetavus ei vabasta kostjat tähtaegselt kohustuse täitmisest.
29.Lepingust taganemine. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevalt kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist juhul, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 114 lg 1 esimese lause kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täimise täiendava mõistliku tähtaja. VÕS § 114 lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.
30.27.12.2019 nõudeavalduse ja hoiatusega (tl 24-28) andis hageja kostjale täiendava tähtaja 13 882 euro tasumiseks. 27.12.2019 nõudeavaldusest nähtub, et võlgnikul tuleb koheselt tagastada võlausaldajale muuhulgas osatoetus summas 13 882 eurot (5.2. (a)). Lisaks märkis hageja, et kui võlgnik ei kavatse enda kohustusi täita või ei kavatse neid täita kohases ulatuses, siis kavatseb võlausaldaja taganeda võlgnikuga seonduvatest kokkulepetest ning nõuda kogu raha tagastamist (5.2. (c)). Kõikidest rahalistest toimingutest ja alapunktis (b) märgitust palus hageja teavitada enda lepingulisi esindajaid. Rahalistest toimingutest tuleb teavitada koheselt peale ülekannete teostamist, alapunktis (b) märgitust hiljemalt 10.01.2020. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik 27.12.2019 nõudeavalduse kohaselt raha tasuda täiendava tähtaja jooksul hiljemalt 10.01.2020. Kohtu hinnangul on ka kostja nimetatud kuupäevast lähtunud, kuivõrd vastas hagejale 10.01.2020 (tl 30-31). Hageja ei ole hagis esile toonud, et ta on lähtunud mõnest muust kostjale antavast täiendavast tähtajast. Kostja on 10.01.2019 vastuses (tl 31) märkinud, et kokkuleppe saavutamise huvides on kostja nõus tagastama 13 882 eurot, kuid ülejäänud nõudeid ei tunnista. Tõendatud on, et kostja ei tasunud raha täiendavaks tähtajaks, vaid 02.02.2020 (tl 67).
31.Hageja on 27.01.2020 taganemisavaldusega (tl 32) kokkuleppest taganenud. Hageja viitab taganemisavalduses, et võlgnik ei ole tähtaegselt tagastanud toetuse summat ehk 13 882 eurot. Samuti ei ole kostja tagastanud antud summat selleks antud täiendava tähtaja jooksul. Hageja leiab, et tegu on olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p-s 5 sätestatu mõttes. Seega taganes hageja poolte kokkuleppest põhjusel, et kostja ei tasunud hagejale täiendava tähtaja jooksul 13 882 eurot.
32.Kohus nõustub kostjaga, et hageja 27.12.2019 hoiatus (tl 24-28) oli ennatlik, kuivõrd hageja esitas selle kostjale enne kohustuse täitmise tähtaja saabumist. Samas, täiendav tähtaeg (10.01.2020) saabus pärast algset tähtaega, s.o pärast 31.12.2019. Kostja ei tasunud raha esialgseks tähtajaks (31.01.2019), mistõttu oli täiendava tähtaja andmine põhjendatud (kuigi hageja saatis nõudekirja enne tähtaja saabumist). Kohtu hinnangul on 10 päeva täiendava tähtajana piisav kohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et kostja rikkus 13 882 euro tasumise
kohustust ja seega poolte kokkulepet VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes oluliselt ja hagejal oli õigus kokkuleppest taganeda.
33.Üleantu tagastamine. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
34.Hageja on kostjale üle andnud 23 100 eurot (tl 19). Kostja on hagejale 02.02.2020 tagastanud 13 882 eurot (67). Hageja on lepingust kehtivalt taganenud (tl 32). Kohus leiab, et kuivõrd hageja on 13 882 euro tähtaegselt tasumata jätmise tõttu lepingust kehtivalt taganenud, oli hagejal õigus nõuda üleantu, kogusumma 23 100 tagastamist. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on hagejale 13 882 eurot varasemalt tagastanud, tuleb kostjal hagejale tagastada ülejäänud hageja poolt kostjale üleantu 9218 eurot (23 100 – 13 882). Hageja 9218 euro tagastamise nõue kuulub rahuldamisele.
