Menetlusosalised ja nende Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806, Tartu mnt esindajad 83-601, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ, epost: xxx); Kostja: A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: Inna Bodagovskaja (e-post: xxx). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hageja esimene alternatiivne nõue rahuldamata.
2.Rahuldada hageja teine alternatiivne nõue ning mõista kostjalt A. S.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja 2878,21 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend kaheksa eurot ja 21 senti) eurot, millest põhivõlgnevus on 1 761,47 eurot, intress on 973,75 eurot, haldustasu on 65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis on 77,99 eurot.
3.Mõista kostjalt A. S.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja alates 24.08.2022 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 1 761,47 eurolt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt A. S.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) menetluskuludena kasuks välja 2620 (kaks tuhat kuussada kakskümmend) eurot, millest 2125 eurot on kulud õigusabile ja kulud riigilõivule 495 eurot.
3.Mõista kostjalt A. S.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) välja viivis menetluskuludelt 2620 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu nõude põhivõlgnevuse 1761,47 euro, intressi 261,11 euro, haldustasu 17,50 euro, viivise 89,36 euro ja sissenõudmise kulude 35 euro nõudes. Kostja sõlmis Fresh Finance OÜ-ga laenulepingu, mille kohaselt andis laenuandja kostjale laenu 1800 eurot. Kostja oli kohustatud tagastama laenu maksegraafiku alusel igakuiste maksetega 15.-ks kuupäevaks summas 56,07 eurot alates 15.10.2019 kuni viimase osamakseni 15.09.2024 summas 55,97 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud.
2.Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 0,07% päevas ning leppisid pooled, et kostja tasub kreeditorile haldustasu 2,50 eurot kuus. Kostja asus laenu kasutama ja kohustus laenulepingu üldtingimuste p. 7.1 järgi tagastama laenu. Lepingu põhitingimuste ning laenulepingu üldtingimuste p. 9.3 ja 10.1 kohustus kostja tasuma intressi ja haldustasu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus laenulepingu üldtingimuste p. 4.1, 9.3 ja 10.1 ning ei ole tasunud osamakseid alates 15.12.2019 osamaksest.
3.Kostja jättis laenu põhiosamaksetena tasumata 1761,47 eurot, haldustasuna 17,50 eurot ja intressina 261,11 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p. 16.1 oli kreeditoril õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist 2 (kahe) nädala jooksul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Laenuandja teatas 02.06.2020 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 16.06.2020. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas laenuandja laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 17.06.2020.
4.Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 14.3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 2305,36 eurot.
5.Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust. PlusPlus Baltic
OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
6.21.07.2020 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-le. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuseba 1 761,47 eurot, intressidena 261,11 eurot, haldustasuna 17,50 eurot ja viivisena 89,36 eurot. Viivise määr aastas oli 8%. Viivise summa on 89,36 eurot. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.
7.26.03.2021 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väidetega, et lepingu ülesütlemine ei toimunud seaduslikult. Hageja viitas VÕS § 416 lõikele 1. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Lepingujärgse graafiku järgi kostja on tasunud kaks esimest osamakset 15.10.2019 ja 15.11.2019 kogusummas 112,14 eurot, mis sisaldasid laenu põhiosa summas 36,21 eurot, intressi summas 70,93 eurot ja haldustasu summas 5 eurot. Kostja rikkus lepingut jättes tasumata 15.12.2019 osamakse ja kõik järgmised osamaksed. Kokku on alates 15.12.2019 osamaksest kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 17.06.2020 jäänud kostjal tasumata seitse osamakset. Hageja on tõendanud, et kostjal on tasumata enam kui kolm osamakset.
8.02.06.2020 saadeti kostjale postiga teade lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta ja lepingu ülesütlemise avaldus. Kostjal paluti tasuda tasumata osamaksed hiljemalt 16.06.2020. Teates oli viidatud võimalusele jõuda kokkuleppele. Enne lepingu erakorralist ülesütlemist on algse võlausaldaja esindaja helistanud laenulepingus ja hagiavalduses toodud kostja telefoninumbrile. 17.12.2019 katkestas kostja kõne ja 19.05.2020 kostja ei vastanud. 02.06.2020 saadeti kostjale teade lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta ja lepingu ülesütlemise avaldus postiga lepingus toodud kostja aadressile, millega paluti tasuda tasumata osamaksed hiljemalt 16.06.2020. 10.06.2020 kostja kõnele ei vastanud, 16.06.2020 ja 26.06.2020 kostja katkestas kõne.
9.Esialgne võlausaldaja on üritanud pidada läbirääkimisi ja helistas kostjale, kuid kostja ei reageerinud kõnedele ja teatisele ega tasunud osamakseid. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, öeldi leping üles 17.06.2020 seisuga. Seega andis esialgne võlausaldaja kostjale kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja viitas VÕS § 416 lõikele 2. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et teda ei ole nõude loovutamisest teavitatud. Hageja esitas esialgse võlausaldaja Fresh Finance OÜ allkirjastatud loovutusteatise, millega hageja tõendas nõude loovutamist.
10.Lepingu põhitingimuste järgi oli krediidi kulukuse määr 33,518% aastas. Laenulepingu üldtingimuste p. 1.11 järgi oli krediidi kulukuse määr laenuga kaasnev krediidi kogukulu laenusaajale, mis oli väljendatud aastase protsendimäärana laenust eeldusel, et laenuleping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning pooled täidavad oma kohustusi. Laenulepingu üldtingimuste punkti 1.10 järgi oli krediidi kogukulu laenusaaja maksmisele kuuluvate tasude kogusumma, mis arvutatakse laenulepingu sõlmimise aja seisuga, lähtudes eeldusest, et laenuleping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul. Lepingu põhitingimuste järgi oli krediidi kogukulu 3400,10 eurot.
11.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et intressi nõue on ebaselge ja hagis puudub intressi arvestuskäik. Hagiavalduse järgi jättis kostja tasumata seitse osamakset alates 15.12.2019 kuni 15.06.2020, mis sisaldasid intressi. Lepingu põhitingimuste järgi intressi määr on 25,50% aastas. Laenulepingu üldtingimuste p. 9.2 järgi tuli intressi arvutada laenu jäägilt. Intressi tuli arvestada igapäevaselt, lähtudes vastava kalendrikuu päevade tegelikust arvust ning 360-päevasest aastast. Intressi arvestati alates laenu väljamaksmise kuupäevast ning intressi arvestuse lõppkuupäevaks loeti laenu tagastamise tähtpäev. Hageja selgitas intressi arvestamist.
12.Hageja ei nõustunud, et haldustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja ei nõustunud, et laenulepingu eritingimustes on ette nähtud ühekordne haldustasu 2,50 eurot kuus. Lepingu üldtingimuste punkti 1.4 järgi oli haldustasu kokku lepitud tasu, mis pidi sisalduma igakuises maksegraafiku järgses osamakses. Lepingu üldtingimuste p. 10.1 järgi oli laenuandjal õigus arvutada ning laenusaajal kohustus maksta haldustasu. Laenusaajal tuli tasuda haldustasu kooskõlas maksegraafiku ning lepingu punktidega 13.1 ja 13.2. Maksegraafiku järgi kohustus kostja tasuma osamakseid igakuiselt, mis sisaldasid mh haldustasu. Seega on alusetu kostja väide, et kostja ei ole sõnaselgelt kinnitanud haldustasu maksmise kohustust.
