1.Loksa linn esitas Harju Maakohtule hagi MTÜ Loksa Spordiklubi vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.01.2019 ja 15.01.2019 dokumentide vahetamise teel lepingu, millega hageja finantseeris kostja projekti „Suusaradade rajamine ja hooldustehnika soetamine Loksa linna“. Lepingu kohaselt garanteeris kostja, et tagastab hagejale toetusest 13 882 eurot PRIA-lt laekuva raha arvel. Hageja kandis raha üle 17.01.2019. 27.01.2020 avaldusega taganes hageja lepingust, kuna kostja ei olnud hakanud
2-20-5256 lepingut täitma, mh ei ole kostja rajanud Loksa linna suusaradu. Hageja nõudis kostjalt saadud toetust tagasi. Kostja tagastas toetuse osaliselt. Hageja palub mõista kostjalt välja lepingu alusel saadud seni tagastamata toetus 9218 eurot ja lepingurikkumisega tekitatud kahju 2210 eurot, mis koosneb kohtueelsest kulust õigusabile. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Maakohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 1 punkti 1 alusel, kuna maakohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohtu hinnangul ei kuulu hageja poolt esitatud nõude menetlemine maakohtu pädevusse.
3.Vaidlusalune pooltevaheline leping oli käsundilaadne haldusleping halduskoostöö seaduse (HKTS) mõttes, kuivõrd MTÜ kui eraõiguslik isik pidi täitma avalikku ülesannet. Tegemist oli avaliku ülesande delegeerimise lepinguga ja ühtlasi teenuste kontsessiooniga. HKTS § (määruses sätte number märkimata) lõike 4 teise lause kohaselt eeldatakse, et haldusülesande täitmiseks volitamise leping on haldusleping. Halduslepingule kohaldatakse HKTS-i, haldusmenetluse seaduse (HMS) ja võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid, kuid sisult on tegu avalik-õigusliku lepinguga. Seega on tegemist avalik-õiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest, tuleneva vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-13-481).
4.Vaidluse lahendamiseks tuleb pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS-s) ettenähtud korras Tallinna Halduskohtusse.
5.Kohus märgib täiendavalt, et linn kui haldusüksus ei ole iseseisev õigussubjekt, linn tegutseb linnavalitsuse kaudu. Seega saaks menetlusosaliseks olla Loksa Linnavalitsus (registrikood 75013457). Hagis nõutakse MTÜ-lt Loksa Spordiklubi võlgnevust 9218 eurot ja õigusabikulusid 2210 eurot, kuid esimest summat ei ole üldse sisustatud. Nõude alus ei ole selles osas selge.
6.Tulenevalt TsMS § 168 lõikest 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Määruskaebus
7.Hageja palub tühistada maakohtu 14.04.2020 määruse ja teha uue lahendi, millega võtta hagi menetlusse ning jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja.
8.Hageja hinnangul ei ole õige käsitleda pooltevahelist lepingut halduslepinguna, millega seonduvaid küsimusi tuleb lahendada halduskohtus. Tegemist on sisult tsiviilõigusliku asjaga. HKMS § 4 lõige 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-4-1-11 selgitanud, et avalik-õigusliku suhte puhul on määrav kaebaja ja vastustaja vahelise õigussuhte, mitte tuvastatavate faktide ega halduse, iseloom. Antud juhul on hageja ja kostja vaheline õigussuhe tekkinud eraõiguslikel alustel, mille tsiviilõiguslikele sätetele tuginedes on mõlemad pooled lepingulises suhtes ka toiminud. Hageja otsus kostjat rahaliselt toetada on käsitletav pakkumisega nõustumisena. VÕS § 9 lõike 2 järgi on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Seega on toetuse maksmine hageja ja kostja vahel eraõiguslik võlasuhe, mis on sõlmitud ajast, mil kostja sai kätte hageja sisemise haldusakti. Ei ole oluline, et lepinguline suhe oleks vormistatud eraldi dokumendina. VÕS § 27 lõike 1 järgi on kehtivaks lepinguks vaja, et pooled oleksid kokku leppinud õiguste ja kohustuste
2-20-5256 määramiseks olulistes tingimustes. VÕS § 23 lõike 1 järgi võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses või tuleneda lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast, lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
9.Õiguskantsleri märgukirjas nr 6-12/130213/1500952 leiti, et haldusorgan võib olla eraõiguslikes suhetes avalike huvide täitmisel. Antud juhul oli hageja enda asutusesiseselt kohustatud fikseerima toetuse andmise sisemise haldusaktiga, mis ei tee aga antud vaidlusest haldusõiguslikku suhet. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-26-04 leidnud, et ka haldusorgani otsus võib olla lepingu sõlmimise väljendus. St, et hageja otsustus sõlmida tsiviilõiguslik leping peab kajastuma haldusaktina (korraldus, millega otsustati sõlmida kostjaga toetuse määramise leping). Faktiliselt hageja haldusakti ei andnud, vaid väljendas lepingu sõlmimist kirjalikus toetuse määramises. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 1 kohaselt võib füüsiline või juriidiline isik teha tahteavalduse mistahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Antud juhul oli hageja tahteavaldus ja nõustumus otsuse vormis.