35.Kohus selgitab, et kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on poolte kokkulepet 13 882 euro tasumise osas rikkunud ning hageja nõue kuulub lepingust taganemise tõttu tagasitäitmise korras 9218 euro osas rahuldamisele, ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja alternatiivseid väiteid nõude põhjendatuse osas. Kahju 2210 euro hüvitamise nõue
36.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 2210 eurot. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et hagejal on tekkinud kohtueelsete õigusabikulude tõttu kahju, kuna hageja esitas 27.12.2019 kostjale nõude kohustuse täitmiseks ja 27.01.2019 lepingust taganemise avalduse, mille koostamiseks kasutas tasulist õigusabi. Advokaadibüroo osutas hagejale õigusteenust hinnaga 130 eurot/tund (lisandub käibemaks).
37.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud kulusid, sealhulgas mõistlike kulusid hüvitise saamiseks, kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
38.Kohtule on esitatud 27.12.2019 nõudeavaldus (tl 24-28) ja 27.01.2020 taganemisavaldus (tl 32-33). Nimetatud nõudeavaldusega ja taganemisavaldusega on tõendatud, et kostja rikkumisega seonduvalt on kostja poole pöördutud ja pöördumise on koostanud jurist (kasutatud on õigusabi). Tõenditest (tl 37-39) nähtub, et õigusteenuse osutaja tunnihind on 156 eurot (käibemaksuga). Arvestades nõudeavalduse ja taganemisavalduse sisu, mahtu ja tsiviilasja asjaolusid, peab kohus 27.12.2019 nõudeavalduse koostamiseks põhjendatuks 4 tundi ja 27.01.2019 taganemisavalduse koostamiseks 2 tundi. Kokku on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud 936 euro ulatuses (6 x 156). Tõenditest (tl 37-39) nähtub, et hageja õigusteenuse osutaja on teinud ka muid toiminguid, mida kohtul ei ole võimalik kontrollida või mis ei ole otseselt raha sissenõudmisega seotud (nt LEADER või PRIA teavituse koostamine). Kohus leiab, et 6 tundi kahe eeltoodud dokumendi koostamiseks on proportsionaalne koostatud dokumentide mahu ja sisuga. Eeltoodud dokumentide koostamine on olnud põhjendatud ja vajalik.
39.Kohus märgib täiendavalt, et kohus nõustub kostjaga, et 27.12.2019 nõudekiri on esitatud enne kohustuse täitmise tähtaja saabumist (enne 31.12.2019), kuid täiendav tähtaeg (10.01.2020) oli määratud pärast esialgset tähtaega ning eelkõige kostja huvides. Täiendav tähtaeg on kostjale antav võimalus tasuda kohustus täiendava tähtaja jooksul. Kostja kinnitas muu hulgas 10.01.2020 hagejale esitatud vastuses, et tasub 13 882 eurot, kuid selleks ajaks oli juba tähtaeg 31.12.2019 möödunud. Kostja märkis, et hagejal ei oleks kahju tekkinud, kui ta ei oleks ennatlikult õigusabi kasutanud. Kohus nõustub selles osas kostjaga, et kulu ei oleks põhjendatud, kui kostja oleks enda kohustuse tasunud õigeks kuupäevaks, s.o 31.12.2019. Sellises olukorras oleks nõude esitamine olnud ebavajalik, kuna kohustuse täitmise tähtaeg ei olnud saabunud ja kostja oleks tasunud raha õigeaegselt. Samas kostja kohustust tähtajaks 31.12.2019 ei täitnud. Sellisel juhul on põhjendatud täiendava tähtaja andmine. Kostja ei tasunud raha ka täiendavaks tähtajaks 10.01.2020. Sellises olukorras ei saa väita, et täiendava tähtaja andmine ja nõude esitamine oli põhjendamatu.
40.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue 936 eurot kuulub rahuldamisele. Hageja kahju hüvitamise nõue jääb 1274 euro osas rahuldamata (2210 – 936). Menetluskulud
41.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hinnaks oli 11 428 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse 9218 + 936 = 10 154 euro ulatuses. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 88,85% ulatuses kostja ja 11,15% ulatuses hageja kanda.
42.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
43.Esmalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud.
44.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 09.05.2022 (85-86). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 130 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 156 eurot. Hageja lepinguline esindaja on teinud toiminguid kokku 27 tundi ja 15 minutit. Lepingulise esindaja tasu on 4251 eurot (käibemaksuga). Samuti on hageja kandnud äriregistri päringu tasu 2 eurot ja riigilõivu 650 eurot. Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 4251 + 650 + 2 = 4903 eurot (käibemaksuga).
45.Kostja esitas hageja menetluskulude osas seisukoha 16.05.2022 (tl 92). Kostja leiab, et hageja õigusabikulud on ülepaisutatud ja nimekirjas on kulutusi õigusabile, mille osutamist ei nähtu asja materjalidest ning mis ei kuulu hüvitamisele käesoleva tsiviilasja raames.