13.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hageja esindaja mõistlik tunnitasu on 60 eurot ilma käibemaksuta. Väide on põhistamata. Hageja ei nõustunud, et hagi koostamise ajakulu pidi mõistlikult olema 1,5 tundi. 3,5 tundi on sarnaste hagide puhul tavaline aeg. Hagi ei ole võimalik koostada, üle vaadata ja koguda ning lisada kõik asjakohased tõendid, tasuda riigilõivu ja lugeda tingimusi ühe tunniga või veel vähemaga. Seega on hageja ajakulu hagiavalduse koostamisele 3,5 tundi on põhjendatud. Kostja esindaja ajakulu 4 tundi vastuse koostamisele ei ole põhjendatud. Õigusabi arvet ei ole kostja esitanud.
14.Kostja on väitnud, et laenulepingu ülesütlemise avalduses ei ole märgitud, mis kuupäevast alates on leping üles öeldud. Teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse järgi loetakse laenuleping automaatselt üles öelduks täiendava tähtaja möödumise päevast alates. Seega on leping üles öeldud ja kogu laenu jääk muutunud sissenõutavaks 17.06.2020. Ülaltoodu alusel laenuleping on kehtivalt üles öeldud.
15.23.07.2021 seisukohtades selgitas hageja, et laenulepingu üldtingimuste punkt 22 näeb ette teadete edastamist ja selle järgi pidi laenuandja kasutama õiguslikke tagajärgi omavate teadete edastamiseks eritingimustes märgitud või laenusaaja kirjalikult ja/või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatatud kontaktandmeid. 02.06.2020 saadeti kostjale teade täiendava tähtaja andmise kohta lepingus toodud kostja aadressile. Kostja ei ole pärast lepingu sõlmimist kirjalikult ega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatanud kontaktandmete muutusest. Lähtuvalt eeltoodust saab lugeda lepingu ülesütlemise teade kättetoimetatuks.
16.02.09.2021 seisukohtades esitas hageja alternatiivse nõude. 02.06.2020 saadeti kostjale teade lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta ja lepingu ülesütlemise avaldus kostja e-posti aadressile ja tavapostiga kostja lepingus avaldatud aadressile. Nimetatud teates paluti tasuda tasumata osamaksed hiljemalt 16.06.2020. Teates oli märgitud, et laenuandja käsitleb avaldust lepingu ülesütlemisena, kui täiendava tähtaja jooksul kogu võlgnevust ei tasuta. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, oli leping üles öeldud 16.06.2020 seisuga. Seega andis esialgne võlausaldaja kostjale kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles.
17.Isegi kui lugeda lepingu lõpetamise teade mitte kättetoimetatuks, saab laenulepingu lugeda üles öelduks seisuga, mil kostjale toimetati kätte hagiavaldus koos lepingu ülesütlemise
avaldusega 01.03.2021. Sellest tulenevalt muutub ebaõigeks hageja nõue viiviste ja intresside osas. Alternatiivse nõude esitamisel lähtus hageja sellest, et kostjale on lepingu ülesütlemise avaldus kätte toimetatud koos hagiavaldusega 01.03.2021. Kostja oma kohustust mõistliku tähtaja jooksul ei tasunud ning hageja loeb lepingu üles öelduks 15.03.2021 ehk 14 päeva pärast kättetoimetamist.
18.Lähtuvalt eeltoodust esitas hageja alternatiivse nõude ning korrigeeris intressi, viivise ja haldustasu arvestust. Tasumata intress alates 15.12.2019 kuni 15.03.2021 on 562,90 eurot ja tasumata haldustasu sama aja eest on 40 eurot. Seadusjärgses määras arvestatud viivis on põhinõudelt 1761,47 eurolt alates 16.03.2021 kuni 02.09.2021 65,63 eurot.
19.Hageja palus esimese nõudena kostjalt välja mõista laenulepingust nr 10308 tulenev põhinõue 1761,47 eurot, intressid 261,11 eurot, haldustasu 17,50 eurot, viivised 89,36 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis.
20.Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt 20.09.2019 sõlmitud laenulepingu nr 10308 alusel põhinõudena välja 1761,47 eurot, intressina 562,90 eurot, haldustasuna 40 eurot, viivisena 65,63 eurot ja sissenõudekuludena 35 eurot. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutuva viivise ning menetluskulud.
21.16.11.2021 seisukohas kordas hageja varasemaid väiteid. Kostja rikkus laenulepingu üldtingimuste p. 4.1, 9.3 ja 10.1 ega ole tasunud osamakseid alates 15.12.2019 osamaksest. Laenulepingu üldtingimuste p 16.1 järgi oli laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist 2 (kahe) nädala jooksul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 02.06.2020 teavitas kreeditor lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 16.06.2020. Kuna kostja tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas kreeditor laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 17.06.2020.
22.Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 14.3 on hagejal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja viitas samuti VÕS § 1132 lõikele 2. Hagi hind on 2305,36 eurot. Hageja esindaja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud kostjale teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
24.Kostja 15.09.2021 vastusest lähtuvalt esitab hageja hagiavalduse terviktekstis alternatiivse nõude. Hageja esitas Plus Plus Capital AS osalise nõude tagasiloovutamise teate, sama kuupäevaga uue Fresh Finance OÜ nõude PlusPlus Capital AS-le sissenõutavaks muutunud nõude loovutamise teate ja esialgse võlausaldaja Fresh Finance OÜ lepingu ülesütlemise teate 16.11.2021. Seega on lepingust tulenevad osamaksed on muutunud sissenõutavateks nende tasumise tähtaja möödumisega. Fresh Finance OÜ lepingu ülesütlemise teatise loeb hageja kostjale kättetoimetatuks menetlusdokumendi vastuvõtmisega läbi e-toimiku.
25.Kostja tasus kokku 114,46 eurot, mille hageja on arvestanud maksegraafiku esimese kolme
osamakse katteks alates 15.10.2019 kuni 15.12.2019. Seega jäi kostjal tasumata 15.12.2019 osamaksest 13,77 eurot (16,09 - 2,32) ja intress summas 37,48 eurot ning haldustasu 2,50 eurot. Hageja käesoleva menetlusedokumendi koostamise ajaks 16.11.2021 on sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 15.12.2019 kuni 15.15.2021 kogusummas 1343,36 eurot. Kui kohus ei saa lugeda lepingut lõppenuks ning kostja oma kohustust ei tasu, siis käesoleva menetlusdokumendi koostamise aja seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 15.12.2021 kuni 15.09.2024 ning selles osas saab hageja esitada oma nõuded eraldi menetluses.
26.15.12.2019 kuni 15.11.2021 osamaksete kogusummas 1343,36 eurot tasumise tähtpäevad on möödunud. Seetõttu on hagejal õigus nende tasumist VÕS § 108 lg 1 järgi nõuda. Eeltoodut arvestades palub hageja alternatiivselt kohtul nõude sissenõutavaks muutunud osamaksete 1343,36 eurot tasumiseks. Hageja leiab, et käesolev menetlusdokument ei piira hageja õigust nõuda kostjalt alates 15.12.2021 sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumist nende sissenõutavaks muutumise korral, sest osamaksed ei ole 16.11.2021 seisuga muutunud sissenõutavaks. Hageja palus menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
27.23.08.2022 seisukohas jäi hageja varasemate väidete juurde. Lepingu alusel pidi kostja laenu tagastama igakuiste osamaksetega alates 15.10.2019 kuni 15.09.2024. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et ta on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 25,5% aastas ehk 0,07% päevas ning pooled leppisid kokku, et kostja tasub kreeditorile haldustasu 2,50 eurot kuus.
