Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Kohtuotsuse aeg ja koht
25.05.2022, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-15921
Tsiviilasi
Rakvere vald, Arkna küla, Jõekalda tee 17 korteriühistu hagi Ü. J. vastu vara väljanõudmiseks.
Tsiviilasja hind
210 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: esindajad Rakvere vald, Arkna küla, Jõekalda tee 17 korteriühistu, rk 80076684, lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Kostja: Ü. J., ik xxxx Suuline menetlus
20.04.2022
1) Rahuldada hagi. 2) Kohustada kostjat Ü. J. üle andma hagejale Rakvere vald, Arkna küla, Jõekalda tee 17 korteriühistule, salvesti xxxx ja kõvaketta 2TB. 3) Jätta kostja kanda nii tema enda kui hageja menetluskulud. Välja mõista Ü. J.elt hageja menetluskulude katteks 575 eurot hageja Rakvere vald, Arkna küla, Jõekalda tee 17 korteriühistu kasuks. Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kuna kostja on enda valduses oleva dokumentatsiooni alates 07.11.2020 üleandmise- ja vastuvõtmise aktiga (tlk 17) juhatusele tagastanud, siis palub kostja kõik seadmete nimivõimsuse arvestused teostada pädeva isiku poolt. Salvestusseadme ja kahe võrgukaamera poolt tarbitud arvutused Kw/h osas annavad korteriühistule võimaluse hüvitada kostjale tarbitud elektrienergia maksumus, vastavalt üldkoosoleku otsusele. Enne salvestusseadme üleandmist soovib kostja andmekandjal oleva teabe kustutamise juures olla koos enda valitud tunnistajaga. Soovib tutvuda eelnevalt detailse protseduuri kirjeldusega ehk kuidas juhatus tagab ja kavatseb korraldada kostja valduses oleval salvestusseadmel informatsiooni jäädava kustutamise. Kas toimub failide mitmekordne ülekirjutamine vastava tarkvaraga või korraldatakse andmekandja füüsiline hävitamine. On tõsine kahtlus, et hagejale viivitamatu vara tagastamine tähendab tegelikult isikuandmete töötlejale kehtestatud nõuete täitmata jätmist. Tänase päevani ei ole hageja juhatus kostjat teavitanud, millised on isikuandmete kustutamiseks planeeritud meetodid, mida kavatsetakse rakendada. Tulenevalt sellest on kostja jätkuvalt salvestusseadet turvaliselt hoiustanud enda korteriomandis asetsevas seifis. Vastava informatsiooni on ta e-kirjaga edastanud 20.10.2021 juhatuse liikmetele. Korteriomanikuna on kostjal õigustatud ootus, et ühistu juhtorgan on pädev oma otsustes. Vara väljanõudmiseks hagi esitamine on asjaolusid arvestades kostja mainet kahjustav. Menetluskulud palub kostja jätta hageja juhatuse liikmete kanda solidaarselt. Juhatus ei ole tegutsenud oodatava hoolsusega, täitmata on korteriomanike poolt 25.08.2020 tehtud otsus – hüvitada kostjale kõik salvestusseadmete ekspluatatsiooniga kaasnenud kulud. Endiselt on juhatusel korraldamata salvestusseadmelt informatsiooni jäädav kustutamine. Kostja on väga kannatlikult oodanud ja korduvalt proovinud luua juhatuse liikmetega otsest kontakti leidmaks ühisosa, et kõik arusaamatused ning erimeelsused tulemusrikkalt ilma kohtusüsteemi koormamata lahendada. 