Hageja: MTÜ NÕUSTAMISED (registrikood 80585664, aadress Liiva tn 2c, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, 80020) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Eneke RootsKangro (e-post: xxx) Kostja: M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx) Kostja lepinguline esindaja: Merike Roosileht (e-post: xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
2-21-129241
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Välja mõista hagejalt MTÜ NÕUSTAMISED kostja M. V. kasuks menetluskuluna õigusabikulud 1530 eurot (sisaldab käibemaksu).
4.Välja mõista hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult (1530 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
3.Kohus on tuginenud asja lahendamisel järgmistele tõenditele: − − − −
MTÜ Nõustamised teade nõude loovutamisel; MTÜ Nõustamised e-mail nõude loovutamise teate edastamine; arve nr 51 kuupäevaga 19.02.2021; 07.10.2020 sõlmitud käsundusleping.
4.Kohus tuvastas, et hageja seaduslik esindaja Eneke Roots Kangro edastas 02.03.2022 kostjale ja Xle nõude loovutamise teate (vt. 27.04.2022 vastuse Lisa 1, 2), mille kohaselt on alates 28.02.2022 arvest nr 51 tulenevad nõuded summas 5300 eurot loovutatud VÕS § 164 alusel MTÜ-le VÕLANÕUSTAJATE NÕUKOGU, kes edaspidi tegeleb võlgade kättesaamisega kohtuväliselt.
5.Seega alates 28.02.2022 on arvest nr 51 tulenevate nõuete omanik MTÜ EESTI VÕLANÕUSTAJATE NÕUKOGU. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 esimese lause järgi loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. VÕS § 170 reguleerib mh olukorda, kus nõude loovutamine on kehtetu, kuid nõude loovutamisest on võlgnikku teavitatud. Kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest, võib võlgnik VÕS § 164 lg 2 ja § 170 alusel järeldada, et temale teatatud isik on uus võlausaldaja, st nõude täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik on uus võlausaldaja. VÕS § 170 eesmärk on kaitsta võlgnikku. Kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud, võib ta täita kohustuse uuele võlausaldajale. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-43-17 punktis 15 rõhutanud, et sel juhul ei saa nõude loovutanud võlausaldaja enam tema vastu täitmise nõuet esitada (Riigikohtu 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17).
6.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal puudub käesoleval ajal õigus nõuda kostjalt arve nr 51 alusel kohustuse täitmist, kuivõrd hageja ei ole alates 28.02.2022 nõude omanik ja ta ei ole nõude täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikuks ega vaidlustatud õigussuhte osaliseks.
7.Lisaks tuvastas kohus, et tegelikkuses ei saanud hagejal olla kostja vastu nõuet arve nr 51 (arve kuupäev 19.02.2021) alusel tsiviilasjas nr 2-20-15640 osutatud õigusabi teenuste eest, kuivõrd kostjal oli 07.10.2020 sõlmitud käsundusleping MTÜ-ga JUS SIRIUS, mille juhatuse liige on Y (vt. kostja 29.12.2021 menetlusdokumendi Lisa 3). Käsunduslepingus punktis 3.2 (ii) leppisid pooled kokku, et käsundisaajal on õigus saada teenuste osutamise eest lepingu punktis 5.1 kokkulepitud tasu. Punktis 5.1 leppisid pooled kokku, et teenuste nõuetekohase osutamise eest tasub M. V. (käsundiandja) MTÜ-le JUS SIRIUS (käsundisaaja) tulemustasuna 15% käsundiandja kasuks väljamõistetud summadest, millele lisandub käibemaks Eesti Vabariigis sätestatud määras. Käsundisaajaks on MTÜ JUS SIRIUS, mitte hageja. Seega on MTÜ-l JUS Sirius õigus saada tasu, mitte hagejal ja seda vaid tulemuselt, mis on positiivne.
8.26.10.2021 dateeritud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt arve nr 51 (30.08.2021) alusel 2650 eurot (1/3 arvel märgitud summast) tasumist, menetluskulusid (riigilõivud), tunnistaja L tasu (mis arvestatakse keskmise töötasu pealt tunnis – tööst eemaloldud aeg) ja õigusteenuse tasu 300 eurot MTÜ Eesti Võlanõustajate Nõukogu arvele. Hagiavalduses märgib hageja, et nõuab arve nr 51 alusel tasu ts nr 2-20-15640 osutatud õigusabi teenuste eest perioodil 07.oktoober 2020 kuni 16.08.2021 ja viitab Lisas 2 volikirjale. Hagiavalduses märgitu kohaselt on aga Lisa 2 ts nr 2-21-1904 kostja tasutud maksekviitungid. Seega ei tea hageja ise ka, mis asjaolu mis tõendiga soovib tõendada. 26.10.2021 dateeritud hagiavalduses on hageja loetlenud tööd, mis on tema poolt osutatud õigusabi teenused arve nr 51 alusel.
