Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu avaldus T. K.u vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistung
24.jaanuar 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 KÜ (registrikood 80274154), seaduslik esindaja: Ü. T. (epost: xxx) Puudutatud isik: T. K. (isikukood xxx, elukoht: xxx) Iseseisva nõudeta kolmandad isikud puudutatud isiku poolel: Lüganuse vald (Vallavalitsuse kaudu); Notar Ülle Mesi
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu avaldus T. K.u vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu kanda. Avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu esitas 11.08.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3071,01 euro saamiseks. Kohus tegi 17.08.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 18.08.2021 aadressil xxx. Võlgnik T. K. esitas 30.08.2021 nõudele vastuväite. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel 06.09.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Avaldaja esitas 04.10.2021 (täiendatud 05.11.2021) kohtule avalduse T. K.u vastu võlgnevuse nõudes. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista korteril xxx perioodil 01.12.2018 31.04.2021 tekkinud võlgnevus 3000 eurot, sh põhivõlg 2783,04 eurot ja viivis 216,96 eurot ning lisanduvad menetluskulud 275 eurot. Avalduse asjaolude kohaselt kuulub puudutatud isik T. K.ule korteriomand asukohaga: Ida-Viru maakond Lüganuse vald Püssi linn Viru tn 4, reaalosana eluruum nr x. Võlgnikule kuulunud osa suurus kogu Püssi tn 4 kinnisasjast on 493/63811 mõttelist osa kinnistust, korteriomandi suurus on 49,3m2 . Võlgnik on seadusest tulenevalt korteriühistu liige, ta omandas korteri koos eelmise omaniku võlgnevusega, korteriomandi müügi korraldas avaldajale teadaolevalt Lüganuse vald. Püssi tn 4 korterelamut haldab avaldaja. Korteriühistu on osutanud korteriomanikele korterelamu majandamisteenust. Puudutatud isikule kuuluva eriomandi eelmine omanik jättis avaldaja poolt osutatud teenuste eest tasumata. Võlgnevuse suurust ei vaidlustanud ka Lüganuse vald (Vallavalitsuse kaudu), kes oli viimase korteriomaniku A.D. pärandvara hooldaja.
3.Kostja T. K. vaidles avaldusele vastu. Võlgnevus mida avaldaja nõuab, tekkis eelmise omaniku ajal. Puudutatud isik omandas korteriomandi Lüganuse Vallavalitsuse poolt korraldatud enampakkumisel. Interneti teel läbi viidud oksjonil ei mainitud kordagi korteriomandil lasuvast võlgnevusest. Võlgnevusest sai puudutatud isik teada 15.06.2021 notar Ülle Mesi juures korteriomandi ostu-müügilepingu sõlmimisel (lepingu p.5.4.2).
4.24.01.2022 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodud seisukohale. Avaldaja esindaja seletuste kohaselt oli endise omaniku surma hetkel korteriomandil lasuv võlgnevus 800 eurot, hiljem kasvas võlgnevust 1800 eurole. Pärandvara hooldaja aeglase tegevuse tõttu suurenes võlgnevus 3300 euroni. Vallavalitsus müüs korteri avaldajaga nõu pidamata 350 euro eest. Puudutatud isik T. K. on alates korteriomandi omandamisest kõik kulud tasunud. Puudutatud isik T. K.u seletuste kohaselt selgitas notar talle, et korteriomandi eest tasutud 350 eurost läheb 230 eurot võlgnevuse kustutamiseks ja peale seda on võlgnevus tasutud.
5.Maakohus kohustas Lüganuse Vallavalitsust esitama kohtule Ida-Viru maakond Lüganuse vald Püssi linn Viru tn 4 korter x (reg nr xxx) Lüganuse Vallavalitsuse 03.02.2021 korraldusega nr 60 ja 15.04.2021 korraldusega nr 218 välja kuulutatud enampakkumise läbiviimisega seotud dokumendid.
6.Maakohtu 10.02.2022 määrusega kaasati menetlusse puudutatud isiku poolel iseseisva nõudeta kolmandate isikutena notar Ülle Mesi ja Lüganuse vald (Vallavalitsuse kaudu).
