Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-129000 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja tagaseljaotsuse vaidlustamiseks. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. Hagiavalduse nõude rahuldamata jäetud osas s.o resolutsiooni punkti 5 osas on pooltel õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 2(5)

2-21-129000 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.03.2020 laenulepingu nr XX. Lepingu alusel oli kostjale väljastatud laen summas 209 eurot ketassae Makita 4100KBJ/1400 ostmiseks müüjalt H H G OÜ. Kostja ei ole põhiosa katteks mingeid makseid teinud. Lisaks põhivõlgnevusele, intressile ja viivisele palub hageja kostjalt välja mõista ka võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud summas 30 eurot. Hageja selgitas, et sissenõudmiskulude kujunemine on järgmine: -

1 tasulise kirja saatmine 15 eurot;

-

2 tasulise kirja saatmine 5 eurot;

-

3 tasulise kirja saatmine 5 eurot;

-

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kostjale on menetlusdokumendid kättetoimetatud. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid kätte, kuid kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega põhinõude, intressi, sissenõutavaks muutunud viivise ja jooksva viivise nõuete osas. Kohus leiab aga, et hagi ei ole õiguslaikult põhjendatud võla sissenõudmisega seotud kulude osas ja selles osas teeb kohus sisulise otsuse koos põhjendustega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled on sõlminud laenulepingu, mida kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud. Hageja palub hagiavalduses välja mõista sissenõudmiskulud VÕS 1132 lg

3(5)

2-21-129000 2 alusel. VÕS 1132 lg 2 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse asjaoludes on küll loetletud toimingud, mida hageja on väidetavalt teinud, kuid ei ole märgitud, millal need toimingud olid tehtud. Hagiavaldusele lisatud tõenditest (meeldetuletuskirjad) selgub, et need olid saadetud kostjale enne lepingu lõppemist (dtl 38-40). Viimane meeldetuletuskiri oli saadetud 08.01.2021 (dtl 37) koos lepingu ülesütlemise hoiatusega. Hageja poolt oli saadetud 23.01.2021 lepingu ülesütlemise teatis (dtl 35) ning lisatud tõenditest ei nähtu, et hagejal oleks peale lepingu lõppemist veel kulusid tekkinud või et hageja oleks meeldetuletuskirju saatnud. Seega leiab kohus, et ei ole põhjendatud hageja nõue välja mõista sissenõudmiskulud pärast lepingu lõppemist. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavaldusele lisatud tõenditest selgub, et hageja on saatnud kostjale vähemalt kolm meeldetuletuskirja lepingu kehtivuse ajal. Seega leiab kohus, et hageja nõue välja mõista sissenõudmiskulud on põhjendatud 5 euro ulatuses VÕS § 1132 lg 1 alusel. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 5 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud summas 5 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 360 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 75 eurot hagiavalduse esitamisel ning tegemist on põhjendatud kuluga. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 4(5)

2-21-129000 360 eurot ei ole põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagi koostamisele ja tõendite kogumisele võis esindajal kuluda ca üks tund. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks ühe tunni töö eest 120 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ja hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 195 eurot (riigilõiv summas 75 eurot ning mõistlikud õigusabi kulud summas 120 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.