Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

eest arve summas 300 eurot. Hageja on kandnud ka õigusabikulusid summas 336 eurot augustis 2020 ja summas 672 eurot aprillis 2021. Käesoleval juhul on kostja VÕS §-s 271 lg 2 ning VÕS §-s 334 lg 1 toodud kohustusi rikkunud. Esiteks ei kasutanud kostja seadet hoolikalt ja teiseks ei tagastanud seda samas seisus, nagu ta selle sai. Veel enam, kostja ei tagastanud isegi põlenud generaatorit, vaid jättis selle parkimisplatsile. Kostja poolt generaatori mittehoolikas kasutamine seisneb nii selles, et ajutise elektripaigaldise auditit ei olnud teostatud, kuigi see oli generaatori kasutamisel nõutav. Samuti ei peatanud kostja seadme kasutust hetkest, kui ilmnesid esimesed probleemid seadme töös. Hoolas üürnik oleks seadme välja lülitanud, kuid kostja jätkas kasutamist, seades seeläbi seadme säilivuse otsesesse ohtu. Arvestades eeltoodut on ilmne, et kostja ei kasutanud generaatorit nõuetekohaselt. Praegusel juhul vastutab kostja seega generaatori kahjustumise eest. Kostja võttis endale kohustuse kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud hüvitama generaatori lõhkumisega seotud kulud. Hageja on nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist hiljemalt 15.07.2020. Eeltoodu kohaselt on kostja viivitanud hagiavalduse esitamise seisuga (29.06.2021) rahalise kohustuse täitmisega vähemalt 349 päeva (16.07.2020 kuni 29.06.2021). Arvestades viivisemäära 0,5% päevas on päevane viivise summa 41,25 eurot. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostja vastu hagiavalduse esitamise seisuga 14 395,25 eurot (349 päeva x 41,25 eurot päevas). Seega on hageja viivisenõude summaks 14 395,25 eurot. Arvestades väljakujunenud praktikat ei nõua hageja viivist põhivõlga ületavas osas. Seega on hageja poolt nõutavaks viivise summaks 9 728 eurot, mis on põhinõudega võrdne. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 9 728 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 9 728 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et poolte vahel oleks üleüldse mingi leping sõlmitud, rääkimata tõendist mis kinnitaks, et 2020 suvel on sõlmitud üürileping selgelt määratlemata „generaatori“ üürimiseks. Hageja poolt esitatud M OÜ poolt koostatud e-kiri ei ole ekspertarvamus ning kõnealuses e-kirjas toodud subjektiivsete arvamuste paikapidavust ei ole võimalik kuidagi kontrollida – mida „ekspert“ väidetavalt uuris, millised asjaolud ja milliste meetoditega tuvastas, millel järeldus rajanevad jne e-kirjast ei nähtu. Liiatigi jääb hagiavalduse pinnalt arusaamatuks ka see, miks tulekahju tekkepõhjus hageja hinnangul antud juhul kostja jaoks mistahes vastutuse kaasa toob. Vastupidi, antud e-kirjast nähtub kostja hinnangul selgelt asjaolu, et ka hageja enda poolt tellitud arvamuse kohaselt oli hageja generaatori põlengu põhjuseks seadme tehniline seisukord, mitte opereerimisviga. Seega antud e-kiri ei saa kuidagi kinnitada, et generaatori põlengu oleks põhjustanud see isik, kes generaatorit opereeris. Samuti ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, mis oli tema väidetud üürilepingu esemeks, millistele parameetritele lepingu ese vastas, millised nõuded lepingu eseme käitamisele kohalduvad, kas ja kuidas hageja lepingu teist poolt instrueeris jne.

Kohtu põhjendused

Samas ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul ei kirjalike tõenditega, poolte seaduslike esindajate vande all antud ütlustega ega ka tunnistaja S. H. ütlustega leidnud tõendamist, et üürilepingu poolteks oleks olnud just hageja ja kostja. Hageja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et generaator kuulus Saksavalgusele ja Saksavalgus Rent tegeleb omakorda tehnika rendiga ning sõltumata sellest, kas konkreetne renditav seade kuulus Saksavalgus OÜ-le või Saksavalgus Rent OÜ-le, oli praktika selline, et rentimisega tegeles Saksavalgus Rent OÜ (tlk 139 pöördel-145). Nimetatut kinnitavad kohtu hinnangul ka kohtutoimikus olevad arved, milledest nähtuvalt on rendi eest arveid esitanud Saksavalgus Rent OÜ, mitte hageja (tlk 38-42). Hageja on käesoleval juhul esitanud kostjale üksnes arve kulude hüvitamiseks, mis ei tõenda aga üürilepingu olemasolu poolte vahel (tlk 4). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul võis üheks üürilepingu pooleks olla Saksavalgus Rent OÜ, aga mitte hageja. Samuti ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et kostja oleks sõlminud hagialuseks oleva üürilepingu. Tunnistaja S. H. on kohtuistungil selgitanud (tlk 153-156), et vaidlusalust generaatorit oli vaja temal muusikavideo võtetel ning kõik muusikavideo kulud pidi tasuma tunnistaja ettevõte. Samuti nähtub, et tunnistaja palkas E. K.i sinna produtsendiks, kelle kohustus oli korraldada generaatori olemasolu. Kostja seaduslik esindaja E. K. on vande all antud ütlustes kinnitanud, et tema on leppinud kokku generaatori rendi (tlk 146). Kostja seadusliku esindaja ning tunnistaja ütlused lükkavad seega ümber hageja ütlused selle kohta, et leping oli sõlmitud kostjaga. Kohus loeb tunnistaja ja kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega tõendatuks, et generaatorit ei üürinud kostja, vaid E. K. isiklikult. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul hagejal õiguslik alus kostjalt kahju hüvitamist nõuda. Kohus jätab hagi rahuldamata.

Protokolli lehekülje 12 kohaselt palub hageja parandada sõna „päradest“ sõnaks „pöördest“ ning protokolli lehekülje 32 kohaselt palub hageja parandada sõna „oma“ sõnaks „meie“. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub nimetatud paranduste osas rahuldamisele. Kohus arvestab, et nimetatud parandused on vastavuses kohtuistungil väljendatuga. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.