10.Riigikohus on lahendis nr 3-3-4-1-11 märkinud, et suhte eraõiguslikuks või avalikõiguslikuks liigitamisel tuleb arvestada suhte tegelikku sisu ja olemust. Kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, on õigussuhe eraõiguslik. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooni avalik-õiguslikuga (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-01). Kui subjektiivsete avalike õiguste, sh põhiõiguste, kaitsmise küsimus tekib kohaliku omavalitsusüksuse ja tema lepingupartneri omavahelises suhtes, mis on peamiselt reguleeritud tsiviilõiguse normidega, tuleb vaidlus lahendada tsiviilkohtumenetluse korras (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-104-00). Arvestades, et pooled on oma lepingulisi suhteid reguleerinud eraõiguslikus suhtes, tuleb vaidlus lahendada tsiviilkohtumenetluse korras ja tsiviilõiguslike normide alusel.
11.Kohtupraktikale tuginedes saab öelda, et suhte avalik-õiguslikuks või eraõiguslikuks liigitamisel on oluline välja selgitada, kas teenuse osutaja kasutab ülesande täitmisel avaliku võimu volitusi või mitte (st omab õigust otsustada haldusvälise isiku õiguste ja kohustuste üle või kohaldada sundi). Kui teenuse osutaja kasutab teenuse osutamisel avaliku võimu volitusi, on tegu avalik õigusliku suhtega, kui ei kasuta, on suhe eelduslikult (st kui seadusandja ei ole soovinud mingil põhjusel ette näha teisiti) eraõiguslik. Eraõiguslikus vormis tegutsemine tähendab, et ülesande täitmiseks luuakse haldusorgani ja puudutatud isikute vahel eraõiguslikud suhted.
12.Antud juhul leppisid pooled kokku, et tegemist on eraõigusliku suhtega (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-19-14, punkt 15). Nt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-128-16 leidnud, et munitsipaallasteaia ja teenust saava isiku vahel tekivad teenuse osutamisel eraõiguslikud suhted ja selline leping on käsitatav käsunduslepinguna. Munitsipaallasteaed täidab lasteaiateenust osutades küll avalikku ülesannet, kuid sellega ei kaasne riigivõimu volitusi, mistõttu on munitsipaallasteaed olemuslikult samas olukorras, milles võivad olla eraisikud, nt eralasteaiad või lastehoiuteenust pakkuvad isikud. Ühtlasi on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-49-12 leidnud, et asjaolu, et ettevõtja tegevust reguleerivad ka avaliku õiguse normid, ei muuda ettevõtja õigussuhteid avalik-õiguslikuks. Avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osapoole poolt. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui eraõiguslikule isikule on pädeva asutuse poolt õigusakti või lepinguga antud volitus või pandud kohustus osutada avalikes huvides sellist teenust, mille
2-20-5256 toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega on suusaradade loomine küll avalikes huvides, kuid antud juhul ei täida kostja avalikku ülesannet, kuna hagejale ei tulene seadusest avaliku ülesande täitmise kohustust. Kui avaliku ülesandega ei kaasne riigivõimu volitusi ja valdkonda reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti, võidakse avalikku ülesannet täita ka eraõiguslikus vormis, mis tähendab, et ülesande täitmiseks luuakse haldusorgani ja puudutatud isikute vahel eraõiguslikud suhted (Riigikohtu määrus nr 3-3-4-1-11, punkt 9). Sellises suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ei ole HKMS § 4 lõike 1 alusel halduskohtu pädevuses. Käesoleval juhul ei kaasnenud kostjale riigivõimu volitusi ega hagejale mingisugust seaduse järgset kohustust. Seega oli hagejal lubatud sõlmida antud suhe eraõiguslikus suhtes. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb määrus tühistada ja hagiavaldus saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuna hagiavalduse menetlusse võtmine ei kuulu ringkonnakohtu pädevusse ja määruskaebuse rahuldamise määruse näol ei ole tegemist asja lõpetava lahendiga, mistõttu ei saa ringkonnakohus ka jaotada ja kindlaks määrata määruskaebuse menetlemisega seotud kulusid, kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt (TsMS § 667 lõike 2 teine lause, § 372 lõige 1, § 173 lõige 1).