7.Lüganuse Vallavalitsuse seisukoha kohaselt Lüganuse Vallavalitsus võõrandas pärandvara hooldajana avaliku kirjaliku enampakkumise korras korteri xxx T. K.ule hinnaga 350 eurot. Vallavalitsus on seisukohal, et vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 43 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest.
8.Notar Ülle Mesi seisukoha kohaselt 15.05.2021.a. tõestas Jõhvi notar Ülle Mesi talle esitatud dokumentide alusel korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu, kinnistamisavalduse (lepingu nr 1429), nimetatud lepinguga müüs 24.05.2019.a. surnud A.D (xxx) pärandvara hooldaja, Lüganuse Vallavalitsus, T. K.ule, isikukood xxx, korteriomandi asukohaga xxx müügiks korraldatud enampakkumisel kujunenud hinnaga 350 eurot. Kogu hind summas kolmsada viiskümmend (350) eurot läks pärandvaraks oleva korteriomandiga seostud majandamise kulude katteks. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 43 kohaselt on korteriomandi omandaja vastutus korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest piiratud korteriomandi väärtusega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Maakohus on seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
Avalduse ese: majandamiskulude võlgnevuse nõue korteriomaniku vastu. Korteriomandi ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg.1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS §
lg.1 ja
kohaselt (1) Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. (2) Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.
10.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: 1) Majandamiskulude võlgnevus, mida avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista, on tekkinud eelmise korteriomaniku ajal enne puudutatud isiku poolt korteri omandamist perioodil 01.12.2018 - 31.04.2021; 2) Lüganuse Vallavalitsuse 15.04.2021 korralduse alusel välja kuulutatud kirjaliku enampakkumise teates müüdi korteriomand asukohaga: xxx vallas alghinnaga 300 eurot. Enampakkumise tingimustes puudub viide korteriomandiga seotud võlgnevusele ja selle tasumise kohustusele enampakkumise võitja poolt.
11.KrtS § 43 lg.1 ja 2 kohaselt korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. KrtS § 43 lg 2 alusel tekkiv korteriomandi omandaja vastutus käendajana ei saa olla piiramatu. Esmalt peab uuel omanikul olema võimalus korterit omandades ette näha, millisel ajavahemikul tekkinud võla eest ta käendajana vastutab ning millises osas vabaneb ta aegumise vastuväitele tuginedes vastutusest. Samuti peab korteriomandit omandades olema selge korteriomaniku vastutuse piirmäär. Puudutatud isik kinnitas vastuses ja kohtuistungil, et notar teavitas teda korteriomandi omandi ülemineku vormistamisel, et korteriomandil on võlgnevus ning puudutatud isiku poolt tasutud ostusumma 350 eurot läheb võlgnevuse kustutamiseks. Seega korterit omandades oli puudutatud isik teadmises, et korteri omandamisega läheb tasutud korteri müügihind võlgnevuse kustutamiseks ja tema vastutus on piiratud omandatud korteri väärtusega so 350 euroga ning tal puudub kohustus ülejäänud võla tasumiseks. Maakohus on seisukohal, et puudutatud isiku vastutus korteril lasuva võlgnevuse eest on piiratud korteriomandi väärtusega korteri omandamisel, so 350 euroga. Puudutatud isik on nimetatud summa enampakkumise korraldajale tasunud ning notar Ülle Mesi vastuse kohaselt läks kogu hind summas kolmsada viiskümmend (350) eurot pärandvaraks oleva korteriomandiga seotud majandamise kulude katteks. Maakohus on seisukohal, et antud juhul puudub alus avalduse rahuldamiseks, sest puudutatud isik on oma kohustused korrektselt täitnud ja tema vastutus korteri omandamisel oli piiratud
korteriomandi väärtusega 350 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus jätab avalduse rahuldamata, leiab kohus, et praegusel juhul on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna puudutatud isikud ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust ja ka asja materjalidest ei nähtu, et nad oleks menetluskulusid kandnud, siis tuleb puudutatud isikute menetluskulud jätta kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.