VIP House Osaühingu hagi BV Varad OÜ vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 51 246,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VIP House Osaühing (registrikood 11206650, asukoht Kautjala tee 10, Rae vald, 73516 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Stig Hendrikson (Priit Palmiste Advokaadibüroo, e-post [email protected]); Kostja: BV Varad OÜ (registrikood 14240185, asukoht Peterburi tee 53, 11415 Tallinn); Kostja seaduslik esindaja: Indrek Pajuri (isikukood xxx, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
26.04.2022 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson, kostja seaduslik esindaja Indrek Pajuri
Juures viibis
Sekretär Claudia Järve
Resolutsioon
1.Rahuldada VIP House Osaühingu hagi BV Varad OÜ vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Mõista BV Varad OÜ-lt välja põhivõlgnevus 44 958 eurot VIP House Osaühingu kasuks.
Mõista BV Varad OÜ-lt välja 28.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 2691,95 eurot VIP House Osaühingu kasuks.
4.Mõista BV Varad OÜ-lt välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 44 958 eurot VIP House Osaühingu kasuks alates 29.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja vahel on võlasuhe (müügileping). Hageja on kostjale tarninud ehituskaupa (PVC aknad, aknatarvikud). Hageja on kõik arvete aluseks oleva kauba kostjale kätte toimetanud, mida kinnitavad kauba saatelehed/arved. Kauba tarnete eest on hageja väljastanud kostjale 6 arvet kogusummas 49 958 eurot, millest kostja on tasunud 5000 eurot. Hagi esitamise seisuga on hagejal kostja vastu põhinõue summas 44 958 eurot ja viivisnõue summas 2691,95 eurot.
2.Vaidlust ei ole, et poolte vahel on võlasuhe, s.o müügileping VÕS § 208 jj tähenduses. Hageja on omapoolsed kohustused kostja ees täitnud, tarnides kauba kostjale ning kostja on kauba kätte saanud. Seega on hagiesemeks olevad tasumata arved sissenõutavad. Rahalise kohustuse rikkumisel võib võlausaldaja põhimõtteliselt alati nõuda kohustuste täitmist. Kostja kohustuste rikkumine (ostuhinna tasumata jätmine) ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ja 2), mistõttu kostja vastutab ka arvete maksmata jätmise eest.
3.Kostja väidab, et arved nr 20334, 20335, 20336, 20340, 20341 ning 20342 on täielikult tasutud ning kostja on kasutanud enda majandustegevuse raames AS Swedbank faktooringu teenust. Kostja väide on tõendamata ja põhimõtteliselt väär. Hageja on esitanud Swedbank Liising ASi poolse kinnituse, millega faktoor on kinnitanud, et nõue ei ole loovutatud ning rahaliste nõuete omanik tasumata arvete nr 20334, 20335, 20336, 20340, 20341, 20342 alusel kostja vastu on Swedbank Liising ASile teadaolevalt hageja.
4.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 44 958 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 2691,95 eurot ning viivised põhinõudelt summas 44 958 eurot VÕS § 94 lg 1 ja § 113 kohases määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal puuduvad hageja ees mistahes rahalised kohustused. Hagiavalduses esitatud väide, et arved nr 20334, 20335, 20336, 20340,
20341 ning 20342 on osaliselt, s.o summas 44 958 eurot tasumata, on ebaõige. Arved nr 20334, 20335, 20336, 20340, 20341 ning 20342 on täielikult tasutud ning kostjal puuduvad hageja ees mistahes võlgnevused. Kostja on kasutanud enda majandustegevuse raames faktooringu teenust. Eelnevalt viidatud ning hagiavalduse aluseks olevad arved on tasutud faktooringu poolt. Kostja on kasutanud Swedbanki poolt pakutavaid faktooringu teenuseid. Hageja väited arvete tasumata jätmise osas on pahatahtlikud. Hageja on esitanud kostja vastu hagi, millega taotleb arvete topelt tasumist. Hageja ainus soov on survestada kostjat poolte vahel puhkenud äritülis.