46.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Kohus nõustub kostja 16.05.2022 vastuväidetega hageja menetluskuludele. Kohus arvestab hageja menetluskulusid järgmiselt:
-
Kohus arvestab 31.03.2020 ja 03.04.2020 hagiavalduse koostamiseks kokku 6 tundi. Arvestuslikult kulub ühe hagiavalduse lehekülje kohta 1 tund. Hageja on esitanud 5leheküljelise hagi. Lisaks arvestab kohus hagiavalduse aluseks oleva materjali analüüsimisele 1 tund, s.o kokku 6 tundi;
-
Põhjendatud ei ole 16.04.2020 ja 23.04.2020 menetlustoimingud. Halduskohtumenetlus ei ole käesoleva menetlusega seotud. Kohus küll keeldus algselt asja lahendamisest 14.04.2020 määrusega põhjusel, et tegemist võib olla asjaga, mis kuulub halduskohtu pädevusse, kuid hageja poolt halduskohtusse pöördumine oli ennatlik, kuivõrd hageja esitas määruskaebuse ja ringkonnakohus tühistas maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse. Tsiviilasi jätkus maakohtus;
-
28.04.2020 toiming ei ole põhjendatud, kuna kohus ei saa kulu tekkimist kontrollida;
-
30.11.2020 menetlustoimingutele arvestab kohus 3 tundi, kuivõrd hageja osaliselt kordab nimetatud dokumendis enda hagiavalduses esitatud seisukohti. 3 tundi on piisav antud menetlusdokumendi koostamiseks;
-
11.04.2020 menetlustoimingutele arvestab kohus 0,25 tundi;
-
05.05.2022 menetlustoimingule arvestab kohus 3 tundi, arvestades hageja kohtukõne teeside sisu ja mahtu. Tegemist on sisuliselt kokkuvõtliku menetlusdokumendiga ja hageja on varasemalt oma põhilised seisukohad esitanud. 3 tundi on piisav antud menetlusdokumendi koostamiseks;
-
Ülejäänud menetlustoimingud on põhjendatud taotluses märgitud kujul.
Hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 18 tunni ulatuses (6 + 3,75 + 0,75 + 0,25 + 3 + 0,25 + 0,5 + 3 + 0,5 = 18), summas 2808 eurot (käibemaksuga, 18 x 156). Hageja taotleb käibemaksu hüvitamist.
47.Tasumise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1, 14 ja lisa 1 kohaselt on tasutud riigilõiv 650 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. TsMS § 143 p 2 kohaselt on tõendi kogumise kulu 2 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
48.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud 3460 euro ulatuses (2808 + 650 + 2). Hageja menetluskuludest 88,85% jäi kostja kanda. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulud 3074,21 eurot (3460 x 88,85%).
49.Järgnevalt määrab kohus kindlaks kostja menetluskulud.
50.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 09.05.2022 ja 16.05.2022 (82-83, 92). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 140 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 168 eurot. Kostja lepinguline esindaja on teinud menetlustoiminguid kokku 10,5 tundi. 09.05.2022 nimekirja kohaselt on kostja kandnud lepingulise esindaja kulu kokku 1764 eurot (käibemaksuga). Eeltoodule lisandub hageja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamise kulu 1 tunni ulatuses. Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud.
51.Kohus, hinnanud kostja menetluskulusid, leiab, et need on olnud põhjendatud ja vajalikud menetluskulude nimekirjades märgitud kujul. Kohus ei korda menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid. Kohus on hinnanud igat menetlustoimingut ja sellele kulunud aega eraldi. Kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud kokku 1932 euro ulatuses (käibemaksuga, 1764 + 168). Kostja taotleb käibemaksu hüvitamist.
52.Kostja menetluskuludest 11,15% jäi hageja kanda. Hagejal tuleb kostjale hüvitada menetluskulud 215,42 eurot (1932 x 11,15%).
53.Juhindudes TsMS § 445 lg-st 1, tasaarvestab kohus poolte menetluskulude nõuded rahuldatud osas. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
54.Kohus leidis, et kostja peab hagejale hüvitama menetluskulud 3074,21 euro ulatuses (käibemaksuga) ja hageja peab kostjale hüvitama menetluskulud 215,42 euro ulatuses (käibemaksuta). Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2858,79 eurot (käibemaksuga; 3074,21 – 215,42).
55.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
56.Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
57.TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
58.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
59.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2022 kohtuotsusega on muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.06.2022 kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.