15.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja nõude aluseks olevat lepingut saab hagiavalduses esiletoodud elulistel asjaoludel tõlgendada halduslepinguna HKTS-i mõttes. HKTS § 1 lõike 1 kohaselt määrab nimetatud seadus kindlaks mh füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse avaliku halduse ülesannete (haldusülesannete) iseseisvaks täitmiseks volitamise tingimused ja korra. Käesolevas asjas on hagejaks kohalik omavalitsus. HKTS § 3 lõike 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus talle seadusega või selle alusel pandud haldusülesannet volitada täitma füüsilist või juriidilist isikut seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. HKTS § 9 kohaselt otsustab kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise volikogu, kes volitab halduslepingut sõlmima vallavõi linnavalitsuse. Haldusülesande täitmiseks sõlmitava halduslepingu tingimused on sätestatud HKTS §-s 10.
16.Eeltoodust tulenevalt peab selleks, et pooltevahelist lepingulist suhet tõlgendada halduslepinguna, saama esmalt tuvastada, milline on see kohalikule omavalitsusele seadusest tulenev haldusülesanne, mille täitmiseks ta konkreetsel juhul kostjat volitas. Maakohus seda ei tuvastanud. Kolleegiumi arvates ei ole seda võimalik hagiavalduses esiletoodud asjaolude alusel tuvastada. 07.04.2020 hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt rahalise võlgnevuse tasumist järgmiste eluliste asjaolude alusel: hageja ja kostja sõlmisid 10.01.2019 ja 15.01.2019 dokumentide vahetamise teel lepingu, millega hageja finantseeris kostja projekti „Suusaradade rajamine ja hooldustehnika soetamine Loksa linna“; lepingu kohaselt garanteeris kostja, et tagastab hagejale toetusest 13 882 eurot PRIA-lt laekuva raha arvel; hageja kandis raha üle 17.01.2019; 27.01.2020 avaldusega taganes hageja lepingust, kuna kostja ei hakanud lepingut täitma, mh ei ole kostja rajanud
2-20-5256 Loksa linna suusaradu; kostja tagastas saadud toetuse osaliselt; hageja palub mõista kostjalt välja lepingu alusel saadud seni tagastamata toetuse osa 9218 eurot ja lepingurikkumisega tekitatud kahju 2210 eurot, mis koosneb kohtueelsest kulust õigusabile. Seega saab hagiavaldusest tuvastada, et hageja andis vastastikusel kokkuleppel kostjale rahalist toetust suusaradade rajamiseks ja nende hooldamiseks tehnika ostmiseks. Kolleegiumile ei ole teada, et sellesisuline tegevus oleks mingi seadusega või mingi seaduse alusel pandud kohaliku omavalitsuse haldusülesandeks HKTS § 1 lõike 1 ja § 3 lõike 2 mõttes. Kolleegium möönab, et suusarajad kohaliku omavalitsuse territooriumil võivad olla avaliku huvi objektiks, kuid ainult see ei anna alust tuvastada pooltevahelist õigussuhet avalikõiguslikuna. Ka ei ole alust tuvastada, et kostjal oleks olnud õigus kasutada vaidlusaluses suhtes avaliku võimu volitusi (õigus otsustada haldusvälise isiku õiguste ja kohustuste üle või õigus kohaldada sundi). Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul alus tuvastada, et poolte vahel oli haldusleping ja et poolte vahel oli avalik-õiguslik, mitte eraõiguslik, õigussuhe.
17.Maakohtu poolt esiletoodud muud puudused hagiavalduses (hageja isiku ebatäpsus, nõudesumma suuruse kujunemine) on kõrvaldatavad, mistõttu kõrvaldamiseks tähtaega andmata ei saanud kohus nende alusel avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Kolleegium märgib, et kumbki puudus ei ole ka sisuliselt selline, milline annaks aluse avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Üldiselt teadaolevalt tegutsevad kohalikud omavalitsusüksused oma organite (nt linn linnavalitsuse) kaudu ja menetlusosalisena ainult kohaliku omavalitsusüksuse märkimine ei ole ebaõige. Kahjuhüvituse 9218 eurot kujunemine nähtub hagiavalduse punktidest 2.1.5 ja 2.1.6, kus hageja kirjeldab, et kogu toetusest 23 100 eurost tagastas kostja 13 882 ja hageja nõuab tagastamata 9218 eurot. seega kujunes nõudesumma matemaatilise tehte 23100-13882=9218 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus lõpplahendis.
(allkirjastatud digitaalselt) /Ele Liiv, Peeter Pällin, Imbi Sidok-Toomsalu/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.