28.Hageja kordas üle oma alternatiivsed nõuded. 02.06.2020 tahteavaldusega saatis kreeditor kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks ja lepingu ülesütlemise avalduse ekirjaga kostja e-posti aadressile ja tavapostiga kostja lepingus avaldatud aadressile. Laenulepingu üldtingimuste p. 16.1 oli laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt Lepingu ennetähtaegset täitmist 2 (kahe) nädala jooksul, kui Laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva Laenusumma tagasimaksega. Laenuandja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 16.06.2020 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas kreeditor laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 17.06.2020.
29.VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi on hagejal õigus nõuda võla sissenõudmise kulu 35 eurot. 21.07.2020 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-le. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust tulenevaid kohustusi hagejale.
30.Esimese alternatiivse nõudena palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 761,47 eurot, intressid 261,11 eurot, haldustasu 17,50 eurot ja viivised summas 89,36 eurot. Teise alternatiivse nõude esitas hageja tulenevalt kostja vastuväidetest. Kostja sai hageja teate läbi etoimiku kätte 18.01.2022 ning teates paluti võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Teates oli märgitud, et seda tuleb lugeda ülesütlemisavalduseks, kui täiendava tähtaja jooksul ei ole võlgnevust tasutud. Kuna kostja ei ole võlgnevust tasunud, oli leping üles öeldud 01.02.2022 seisuga.
31.Teise alternatiivse nõudena palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1761,47 eurot, intressi 973,75 eurot, haldustasu 65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 77,99 eurot. Kostja tasus kokku 114,46 eurot, mille hageja on arvestanud maksegraafiku esimese kolme osamakse
katteks alates 15.10.2019 kuni 15.12.2019. Seega jäi kostjal tasumata 15.12.2019 osamaksest põhiosa summas 13,77 eurot (16,09 - 2,32), intress 37,48 eurot ning haldustasu 2,50 eurot. Seisuga 23.08.2022 on sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 15.12.2019 kuni 15.08.2022 kogusummas 1847,99 eurot (734,67 eurot + 1030,82 eurot + 82,50 eurot). Sissenõutavateks ei ole muutunud osamaksed alates 15.09.2022 kuni 15.09.2024 ning selles osas saab hageja esitada oma nõuded eraldi menetluses.
32.Kolmanda alternatiivse nõudena palus hageja kostjalt välja mõista osamaksed 1847,99 eurot. Käesolev menetlusdokument ei piira hageja õigust nõuda kostjalt alates 15.09.2022 kuni 15.09.2024 sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumist nende sissenõutavaks muutumise korral, sest eeltoodud osamaksed ei ole 23.08.2022 seisuga muutunud sissenõutavaks. Kostja võlgneb hagejale maksegraafiku osamaksetena alates 15.12.2019 kuni 15.08.2022 põhivõlgnevusena 734,67 eurot, intressidena 1030,82 eurot, haldustasudena 82,50 eurot ja viivisena 69,80 eurot.
33.Kostja võttis 22.04.2022 menetlusdokumendis hageja 16.11.2021 hagiavalduse terviktekstis esitatud teise alternatiivina nõude õigeks. Teine alternatiivne nõue oli esitatud perioodi osas alates 15.12.2019 kuni 15.11.2021 kogusummas 1343,36 eurot (põhinõue 479,21 eurot + viivised 804,15 eurot + haldustasud 60 eurot). Hagejal ei ole vastuväiteid kostja 22.04.2022 õigeksvõtu osas, sest hageja saab nõuda hagiavalduse tervikteksti koostamise aja seisuga mitte sissenõutavaks muutnud osamakseid osas alates 15.12.2021 kuni 15.09.2024 eraldi menetluses.
34.Esimese alternatiivse nõudena palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 1761,47 eurot, intressidena 261,11 eurot, haldustasuna 17,50 eurot, viivisena 89,36 eurot (alates 17.06.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.02.2021) ja sissenõudekuluna 35 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 1761,47 eurolt alates 04.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
35.Teise alternatiivse nõudena palus hageja mõista kostjalt põhinõudena välja 1761,47 eurot, intressidena 973,75 eurot, haldustasudena 65 eurot, viivisena 77,99 eurot ja sissenõudekuludena 35 eurot. Hageja palus mõista kostjalt sissenõutavaks muutuva viivisena välja viivise põhinõudelt 1761,47 eurolt alates 24.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
36.Kolmanda alternatiivse nõudena palus hageja kostjalt põhinõudena välja mõista 734,67 eurot, intressidena 1030,82 eurot, haldustasuna 82,50 eurot (s.o sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 15.12.2019 kuni 15.08.2022), viivisena alates 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud põhisumma osamaksetelt kuni 23.08.2022 summas 69,80 eurot ja sissenõudekuludena 35 eurot.
37.29.11.2022 lõplikes seisukohtades osundas hageja, et kostja võttis tema kolmanda alternatiivse nõude õigeks. Kostjal oli võimalik nõue omaks võtta juba siis, kui sai e-toimiku vahendusel ülesütlemise teate kätte 01.03.2021. Kostja on tahtlikult menetlust venitanud enam kui 1,5 aastat. Hageja esitas kolmanda alternatiivse nõude seetõttu, et kostja vaidles vastu lepingu ülesütlemisele. Seega tuleb kostja õigeksvõttu käsitleda debitoorse võlaga nõustumist, millega kostja oleks saanud nõustuda hagiavaldusega tutvumise järgselt. Kui krediidikulu nõue peaks mingil põhjusel jääma rahuldamata, siis debitoorne võlg võib olla asjakohane ning nimetatud nõudeid tuleb seega eristada.
38.Hageja ei saanud ette näha, et kostja ei nõustu ülesütlemise teate kättesaamisega. Kostja esimest korda nõustus hageja alternatiivse nõudega alles 22.04.2022 ning palus kohtul teha õigeksvõtmisel põhinev kohtuotsuse. Kostja taotletud viisil asja lahendamine ei võimalda lahendada sisulist vaidlust poolte vahel lõplikult, et saavutada õigusrahu ning vältida uute kohtumenetluste algatamist. Selline olukord on aga vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, mille kohaselt on otstarbekas asi lahendada võimalikult kiiresti ja säästvalt. Seega on mõistlik lahendada käesolev vaidlus praeguses menetluses lõpuni selliselt, et pooled ei peaks enam sama laenulepingu alusel kohtusse pöörduma. Nimetatu ei tohiks kahjustada kostjat, kuivõrd kostja ei ole kogu menetluse kestel teinud midagi selleks, et võlgnevust likvideerida.
