Saksavalgus OÜ hagi AV Media Partners osaühing vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
19 456 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Saksavalgus OÜ (registrikood 11561181; asukoht Suitsu tn 3, 11313 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Kalaus (e-post [email protected]) Kostja: AV Media Partners osaühing (registrikood 11545275; asukoht Tatari tn 58, 10134 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Marko Pikani (e-post [email protected])
esindajad
Menetluse liik
Kohtuistung 06.04.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Saksavalgus OÜ 18.04.2022 taotlus protokolli parandamiseks osaliselt.
2.Parandada 06.04.2022 kohtuistungi protokolli järgnevalt: 2.1 Asendada kohtuistungi protokolli 12.leheküljel hageja seadusliku esindaja lause „[---] 30ne kraadiga panid generaatori tööle, ta läks poolest päradest tööle
[---]“ lausega „[---] 30ne kraadiga panid generaatori tööle, ta läks poolest pöördest tööle [---]“. 2.2 Asendada kohtuistungi protokolli 32.leheküljel S. H. lause „Ei, ta ei pidanuks ju esindama oma ettevõtet“ lausega „Ei, ta ei pidanuks ju esindama meie ettevõtet“.
5.Välja mõista Saksavalgus OÜ-lt AV Media Partners osaühingu kasuks menetluskulud summas 3 228 eurot, s.o esindaja tasu.
6.Välja mõista Saksavalgus OÜ-lt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni AV Media Partners osaühingu kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.06.2021 esitatud ja 29.06.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on AV Media Partners OÜ (kostja, üürnik) ja Saksavalgus OÜ (hageja, üürileandja) vahel suvel 2020 sõlmitud üürileping generaatori üürimiseks. Generaatori kasutamise ajal ei taganud kostja selle korrasolekut, mille tagajärjel põles generaator maha. Hageja esitas kostjale 01.07.2020 arve nr 11 summas 8 250 eurot generaatori hüvitamiseks. Arve on käesoleva ajani tasumata. Samuti ei tagastanud kostja generaatorit, vaid jättis selle aadressile XXX, kust hageja oli sunnitud selle omal kulul ära tooma. Generaatori transpordi eest esitas X OÜ hagejale arve summas 170 eurot. Septembris 2020 lasi hageja põlenud generaatorit hinnata M OÜ-l. Riiklikult tunnustatud masinaehituse- ja transporditehnika tulekahjude ekspert järeldas, et tulekahju tõenäoline tekkepõhjus on leke sisepõlemismootori jahutusvedeliku süsteemist. M OÜ esitas oma teenuste
eest arve summas 300 eurot. Hageja on kandnud ka õigusabikulusid summas 336 eurot augustis 2020 ja summas 672 eurot aprillis 2021. Käesoleval juhul on kostja VÕS §-s 271 lg 2 ning VÕS §-s 334 lg 1 toodud kohustusi rikkunud. Esiteks ei kasutanud kostja seadet hoolikalt ja teiseks ei tagastanud seda samas seisus, nagu ta selle sai. Veel enam, kostja ei tagastanud isegi põlenud generaatorit, vaid jättis selle parkimisplatsile. Kostja poolt generaatori mittehoolikas kasutamine seisneb nii selles, et ajutise elektripaigaldise auditit ei olnud teostatud, kuigi see oli generaatori kasutamisel nõutav. Samuti ei peatanud kostja seadme kasutust hetkest, kui ilmnesid esimesed probleemid seadme töös. Hoolas üürnik oleks seadme välja lülitanud, kuid kostja jätkas kasutamist, seades seeläbi seadme säilivuse otsesesse ohtu. Arvestades eeltoodut on ilmne, et kostja ei kasutanud generaatorit nõuetekohaselt. Praegusel juhul vastutab kostja seega generaatori kahjustumise eest. Kostja võttis endale kohustuse kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud hüvitama generaatori lõhkumisega seotud kulud. Hageja on nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist hiljemalt 15.07.2020. Eeltoodu kohaselt on kostja viivitanud hagiavalduse esitamise seisuga (29.06.2021) rahalise kohustuse täitmisega vähemalt 349 päeva (16.07.2020 kuni 29.06.2021). Arvestades viivisemäära 0,5% päevas on päevane viivise summa 41,25 eurot. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostja vastu hagiavalduse esitamise seisuga 14 395,25 eurot (349 päeva x 41,25 eurot päevas). Seega on hageja viivisenõude summaks 14 395,25 eurot. Arvestades väljakujunenud praktikat ei nõua hageja viivist põhivõlga ületavas osas. Seega on hageja poolt nõutavaks viivise summaks 9 728 eurot, mis on põhinõudega võrdne. