Goldtrans OÜ hagi S S vastu kahju hüvitamise ja edasiulatuva viivise nõuetes
Tsiviilasja hind
21 440,14 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: GOLDTRANS OÜ (registrikood 11527584, Registrijärgne aadress: Peterburi tee 38/2, 11415, Tallinn), lepingulised esindajad: vandeadvokaat OlaviJüri Luik (e-post: [email protected]); advokaat Kaisa-Maria Kubpart (e-post: [email protected]) Kostja: S S (isikukood XXX, Elukoha aadress: XXX; epost:XXX ) Kostja lepinguline esindaja: Aleksandr Jefimov (e-post: XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
09.06.2021, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Goldtrans OÜ hagi S S vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Mõista S S Goldtrans OÜ kasuks välja 19 851,98 eurot.
3.Välja mõista S S Goldtrans OÜ kasuks jooksev viivis põhinõudelt (19851,98 eurot) alates 05.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Määrata kindlaks menetluskulude jaotis ning jätta hageja põhjendatud menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kätte toimetada otsus menetlusosalistele.
1 / 12
2-21-1891 Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Hagi
1.Goldtrans OÜ (hageja) ja S S (kostja) vahel oli sõlmitud tööleping, mille alusel asus kostja tööle autojuhi ametikohale. Kostja tööülesanneteks olid mh ametiauto juhtimine, tööandja juhiste täpne järgimine ning heaperemehelik suhtumine töösse. Töölepingu oluliseks osaks olid lisaks materiaalse vastutuse leping, üldised töökorralduse reeglid ning autojuhi sissejuhatav ohutusjuhend. 5.09.2020 hommikul teavitas kostja hagejat, et on Rootsis Ljungby vallas Ljungby linnas tööülesannete täitmisel sattunud kiirteel E4 liiklusõnnetusse. Kostja juhtis tööülesannete täitmisel veoautot registreerimismärgiga XXX, mille külge oli ühendatud haagis registreerimismärgiga XXX . Kostja sõitis parempoolse suunavööndi poolsesse kraavi, tekitades veoautole ja haagisele kahju. Politsei tuvastas kostjal alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,42 mg/l, s.o 0,84 promilli, s.t kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes. Kostja jäeti vahi alla ning veoauto ja haagis jäid esmalt õnnetuspaika, hiljem pukseeriti eelnimetatud kahjustatud sõidukid remonditöökotta. Hageja teine töötaja toimetas veoauto ja haagise Eestisse. Kostja viibis vahi all alates 5.09.2020, Växjö ringkonnakohtu 22.09.2020 kohtuotsusega mõisteti kostjale joobes juhtimise eest 2-kuuline vanglakaristus. Kostja vabanemisel ütles hageja töölepingu kostjaga erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 7 alusel. Veoauto omanikuks on hageja liisinguandja S AS, haagise omanikuks on kolmas isik T T S S AB. Kuivõrd kostja tahtliku seaduse- ja töölepingu rikkumise tulemusena tekkis hagejale otsene varaline kahju, nõuab hageja käesolevaga kostjalt sellise tekkinud kahju hüvitamist TLS § 74 lg 1 alusel kogusummas 24 765,63 eurot ning VÕS § 113 lg 1 II lause järgses määras viivise väljamõistmist hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukoht
2.Kostja ei vaidlusta oma vastuses liiklusõnnetuse asjaolusid. Kostja oli valmis kohtueelselt kahju hüvitama. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud kahjunõue on põhjendamatult suur. Kostja leiab, et põhjendamata on käibemaksu nõue, samas on hageja käibemaksukohuslane. Liikluskahjuga ei saa olla seotud sõidukikindlustus 93,50 eurot, liikluskindlustus 106,27 eurot, EU sidekulu 9,00 eurot, parkimiskulu 10,29 eurot, veoauto liisingumakse 2 / 12
2-21-1891 1310,78 eurot, vastutuskindlustus 22,33 eurot, raskeveokimaksu kulu 28 eurot. Hageja ei põhjendanud kuidagi nende kulude seost liiklusõnnetusega. Nimetatud kulud ei tekkinud hagejal seoses liiklusõnnetusega, hageja oleks need kulud kandnud igal juhul, isegi kui kostja poleks liiklusõnnetust toime pannud.
