Tsiviilasi nr. 2-21-18531
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse avaldamise aeg ja
03.06.2022, Tallinn
koht Tsiviilasja number
2-21-18531
R. S. hagi Täisteenusliisingu AS-i vastu lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: R. S. (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja K. K. (e-post: xxx ) esindajad Kostja: Täisteenusliisingu AS (registrikood 14028999, asukoht Laeva tn 2, Tallinn), lepinguline esindaja A. J.(e-post: xxx ) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohtuasi
Tsiviilasja hind
10 526,61 eurot
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue R. S. (hageja) esitas 25.11.2021 Täisteenusliisingu AS (kostja) vastu hagi kahju hüvitamise nõude. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M OÜ (varasema nimega XOÜ) ja kostja (varasema nimega C) 05.05.2017 liisingulepingu nr L51002650009. Lepingu sõlmimise ajal oli hageja M OÜ seaduslik esindaja ja ainuomanik. Liisingulepingu (kapitalirendileping ) alusel sai M OÜ enda kasutusse sõiduki A6 (reg-märk XXX) . Soovi saada lepingu lõppedes sõiduki omanikus väljendas hageja lepingueelsetel läbirääkimistel korduvalt, kuid lepingust ei nähtu otseselt, et tegemist oleks kapitalirendilepinguga, lepingu pealkiri viitas kasutusrendile. Kostja selgitas, et tegu on lihtsalt tüüplepinguga ja hagejal on siiski võimalik lepingu lõppedes sõiduk välja osta 1% jääkväärtusega. Hageja tasus lepingutasu, sissemaksu kui ka igakuiseid maksed. Kostja sõiduki müüjale (V AS) sõiduki müügihinna, 6 360 eurot ka liisinguvõtja tasus vastavalt lepingule sissemakse suuruses 1272 eurot ja lepingutasu summas 95.40 eurot. Liisinguvõtja sai sõiduki 08.05.2017 enda valdusesse. Igakuine osamakse oli läbivalt fikseeritud 249.39 eurot, millele lisandus käibemaks ning lepingu osamakse koosnes põhiosast, intressist (4,9% aastas), kaskokindlustuse ja arvekäitlustasust. Lepingu kehtivuse esimesel aastal (periood mai 2017-mai 2018) täitsid pooled korrektselt oma lepingulisi kohustusi ja probleeme ei esinenud, kuid 10.02.2018 toimus sõidukiga kahjujuhtum. Kindlustusandja keeldus kahju hüvitamast oma 13.03.2018 otsusega, kuna ekspertiis tuvastas, et tegu on puuduliku/vale hooldusega või vale remondiga. Seejuures leidis kindlustusandja, et sõidukile tekkinud kahju majanduslikkus mõttes on nii suur, et selle remontimine poleks otstarbekas ja luges selles tähenduses sõiduki hävinenuks. Füüsiliselt sõiduki kahjud nii suured ei olnud ja peale väikest remonti oli selle tavapärane kasutamine võimalik. Liisinguvõtja tegi sõidukile vajaliku remondi ja jätkas selle kasutamist ning tasus endiselt edasi korrektselt ka osamakseid. Mais 2018 selgus, et sõidukil puudub alates kindlustusandja otsusest (13.03.2018) kehtiv kaskokindlustus, sest kindlustusandja luges kaskokindluse lepingu lõppenuks seoses sõiduki majandusliku hävinemisega ja ühtlasi keeldus sellest tulenevalt sõidukile uue kaskokindlustuse lepingu sõlmimisest. Liisinguvõtjat teavitas kostja sellest mais 2018. Igakuise osamakse suurust kostja ei muutnud, millest liisinguvõtja eeldas, et kostja on leidnud kindlustusandja, kes sõidukile kaskokindlustust on siiski nõus pakkuma. Tänaseks on siiski selgunud, et vähemalt perioodil mai 2018-mai 2021 ei olnud sõidukil kaskokindlustust ja seega tasus hageja kostjale igakuiselt alusetult kaskokindlustuse makseid, mida hagejal on õigus kostja käest tagasi nõuda. Sellega rikkus kostja lepingu tingimusi, kuna ei taganud kaskokindlustuse olemasolu sõidukile.