39.Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud. Antud juhul sai kostja võtta hagi õigeks alates hagimaterjalidega tutvumise järgselt ja hagi kohe õigeks võtta alates 01.03.2021. Kostja ei ole seda võimalust kasutanud üle 1,5 aasta. Kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ja menetlemiseks, kuivõrd vaidlus puudub, et kostjal oli 2019. aastast hageja ees lepingulised kohustused täitmata. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
40.Laenuleping on üles öeldud ning lepingu saab lugeda üles öelduks seisuga, millal kostjale toimetati käesolevas kohtumenetluses kätte hagiavaldus koos lepingu ülesütlemise avaldusega s.o 01.03.2021. Kostjal oli võimalus mõistliku aja jooksul võlgnevus tasuda alates 01.03.2021. Seega saab hageja hinnangul lugeda lepingu ülesöelduks koostoimes VÕS § 416 lg 1-ga. Esialgsel võlausaldajal ei ole säilinud e-kirja väljasaatmist tõendavaid kirju, sest Fresh Finance OÜ on uuendanud enda IT süsteemi ja seoses IT arendusega ei ole võimalik e-kirjade logisid taastada. Seega pole hagejal võimalik tõendada e-kirjaga lepingu ülesütlmeise teate saatmist ega selle tarbijani jõudmist.
41.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 250 eurot ja kulud õigusabile. Dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile kulus 1,5 tundi ja 180 eurot. Hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulus 2 tundi 240 eurot. Kostja 12.03.2021 vastusega tutvumisele ja läbitöötamisele ning õiguslikule analüüsile kulus 3 tundi ehk 360. Hageja 26.03.2021 seisukoha koostamisele, ülevaatamisele ja esitamisele kulus 3 tundi ning tõendi hankimisele 1,5 tundi ehk 540 eurot. Kostja 21.07.2021 seisukohaga tutvumisele ja läbitöötamisele ning õiguslikule analüüsile kulus 3 tundi ehk 360 eurot.
42.Hageja 23.07.2021 seisukoha koostamisele, ülevaatamisele ja esitamisele kulus 1 tund ehk 120 eurot. Kostja 17.08.2021 seisukohaga tutvumisele ja läbitöötamisele ning õiguslikule analüüsile kulus 2 tundi ehk 240 eurot. Kohtu 24.08.2021 määrusega tutvumisele kulus 0,5 tundi ehk 60 eurot. Hageja 02.09.2021 täiendava seisukoha koostamisele, ülevaatamisele ja esitamisele kulus 2 tundi ehk 240 eurot. Kostja 15.09.2021 seisukohaga tutvumisele ja läbitöötamisele ning õiguslikule analüüsile kulus 2 tundi ehk 240 eurot. Hageja 16.11.2021 tervikteksti koostamisele, ülevaatamisele ja esitamisele kulus 3 tundi ning tõendite hankimisele 1,5 tundi ehk 540 eurot. Hageja 27.12.2021 vastuväite koostamisele kulus 1 tund ehk 120 eurot. Kostja 28.12.2021 seisukohaga tutvumisele kulus 0,5 tundi ehk 60 eurot. Kohtu 18.01.2022 määrusega tutvumisele ja analüüsimisele kulus 0,5 tundi ehk 60 eurot. Kohtu 08.04.2022 kirjaga tutvumisele kulus 0,5 tundi ehk 60 eurot. Hageja 02.05.2022 menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 0,25 tundi ehk 30 eurot. Hageja 03.05.2022 vastuväite koostamisele kulus 1 tund ehk 120 eurot.
43.Apellatsioonkaebustelt riigilõivud on 245 eurot. Esindajale tasutud õigusabi kulu apellatsioonkaebuse koostamiselt ja esitamiselt 3 tunni eest on 360 eurot. Hageja 23.08.2022 menetlusdokumendi koostamisele, ülevaatamisele ja esitamisele kulus 4 tundi ehk 480 eurot. Viimase menetlusdokumendi koostamisele, redigeerimisele ja menetluskuude nimekirja
koostamisele kulus 2 tundi ehk 240 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ning viivise seadusjärgses määras. Hageja palus menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 495 eurot ja esindustasu 4650 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
44.Kostja vaidles hagile vastu. Laenulepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, sest laenuandja ei järginud VÕS § 416 lõikes 1 ja 2 nimetatud nõudeid. 02.06.2020 ülesütlemisavalduses puudub kogu summa eurodes, mis kuulub tasumisele ülesütlemise puhul, ülesütlemise kuupäev ning läbirääkimiste pakkumine. Laenulepingu ülesütlemise avalduses ei olnud märgitud, mis kuupäevast alates on leping üles öeldud. Alles hagi esitamisel kirjutas hageja, et kreeditor kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 17.06.2020.
45.Hageja on hagiavalduses nimetanud lepingu ülesülemist, kuid ei ole nimetanud, mis kuupäevast leping üles öeldi. Samuti ei ole hageja kirjeldanud ülesütlemisavalduse kättetoimetamist kostjale. Seega ei selgu hagiavaldusest lepingu ülesütlemise jõustumine ega kohustuse sissenõutavaks muutumine. Kostja leidis, et hagi esitamise ajaks ei ole muutunud kogu põhivõlgnevus sissenõutavaks ning laenuleping ei ole lõppenud. Kostja viitas VÕS § 82 lõikele 7. Kui leping ei ole lõppenud, kogu kohustuse täitmise tähtaeg ei ole möödunud ning kogu tasumata nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, siis puudub hagi rahuldamisel perspektiiv.
46.Hageja ei ole tõendanud nõude loovutamist. Nõude loovutamise tõendamiseks on hageja esitanud 24.07.2020 loovutamise teatise. VÕS § 168 lg 2 järgi peab loovutamisdokument olema kirjalik ja allkirjastatud. Hageja on esitanud üksnes kostjale adresseeritud nõude loovutamise teatise PlusPlus Capital AS sümboolikaga blanketil, millest tulenevalt teatas loovutamisest uus võlausaldaja. Hageja volitatud esindaja PlusPlus Baltic OÜ võlateatised on allkirjastatud hageja kliendihaldusjuhi Kaspar Lõhmus poolt, kes allkirjastas nõude loovutamise teatise. Seega loovutamisdokumenti ei ole allkirjastanud senise võlausaldaja või tema esindaja. Seadusest tulenevalt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool.
47.Kuna allkirjastatud dokumenti hageja kostjale ega kohtule esitanud ei ole, on kostjal õigus keelduda tema väidetava kohustuse täitmisest hagejale. Vale on hageja väide, et alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Väide on paljasõnaline ja tõendamata.
48.Hageja nõude kujunemine ei ole selge. Kostja vaidleb intressidele vastu ja intressinõuded on ebaselged. Hagiavalduses puudub intressinõuete arvestuskäik. Intressinõude arvestuskäik ei selgu ka maksegraafikust, kus on välja toodud üksnes igakuiste maksete kuupäevad ning intressi ja põhiosa maksete suurused. Sellest ei nähtu intressimäär, intressi arvestamise periood ega põhivõlgnevuse suurus, millelt on intressi arvestatud. Kostja palus jätta hageja intressi nõude rahuldamata tõendamatuse ja põhjendamatuse tõttu.
49.Kostja luges igakuise haldustasu tühiseks VÕS § 281 lg 4 alusel. Kostja ei ole sõnaselgelt kinnitanud haldustasu maksmise kohustust. Laenulepingu eritingimustes on küll sätestatud ühekordne haldustasu summas 2,50 eurot ning igakuine haldustasu on nähtuv maksegraafikust, kuid tarbija tahet ei saa lugeda sõnaselgelt väljendatuks, kui ettevõtja kasutab tarbija nõusoleku saamiseks selliseid vaikimisi valikuid.