3.Lisaks leiab kostja, et remondikulu summas 20 000,89 eurot on põhjendamatult suur. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et S E AS esitas 28.09.2020 pakkumise sõiduki XXX remondiks summas 20 000,89 eurot (koos käibemaksuga). Samas on internetilehel https://eteenindus.mnt.ee näha, et sõiduk XXX läbis tehnilise ülevaatuse kaks päeva varem, s.o 26. septembril 2020. Tehnilise ülevaatuse ajal oli sõiduk tehniliselt korras. Kuna pakkumine sõiduki remondiks esitati hiljem kui sõiduki parandamise aeg, ei ole kahju suurus tõendatud. Veoauto remondi pakkumises, 28.09.2020, remondi- ja vahetamist vajavate osade loetelu on oluliselt suurendatud. Hageja ei tõendanud, et kõik nimekirjas märgitud sõiduki remondikulud olid seotud 05.09.2020 toimunud liiklusõnnetusega. Auto remondikulu 20 000,89 eurot sisaldab käibemaksu 3333,48 eurot. Hageja täiendav seisukoht
4.Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mida kajastab ka töötamise register. Kostja on põhjustanud kahju töölepingu rikkumise tõttu. Ametikohal, mille peamiseks tööülesandeks on sõiduki juhtimine, on üheselt selgelt kostja ehk töötaja kohustuseks olla tööülesandeid täites kaine. Sõiduki juhtimisel kaine olemise kohustus tuleneb lisaks seadusest endast, millise rikkumine kostja poolt on tuvastatud ja mille kostja on omaks võtnud.
5.Hageja leiab, et on põhjendatud kahju hüvitamist nõuda koos käibemekasuga, mida toetab ka Riigikohus (RKTKo 3-2-1-133-12, p 24). Samuti on asjakohatu kostja väide, et remondikulud ei ole tegelikult tekkinud, kuivõrd veoauto läbis korralise ülevaatuse. Nagu hagiavaldusest nähtub, teostati veoauto esmavajalikud parandustööd, sh tehnilised tööd, 10.09.2020 Rootsis. Eelnimetatu on ka loogiline, kuivõrd veoauto tagasi transportimiseks pidi veoauto olema tehniliselt töökorras. 26.09.2020 korralise tehnoülevaatuse ajal liiklusõnnetuse järgselt olid veoautol parandamata nn „iluvead“, mis sõiduki tehnilist seisukorda ei mõjutanud. Kannatanu saab nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist, s.t parandustööde kalkulatsiooni alusel. Lisaks saab kalkulatsiooni alusel nõude esitada ka juhul, kui on asja korda teinud ja selleks tegelikult tehtud kulutused olid kalkulatsioonis toodust väiksemad. Sõidukite kasutuseelise väärtuseks on 0,4-1% sõiduki soetushinnast iga 1000 läbisõidetud kilomeetri kohta. Veoauto soetushinnaks oli 123 000 eurot ning kilometraaž 282 477,55 km. Keskmiselt on iga 1000 kilomeetri kohta veoauto kasutuseelise väärtuseks seega 0,7% soetushinnast ehk 861 eurot. Veoauto läbis vahemikul 3.08.2019 kuni 26.09.2020, s.o 420 päeva jooksul, 136 453 kilomeetrit. Ühes päevas läbis veoauto seega keskmiselt 324,89 kilomeetrit. Kuivõrd hageja ei saanud kostja rikkumiste tõttu veoautot kasutada ca kuu aega, on hageja kaotatud kasutuseelis sellise aja eest ca 9 746,64 eurot. Asjaolu, et hageja esitas sellest nõude üksnes 1 580,17 euro hüvitamiseks, s.t arvestas heauskselt nõude ulatuses üksnes kulusid, mida ta pidi otseselt vaatamata kasutuseelise kaotusele kandma, ei tähenda, et hageja vastav nõue oleks alusetu.