6.Hageja esitatud Swedbanki kinnituskirjast tuleneb, et faktooringul puuduvad pretensioonid hageja suhtes. Viidatud kinnituskirjast ei tulene, et faktooring ei oleks viidatud arveid tasunud. Juhul, kui pank esitab kinnituskirja, siis piisaks sellest, kui pank kinnitab, et arved on jätkuvalt tasumata ning pank ei ole neid tasunud. Käesoleval juhul on aga olukord, kus pank kinnitab, et faktooringuleping oli, aga see on lõpetatud ning pank ei lükka ümber väidet, et ta on need arved ise tasunud. Asjaolu, et faktooring on arveid tasunud, kinnitab ka hageja esitatud tõend, et vaidlusalustest nõuetest 5000 eurot on tasunud pank. Juhul, kui pank on arved tasunud, aga käesoleval juhul on nõuete omanik hageja, siis hageja ning kostja vahel teine õigussuhe ning käesoleva hagi alus on ebaõige. Juhul, kui pank on arved tasunud, aga hagejal on jätkuvalt kostja vastu nõue, siis ei tule hageja nõue enam väidetud ostu-müügilepingust. Sellisel juhul on nõude õiguslik alus teine. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping, mille kohaselt on hageja tarninud kostjale ehituskaupa. Hageja on esitanud kostjale müüdud kauba eest arved nr 20334, 20335, 20336, 20340, 20341 ja 20342 (tlk 4-8), mille kostja on jätnud 44 958 euro ulatuses tasumata.
9.Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 44 958 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 2691,95 eurot ning viivised põhinõudelt summas 44 958 eurot VÕS § 94 lg 1 ja § 113 kohases määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
10.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Antud juhul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud müügileping. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asjas puudub vaidlus, et hageja kui müüja on kauba kostjale kui ostjale üle andnud. Tulenevalt VÕS §-st 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnetava kohustuse täitmist.
11.Kohus märgib, et kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja on kostjale tarninud kaupa arvetel nr 20334, 20335, 20336, 20340, 20341 ning 20342 kajastatud summade eest. Kostja on esitanud vastuväite, et kõnealused arved on tasutud ning kostja on kasutanud enda majandustegevuses Swedbank AS-i pakutavat faktooringu teenust.
12.Kohus on kostjale 12.07.2021 määruses selgitanud, et olukorras, kus kostja vastuväide hageja nõudele käesolevas vaidluses on, et hagi aluseks olevad arved on juba tasutud, siis on TsMS § 230 lõikega 1 kostja kohustus vastavat asjaolu tõendada. Juhul, kui kostja väidab, et hageja esitatud arvete tasumine toimus faktooringu kaudu, tuleb kostjal tõendada, et kostja oli sõlminud Swedbank AS-i või Swedbank Liising AS-iga vastavasisulise lepingu ning selle kaudu said kõnealused arved tasutud. Kohus märgib, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis kostja vastavasisulisi väiteid kinnitaksid. Vastupidiselt on hageja esitanud Swedbank Liising AS-i kinnituse (tlk 54-55), milles Swedbank Liising AS-i esindaja on kinnitanud, et Swedbank Liising AS-il puuduvad nõuded ja pretensioonid kostja vastu, mis tuleneksid faktooringulepingust nr 211029, mis on lõpetatud 26.10.2020. Ühtlasi kinnitas Swedbank Liising AS, et ei ole faktooringulepingust nr 211029 tulenevaid nõudeid kellelegi loovutanud ning rahaliste nõuete omanik tasumata arvete nr 20334, 20335, 20336, 20340, 20341 ning 20342 alusel kostja vastu on Swedbank Liising AS-ile teadaolevalt hageja. Kohtu hinnangul kinnitab nimetatud tõend, et Swedbank Liising AS ei ole arveid nr 20334, 20335, 20336, 20340, 20341 ning 20342 kostja eest tasunud.
13.Täiendavalt on kostja menetluses väitnud, et tunnistaja V L saab kinnitada, et pank on faktooringu korras vaidlusalused arved tasunud. Kohus kuulas V L kostja taotlusel 26.04.2022 kohtuistungil ära, kuid tunnistaja ei andnud ühtegi ütlust selle kohta, et pank on faktooringu korras vaidlusalused arved kostja eest tasunud (tlk 153 pöördel). Seega ei ilmne ühestki antud asjas kogutud tõendist, et hageja poolt kostjale esitatud arved oleksid tasutud, mistõttu on kostja vastavad väited paljasõnalised ja põhjendamatud.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 208 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista põhivõlgnevus 44 958 eurot.
15.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 44 958 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuna kostja on võlgnevuse tasumise kohustust rikkunud. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks, s.o 28.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 2691,95 eurot. Viivise kujunemine on kajastatud hagi punktis 1.7 ja viivisekalkulaatori väljavõtetes (tlk 19-24). Kostja ei ole viivise arvutuskäigule ega suurusele vastu vaielnud.
16.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt
protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 44 958 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 51 246,59 eurot. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.