50.Kostja vaidles vastu sissenõudmise kulule 35 eurot. 20.09.2019 sõlmitud laenuleping kehtib ja hagejal ei ole õigust nõuda sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 2 alusel. Sissenõudmise kulu nõue on tõendamata. Kostja vaidles vastu ka viivise nõudele. On ebaselge, kas ja millal jõustus lepingu ülesütlemine. Kostja leidis, et laenuleping kehtib. Kostja ei lugenud hageja õigusabikulusid dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile põhjendatuks dokumentide vähese arvu tõttu. Õigusabikulu selgelt ülemäära suur. Kostja ei lugenud hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kuulutatud 2 tundi põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ei ole tegemist tavapärasest mahukama asjaga. Kostja arvates on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1,5 tund. Kostja ei pidanud mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h (käibemaksuta). Kostja luges lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot/h (käibemaksuta).
51.21.07.2021 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et laenulepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli laenulepingu üles öelnud vastavalt seaduse nõuetele. Kostja kirjutas hagejale, et soovib kuumakseid vähendada, aga hageja ei ole kostjale kordagi vastanud, vaid saatis uusi meeldetuletusi.
52.Hageja pidi esitama krediidikulukuse määra arvustuskäiku. Oma seisukohas hageja lihtsalt esitas krediidikulukuse määra arvustuskäigu algandmeid. Hageja väide, et ta lähtus krediidi kulukuse määra arvutusreeglist, mis on ette nähtud laenulepingu üldtingimuste p-s 1.11, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja arvates on lepingus märgitud krediidikulukuse määr suvaline number, sest kostja ei saa aru, kuidas hageja on arvutanud krediidikulukuse määra. Hagis näidatud kujul on krediidikulukuse määr ebaselge. Ei ole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei järeldu selgelt ja üheselt mõistetavat nõude aluseks olevaid asjaolusid.
53.Kostja vaidles vastu hageja paljasõnalisele väitele, et kostja on sõnaselgelt kinnitanud haldustasu maksmise kohustust lepingu sõlmimisel. Kostja allkirjastas täies ulatuses krediidiandja ettevalmistatud tüüptingimustega lepingu ega omanud mingit võimalust lepingutingimusi mõjutada või nende üle läbi rääkida. Sissenõudmiskulude nõue pärast lepingu lõpetamist on alusetu, kuna 20.09.2019 sõlmitud laenuleping kehtib. Hageja menetluskuludele vaidles kostja jätkuvalt vastu.
54.17.08.2021 seisukohas ei nõustunud kostja hageja väitega, et lepingu ülesütlemise avaldus tuleb lugeda kostjale kätte toimetatuks. Kostja ei saanud ülesütlemise avaldust kätte. Lepingu punkt 22.2 nägi ette juhud, millal sai lugeda teade kätte toimetatuks. Ülesütlemise avaldust ei ole kostjale kätte toimetatud allkirja vastu, mistõttu on hageja viide laenulepingu üldtingimustele on asjakohatu.
55.15.09.2021 seisukohtades ei nõustunud kostja, et laenulepingu saab lugeda automaatselt üles öelduks seisuga, millal kostjale toimetati kohtumenetluses kätte hagiavaldus koos lepingu ülesütlemise avaldusega ehk 01.03.2021. Laenulepingute kehtivaks ülesütlemiseks oleks hageja pidanud esitama kostjale VÕS § 416 nõuetele vastava avalduse, eelkõige märkima täitmiseks täiendava tähtaja ning mis kuupäevast alates on seejärel leping üles öeldud. Hageja ei määranud kätte toimetamata ülesütlemisavaldusele lepingu täiendava täitmise ega lõppemise tähtaega. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi uut tõendit.
56.Hageja esitas alternatiivse nõude tuginedes sellele, et kostjale on ülesütlemise avaldus kätte toimetatud kohtumenetluses koos hagiavaldusega. Hageja on hagi alust muutnud. Kostja esitas vastuväite hagi muutmisele seoses ülesütlemise kuupäevaga. Kostja vaidles ka vastu alternatiivse nõude arvestusele. Kostja ei ole nõus loovutatud summaga. Vastavalt hageja 26.03.2021 allkirjastatud nõude loovutamise teatisele loovutas Fresh Finance OÜ 21.07.2020 nõude A. S. vastu PlusPlus Capital AS-le. Kui lähtuda sellest, et laenuleping ei olnud üles öeldud 02.06.2020, siis loovutamise hetkeks 21.07.2020 oli sissenõutavaks muutunud laenulepingu põhiosa summas 134,78 eurot, intress 293,78 eurot ja haldustasu 20 eurot. Kokku 448,56 (56,07 eurot * 8 kuud) eurot.
57.22.04.2022 seisukohas teatas kostja, et pärast parandatud hagi esitamist ja kohtu antud selgitusi hagi muutmise lubatavuse kohta võttis kostja õigeks alternatiivse nõude. Kostja nõustus põhinõudega 479,21 eurot, intressidega 804,15 eurot, haldustasuga 60 eurot ja viivisega 33,47 eurot. Samuti on kostja nõus hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viiviste põhinõudelt 479,21 eurolt alates 17.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmisega. Kostja palus kohtul teha õigeksvõtmisel põhineva kohtuotsuse ja jätta menetluskulud hageja kanda.
58.22.08.2022 seisukohas osundas kostja, et hageja ei ole alternatiivsete nõuete järjestust muutnud. Kostja teatas, et ta jääb hageja teise alternatiivse nõude õigeksvõtmise juurde. Esimesele alternatiivsele nõudele vaidles kostja vastu ja leidis, et laenulepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud. Leping lõpeb leping igal juhul alles ülesütlemisavalduse kättetoimetamise järel. Laenulepingu ülesütlemine on tahteavaldus ning see peab olema kätte saadud.
59.Kostja nõustus teise alternatiivse nõudega ehk kostja nõustus põhinõudega 479,21 eurot, intressiga 804,15 eurot, haldustasuga 60 eurot ja viivisega 33,47 eurot. Samuti oli kostja nõus hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivisega põhinõudelt 479,21 eurolt alates 17.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
60.Kostja teatas, et ta nõustub kompromissiga, kuid hageja tegi kostjale kompromissiettepaneku, milles pakkus kompromissi summana kokku 3768,35 eurot, millest põhinõue oli 1761,47 eurot, intress 261,11 eurot, haldustasu 17,50 eurot, viivis 305,77 eurot (18.08.2022 seisuga), sissenõudekulud 35 eurot, pool riigilõivu 247,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1140 eurot. Hageja täiendas, et saab kohustuse tasumist võimaldada 12 kuu jooksul. Kostja oli sunnitud keelduma kompromissi sõlmimisest. Kostja palus kohtul teha õigeksvõtmisel põhineva kohtuotsuse. TsMS § 162 lk 4 ja § 168 lk 6 alusel palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda.
61.11.10.2022 seisukohas teatas kostja taas, et jääb õigeksvõtu juurde seoses hageja varem teise ning 23.08.2022 menetlusdokumendis toodud kolmanda alternatiivse nõude osas. Hagejal tuleb esitada eraldi menetluses nõuded alates 15.09.2022 kuni 15.09.2024. Isegi kui kostja peab kandma hageja menetluskulud, oleks korrektsete andmetega hagiavalduse, mille kostja oleks võtnud koheselt õigeks, koostamise kulud olnud 2-3 töötunni piires.