6.Hageja on vabatahtliku kaskokindlustuse samuti sõlminud kindlustusandjaga E I SE. Kindlustuspoliisi kohaselt kohalduvad kaskokindlustuse lepingule tingimused XXX ning XXX. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest mh juhul, kui kindlustusjuhtum on põhjustatud kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku tegevusest alkoholijoobes. Kuivõrd kostja tekitas kindlustusjuhtumi 3 / 12
2-21-1891 süüliselt ning alkoholijoobes olles, ei ole hageja õigustatud kaskokindlustuse raames kindlustusandjalt kahjuhüvitist saama. 09.06.2021 istung
7.Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt käibemaksu. Hageja poolt on tõendatud kahju suurus. Remonditööde pakkumine küsiti kohe kui auto Eestisse saabus. S parandas auto ära ja siis pandi tööde nimekiri kokku, eesmärk oli, et auto saaks kiiresti liikuma, kuna oli niigi seisnud pikemat aega. Auto viidi remondi käigus avariieelsesse seisukorda. Kostja vaidlustab kahju suurust, kuna kostja hinnangul ei ole kulud õnnetusega seotud. Kostja tunnistab, et liiklusõnnetus juhtus, kuid leiab, et arvestades asjaolusid, ei saanud kahju nii suur olla. Esmalt on põhjendamata käibemaksu nõue, kuna tegemist ei ole kostja puhul juriidilise isikuga. Lisaks leiab kostja, et summa 1580,17 on põhjendamata, kuna see arve sisaldab varuosi, mis nõuavad kas remonti või asendamist ning pakkumist ei ole allkirjastatud. Samuti nähtub, et sõiduk on läbinud paar päeva varem tehnilise kontrolli, kus tuvastati kosmeetilised vead, mistõttu S pakkumine ei ole asjakohane. Seega on kahtlus, et S pakkumises on sees tööd, mis ei ole seotud liiklusavariiga. Samuti nähtub vahetult peale avariid, et auto esituli oli juba teibiga kaetud, seega antud töö eest kahju hüvitamist hageja nõuda ei saa. Kostja seisukoht
8.Kostja selgitab, et kokkupõrget ei toimunud, auto sõitis teelt paremale poole ja ei saanud raskelt kahjustada. Auto vasak pool oli juba varem kahjustatud. Vasak latern oli juba varasemalt teibiga kinnitatud. 03.05.2020 tehtud fotolt nähtub kahjustatud vasak latern ja ka udulatern ja vasaku pöörde latern. Samuti on kahjustatud kaitseraud vasakult poolt, kuna on näha, et see on mõlki sõidetud (on olemas vahe kaitseraua keskmise osaga) ning allpool sellel on olemas kaks liugjälge kokkupõrgest. Kahjustuste iseloom viitab sellele, et auto vasak esiosa on saanud tugeva löögi, aga mitte otsasõidu tõttu, aga liugsõidu tõttu ja kahjustused on tekitatud ka auto vasakpoole teistele osadele. S pakkumine on tehtud ka teiste detailide parandamiseks, mis ei saanud õnnetuses kannatada saada, m.h ka õhufiltri detailide vahetamiseks. Kostja vaidlustab käibemaksu sisaldumise kahju hüvitamise pakkumises ning lisaks kulud, mida hageja oleks pidanud nii ehk naa kandma (kindlustus jne). 28.09.2020 S E AS pakkumine ei ole kahju suuruse tõendiks, mis oli tekitatud kostja poolt 05.09.2020 sündmuse tõttu. Seoses sellega hageja nõue ei vasta võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja vaidlustab seda, et summad hageja nõudes sisaldavad käibemaksu. Kostja vaidlustab hageja kulusid, mis ei ole seotud avarii ja kahju tekitamisega 1 kuu autokulu 1580,17 eurot.
Hageja nõude täpsustamine ja lõplik seisukoht
9.Hageja esitas nõude vähendamise taotluse. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 19 851,98 eurot, jooksev viivis alates hagi esitamisest ning jätta menetluskulud kostja kanda. Täpsustatud nõude kohaselt vähendatakse nõuet 4913,65 euro võrra, millest 3333,48 eurot on käibemaks ning 1580,17 eurot on hagiavalduses toodud ühe kuu autokulud.
4 / 12
2-21-1891
10.Kostja on kinnitanud, et tööle asumisel sai ta oma käsutusse korras veoauto. Isegi kui kostja poolt veoauto vasaku esitule teibiga kinnitamise põhjuseks oli tema poolt veoauto kahjustamine ajavahemikus 8.02.2020 kuni 3.05.2020, siis on teipimise vajadus olnud tingitud kostjast. Hageja märgib, et hagiavalduse lisas 17 toodud kuluridadest puudutavad fotodel teibitud osad üksnes ridu „esitule raam vasak“ tootekoodiga 2479060 ning „udutule kandur v.p“ tootekoodiga 2562750. Seades kahtluse alla vasaku esitule ja/või udutule muud elemendid ja tehnilised osad, mida hageja pidi liiklusõnnetuse järgselt parandama, väidab kostja sisuliselt, et vähemalt vahemikus 3.05.2020 kuni 5.09.2020 sõitis kostja (sh öisel ajal) veoautoga, millel puudusid töötavad vasakpoolsed tuled. Eelnimetatu ei ole usutav, kuivõrd teibiga olid kinnitatud üksnes vasaku tule nn raam/kande-osad. Hageja on esitanud tõendid liiklusõnnetusest, millest nähtub, et veoauto sõitis kostja juhtimisel teelt välja ja läbi järsu kraavi ning ebatasase maapinna, millest on loogiliselt arusaadav, et kahjustada saab ka veoauto vasak pool.