9.22.11.2021 vastuses hagile viitas kostja asjaolule, et hageja ei ole õigusteenuste eest esitatud arvel nr 51 märkinud detailselt, mille eest on arve esitatud tasumiseks kolmele isikule solidaarselt summas 7950 eurot ja seda 98 h eest. Pealegi ei ole hageja tõendanud, milline on olnud tema panus õigusabi teenuse osutamisel ts nr 2-20-15640.
10.09.12.2021 esitas hageja hagi täpsustuse, kus väidab, et vastavalt Raamatupidamise seadusele § 7 peab arve sisaldama majandustehingu kohta vähemalt toimumisaega, majandusliku sisu kirjeldust ja arvnäitajaid (kogus, hind ja summa). Eeltoodule tuginedes on hageja seisukohal, et tal on arvel vastav otsene viide (ts nr 2-20-15640, õigusteenuste maht 98 h ja 100 eurot/h) ja tasumisele kuuluvast summast (9800 eurot) on maha arvatud juba tasutud summad 1850 eurot.
11.Kohus tutvunud hagimaterjalidega, asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, kuidas on kujunenud õigusabi teenuste eest ajaline kulu 98 h (perioodil 19.10.2020-16.08.2021); mis ajal ja millises mahus ning ajakuluga vastavad menetlustoimingud on tehtud. Hageja ei ole eeltoodut detailselt välja toonud ega põhjendanud, kuidas on kujunenud ajaline kulu 98 h arvel nr 51 märgitu kohaselt. Hageja on asunud seisukohale, et tema poolt osutatud õigusabiteenused on tõendatud e-kirjade kaaskirjadega, millest on näha suhtlus kostja ja tema lähikondsetega ja allkirjastamiseks saadetud dokumendid ei oma mingit tähtsust (esitatud e-kirjad manustena digikonteineris). Kohus ei nõustu hageja eeltoodud seisukohtadega ja leiab, et õigusabiteenuste osutamise aeg, maht ja ajaline kulu tuleb välja tuua detailselt iga menetlustoimingu kohta kuupäevaliselt, mida hageja pole teinud. 09.12.2021 hageja seisukohale lisatud e-kirjad ei tõenda hageja (MTÜ Nõustamised) panust 98 h õigusabiteenuste osutamisele tsiviilasjas nr 2-20-1564. Antud juhul kohaldub TsMS § 176 lg 1 sätestatud põhimõte, millise kohaselt menetluskulude nimekirjas peab olema detailselt näidatud kulude koosseis. Seda nõuet ei ole hageja täitnud.
12.Ühestki tõendist ei nähtu, et hageja on andnud õigusabi tsiviilasjas nr 2-20-15640 lepingulise esindajana TsMS § 218 lg 1 mõistes või nõustajana TsMS § 228 lg 1 tähenduses, vaid on suhelnud võlanõustajana. Eesti Võlanõustajate Liidu veebilehel avaldatu kohaselt on võlanõustamise teenuse eesmärgiks nõustada, kuidas võlgadega seaduslikult toime tulla ning ennetada ja leevendada võlgade tagajärjel tekkivaid muid sotsiaal-, majanduslikke ja tervislikke probleeme (vt. https://evnl.ee/#volanoustamine). Käesoleval juhul on hageja käitunud eeltooduga vastuolus ja tekitanud kostjale ja tema lähikondsetele nö kunstlikult juurde võlgasid arve nr 51 alusel, mis on põhjendamatult esitatud.
13.Hageja märgib, et tema (MTÜ Nõustamised) põhitegevuseks on võla- ja õigusabi osutamine vähekindlustatud isikutele. Ametlikest andmetest nähtuvalt on aga hageja tegevusalaks sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta (vt. https://krediidiraportid.ee/noustamised-mtu). Kodulehel märgitu kohaselt pakub hageja erinevaid teenuseid, sh. võlanõustamine 15 €/h, õigusteenus 25-100 €/h (oleneb keerukusest ja kohtus esindamisest). (vt. https://noustamised.ee/hinnad/). Eneke RootsKangro pakub võlanõustamist (https://noustamised.ee/volanoustaja/). 09.12.2021 hagi täpsustuses märgib hageja, et õigusteenuse tunnitasu hinnad algavad 100 eurot, mis on miinimum ja sellest lähtudes ongi hageja esitanud nõude miinimumtasus. Kohus leiab, et hageja käitumine on vastuoluline, kuivõrd hageja veebilehel avaldatu kohaselt on õigusteenuse tasu miinimum 25 €/h ja võlanõustamise tasu 15 €/h. Jääb ebaselgeks, millele tuginedes nõuab hageja tasu 100 €/h ja seda olukorras, kus pole ise olnud kohtus esindajaks ega nõustajaks.
