Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.05.2022 hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
787,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja XX, lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Harju Maakohtu 13.05.2022 hagi õigeksvõtul põhinev otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-100612 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Pärnu Maakohus andis hageja nõude üle Harju Maakohtule selle menetlemiseks hagimenetluses, sest kostja esitas nõudele vastuväite.
2.Hageja esitas 3.02.2021 hagi ja 16.11.2021 selle täienduse, milles palus esimese alternatiivina mõista kostjalt välja põhinõue 1761,47 eurot, intressid 261,11 eurot, haldustasu 17,50 eurot, viivised 89,36 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 1761,47 eurot alates 4.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Teise alternatiivina palus hageja mõista kostjalt välja põhinõue 479,21 eurot, intressid 804,15 eurot, haldustasu 60 eurot ja viivised 33,47 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 479,21 eurot alates 17.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Fresh Finance OÜ (laenuandja) 20.09.2019 laenulepingu nr 10308 (laenuleping), mille kohaselt võimaldas laenuandja kostjale laenusumma 1800 eurot kasutamist ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15. kuupäevaks igakuise maksega 56,07 eurot alates 15.10.2019 kuni viimase osamakseni 15.09.2024 55,97 eurot. Laenulepingus kokkulepitud intressimäär oli 0,07% päevas. Samuti leppisid kostja ja laenuandja kokku, et kostja tasub laenuandjale haldustasu 2,50 eurot kuus. Kostja ei tasunud laenu osamakseid alates 15.12.2019, mistõttu ütles laenuandja laenulepingu 17.06.2020 üles. 21.07.2020 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hageja esimese alternatiivina esitatud nõudele vastu, leides, et laenulepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et laenuandja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja ei ole hagis esitanud ka krediidikulukuse määra arvestuskäiku. Kostja vaidles vastu ka esimese alternatiivina esitatud nõuet puudutavale intressi- ja haldustasu nõudele. Samuti pidas kostja põhjendamatuks hageja sissenõudmiskulude ja viivise nõudeid.
5.Hageja teise alternatiivina esitatud nõude võttis kostja 22.04.2022 menetlusdokumendis õigeks ning palus maakohtul teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus.
2-21-100612 Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus tegi 13.05.2022 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 479,21 eurot, intressid 804,15 eurot, haldustasu 60 eurot ja viivised 33,47 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 479,21 eurot alates 17.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
7.Maakohus tegi otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata. Apellatsioonkaebus
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus, rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista kostjalt välja põhinõue 1761,47 eurot, intressid 261,11 eurot, haldustasu 17,50 eurot, viivised 89,36 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 1761,47 eurot alates 4.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
9.Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
kostja võttis õigeks hageja teise alternatiivina esitatud nõude; hageja selgitas 16.11.2021 hagi tervikteksti p-s 5.1, et juhul, kui kohus ei saa lugeda laenulepingut lõppenuks ning kostja oma kohustust ei täida, siis 16.11.2021 menetlusdokumendi koostamise aja seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 15.12.2021–15.09.2024 ning need nõuded saab hageja esitada eraldi menetluses; maakohtu otsuses ei ole kirjeldavat ja põhjendavat osa, mistõttu ei saa hageja pöörduda kohtusse osas, milles tema nõue muutub hiljem sissenõutavaks; maakohtu otsuse resolutsioonist ei nähtu, millist perioodi nõue puudutab; maakohus on otsuses vähendanud hageja põhinõuet; maakohtu otsus on vastuoluline; maakohus on rikkunud materiaalõiguse normi ja andnud tõenditele ebaõige hinnangu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et kaebus on tähtaegne ja sellelt tasuti piisav riigilõiv. Samuti vastab kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse.
11.Asi tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 2 teise lause ja lg 4 ning § 657 lg 1 p 3 alusel. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei tee hageja soovitud otsustust hagi rahuldamise kohta.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 440 lg-t 1 ja § 442 lg-id 5, 7 ja 8, kui jättis lahendamata hageja esimese alternatiivina esitatud nõude ja rahuldas hageja teise alternatiivina esitatud nõude kostja õigeksvõtul, ilma et oleks lahendanud esimese nõude.
2-21-100612
13.Hageja ei esitanud oma nõudeid selliselt, et palus rahuldada ühe või teise 16.11.2021 hagi täienduses esitatud alternatiivsetest nõuetest, vaid reastas oma nõuded järgmiselt. Esimese alternatiivina palus hageja mõista kostjalt välja põhinõue 1761,47 eurot, intressid 261,11 eurot, haldustasu 17,50 eurot, viivised 89,36 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise (digitoimiku lehekülg (dtl) 158, p-d 1 ja 2). Teise alternatiivina palus hageja mõista kostjalt välja põhinõue 479,21 eurot, intressid 804,15 eurot, haldustasu 60 eurot ja viivised 33,47 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise (dtl 158, p-d 1 ja 2). Alternatiivsete nõuete puhul sõltub õigeksvõtu tähendus sellest, millises järjekorras on hageja alternatiivsete nõuete rahuldamist taotlenud (TsMS § 370 lg 2). Kuigi kostja sai iseenesest teise alternatiivina esitatud nõude õigeks võtta, pidi maakohus tegema sisulise otsuse, milles esmalt kontrollima esimest alternatiivi. Alles selle rahuldamata jätmisel saanuks kohus hagi lahendamisel lähtuda kostja õigeksvõtust. Hageja ei ole oma alternatiivsete nõuete järjestust muutnud ega nõustunud teise alternatiivina esitatud nõude rahuldamisega. Kostja õigus hagi õigeks võtta ei võimalda kostjal hageja nõuete vahel valida, vaid lähtuda tuleb hageja alternatiivina esitatud nõuete järjekorrast. See määrab ka kohtu jaoks selle, millises järjekorras hageja nõudeid tuleb lahendada. Alternatiivsete nõuete järjekorra valimine on hageja otsustada ja see on kohtule siduv.
14.Ringkonnakohtu hinnangul annavad maakohtu eksimused hagi rahuldamisel õigeksvõtu alusel TsMS § 656 lg 4 järgi aluse vaidlustatud otsus tervikuna tühistada. Maakohus on jätnud lahendamata hageja esimese alternatiivina esitatud nõude. See on rikkumine, mis puudutab maakohtu otsust tervikuna ega võimalda hagejal maakohtu otsuse vaidlustamisel tugineda kostja omaksvõtule nõude osas, mida kostja õigeks ei võtnud (s.o hageja esimese alternatiivina esitatud nõue teise alternatiivina esitatud nõude summale vastavas osas). See kahjustaks kostja õigusi edasises menetluses, välistades kostja vastuväiteid esimese alternatiivina esitatud nõudele vastavas ulatuses. Hagimenetluses saab iga menetlusosaline käsutada ainult oma menetlusõigusi. Ainult kostja saab otsustada, millise nõude ta õigeks võtab (TsMS § 4 lg 3 teine lause) ja seda ei saa laiendada teistele nõuetele. Kostja on menetluses selgelt väljendanud, et vaidleb vastu hageja esimese alternatiivina esitatud nõudele (dtl 86–92).
15.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohtul ei oleks praeguses asjas võimalik teha tühistatud osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646 ja § 656 lg 2 teise lause järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
16.Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1) (vt Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).
17.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
2-21-100612 (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.