62.26.10.2022 seisukohas kinnitas kostja, et võtab omaks hageja 23.08.2022 menetlusdokumendis esitatud nõude, milles hageja palus kostjalt välja mõista laenulepingu alusel põhinõudena 734,67 eurot, intressina 1030,82 eurot, haldustasuna 82,50 eurot (sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 15.12.2019 kuni 15.08.2022), viivisena alates 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud põhisumma osamaksetelt kuni 23.08.2022 summas 69,80 eurot, sissenõudekulud 35 eurot. Samuti nõustus kostja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise
nõudega põhinõudelt 734,67 eurolt alates 24.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
63.Kostja nõustus, et ülesütlemise avaldust ei tulnud talle tingimata allkirja vastu kätte toimetada. Hageja pidi lepingu alusel tegutsedes eeldama, et kostja ei ole tõenäoliselt kirja kätte saanud. Sellisel juhul oleks hageja pidanud võtma kostjaga ühendust kas telefoni teel või saatma nõudekirja tähitud kirjaga. Ülesütlemise avalduse edastamine e-kirja teel või tavalise kirjaga ei ole mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks.
64.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja palus teha õigeksvõtmisel põhinev kohtuotsus. Kostja ei nõustunud, et ta on tahtlikult venitanud menetlust 1,5 aastal. Kostja leidis, et laenulepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv ning põhjendas oma seisukohta. Iga nõue peab olema seaduslik ja põhjendatu. Enne 08.04.2022 ei teadnud kostja muudetud hagi esitamise kohta. Kui kohus selgitas kostjale 08.04.2022, et hageja esitas 16.11.2021 täiendava hagiavalduse, palus kostja koheselt kohtul teha õigeksvõtmisel põhineva kohtuotsuse. Kostja ei ole nõus hagejaga, et tal oli kogu menetluse kestel võimalus enda võlgnevust hageja ees likvideerida. Hagejale oli teada, et kostja ei oma rahalisi vahendeid võlgnevuse tasumiseks.
65.Menetluskuludele vaidles kostja vastu. Apellatsiooni koostamisele ei saanud kuluda 3 tundi. Apellatsioon oli lühike kahel lehel ja selle koostamiseks läks maksimaalselt 1 tund. Ülejäänud osas nõustus kostja hageja kulutatud ajaga, kuid ei nõustunud tunnitasu määraga. Arvestades asja sisu pidas kostja põhjendatud tasumääraks 60 eurot/tunnis.
66.Kostja ise palus menetluskuludena välja mõista hagejalt 2250 eurot. Kostja esindaja osutas õigusabi kokku 18,75 tundi. Kostja palus välja mõistetud kulud üle kanda Renovum OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane.
KOHTU PÕHJENDUSED
67.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele hageja teise alternatiivse nõude osas. Hageja esimene alternatiivne nõue rahuldamisele ei kuulu.
68.Käesolevas tsiviilasjas tehtud 13.05.2022 Harju Maakohtu otsusega hagi rahuldati kostja õigeksvõtu alusel. Tallinna Ringkonnakohus leidis 14.06.2022 otsuses, et hageja oli oma alternatiivsed nõuded reastanud. Alternatiivsete nõuete puhul sõltub õigeksvõtu tähendus sellest, millises järjekorras on hageja alternatiivsete nõuete rahuldamist taotlenud (TsMS § 370 lg 2). Kuigi kostja sai teise alternatiivina esitatud nõude õigeks võtta, pidi maakohus tegema sisulise otsuse, milles tuli esmalt kontrollida esimest alternatiivi. Alles selle rahuldamata jätmisel sai kohus hagi lahendamisel lähtuda kostja õigeksvõtust. Kostja õigus hagi õigeks võtta ei võimalda kostjal hageja nõuete vahel valida. Alternatiivsete nõuete järjekorra valimine on hageja otsustada ja see on kohtule siduv.
69.Ringkonnakohus saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu juhiste kohaselt peab kohus kontrollima hageja alternatiivsete nõuete põhjendatust nende esitamise järjekorras.
70.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:
1) kostja sõlmis Fresh Finance OÜ-ga laenulepingu, mille kohaselt andis laenuandja kostjale laenu 1800 eurot; 2) kostja oli kohustatud tagastama laenu maksegraafiku alusel igakuiste maksetega summas 56,07 eurot; 3) kostja pidi laenulepingu alusel tasuma osamakseid alates 15.10.2019 kuni 15.09.2024; 4) laenulepingu kohaselt pidi kostja tasuma intressi ja haldustasu; 5) kostja sai laenu laenulepingu alusel kätte, kuid ei tasunud igakuiseid osamakseid alates 15.12.2019; 6) kostja tasus laenulepingu alusel 114,46 eurot.
71.Pooled vaidlevad selle üle, kas või millal on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud laenulepingu ülesütlemise avaldus ning kas kostjat on teavitatud laenulepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Hageja esitas menetluses kolm alternatiivset nõuet, millistest kolmanda võttis kostja õigeks ja palus hagi rahuldada õigeksvõtu alusel.
72.Hageja leidis, et lepingu kohaselt oli laenuandjal õigus leping üles öelda, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva maksega. Laenuandja teavitas kostjat 02.06.2020 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest, andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 16.06.2020 ja ütles kohustuste täitmata jätmise tõttu lepingu üles 17.06.2020. Nõue on loovutatud hagejale ja sellest on kostjat teavitatud. Hageja esindaja saatis kostjale kolm võlateatist, mistõttu on hagejal õigus nõuda võla sissenõudmise kulude hüvitist. Kostjat teavitati laenulepingus märgitud aadressil, kuigi hageja möönis, et laenuandjal ei ole teavituste ja avalduse saatmise kohta tõendeid säilinud. Krediidi kulukuse määr oli lepingus kirjas, samuti intressi määr ja igakuise haldustasu maksmise kohustus.
73.Teise alternatiivse nõude esitamisel lähtus hageja sellest, et ülesütlemise avaldus on kostjale kätte toimetatud kohtumenetluse käigus. Hageja loovutas nõude algsele laenuandjale tagasi, kes esitas kostjale uue lepingu ülesütlemise teate, mis toimetati kostjale kätte läbi e-toimiku. Seisuga 23.08.2022 on sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 15.12.2019 kuni 15.08.2022 kogusummas 1847,99 eurot. Hageja esitas ka kolmanda alternatiivse nõude, milles palus põhivõlgnevusena välja mõista 734,67 eurot, intressina 1030,82 eurot, haldustasudena 82.50 eurot ja viivisena 69,80 eurot. Kolmanda alternatiivse nõude esitamisel lähtus hageja sellest, et lepingut ei ole üles öeldud.
74.Kostja võttis õigeks kolmanda alternatiivse nõude, kuid vaidles teistele nõuetele vastu. Kostja leidis, et lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud ja talle pole ülesütlemise avaldust saadetud. 02.06.2020 ülesütlemise avalduses puudub summa, mida tuli tasuda ülesütlemise puhul, ülesütlemise kuupäev ning läbirääkimiste pakkumine. Hagi esitamise ajaks ei olnud kogu põhivõlgnevus muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud nõude loovutamist, sest puudub algse võlausaldaja allkirjaga dokument. Intressi arvestus on ebaselge. Igakuise haldustasu nõue on tühine VÕS § 281 lg 4 alusel, sest kostja ei ole selge nõustunud. Lepingu eritingimuste järgi oli haldustasu ühekordne.