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 9 728 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 9 728 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et poolte vahel oleks üleüldse mingi leping sõlmitud, rääkimata tõendist mis kinnitaks, et 2020 suvel on sõlmitud üürileping selgelt määratlemata „generaatori“ üürimiseks. Hageja poolt esitatud M OÜ poolt koostatud e-kiri ei ole ekspertarvamus ning kõnealuses e-kirjas toodud subjektiivsete arvamuste paikapidavust ei ole võimalik kuidagi kontrollida – mida „ekspert“ väidetavalt uuris, millised asjaolud ja milliste meetoditega tuvastas, millel järeldus rajanevad jne e-kirjast ei nähtu. Liiatigi jääb hagiavalduse pinnalt arusaamatuks ka see, miks tulekahju tekkepõhjus hageja hinnangul antud juhul kostja jaoks mistahes vastutuse kaasa toob. Vastupidi, antud e-kirjast nähtub kostja hinnangul selgelt asjaolu, et ka hageja enda poolt tellitud arvamuse kohaselt oli hageja generaatori põlengu põhjuseks seadme tehniline seisukord, mitte opereerimisviga. Seega antud e-kiri ei saa kuidagi kinnitada, et generaatori põlengu oleks põhjustanud see isik, kes generaatorit opereeris. Samuti ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, mis oli tema väidetud üürilepingu esemeks, millistele parameetritele lepingu ese vastas, millised nõuded lepingu eseme käitamisele kohalduvad, kas ja kuidas hageja lepingu teist poolt instrueeris jne.
Kohtu põhjendused
1.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud üürileping generaatori üürimiseks. Kuna antud generaator on hävinenud, siis on hageja palunud kostjal hüvitada generaatori maksumuse, generaatori transpordi kulud, eksperdikulud ning õigusabikulud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 lg 1 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 271 lg 2 kohaselt üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kuna kostja on menetluses esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks üldse leping sõlmitud, siis tuleb hageja nõude lahendamiseks kohtul esmalt hinnata, kas ja kelle vahel on 2020 aastal leping generaatori üürimiseks sõlmitud.
4.Kohus loeb poolte seaduslike esindajate vande all antud ütlustega tõendatuks, et kostja seaduslik esindaja E. K. on helistanud hageja seaduslikule esindajale Hendrik Saksale sooviga üürida generaatorit muusikavideo jaoks. Nimelt on hageja seaduslik esindaja vande all antud ütlustes kinnitanud, et E. helistas, et temal on vaja generaatorit muusikavideo jaoks (tlk 140) ning kostja seaduslik esindaja kinnitanud, et helistas Hendrik Saksale küsimusega, kas mobiilset generaatorit on pakkuda (tlk 146 pöördel). Samuti loeb kohus seaduslike esindaja vande all antud ütlustega ja tunnistaja S. H. vande all antud ütlustega tõendatuks, et generaator on H. S. poolt E. K.ile üle antud.
Samas ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul ei kirjalike tõenditega, poolte seaduslike esindajate vande all antud ütlustega ega ka tunnistaja S. H. ütlustega leidnud tõendamist, et üürilepingu poolteks oleks olnud just hageja ja kostja. Hageja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et generaator kuulus Saksavalgusele ja Saksavalgus Rent tegeleb omakorda tehnika rendiga ning sõltumata sellest, kas konkreetne renditav seade kuulus Saksavalgus OÜ-le või Saksavalgus Rent OÜ-le, oli praktika selline, et rentimisega tegeles Saksavalgus Rent OÜ (tlk 139 pöördel-145). Nimetatut kinnitavad kohtu hinnangul ka kohtutoimikus olevad arved, milledest nähtuvalt on rendi eest arveid esitanud Saksavalgus Rent OÜ, mitte hageja (tlk 38-42). Hageja on käesoleval juhul esitanud kostjale üksnes arve kulude hüvitamiseks, mis ei tõenda aga üürilepingu olemasolu poolte vahel (tlk 4). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul võis üheks üürilepingu pooleks olla Saksavalgus Rent OÜ, aga mitte hageja. Samuti ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et kostja oleks sõlminud hagialuseks oleva üürilepingu. Tunnistaja S. H. on kohtuistungil selgitanud (tlk 153-156), et vaidlusalust generaatorit oli vaja temal muusikavideo võtetel ning kõik muusikavideo kulud pidi tasuma tunnistaja ettevõte. Samuti nähtub, et tunnistaja palkas E. K.i sinna produtsendiks, kelle kohustus oli korraldada generaatori olemasolu. Kostja seaduslik esindaja E. K. on vande all antud ütlustes kinnitanud, et tema on leppinud kokku generaatori rendi (tlk 146). Kostja seadusliku esindaja ning tunnistaja ütlused lükkavad seega ümber hageja ütlused selle kohta, et leping oli sõlmitud kostjaga. Kohus loeb tunnistaja ja kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega tõendatuks, et generaatorit ei üürinud kostja, vaid E. K. isiklikult. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul hagejal õiguslik alus kostjalt kahju hüvitamist nõuda. Kohus jätab hagi rahuldamata.