11.14.03.2022 täpsustatud seisukoha kohaselt nähtub S pakkumisest, et veoauto saabus S esindusse juba 14.09.2020. remonditud sõiduk väljastati 25.09.2020 ning ülevaatus toimus 26.09.2020. Hinnapakkumine edastati hagejale, kes on S esinduse klient, 28.09.2020. Kuivõrd hageja seaduslik esindaja on eelistungil kinnitanud, et pakkumise koostamist ootama ei jäänud, samuti ei olnud S auto valduse tagastamiseks vajalik oodata arve tasumist, on hageja tõendanud, et S pakkumises nimetatud puudused kõrvaldati enne ülevaatuse läbimist.
12.Hageja leiab, et kostja väide, et tema käsutusse andmise ajal oli autol kahjustusi, ei ole tõendatud. S pakkumisel toodud kuluridadest saavad fotol teibitud osad puudutada üksnes ridu „esitule raam vasak“ tootekoodiga 2479060 maksumusega 69,41 eurot (km-ta) ning „udutule kandur v.p“ tootekoodiga 2562750 maksumusega 30,88 eurot (km-ta). Seades kahtluse alla vasaku esitule ja/või udutule muud elemendid ja tehnilised osad, mida hageja pidi liiklusõnnetuse järgselt parandama, väidab kostja sisuliselt, et vähemalt vahemikus 3.05.2020 kuni 5.09.2020 sõitis kostja (sh öisel ajal) veoautoga, millel puudusid töötavad vasakpoolsed tuled. Eelnimetatu ei ole usutav, kuivõrd fotost nähtuvalt olid teibiga kinnitatud üksnes vasaku tule nn raam/kande-osad.
13.Hageja jääb lõplikus seisukohas varasema seisukoha juurde. Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikluskahju kontrolli andmetel ei ole sõiduk osalenud muus kindlustusjuhtumis, kui kostja põhjustatud 5.09.2020 liiklusõnnetus Rootsis. Lisaks märgib hageja, et tööle asumisel sai kostja korras veoauto. Isegi kui kostja poolt veoauto vasaku esitule teibiga kinnitamise põhjuseks oli kostja poolt veoauto kahjustamine ajavahemikus 8.02.2020 - 3.05.2020, on teipimise vajadus olnud tingitud kostjast.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 8002,96 eurot, millest lepingulise esindaja kulud moodustuvad 6582,96 eurot, tõlkekulu 420 eurot ning riigilõiv 1000 eurot. Õigusabikulude tunnihindeks on 152,14 (KM-ta) ning õigusabi on hagejale osutatud 43,27 tundi. Kostja lõplik seisukoht
15.Kostja väidab, et sai tööle asudes kasutusse auto, mille vasak esituli, udutuli ja vasak suunatuli olid juba kinni teibitud, auto esi- ja vasakküljel olid vigastused. 03.05.2020 on tehtud foto, millelt ilmneb teipimine. Kostja järeldab, et 03.08.2019 ülevaatusest kuni 07.02.2020, millal auto jõudis kostja kätte, toimus autoga avarii. S pakkumine sisaldab kahe liiklusõnnetuse likvideerimise kulusid. Maanteeameti avalikest andmetest nähtub, et auto 5 / 12
2-21-1891 esmane registreerimine toimus 12.07.2018. Kuni liiklusõnnetuseni oli auto pidevas kasutuses üle kahe aasta. Ilmselgelt võis autol üle kaheaastase intensiivse töötamise ajal esineda rikkeid ja defekte, mis tekkisid kasutamise ja kulumise käigus. Seda väidet kinnitab asjaolu, et tehnilise ülevaatuse läbimise hetkel 03.08.2019 tehti märge: väheoluline viga: klaasi seisund: mõranenud või tuhmunud või halvenenud seisukorras - paremal b-tsoonis. Vastavalt sellele sisaldab S E AS pakkumine auto remondikulusid mitte ainult 05.09.2020 sündmuse tagajärjel ning remondikulusid pärast esimest liiklusõnnetust, mis toimus ajavahemikul 03.08.2019 kuni 07.02.2020, kuid ka kõigi teiste autol kahe tööaasta jooksul ilmnenud rikete ja defektide kõrvaldamise kulusid.
