võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti käenduse ega garantiiga
kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 15. kuupäev
3.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus.
4.Kohustada M. L. iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama kohtule ja võlausaldajatele 20. juuliks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada määruse jõustumisele järgneva kuu 20. kuupäevaks; edaspidi 20. juuliks 2023 jne.
5.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada nõustajale.
6.Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule.
8.Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (VÕVS § 26 lg 2; TsMS § 660 lg 1, § 661 lg 1 ja 2). Asjaolud
1.M. L. (võlgnik) esitas 07.03.2022 Tartu Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik teinud oma elus valesid valikuid, hakates madala palga tõttu laene võtma. Pärast esimeste laenude võtmist hakkas võlgnik XXX. Kui võlgnik oli XXX saanud, olid võlad juba nii suured, et tuli uusi laene juurde võtta. Võlgnik taotles edutult refinantseerimislaenu ja siis väikelaenu, et kõik väiksemad laenud ära tasuda ja jääks ainult üks suur, aga paraku oli laene palju ja kõiki ei saanud ära maksta. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 11 839,68 eurot (põhinõuete kogusumma). Käesoleval ajal soovib võlgnik oma eluga edasi minna ja tekkinud võlgnevused tasuda. Võlgnik töötab aktsiaseltsis XXX XXX töötasuga XXX eurot kuus. Seejuures otsib võlgnik lisatööd, mis aitaks kaasa võlgnevuse vähendamisele. Võlgniku jooksvad kulutused ühes kuus kokku on 640 eurot. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara ega registrisse kantavat vallasvara. Võlgnik on XXX ja XXX. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid võlgade ümberkujundamise välistada ja et ta täidab seaduses sätestatud kohustusi. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-22-3422 Avaldusele on lisatud varanimekiri, võlanimekiri, viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ärakirjad, viimase kolme aasta pangakonto väljavõtted ja võlgniku oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide ärakirjad.
2.Võlgnik taotles nõustaja määramist ümberkujundamiskava koostamiseks ja sellega seoses nõustus kandma vajalikud kulud.
3.31.03.2022 määrusega võttis kohus võlgniku avalduse menetlusse, määras võlgniku nõustajaks E. S., kohustas võlgnikku esitama kohtule võlgade ümberkujundamiskava hiljemalt 10.05.2022, peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused raha sissenõudmiseks, tulumaksutagastuse sissenõuded ning kõik kohustuste täitmiseks tehtavad väljamaksed kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud.
4.09.05.2022 esitas võlgnik kohtule ümberkujundamiskava ja 19.05.2022 selle täienduse. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Ümberkujundamiskava kohaselt rahuldatakse võlausaldajate nõuded täies ulatuses 42 kuu jooksul. Võlgnik töötab aktsiaseltsis XXX. Viimase kuue kuu töötasu koos XXX on olnud keskmiselt XXX eurot. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatas võlgnik põhjusel, et lepingujärgsete kuumaksete tasumine ei olnud talle jõukohane. Pankrotimenetluse korral kuuluks võlgniku sissetulekust arestimisele 317 eurot kuus. Kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgnevuste katteks loovutada 238 eurot kuus. Pankroti ja viieaastase kohustustest vabastamise perioodi korral laekuks võlgniku sissetulekust kokku ca 16 200 eurot, millest pärast pankrotimenetluse kulude mahaarvamist jätkuks võlausaldajate tagatiseta nõuete tasumiseks. Võlgnikul puudub realiseeritav vara (elab XXX). Ümberkujundamiskava kinnitamise korral on võlgnik valmis tasuma võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kuni 300 eurot kuus ja täitma nõuded pankrotiga võrreldes lühema aja – 42 kuu – jooksul. Seega on võlgade ümberkujundamine pankrotiga võrreldes võlausaldajatele soodsam.
5.09.05.2022 ja 23.05.2022 edastas kohus ümberkujundamiskava ja selle täienduse kavas märgitud võlausaldajatele, andes neile tähtaja kava osas seisukoha esitamiseks. Võlausaldajad võlgniku ümberkujundamiskavale ja selle täiendusele vastuväiteid ei esitanud. Coop Pank AS teatas 10.05.2022 kättesaamiskinnituses, et on ümberkujundamiskavaga nõus. Kohtu põhjendused
1.Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole võlgnik ega ükski võlausaldaja võlgniku ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväiteid esitanud.
2.Kohus leiab, et võlgniku esitatud ümberkujundamiskava koos selle täiendusega tuleb kinnitada. Võlgnikul on kohustusi seitsme võlausaldaja ees kokku summas 13 333,40 eurot, sh kõrvalnõudeid kokku 246,14 eurot. Võlgnik on taotlenud VÕVS § 2 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Võlgnik ei ole taotlenud temal olemasolevate kohustuste vähendamist, mistõttu kuuluvad võlausaldajate nõuded täitmisele täies, so 100% ulatuses. Kõigi võlausaldajate nõuded tasutakse ühetaoliselt ehk 42 osamaksega. Eeltoodust tuleneb, et kava järgi on kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele. Samuti ei ole seatud võlausaldajaid võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku 3(4)
Tsiviilasi nr 2-22-3422 pankrotimenetluse korral. Võlgnik on toonud välja, et ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasub ta võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks 317,51 eurot kuus (kohustustest vabastamise menetluses 238 eurot kuus) ja täidab seejuures võlausaldajate nõuded pankrotimenetlusega võrreldes lühema aja, so 42 kuu jooksul. Seega on võlgade ümberkujundamine pankrotiga võrreldes võlausaldajatele soodsam menetlus. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, kuna see on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtudes, et kava täitmine oleks talle jõukohane.
3.Kokkuvõtteks rahuldab kohus M. L. ümberkujundamise avalduse ja kinnitab VÕVS § 24 lg 1 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.
4.VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (VÕVS § 34 lg 1). Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 20. juuliks kohtule ja võlausaldajale aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (VÕVS § 34 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada määruse jõustumisele järgneva kuu
20.kuupäevaks; edaspidi iga aasta möödumisel - 20. juuliks 2023 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (VÕVS § 39 lg 2 p 6).
5.Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
7.VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
8.Nõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.