Võlgnik tasub PlusPlus Capital AS, arveldusarvele EExxx Swedbank, viitenumbriga 25026522, põhivõlgnevuse 598,68 eurot, viivised kokku summas 98,56 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, pool riigilõivu summas 32,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kõik kokku 789,74 eurot järgmise maksegraafiku järgi: alates 10.06.2022 kuni 10.04.2023 igakuiselt hiljemalt 10-ks kuupäevaks osamakse summas 65,81 eurot ja viimane osamakse hiljemalt 10.05.2023 summas 65,83 eurot.
2.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda.
3.Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub lepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 598,68 euro ulatuseni.
5.Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
6.Tagastada AS PlusPlus Capital arveldusarvele EExxx tema poolt 04.03.2022 Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõivust 65 eurost 1⁄2 (pool), s.o 32,50 eurot (kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti).
7.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub koheselt. TsMS § 661 lg 4 alusel kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele, sest pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 04.03.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 701,42 euro saamiseks. Kohus tegi 08.03.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 20.04.2022 aadressil xxx Võlgnik I. M. esitas 04.05.2022 nõudele vastuväite.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel 24.05.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohus jättis 25.05.2022 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Poolte kompromiss
4.Pooled esitasid 06.06.2022 kohtule 05.06.2022 sõlmitud kompromissi ning palusid kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kohasaelt võlgnik tasub PlusPlus Capital AS, arveldusarvele EExxx Swedbank, viitenumbriga 25026522 põhivõlgnevuse 598,68 eurot, viivised kokku summas 98,56 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, pool riigilõivu summas 32,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kõik kokku 789,74 eurot järgmise maksegraafiku järgi: alates 10.06.2022 kuni 10.04.2023 igakuiselt hiljemalt 10-ks kuupäevaks osamakse summas 65,81 eurot ja viimane osamakse hiljemalt 10.05.2023 summas 65,83 eurot.. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele. Pooled välistavad tulenevalt TsMS § 661 lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse.
5.Hageja palub tagastada kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 pool maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduselt tasutud riigilõivust summas 32,50 eurot ja kanda see AS PlusPlus Capital arvelduskontole nr EExxx.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et poolte kompromiss tuleb hagina menetlusse võtta, tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega ja hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust.
7.Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas menetluses nõue kostja vastu on hagimenetlusse üle antud maksekäsu kiirmenetlusest. TsMS § 487 lg 1 ls 1 alusel asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse
nõuetele. Kohus andis 25.05.2022 määrusega hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Pooled esitasid kohtule 06.05.2022 kompromisslepingu. Samas leiab kohus, et olukorras, kus pooled on saavutanud kompromissi, puudub vajadus eraldi hagiavalduse esitamiseks. Sellepärast loeb kohus poolte poolt kompromissi esitamist hagiavalduse esitamisena, võtab kompromissi hagiavaldusena menetlusse ja lõpetab tsiviilasja menetluse kompromissi kinnitamisega. Kompromissi kinnitamine
8.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei ole tuvastanud, et menetlusosaliste kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
9.TsMS § 431 lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
10.Pooled on loobunud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest, mistõttu TsMS § 661 lg 4 alusel kohtumääruse peale ei ole võimalik määruskaebust esitada. Riigilõivu tagastamine
11.Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi. AS PlusPlus Capital on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 04.03.2022 riigilõivu 65 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel saab avaldaja ka maksekäsu kiirmenetluses esitatud kompromisslepingu kinnitamisel pool tasutud riigilõivust tagasi küsida. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu, s.o 32,50 euro tagastamist hageja arveldusarvele EExxx. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuses kokku leppinud.
13.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.