16.11.05.2022 lõplikus seisukohas märgib kostja, et hageja üritab panna kostjat vastutama kahju eest, mis ei ole tekkinud 5.09.2020 sündmuste tulemusena, kuna esituli oli juba varem kahjustada saanud. Eesti Liikluskindlustuse Fond kajastab ainult nende kindlustusjuhtumite andmeid, mille osas pöörduti ametlikult kindlustusandja poole, seega ei saa hageja ka kindlalt väita, et auto ei ole osalenud liiklusõnnetustes varem. Lisaks on kahju arvestuses vead, mis tekkisid kasutamise ja kulumise käigus (klaasi seisund). Hageja märgib, et esitule vasak raam oli maksumusega 69,41 eurot ning udutule kandur 30,88 eurot. Arusaamatuks jääb ka hageja soovib nõuet vähendada. Kostja jääb oma esitatud seisukohtade juurde.
17.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud 1850 eurot, 18,5 tunni eest, tunnihindega 100 eurot (KM-ta). Kostja leiab hageja menetluskulude osas, et need on ülepaisutatud. Ainuüksi materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine on umbes 12 tundi ei ole arvestades asja keerukust, mõistlik.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb rahuldada.
19.Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle: - poolte vahel oli 7.02.2020 sõlmitud tööleping, mille alusel asus kostja tööle autojuhina. Kohtule ei ole küll esitatud töötaja poolt allkirjastatud töölepingut, kuid pooled ei vaidle töösuhte olemasolu üle. - tööleping on hageja poolt üles öeldud 14.10.2020 TLS § 88 lg 1 p 7 alusel; - 5.09.2020 toimus Rootsis kostja poolt tekitatud liiklusõnnetus; - Rootsi politsei on tuvastanud, et liiklusõnnetuse ajal oli kostja alkoholijoobes; - veoauto ning haagis pukseeriti 5.09.2020 sündmuskohalt remonditöökotta; - liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis veoautole ja haagisele kahjustused.
20.Poolte vahel on vaidlus kahju suuruse üle. Hageja on menetluse jooksul vähendanud nõuet 4913,65 euro võrra. Hageja on esialgset nõuet vähendanud käibemaksu osas ning hagiavalduses märgitud ühe kuu autokulude osas.
6 / 12
2-21-1891
21.Kostja leiab, et kahju suurus on tõendamata, kuna sellise õnnetuse tagajärjel ei saanud selliseid kahjusid tekkida. Kostja leiab, et kostja ei pea hüvitama auto kahjusid, mis olid tekitatud enne liiklusõnnetust. Kostja vastutuse hindamine
22.TLS § 75 lg 1 kohaselt võtab töötaja varalise vastutuse kokkuleppega sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest; lg 2 p 1-5 sätestab, et varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see on sõlmitud kirjalikult; see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil, on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris ja tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud varalise vastutuse leping (dtl 12). Kostja leiab, et see ei ole kehtiv, kuna puudub tema allkiri. Kohus nõustub, varalise vastutuse leping peab olema kostja (töötaja) poolt omakäeliselt või siis digitaalallkirjaga allkirjastatud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78, 80). Antud juhul ei ole kostja lepingut allkirjastatud. Seega ei saa lugeda, et poolte vahel oleks sõlmitud varalise vastutuse leping. Kohus pöörab ka tähelepanu asjaolule, kui kostja ka oleks varalise vastutuse lepingu allkirjastanud, siis ei oleks see kehtiv, kuna ei ole täidetud TLS § 75 lg 2 tingimused. Lisaks märgib kohus, et varalise vastutuse kokkuleppe keskne mõte peaks olema tööandja tõendamiskoormise lihtsustamine juhul, kui töötajale on usaldatud raha või muutuva seisuga asjade kogum (nt laoseis), mitte aga hinnalise asja (töövahendi) hävimise ja kahjustamise riskide panek töötajale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-17, p 21). Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud kehtivat varalise vastutuse kokkulepet TLS § 75 järgi, tuleb praegusel juhul hageja nõue lahendada VÕS 7. ptk alusel, arvestades TLS §-des 72 ja 74 sätestatud piiranguid (TLS § 1 lg 3).