5.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
6.18.04.2022 on hageja esitanud taotluse 06.04.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks ja protokolli teksti track changes funktsiooni kasutades. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli lehekülje 11 kohaselt on hageja seaduslik esindaja vastanud kostja lepingulise esindaja küsimusele järgnevalt: „[---] Võid seda lõdvikut ka korra vajutada, kas seal on tosool sees, mina üldiselt alati ei vajutanud seda, et see on visuaalne hindamine. [---].“ Hageja on soovinud antud ütlusi parandada järgnevalt: „[---]. Võid seda lõdvikut ka korra vajutada, kas seal on tosool sees, mina üldiselt alati olen vajutanud seda, et see on visuaalne hindamine. [---].“. Kohus ei ole nõus hageja eeltoodud parandusega, kuivõrd helisalvestiselt ajavahemikus 40:38-40:48 on kuulda, et: „Võid seda lõdvikut ka korra vajutada, kas seal on tosool sees, mina üldiselt alati ei vajutanud seda, et see on visuaalne hindamine. [---]“, mistõttu jätab kohus taotluse selles osas rahuldamata.
Protokolli lehekülje 12 kohaselt palub hageja parandada sõna „päradest“ sõnaks „pöördest“ ning protokolli lehekülje 32 kohaselt palub hageja parandada sõna „oma“ sõnaks „meie“. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub nimetatud paranduste osas rahuldamisele. Kohus arvestab, et nimetatud parandused on vastavuses kohtuistungil väljendatuga. Menetluskulud
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
8.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja on palunud määrata hüvitatavateks ja hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 3 228 eurot (käibemaksuta), s.o esindaja tasu 26,9 tunni eest. Kostja on käibemaksukohustuslane ja seega palub menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kostja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: 05.08.2021 hagiavaldusega tutvumine, analüüs ja kohtumine kliendiga 1,5 h; 10.08.2021 kostja 10.08.2021 vastuse koostamine, dokumendi esitamine kohtule 1,8 h; 08.09.2021 istungi kooskõlastamine, suhtlus kliendiga 0,4h; 04.10.2021 kohtuistungiks ettevalmistus ja esindamine istungil 1,5 h; 04.11.2021 hageja 20.10.2021 seisukoha ja tõenditega tutvumine, kõne kliendiga, 04.11.2021 seisukoha koostamine 5,5h; 03.02.2022 kostja 03.02.2022 tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamine 0,5h; 07.03.2022 e-kiri kliendile seoses vastaspoole tunnistaja ülekuulamise taotlusega 0,5 h; 17.03.2022 kostja 17.03.2022 seisukoha koostamine 3,6h; 30.03.2022 24.03.2022 kohtumäärusega tutvumine, info kliendile 0,3h; 06.04.2022 kohtuistungiks ettevalmistus, kohtumine kliendiga, esindamine istungil 4,3h; 27.04.2022 06.04.2022 kohtuistungi helisalvestise ja protokolli võrdlus, hageja seisukoha koostamine ja kõne kliendiga 1,5h; 06.05.2022 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 5,5h. Kohus asub seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud osutatud teenused on olnud vajalikud ja teenustele märgitud ajakulu mõistlik ja vastav osutatud teenusele. Kohus arvestab ka menetluses esitatud dokumentide sisu ja mahuga ning kohtuistungite ettevalmistamise vajalikkusega ja nende reaalse kestvusega. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 29,6 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud tunnihinna suurus mõistlik ega ületa keskmist õigusabi tasu. Seega on esindaja tasu põhjendatud 3228 eurot (käibemaksuta), mis tuleb hagejalt välja mõista.
9.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3228 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.