Edasikaebamise kord Menetlusosaline võib määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.E.E.. esitas 7. oktoobril 2019 Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-18-18277 vastuhagi, mille maakohus 17. oktoobril 2019 eraldas läbivaatamiseks iseseisvas tsiviilasjas nr 2-19-16401. Hagis (vastuhagis) taotles E.E. asendada kohtuotsusega K.K. ja V.V. tahteavaldused, et kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX teisest jaost senine kanne omaniku J.J. kohta ning kanda kinnistusraamatusse uute kaasomanikena K.K., kaasomandiosa 1/2 mõttelist osa ja V.V., kaasomandiosa 1/2 mõttelist osa. Lisaks palus hageja asendada kohtuotsusega kostjate K.K. ja V.V. tahteavaldus vastavalt Tartu Maakohtu jõustunud kohtulahendile tsiviilasjas nr 2-15-14868 selliselt, et Swedbank AS teeb ülekande testaator J.J. Swedbank AS-s olevalt arvelduskontolt 1⁄2 kontol olevast rahasummast E.E. Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja 1⁄2 kontol olevast rahasummast võrdeliselt K.K. ja V.V. arvelduskontodele. Tsiviilasjas nr 2-18-18277 on Tartu Maakohtu menetluses K.K. ja V.V. hagi E.E.. vastu ühisomandi lõpetamiseks ja J.J. pärandvara jagamiseks vastavalt J.J. 2. märtsi 2011 testamendile.
30.augustil 2021 esitasid tsiviilasja nr 2-18-18277 hagejad kohtule täpsustatud nõuded, milles palusid kohustada E.E.t tegema kinnistamisavalduse, millega kustutatakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX teisest (II) jaost senine kanne kinnisasja omaniku J.J. kohta ning kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja uute kaasomanikena K.K., isikukood XXXXXXXXXXX kaasomandiosaga 1/2 mõttelist osa ja V.V., isikukood XXXXXXXXXXX, kaasomandiosaga 1/2 mõttelist osa. Kohtulahendis tuleb täpsustada, et E.E.. tahteavaldust praeguse omaniku kande kustutamiseks ja K.K. ja V.V. kinnisasja kaasomanikena kinnistusraamatusse kandmiseks (kinnisasja omandi üleandmiseks) asendab jõustunud kohtuotsus. Arvelduskontode osas palusid hagejad K. ja V.V. lõpetada ühisomand J.J. pärandvara osas ning jagada pärandvara selliselt, et kõik E.E.. ja J.J. nimel olevad arvelduskontod Swedbank AS-is jäävad E.E.. ainuomandisse, kuid E.E.. on kohustatud tasuma J.J. kaaspärijale K.K.le 6786,14 eurot ja J.J. kaaspärijale V.V.le 6786,14 eurot. Mõista kostjalt E.E..lt välja K.K. kasuks 6786,14 eurot ja V.V. kasuks 6 786,14 eurot.
15.oktoobril 2021 esitas E.E.. käesolevas asjas taotluse tsiviilasjade nr 2-18-18277 ja 219-16401 menetlemiseks ühes menetluses.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus uuendab 14. aprilli määrusega menetluse ja jättis E.E. hagi läbivaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
Kohus selgitab, et TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Selleks, et jagada poolte pärandvarasse kuuluval pangakontol olevat raha ei ole vaja asendada poolte tahteavaldusi (puudub norm, mis seda nõuab) vaid selleks piisab kohtulahendist, millest nähtub kontol oleva raha jaotus. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-18-18277 on juba esitatud nõue kontol oleva raha jagamiseks, puudub vajadus käesolevas menetluses sama nõude lahendamiseks. Seega jätab kohus hageja nõude, asendada K.K. ja V.V. tahteavaldus vastavalt Tartu Maakohtu jõustunud kohtulahendile tsiviilasjas nr 2-15-14868 selliselt, et Swedbank AS teeb ülekande testaator J.J. Swedbank AS-s olevalt arvelduskontolt 1⁄2 kontol olevast rahasummast E.E. arvelduskontole ja 1⁄2 kontol olevast rahasummast võrdeliselt K.K. ja V.V. arvelduskontodele, TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbivaatamata. Mõlemas tsiviilasjas soovitakse tahteavalduse asendamist kinnistu registriosa nr XXXXXX omanikukande muutmiseks selliselt, et kustutatakse senine kanne kinnisasja omaniku J.J. kohta ning kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja kaasomanikena K.K., kaasomandiosaga 1⁄2 mõttelist osa ja V.V., kaasomandiosaga 1⁄2 mõttelist osa. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Erinevus kahe tsiviilasja osas seisneb selles, et tahteavalduste asendamist soovivad erinevad isikud. Hageja E.E.. on esitanud taotluse kustutada kinnistusraamatust kanne J.J. kohta ja kanda kinnistusraamatusse kaasomanikena kostjad. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus on seisukohal, et kostjate kinnistusraamatusse kandmise nõue ei ole seotud hageja õiguste kaitsega. Lisaks sellele on K.K. ja V.V. esitanud tsiviilasjas nr 218-18277 kohtule nõude E.E.. tahteavalduse asendamiseks, et kanda endid kinnistusraamatusse omanikena. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et ka tahteavalduste asendamise nõue tuleb TsMS § 423 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel jätta läbivaatamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.E.E.. esitas Tartu Maakohtu 14.aprilli 2022 määruse peale määruskaebuse ja palub maakohtu määruse tühistada ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja leiab, et tema hagi on tema õiguste kaitseks vajalik, kuna ta on kohustatud maksma maamaksu, mis on temale kui pensionärile koormav. Tsiviilasjas nr 2-18-18277 puudub vaidlus selle üle, et kinnistu on J.J. pärandanud kostjatele. Kostjad keelduvad pärandit vastu võtmast juba 10 aastat ja hageja peab seetõttu maamaksu maksma. Kohtuasjas 2-18- 18277 on vaidlus selle üle kas E.E. Swedbank AS-s kontol olev raha J.J. pärandanud ka kostjatele. Vaidlus puudub, et pärandaja J.J. (surnud) Swedbank AS-is arvelduskontol on 1/2 pärandanud hagejale. Hageja ei saa kasutada temale kuuluvat raha, mis on siiani pärandaja J.J. kontol kuna kostjad ei ole anna nõusolekut J.J. kontolt ülekannete tegemiseks. Seega on surnud J.J. kontolt E.E. kontole kande tegemiseks kostjate tahteavalduse
asendamine kohtuotsusega seotud hageja E.E. õiguste kaitsega, sest muidu ei saa E.E. pangas J.J. (surnud) kontolt raha kätte.
4.K.K. ja V.V. vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad nõustuvad maakohtuga, et tsiviilasjas nr 2-18-18277 on läbivaatamisel samade poolte vahel (so E.E., K.K. ja V.V. vahel) vaidlus sama eseme kohta samal alusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
6.Määruskaebuses on tuginetud hageja õiguste piiramisele, võimalikule kulutuste kandmisele ja kahju tekkimisele seoses sellega, et hageja ja kostjad ei ole suutnud 2012 aastast alates pärandvara jagada. Asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu otsustust, et hageja nõude läbivaatamine on seadusest tulenevalt lubamatu ja osalt õiguslikult perspektiivitu, hageja sisuliselt vaidlustanud ei ole.
7.Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga, et hageja nõue tuli jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel. Menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-18- 18277 on kostjad esitanud pärandvara jagamise ja ühisomandi lõpetamiseks hagi käesoleva menetluse hageja vastu. Menetlusosalistel ei ole olnud vaidlust selle üle, et J.J. soovis, et tema surmajärgselt saaksid kahe kinnistu omanikeks võrdsetes osades K. ja V.V.. Vaidlus on selles, kes peab andma tahteavalduse kinnistu kannete muutmiseks ja kelle tahteavaldusi peab asendama kohtulahend. Maakohus märkis õigesti, et selle küsimuse saab lahendada pooleliolevas tsiviilasjas 2-18-18277. Samuti vaieldakse tsiviilasjas nr 2-18-18277 pangakontodel oleva raha jagamise üle. Eelkõige sõltub lahendus sellest, kas tegemist on testamendijärgsete pärijatega, kas annakukorraldused on kehtivad või on tegemist seadusjärgsete pärijatega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-1818277 selgitanud võimalikke õiguslikke lahendusi poolte vahelise vaidluse lõpetamiseks.
8.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud tsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalised ei ole käitunud konstruktiivselt ega teinud minimaalseski ulatuses koostööd. Menetluskulude suuruse põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et käesolevas asjas ei olnud poolte esindajatel vajalik ega ka võimalik esitada õiguslikke seisukohti ega esindatavatele materiaalõigust selgitada, kuna sisuline vaidlus samadel õiguslikel alustel ja faktilistel asjaoludel toimub teises tsiviilasjas. Kostjate määruskaebuse vastuse maht ja esile toodud argumendid on ebaproportsionaalsed arvestades määruskaebuse sisu ja põhjendusi. Maakohus määrab menetluskulud kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.