23.Riigikohus on 11.02.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-2497 korranud üle, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); - tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
24.TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. TLS § 16 lg 1-2 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja 7 / 12
2-21-1891 teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg 1 järgi vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg d 1 ja 2).
25.Hageja leiab, et kostja on tekitanud tahtlikult kahju, kuna sõitis joobeseisundis ning ei ole töökohustuste täitmisel järginud seadusest tulenevaid kohustusi. Kostja leiab, et liiklusõnnetuse ja kahju suuruse põhjuslik seos on tõendamata.
26.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja oli 05.09.2020 joobes ja sellega seoses juhtus liiklusõnnetus (dtl 63 – 118). Kostja sai selle eest karistada (dtl 118), kuid lisaks kahjustas ta ka tööandja vara ning rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi. Joobes juhtimine on tegu, mille eest järgneb karistus nii Eestis kui ka Rootsis ja arvestades töötaja töö iseloomu, siis oli tegemist töökohustuste rikkumisega. Nimetatud asjaolu tõendamiseks ei ole vajalik analüüsida isegi töötaja tööülesandeid, kuna autojuhi töö olemusest tuleneb juba liikluseeskirju täita s.t alkoholijoobes mitte autot juhtida.
27.VÕS § 104 lg 1-2 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Antud juhul ei ole vaidlust, et kostja täitis töökohustusi joobe seisundis, seega ta rikkus töökorralduse reegleid ja liiklusseadust. Arvestades kostja töökohustusi ja tööga seotud riske ei saa järeldada, et ta on jätnud järgimata ainult vajaliku hoole, mistõttu leiab kohus, et tegemist on kostja poolt hooletusega. Töötaja pidi TLS § 15 lg 1 järgi täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt ning TLS § 16 lg-s 1 sätestatu kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lisaks oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2 kohaselt tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi.
28.Rikkudes liiklusseadust ja töökorralduse reegleid sai kostja aru, et tegu on õigusvastane ja seda, et võib saabuda selline tagajärg, aga hooletusest või kergemeelsusest leidis, et äkki seda siiski ei juhtu. Arvestades liiklusõnnetuse asjaolusid, ei ole asjas alust arvata, et kostja rikkus töösuhtest tulenevat kohustust tahtlikult, sest asja materjalide põhjal ei saa järeldada, et kostja soovis hagejale kahju tekitada. Samas kostja juhtides veokit joobes pani toime eriliselt raske rikkumise. Tegemist on rikkumisega, millega võivad kaasneda rasked tagajärjed kõigile liikluses osalejatele, samuti tööandja ning kolmandate isikute varale ja tööandja mainele. Kostja juhtis veokit alkoholijoobes, mille tõttu oli motoorne tegevus häiritud ning reageerimiskiirus ja liiklusolude tajumine vähenenud. Rikkudes liiklusseadust ja eirates töökorralduse reegleid pani kostja toime teo, mis vastab raskele hooletusele, kuna ta ei järginud käibes vajalikku hoolsust olulisel määral. Kahju hindamine
29.Järgmiseks analüüsib kohus seda, kas hagejale on tekkinud kahju. Riigikohus on 21.06.2017 tsiviilasja 3-2-1-56-17 lahendi punktis 30.1 märkinud, et TLS § 74 lg 2 järgi saab hüvitist määrata üksnes tõendatud kahju eest. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks 8 / 12
2-21-1891 olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 128 lg 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
30.VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohtu 02.11.2016 lahendis nr 3-2-1-101-26 on kolleegium punktis nr 18 märkinud, et varasema praktika kohaselt põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (Riigikohtu 8.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; Riigikohtu 8.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19).
31.Antud juhul ei ole vaidlust, et kostja täitis tööülesandeid alkoholijoobes ning põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sõitis teelt välja. Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja ei oleks joobes olekus liiklusõnnetust põhjustanud. Seega on kostja rikkumises süüdi ning tema õigusvastase tegevuse tagajärjel on tekkinud hagejale kahju. Kohus leiab, et kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.