Samal perioodil toimus ka hageja astumine algse liisinguvõtja asemel. Algne liisinguvõtja kuulus hagejale, kuid lepingu täitmise perioodil hageja müüs osaühingu ja uus omanik loovutas kõik vaidlusalusest lepingust tulenevad õigused ja kohustused hagejale. Liisinglepingu pooled on oma senise käitumisega selgelt mõista andnud, et hageja on lepingu teine pool X OÜ asemel ja kostja on seda aktsepteerinud. Hageja avaldas 24.05.2021 kostjale soovi, et leping lõpetada, sest lepingu tähtaeg oli saabunud ja kõik osamaksed olid tasutud. Kostja saatis 08.06.2021 hagejale e-kirja, mis sisaldas lõpparvet ning lubadust teha pärast makse tasumist vajalikud toimingud sõiduki omandiõiguse üleminekuks. Sõiduk registreeriti ümber vastavalt hageja soovile hageja poja nimele. Hageja arvutuste kohaselt oleks igakuine makse ilma kaskokindlustuseta pidanud olema 121.98 (2.50+20.76+98.72) eurot + käibemaks. Seega oli kaskokindlustuse maksumus igakuiste maksete vahe 127.41 (249.39-121.98) eurot + käibemaks. Kuna hageja maksis kolm aastat igakuiselt makseid nagu tal oleks kaskokindlustus, siis on hageja saanud kahju ulatuses (127,41x36) 4586.76 eurot + käibemaks, kokku 5504.11 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Täisteenusliisingu leping on sõlmitud kostja ja M OÜ vahel. Liisingulepingust tulenevalt puudub hagejal igasugune nõudeõigus kostja vastu, kuna hageja ei ole selle lepingu pool. Asjaolu, et hageja on olnud kunagi liisinguvõtja juhatuse liige, ei anna talle õigust esitada sellest lepingust tulenevalt nõudeid enda nimel. Kostja hinnangul ei ole leping hagejale üle läinud. Liisinguvõtja uus omanik ei ole loovutanud hagejale vaidluse all olevast liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused, sest selle tõendmiseks esitatud dokument on tavaline volikiri, millega liisinguvõtja juhatuse liige on 21.03.2021 volitanud hagejat tegema toiminguid vaid liisinguvõtja nimel. Iseseisvalt ja enda nimel hageja selle volituse alusel toiminguid teha ei saa. Hageja on andnud volitusele täiesti meelevaldse tõlgenduse. Asjaolu, et liisinguandjad suhtlevad majandustegevuses sõlmitud liisingulepingu raames liisinguvõtja esindajatega ja sõlmivad lepingusse puutuvaid kokkuleppeid, ei muuda liisinguvõtja juhatuse liikmeid kuidagi lepingu pooleks. Samuti ei muuda hagejat lepingu pooleks liisingumaksete tasumine. Käendajana saab hageja makseid tagasi nõuda vaid liisinguvõtjalt, mitte liisinguandjalt. kahju suurus on tõendamata, mida hageja ka ise tunnistab. Sõlmitud leping vastab oma sisu poolest üürilepingu sätetele. Täiesti meelevaldne ja väär on hageja käsitlus, et sõlmitud leping on kapitalirendileping. Taolist omandi ülemineku kohustusliku optsiooni ja tingimusi ei sisalda mitte ükski lepingu punkt ega lisa. Täisteenusliisingu leping oma lisadega nende kogumis räägib selgelt, et kasutatud sõiduk kuulub lepingu lõpus kohustuslikult tagastamisele. Enne liisingulepingu lõppemist pöördus 07.04.2021 kostja poole liisinguvõtja M OÜ esindaja. Peale seda algasid asjaolude täpsustamise ajal ka läbirääkimised liisingulepingu lõpetamise ja sõiduki võimaliku väljaostmise ja väljaostu hinna osas. Väljaostu võimalust ja kindlustust koos vaadatuna jõudsid liisinguandja ja liisinguvõtja üheskoos kokkuleppele, et vaidlust selle üle ei ole otstarbekas pidada ja sõiduki väljaostu sooviti hageja poja S. R. S. nimele. Sõiduki väljaostu vormistamisega hageja poja nimele lugesid liisinguvõtja ja liisinguandja liisingulepingu lõppenuks ja kinnitasid, et peale seda ei ole pooltel teineteise vastu enam mingeid nõudeid, mis on väljendatud 19.05.2021 e-kirjas. Menetluse käik Kohus pidas 07.03.2022 asjas korraldava isutngi ja jätkas menetlust poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused
Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selle, et M OÜ (varasema nimega X OÜ) ja kostja (varasema nimega C AS) sõlmisid 05.05.2017 liisingulepingu nr L51002650009 (hagi lisa 1), mida tuleb käsitleda liisinglepinguna VÕS § 361 mõttes. Lepingu sõlmimise ajal oli hageja M OÜ seaduslik esindaja ja ainuomanik. Liisingulepingu alusel sai M OÜ enda kasutusse sõiduki A6, registreerimismärgiga XXX (hagi lisa 2). Pooled ei vaidle ka selle üle, et sõiduki maksumuseks oli lepingu järgi 6 360 eurot ja liisingumakse suuruseks 249.39 eurot, millele lisandus käibemaks. Liisinguvõtja sai sõiduki 08.05.2017 enda valdusesse (hagi lisa 2). Pooled vaidlevad selle üle, kas liisingleping on hagejale üle läinud, kas ja kelle kohustuseks oli sõlmida kaskokindlustuse leping ja tasuda vastavaid makseid. Hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et kostjal oli kohustus sõlmida kaskokindlustusleping, mida ta teinud ei ole, kuid hageja on tasunud liisingu makse osana ka kaskokindlustuse eest. Seega on hagejale tekkinud kahju. Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt välja selgitada, kes on lepingupooled, millised olid lepinguosaliste kohustused ja kas nad on neid lepingus kokkulepitud moel täitnud. Kohtule esitatud liisinglepingust nähtub, et selle sõlmisid M OÜ, mida esindas hageja, ja kostja. Kohtu hinnangul ei ole asjas oluline, kas tegemist on kapitalirendilepingu või kasutusrendilepinguga, sest pooled vaidlevad üksnes lepingust tuleneva kaskokindlustuslepingu sõlmimise kohustuse üle. Lepingus on pooled sõnaselgelt kokku leppinud, et lepingus sisaldub teenusena kindlustus. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kostja pidi pakkuma liisinguvõtjale kindlustust ja sellest saab teha ka järelduse, et liisingumakse sisaldas kaskokindlustuse makset. Kuna liikluskindlustus on kohustuslik kindlustus LKS § 3 lg 1 mõttes, mida saab sõlmida ka LKS § 7 lg 2 järgi vastutav kasutaja, siis saab sellest järeldada, et teenusena on silmas peetud vabatahtlikku ehk kaskokindlustust. Kohtule esitatud volikirjast (hagi lisa 5) nähtub, et M OÜ juhatuse liige L. H. volitas 19.03.2021 hagejat esindama äriühingut seoses vaidlusaluse liisinglepinguga sh tegema tahteavaldusi lepingu muutmise või lõpetamise osas. Hageja on esitanud kostjale 23.03.2021 järelpärimise lepingu sisu ja lõpetamise osas. 23.03.2021 kirjast (hagi lisa 9) nähtub, et hageja on esitanud kostjale esindusõiguse volituse, milles kohus järeldab, et ta on esitanud volituse M OÜ esindusõiguse kohta. Kohtule esitatud kostja 08.06.2021 arvest (hagi lisa 8) nähtub, et arve on esitatud hagejale lepingu lõpetamisel sõiduki jääkväärtuse tasumiseks. VÕS § 175 lg 1 järgi on kohustuste üleminek võimalik üksnes võlausaldaja nõusolekul. Lepingu ülevõtmine on VÕS § 179 lg 1 järgi samuti võimalik üksnes lepingu teise poole nõusolekul. Kogumis ei saa esitatud tõenditest välja lugeda, et liisingleping oleks M OÜ-lt hagejale üle läinud, sest ei ole võimalik tuvastada sellekohaseid kostja ega ka hageja või M OÜ tahteavaldusi. Asjaolu, et hageja on tasunud liisingumakseid või lepingu lõppemisel sõiduki jääkmaksumuse, ei tee hagejast lepingu poolt. Järelikult ei ole hagejal õigust, mida maksma panna ning hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p1 järgi on võlausaldajal ehk lepingu poolele õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna hageja ei ole lepingu pool, ei ole hagejal õigust nõuda lepingu täitmist oma nimel. Kohus ei analüüsi menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt rahalise nõude suurust ega selle õiguslikku alust. Tsiviilasja hinna määramine Hagihind TsMS § 124 lg 1 ja 133 lg 1 ja lg 2 järgi on hagi hind 10526.61 (põhinõue 5504.11, mille lisandub ühe aasta viivisenõue 5022,50 eurot) eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtulahendis ning TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb menetluskuludelt välja mõista ka viivis. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabiteenus 22 tunni ja 10 minuti, tunnitasuga 150 eurot, kogusummas 3328,33 eurot. Kohtu hinnangul kattuvad kostja 06.01.2022 koostatud kostja vastus ja 07.04.2022 koostatud kostja vastus sisuliselt märkimisväärses osas, seega ei ole põhjendatud mõlema dokumendi koostamise eest täies mahus teenustasu väljamõistmine. Kostja väide, et temapoolne menetluses osalemine on olnud oluliselt keerukam, kui hageja menetluses osalemine, ei ole tõsiseltvõetav. Õiguslik vaidlus on üldjuhul mõlema poole jaoks sama keeruline ja ajakulu oleneb eelkõige tõendamiskoormuse jaotusest. Hagejal on kohustus teha oma nõuded kohtu jaoks usutavaks ning käesolevas asjas on olnud tõendamiskoormus eelkõige hagejal. Kostja on oma esimese kohtule esitatud vastuses napisõnaline, hageja vajadus menetluses lisaseisukohti esitada ning sellest tulenevalt omakorda kostja poolt lisaseisukohtade esitamine on kohtu hinnangul sellest tingitud. Kohtu arvates on põhjendatud menetluskuluna välja mõista õigusteenuse tasu 10 tunni ulatuses ehk kogusummas 1500 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.