75.Asjas kogutud tõenditest nähtuv, et kostja sõlmis Fresh Finance OÜ-ga laenulepingu (toimiku lk 4-9). Tegemist oli tarbijakrediidilepinguga, millele oli lisatud maksegraafik ja hinnakiri. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja Fresh Finance OÜ-ga laenulepingu sõlmis, sai selle alusel laenu 1800 eurot ja pidi selle tagastama lepingule lisatud maksegraafiku alusel. Maksegraafiku järgi oli osamaksete arvuks 60. Laenupõhitingimuste kohaselt oli haldustasu suuruseks 2,50 eurot kuus, millest tulenevalt ei saanud kostjale olla ebaselge, et antud
summa sisaldub igakuises osamakses. Lepingu üldtingimuste punkt 1.4 nägi ette, et haldustasu on eritingimustes poolte vahel kokku lepitud tasu lepingu haldamise eest, mis sisaldub igakuises maksegraafiku järgses osamakses.
76.Lisatud maksegraafikust nähtub, et igakuiste maksete osaks olid laenu põhiosa tagasimakse, intress ja haldustasu. Sama haldustasu 2,50 eurot oli märgitud lepingule lisatud hinnakirjas. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus kostja väitega, et haldustasu nõue on tühine, sest kostja pole sellega nõustunud. Lepingu eritingimustes on kostja kinnitanud, et ta on tutvunud ja saab aru nii üldtingimustest kui ka eritingimustest.
77.VÕS § 281 lg 1 sätestab, et ettevõtja võib lisaks lepingu esemeks oleva põhikohustuse täitmise eest kokkulepitud hinnale või muule tasule nõuda tarbijalt täiendava tasu maksmist kõrvalkohustuse või muu täiendava kohustuse täitmise eest üksnes juhul, kui tarbija on sellise täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Tarbija tahet ei loeta sõnaselgelt väljendatuks, kui ettevõtja kasutab tarbija nõusoleku saamiseks selliseid eeltäidetud valikuid, mille tarbija peab lisatasu maksmise vältimiseks tagasi lükkama. Antud juhul kinnitas kostja selgelt, et haldustasu kuulub lepingu alusel tasumisele igakuise osamakse koosseisus.
78.Samuti ei nõustu kohus kostja väitega, et lepingus ei ole selgelt välja toodud intressi, krediidi kulukuse määra ning intressi arvestus on ebaselge. Kostja ei ole selgitanud, milles seisneb hageja esitatud intressi arvutuste ebaselgus. Kohtule on arvutused selged ja kostja ei saa esitada paljasõnalist ning sisustamata vastuväidet. Poolte vahel sõlmitud lepingu eritingimuste kohaselt oli intressi suurus 0,07% päevas ja 25,50% aastas. Samuti on eritingimustes selgelt märgitud, et krediidi kulukuse määraks on 33,518% aastas.
79.Üldtingimuste punkt 1.11 nägi ette, et krediidi kulukuse määr on laenuga kaasnev krediidi kogukulu laenusaajale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana laenust, eeldusel, et laenuleping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning pooled täidavad oma kohustusi laenulepingus kokku lepitud tingimustel ja tähtaegadel. Kohtu hinnangul vastavad eeltoodud sättes VÕS § 4031 lg 1 puntidele 8 ja 9 ning VÕS § 406 lõikega 1, mille järgi on krediidi kulukuse määraks krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.
80.Lepingu üldtingimuste punkti 5.1.1 järgi pidi laenusaaja teavitama laenuandjat viivituseta ja hiljemalt 3 tööpäeva jooksul muudatustest laenuandjale esitatud teabes, sh kontaktandmete osas. Seega lasus kostjal iseenesest kohustus teavitada laenuandjat oma kontaktandmete muutumisest. Tingimuste punkt 22.1 nägi ette, et pool on kohustatud esitama laenulepinguga seotud õiguslikku tagajärgi omava teate teisele poolele eesti keeles ja kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Punkt 22.2 nägi ette, et laenuandja kasutab laenusaajale õiguslikku tagajärge omavate teadete edastamiseks eritingimustes märgitud või laenusaaja poolt hiljem kirjalikult ja/või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatatud kontaktandmeid. Seega võis laenuandja saata lepinguga seotud teateid nende andmete alusel, mis olid märgitud lepingus.
81.Hageja esitas kohtule 02.06.2020 kuupäeva kandva ning kostjale adresseeritud teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse (toimiku lk 10). Hageja ei ole esitanud tõendeid teate saatmise kohta. Teate kohaselt oli selle koostamise ajaks kostja võlgnevus laenulepingu alusel 340,21 eurot. Avalduse järgi anti kostjale aega võlgnevuse tasumiseks kuni 16.06.2020. Samas avalduses oli märgitud, et seda tuleks lugeda ülesütlemise
avalduseks, kui täiendava tähtaja jooksul võlgnevust pole tasutud.
82.Kohus leiab, et hageja esimene alternatiivne nõue ei kuulu rahuldamisele ainuüksi põhjusel, et hageja ei ole tõendanud 02.06.2020 teate saatmist kostja ühelegi aadressile. Kostja on eitanud teate kättesaamist. TsÜS § 69 lg 1 näeb ette, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Järelikult oleks hagejal tulnud tõendada, et laenuandja tahteavaldus jõudis kostja elu- või asukohta. Kuna hageja ei ole seda tõendanud, ei saa 02.06.2020 avalduse alusel lugeda laenuleping üles öelduks.
83.24.07.2020 kuupäevaga on koostatud kostjale adresseeritud nõude loovutamise teatis (toimiku lk 11), milles talle teatati laenulepingust tuleneva nõude loovutamisest hagejale. Teatise saatmist hageja tõendanud ei ole. Teatise on allkirjastanud hageja esindaja. Kohus nõustub kostja väidetega, et kuna hageja ei tõendanud algse laenuandja tahet nõude loovutamiseks ega tõendanud teatise kostjale saatmist, ei ole tõendatud kostja teavitamine nõude loovutamisest. VÕS § 412 lg 1 näeb ette, et kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks. Eeltoodut kokku võttes ei pea kohus võimalikuks rahuldada hageja esimest alternatiivset nõuet.
84.Teise alternatiivse nõude esitamisel tugines hageja sellele, et lepingu ülesütlemisest ja nõude loovutamisest on kostjat teavitatud kohtumenetluse käigus. Riigikohus on kinnitanud, et lepingu ülesütlemise avalduse saab esitada ka kohtumenetluses (RK TKo 3-2-1-53-16, p 12), kuid lepingut ei saa üles öelda tagasiulatuvalt, vaid ülesütlemine lõpetab kestvuslepingu tulevikku suunatult (samas, p 13). Riigikohus on samuti selgitanud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbijale arusaadav (RK TKo 3-2-1-190-13, p 25). Kohtumenetluses tuleb samuti esitada VÕS § 416 lõike 1 nõuetele vastav avaldus (RK TKo 3-21-53-16, p 14).
85.VÕS § 416 lg 1 näeb ette, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 416 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos VÕS § 416 lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Riigikohus on leidnud, et võimalik VÕS § 416 lõikes 2 sätestatud nõude rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust.
86.Hageja esitas kohtumenetluses 16.03.2021 kuupäevaga koostatud ja algse laenuandja allkirjastatud nõude loovutamise teatise (toimiku lk 30-31). Antud dokument on kostjale kätte toimetatud kohtumenetluse käigus. Seega on hageja iseenesest tõendanud, et kostjat on nõude loovutamisest teavitatud.