14.Põhjendamatu on ka hageja 07.11.2021 menetlusdokumendis (menetluskulude nimekiri) tsiviilasjas nr 2-21-129241 nõutud õigusabikulude 400 eurot hüvitamine ja tasumine hageja enda kontole, kui samas on viidatud MTÜ Eesti Võlanõustajate Nõukogu (registrikood 8059929) arvele, kus on märgitud maksjaks MTÜ Nõustamised. Hageja on esitanud kohtusse kohut eksitavad andmed. Hageja esitatud dokumentidest ei nähtu, et hageja on kasutanud õigusabi teenuse saamiseks MTÜ Eesti Võlanõustajate Nõukogu teenust.
15.Ei vasta tõele hageja väide selle kohta, et kostja on tegelikult maksejõuline ja on esitanud hagejale valeväiteid enda maksejõuetuse kohta, millest tulenevalt ütles hageja kostjaga erakorraliselt üles käsunduslepingu ts nr 2-20-15640 ja esitas arve nr 51.
16.16.08.2021 teatas hageja, et edaspidi ei esinda kostjaid tsiviilasjas nr 2-20-15640 ja saadab lõpparve ja palus tasuda vähemalt tähtajal 1/3 ja ülejäänud järelmaksuga kuni 1 aasta (vt. 29.12.2021 kostja vastuse Lisa 1) ja teatas, et las teeb riigiõigusabi korras uus advokaat edasi. Seega on alusetu hageja väide, et kosja on esitanud valeandmed enda kohta. Tõendatud on, et hageja oli teadlik, et kostjal puuduvad õigusabi eest tasumiseks rahalised vahendid, seda kinnitab asjaolu, et hageja saatis kostjale lingi riigiõigusabi blanketi saamiseks.
17.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
20.Kostja on kohtule esitanud 20.05.2022 menetluskulude nimekirja. Kohus on andnud hagejale võimaluse esitada vastuväiteid kostja menetluskuludele.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
22.Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; Riigikohtu 27. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
23.Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.05.2020 kohtumäärusest (p.15) kohtuasjas nr 2-18-7550 on menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o. menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud.
24.Kohus tutvunud menetluskulude nimekirjaga, asub seisukohale, et kostja lepingulise esindaja õigusabikulu on põhjendatud alljärgnevalt: − 04.11.2021 juriidiline konsultatsioon ja tutvumine kliendi dokumentidega, õiguslik hinnang, Keemia 4 kontoris, 2 h x 45 eurot/tund, kokku 90 eurot. − 22.11.2021 tutvumine hagimaterjalidega, kliendi tõenditega, õiguslik hinnang, vastuse koostamine hagiavaldusele (võlaõigus), 3 h x 80 eurot/tund, kokku 240 eurot (soodustingimustel õigusabi ei kehti kohtumenetluses ja tuleb kliendil sõlmida platvormileping hinnaga 80 eurot/tund). − 20.12.2021 hageja hagi täpsustuse/seisukoha ja tõenditega tutvumine, õiguslik hinnang, veebinõustamine (võlaõigus), 0,5 h x 80 eurot/tund, kokku 40 eurot. − 27.12.2021 tutvumine hagiavalduse täpsustuse/seisukohaga, juriidiline konsultatsioon ja kliendiga nõu pidamine (2h), tutvumine kostja tõenditega, õiguslik hinnang, kostja seisukoha koostamine (võlaõigus), kokku 4 h x 80 eurot/tund, kokku 320 eurot. − 29.12.2021 juriidiline konsultatsioon ja tutvumine kostja täiendavate tõenditega (2h), kostja seisukoha koostamine/täiendamine 9 lehel, tõendite lisamine ja esitamine kohtusse (võlaõigus), kokku 4 h x 80 eurot/tund, kokku 320 eurot. − 09.02.2022/10.02.2022 tutvumine hageja 12.01.2022 seisukohaga, õiguslik hinnang, kostjaga nõu pidamine ja tutvumine kostja täiendavate tõenditega (1 h),
kostja seisukoha koostamine 4 lehel (võlaõigus), kokku 2,5 h x 80 eurot/tund, kokku 200 eurot. − 27.04.2022 hageja seisukoha/lisatud tõenditega, RK lahenditega, õiguslik hinnang, tutvumine kostja täiendavate tõenditega, kostja vastuse koostamine 5 lehel (võlaõigus), 3,5 h x 80 eurot/tund, kokku 280 eurot. − 20.05.2022 kostja menetluskulude nimekirja koostamine, 0,5 h x 80 eurot/tund, kokku 40 eurot.
25.Arvestades käesoleva kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga, on kostja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 20 tundi.
26.Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist võlaõigusliku vaidlusega. Tegemist on keskmiselt keeruka asjaga ja keskmiselt mahuka asjaga, pooled on esitanud kohtule keskmise mahukusega menetlusdokumente ja tõendeid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tunnitasu suurus 80 eurost - 90 euroni (käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalik.
27.Käibemaksukohustuslase registri järgi Merike Roosileht ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleks menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline esindaja tunnitasu on koos käibemaksuga.
28.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning avaldajalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 1530 eurot (sisaldab käibemaksu).
29.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1530 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.