32.Hageja palub kostjat välja mõista kahju summas 19 851,98 eurot ning lisanduv viivis. Kahju koosneb veoauto pukseerimise kulust (dtl 121), haagise remondi kulust (dtl 122), veoauto remondikulust (dtl 123 jj, dtl 205 jj), veoauto avariitöödest (dtl 127). Kostja leiab, et kahju suurus on põhjendamata ja kõigi välja toodud parendused ei ole tingitud 05.09.2020 toimunud avariist. Kostja vaidlustab S E AS pakkumises esitatud kulude summad, pukseerimise kulude, haagise remondi kulude ja veoauto avariitööde osas pooltel vaidlust ei ole.
33.Kohtule esitatud tõendite kohaselt (dtl 37-40; 71-73) nähtub, et kostja on sõitnud teelt välja paremale poole. Veoauto on sõitnud teelt välja, teeperv on suhteliselt järsk ja peatumisteekond on pikk. Veoauto on peatuma jäänud lageraie maastikul, kuhu on jõudnud kasvada juba hajutatult võsastik. Seega on tegemist väljasõiduga, mille käigus sai veoautole tekkida kahjustusi. Vahetult peale liiklusõnnetust tehtud fotodelt nähtub (dtl 28-29), et väljasõit on toimunud paremale poole teele ning veoauto on suhteliselt pehmesse pinnasesse vasakule poole viltu sisse vajunud. Seega kostja väide asjaolu kohta, et kahjustused saavad olla ainult paremal pool ei ole asjakohane.
34.Kostja väidab, et hageja poolt esitatud kahjusumma vasaku esitule parandustöödest ei ole põhjendatud, kuna see kahjustus ei ole tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel. Nimelt on vasak esituli juba mais 2020 teibitud, kuna see oli katki (dtl 282). Vahetult pärast juhtumit tehtud fotolt (dtl 257-258) ei ole selgelt aru saada, et vasak tuli on kinni teibitud viisil nagu seda oli mais. Samuti nõustub kohus hagejaga, et on vähe tõenäoline, et kostja sõitis alates maist kuni septembrini katkise tulega sh ka välisriikides, rikkudes seega elementaarset autojuhi kohustust, kontrollida auto korrasolekut enne sõidu alustamist.
35.28.09.2020 on S E AS teinud hinnapakkumise (dtl 123 – 126, 205-208), mille kohaselt on veoauto ja haagise remont kokku 20 000 eurot. Hinnapakkumise aluseks on teenuse pakkuja 9 / 12
2-21-1891 poolt tehtud fotod kahjustustest (dtl 182-203; 209-222). Hageja on nõuet vähendanud käibemaksu summa osas.
36.Kostja väidab, et nimetatud kahju on põhjendamatu ning ei ole tekkinud liiklusõnnetusega, seda enam, et pakkumine on tehtud 28.09.2020, kuid auto on 26.09.2020 läbinud tehnilise ülevaatuse ning siis oli auto tehniliselt korras (dtl 166-167). Hageja selgituste kohaselt oli auto kiiremas korras võtta uuesti kasutusse, mistõttu läbiski auto esmalt parandustööd ning hiljem esitas S E AS hinnapakkumise. Hageja leiab, et tehniliselt oligi auto korras, kuid pakkumisest nähtuvalt teostatavad tööd ei mõjutanud tehnilist korrasolekut ning hagejal on õigus nõuda kahjude hüvitamist ka enne nende teostamist. Hageja märgib, et ajaliselt tehti järgnevad toimingud: 5.09.2020 liiklusõnnetus
25.09.2020 remonditud sõiduki väljastamine
7.09-8.09.2020 parandustööd Rootsis 26.09.2020 ülevaatus
14.09.2020 sõiduki saabumine S (Eestis)
28.09.2020 S pakkumine ja arve väljastamine
37.Selleks, et kulutuste hüvitamist saaks kahjuna nõuda, ei pea kulutused tingimata olema juba kantud, vaid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida ka tulevikus. Riigikohus on 19.09.2012 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-89-12 p-s 19 selgitanud: „Selleks, et kulutuste hüvitamist saaks kahjuna nõuda, ei pea kulutused tingimata olema juba kantud, vaid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida ka tulevikus.“ Lisaks on Riigikohus selgitanud, et asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05, p 12; 24.09.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1 -75-07, p 13). Samuti ei välista kahjuhüvitise väljamõistmist, arvestatuna kalkulatsiooni alusel, asjaolu, et asi on korda tehtud.