87.Menetluse käigus esitas hageja uuesti 16.11.2021 kuupäeva kandva ja algse võlausaldaja
esindaja allkirjastatud teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta koos ülesütlemise tahteavaldusega (toimiku lk 70-71). Teatise kohaselt olid kostjal tasumata osamaksed alates 15.07.2020 kuni 15.11.2021. Kostjal paluti võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul ning talle teatati, et tasumata jätmisel loeb algne võlausaldaja lepingu üles öelduks. Samal päeval ehk 16.11.2021 olid hageja ja algne võlausaldaja allkirjastanud lepingu nõude tagasiloovutamise kohta (toimiku lk 72-73) ning seejärel uuesti nõude osalises loovutamises hagejale 15.07.2020 kuni 15.11.2021 sissenõutavaks muutunud osamaksete ulatuses põhisummas 365,31 eurot. Samuti loovutati hagejale uuesti intressist, viivisest ja muudest leppetrahvidest tulenevad nõuded.
88.Kohus leiab, et 16.11.2021 avaldusega on laenuleping kehtivalt üles öeldud. Ülesütlemise avaldus on selge ja tingimusteta, kostjale on antud täiendav tähtaeg nõude tasumisest. Kostja sai kohtumenetluse käigus avalduse kätte. Kuigi avalduses ei ole otseselt pakutud kostjale läbirääkimisi, on hageja pakkunud kostjale vaidluse lahendamist kohtumenetluse käigus. Läbirääkimiste pakkumata jätmine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Kokkuvõttes ei ole kostja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul jätta hageja teise alternatiivse nõude rahuldamata. Kostjal tuli täita lepingust tulenevat kohustust ehk tasuda põhisosamakseid, intressimakseid ja haldustasu. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, oli laenuandjal õigus leping üles öelda. Kuna kostja jättis kohustused tähtaegselt täitmata, oli tal kohustus tasuda viivist.
89.Eeltoodut kokku võttes rahuldab kohus hageja teise alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevusena 1 761,47 eurot, intressina 973,75 eurot, haldustasuna 65 eurot ja viivisena 77,99 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja alates 24.08.2022 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 1 761,47 eurolt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kuna kohus rahuldas hageja teise alternatiivse nõude, ei pea kohus täiendavalt asuma lahendama kolmandat alternatiivset nõuet kooskõlas TsMS § 442 lõikega 8.
90.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
91.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivud 495 eurot ja kulud õigusabile summas 4650 eurot. Õigusabi on osutatud tasuga 120 eurot tunnis. Esmalt osundab kohus, et ei nõustu kostja väitega, et mõistlik tunnitasu oleks olnud 60 eurot tunnis. Kohus leiab, et mõistlik tunnitasu on 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat.
92.Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu toimingute tegemiseks ja dokumentide koostamiseks on üle paisutatud. Hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks on kokku kulunud aega 3,5 tundi. Hagiavaldus on sisu osas esitatud kahel lehel ning sellele on lisatud sisuliselt kokku vaid 6 tõendit. Kohtu hinnangul ei saa mõistlik aeg hagi koostamisel ületada kahte tundi. Kostja vastus ei olnud sisult mahukas ega keerukas. Kohus leiab, et kostja vastuse analüüsimiseks ning sellele vastamiseks võis kokku mõistlikult aega kuluda 2 tundi. Hageja 26.03.2021 vastus oli lühike ning sellele ei olnud lisatud uusi tõendeid, oli vaid lisatud allkirjastatud nõude loovutamise teatis, mille hageja oleks saanud esitada koos hagiavaldusega. Taotluses viidatud aeg kokku 7,5 tundi on ilmselgelt üle paisutatud. Allkirjastatud nõude loovutamise teatise hankimiseks ei saanud esindajal ühelgi juhul aega kuluda 1,5 tundi.
93.2021. a juulis esitas kostja lühikese vastuse kolmel lehel ning hageja uue menetlusdokumendi ühel lehel, mis ei sisaldanud uusi väiteid. Kokku on mõistlik aeg kostja seisukohtadega tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks 1,5 tundi, mitte taotluses märgitud 4 tundi. Augustis 2021 esitas kostja varasemaid väited kordava dokumendi, millega tutvumiseks võis mõistlikult aega kuluda 1 tund, mitte 2 tundi. Kohtumäärusega tutvumise mõistlik aeg on 0,5 tundi.
94.2021. a septembris esitas taas kumbki pool sisu osas ühe lehekülje mahuga dokumendid, milles korrati varasemaid väiteid. Mõistlik aeg kostja seisukohaga tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks kokku on 2 tundi, mitte 4 tundi. 16.11.2021 esitas hageja hagi uue tervikteksti, millele on koos tõendite hankimisega kokku kulunud aega 4,5 tundi. Kohus loeb mõistlikuks ajaks 3 tundi. Hageja esitas 16.11.2021 alternatiivsed nõuded seetõttu, et tema esimene juba menetluses olev nõue ei olnud tõendatud. Asjaolu, et hagejal puuduvad tõendid ülesütlemisavalduse kättetoimetamise kohta oleks pidanud esindajale olema arusaadav juba algse hagi esitamisel. Samuti ei saanud nõuetekohaste nõude loovutamise teatiste ja ülesütlemise avalduste kogumise ajakulu olla mõistlikult 1,5 tundi.
95.27.12.2021 vastuväite koostamise mõistlik ajakulu on mõistlik 1 tund. Kohus samuti nõustub, et ajakulu kostja 28.12.2021 seisukohaga tutvumiseks ja kohtu määrusega tutvumise ajakulu kokku on mõistlik 1 tund. Samuti on mõistlikud ajakulud kohtu kirjaga tutvumiseks 0,5 tundi ja hageja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi. Mõistlik on ka aeg 1 tund 03.05.2022 vastuväite koostamisele.
96.Apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu ei ole mõistlikult 3 tundi, vaid apellatsioonkaebuse sisu ning mahtu arvestades 1 tund. Hageja 23.08.2022 hagi täiendus oli küll esitatud kaheksal lehel, kuid suures osas sisaldas dokument varasemate seisukohtade kordusi. Lisaks tulenes alternatiivse nõude esitamise vajadus sellest, et hageja esindaja hindas ebaõigesti algse nõude tõendatust. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg mitte 4 tundi, vaid 2 tundi. Viimases dokumendis taas hageja kordas oma väiteid, mistõttu on mõistlik aeg dokumendi koostamiseks mitte 2 tundi, vaid 1 tund.
97.Kokku on hageja esindaja mõistlik ajakulu 3,5 tundi + 2 tundi + 1,5 tundi + 1 h + 0,5 h + 2 h + 3 h + 1 h + 1 h + 0,5h + 0,25 h + 1 h + 1 h + 2 h + 1 h = 21,25 tundi. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 100 eurot, on mõistlik kulu õigusabile 2125 eurot. Hageja väitis menetlusdokumendis, et ta on piiratud käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Oma väiteid hageja tõendanud ei ole ning avalikust registrist nähtub, et hageja on registreeritud käibemaksukohustuslasena. Kuna hageja väited on tõendamata, ei saa kohus õigusabikulude väljamõistmisel arvestada käibemaksu.
98.Koos kuluga riigilõivule 495 eurot on hageja menetluskulud 2620 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2620 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 2620 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.