38.Antud juhul on erimeelsus, kas hinnapakkumises toodud esitule parandustööd (varasemalt kinni teibitud) tööde vajadus on tekitatud kostja poolt, seda enam, et kaks päeva enne pakkumist on veoauto läbinud tehnilise kontrolli. Kohus nõustub hagejaga, et ei ole usutav, et vastutustundlik autojuht sõitis veebruarist kuni septembrini katkise esitulega (kinni teibitud), samuti ei ole kostja tõendanud, et tööautot vastu võttes ei olnud sõiduk vastavuses tehnonõuetele. Seega ei pea kohus kostja selgitusi katkise esitule osas põhjendatuks.
39.Kohus leiab, et põhjendatud ja usutavad on hageja selgitused sõiduki remontööde ja ülevaatuse ajalise toimingute osas, mida tõendab ka hageja ja S E AS kirjavahetus (dtl 291). Seega leiab kohus, et hageja poolt on tõendatud 5.09.2020 tekitatud kahju suurus summas 19 851,98 eurot. Hüvitise suuruse kindlaksmääramine
40.Kui töötaja on töölepingut rikkunud raske hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude
10 / 12
2-21-1891 vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra (TLS § 74 lg 2).
41.Riigikohus on 21.06.2017 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-56-17, p-d 29-30 selgitanud, et: „hüvitist vähendatakse TLS § 74 lg 2 teise lause järgi tööandja tegevusega seostuva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Hooletu rikkumise korral täpsustab TLS § 74 lg 2 seega erinormina VÕS § 127 lg‐t 2, kuna seal on loetletud kahjuhüvitise arvestamiseks olulised asjaolud. TLS § 74 lg 2 hõlmab vähemasti põhiosas ka VÕS § 139 ja § 140 kahjuhüvitise piiramise aluste osas. Hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui diskretsioonipiire on ületatud.
42.Antud juhul leiab kohus, et kahjuhüvitise määramisel tuleb järgida järgnevaid asjaolusid - hageja töötas kostja juures autojuhina, s.o suurema ohu allika valitsejana, mis eeldab kõrgendatud hoolsuse määra TLS § 16 mõttes; - kostja tekitas kostjale kahju raske hooletuse tõttu; - kostja oli töötanud tööandja juures alla aasta; - kostja töötasu oli töölepingu järgi 750 eurot (bruto) kuus; - kostjal oli võimalus maandada riske täites liiklusseadust ja tööohutusnõudeid.
43.Käesoleval juhul ei ole tegemist tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riskiga - töötaja on olnud alkoholijoobes, mida ei saa kuidagi tööandja tegevusega seostada. Kohus leiab, et antud juhul ei saa ainuüksi kostja vähene töökogemus hageja juures ega võimalik madal töötasu olla õigustuseks liiklusreeglite raskeks eiramiseks ja sellega tööandja vara kahjustamiseks. Suurema ohu allika valitsejana pidi kostja olema teadlik, et joobes sõites suureneb risk veelgi. Kostja väide, et ei tundnud hommikul, et on joobes ei ole usutav, kuna kostja oli sündmuskohal raskes joobes (dtl 41-69). Seega pidi mõistlik inimene aru saama oma seisundist ning hoiduma, kas joomisest või siis selle tagajärjel veoauto juhtimisest.
44.Riigikohus on 21.06.2017 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-56-17 p 21 märkinud, et suure väärtusega veokite puhul, millel on suur risk ka töötajast sõltumata sattuda õnnetusse või saada varastatud või kahjustatud, on kindlustamine mõistlik ja tööandjalt oodatav. Hageja on endale kuuluva veduki ja haagise kindlustanud, seega minimeerinud talle tekkiva võivat kahju. Hageja oli teinus kõik selleks, et maandada kahju tekkimise riske, kuid hageja ei saanud ette näha, et kostja rikub liikluseeskirju ja asub joobes veokit juhtima.
45.Kohus leiab, et puuduvad põhjendused kahjuhüvitise vähendamiseks.
46.Eeltoodust tulenevalt on hagejale tekkinud ja tõendatud kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Tuvastatud asjaoludel saab järeldada, et rikkumise ja kahju vahel oli ka põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), st kui kostja ei oleks rikkunud töölepinguseadust, töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid kohustusi, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kuna rikkumine oli raskelt hooletu, ei ole VÕS § 127 lg 3 järgi tähendust, kas kahju oli kostjale ettenähtav.
47.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju summas 19 851,98 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 II lause järgses määras põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
11 / 12
2-21-1891
48.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
50.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega tuleb hageja põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda.
51.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
12 / 12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.