17.02.2022 esitatud täiendavas seisukohas (tlk 89) leiab vale olevat hageja väite, et vara on kostja valduses ebaseaduslikult. Kuna vara kuulub hageja liikmetele, siis järelikult on kostja üks vara kaasomanikest. Valdus ei saa olla ebaseaduslik, sest valveseadmete paigaldamise otsustas korteriomanike üldkoosolek 23.05.2018. Seadmed paigaldati kostja korteriomandisse kõigi ühistu liikmete teadmisel alles 28.07.2018. Asukoha valikul sai määravaks asjaolu, et valvekaamerate parimaks asukohaks oli kostja korteriomandi välimine sein ja kulude osas oli seadmete selline asukoht kõige optimaalsem. Hagejal ei tasu unustada asjaolu, et sobiva ruumi remontimine või väljaehitamine ning vajaliku tehnika soetamine oleks teinud valveseadmete paigaldamise KÜ Jõekalda tee 17 jaoks oluliselt kallimaks. Asjaolu, et seadmete paigaldamise asukohta ei ole koosoleku protokollis detailselt kirja pandud, ei tähenda, et arutelu koosolekul ei toimunud. Kuna KÜ Jõekalda tee 17 ühistu liikmetest keegi valveseadmete asukohta kostja korteriomandis mitme aasta vältel ei vaidlustanud, võib hageja esindaja väidet pidada pahatahtlikuks, et valveseadmete asukoha otsustas kostja, kui juhatuse liige. Kostja leiab, et viidates kõigile eelpool toodud asjaoludele on seadmete asukoht seaduslik. Kostja esitab tõendina e-kirja, kus palus juhatuse liikme kohalt tagasiastumise e-kirjaga KÜ Jõekalda tee 17 juhatusse jääval kahel liikmel korraldada ümber kõik KÜ Jõekalda tee 17 juhtimisega kaasnev, k.a. valvesüsteemi puudutav (tlk 93). See, et juhatuse liikmed ei ole enda kohustusi oodatava hoolsusega täitnud, ei anna mingit õigust hagejal ega lepingulisel esindajal vara ebaseaduslikus valdamises kostjat süüdistada. Seadmete tagastamise nõue alates 04.06.2020 (tlk 94) oli kostjale siis ja on endiselt arusaamatu. Ühtegi otsust valvesüsteemi osas selleks hetkeks ei olnud tehtud. Valveseadmete demontaaž otsustati täiesti päevakorravälise hääletusega alles 25.08.2020 üldkoosolekul. Kostjale oli teada KOV-e ja KÜ vahel sõlmitud lepinguga kaasnevad tingimused ehk lepingu punkt 4.2.4. järgi pidi KÜ Jõekalda tee 17 paigaldama territooriumi jälgimiseks valveseadmed ning tagama õigustatud huvi korral salvestistele juurdepääsu. KÜ Jõekalda tee 17 ja KOV vahelises lepingus on tehtud
muudatus videovalvesüsteemi osas alles 05.02.2021. Seega oli 04.06.2020 kostjale esitatud salvestusseadme tagastamise nõue vastuolus KÜ Jõekalda tee 17 ja KOV vahel sõlmitud lepinguga ning hea usu põhimõttega. Ka hiljem ei andnud KÜ Jõekalda tee 17 juhatus kostjale süsteemi demontaažiks volitusi ega teostanud ise töid varem, kui 09.08.2021. Tulenevalt sellest on lepingulise esindaja väited rohkem kui 2 aastat kestvast trallist suures osas juhatuse liikmete poolt ise korraldatud. Valvesüsteemi ning isikuandmeid puudutav on keeruline ning tulenevalt sellest ongi kõik salvestusseadme ja kõvakettale salvestatud informatsiooniga seonduv siiani lahenduseta. Juhatuse liikmed olid teadlikud, et süsteem töötab ja sellega seoses kaasnes elektrienergia tarbimine perioodil: 28.07.2018 - 09.08.2021. Kostja esitab taas hagejale nõude 25.08.2020 tehtud üldkoosoleku otsuse täitmiseks - hüvitada kostjale seadme tööperioodil 28.07.2018 - 09.08.2021 tarbitud elektrienergia vastavalt arvutustele. Hoolimata kostja varasematest päringutest (tlk 95-97) vastas hageja kirjale 29.09.2021 (tlk 101) väga ründavalt ja ebaviisakalt ning sisuliselt asjadesse süvenemata või teadvalt valede andmetele tuginedes. Kostja saadetud 20.10.2021 kirjas (tlk 98) esitatud küsimustele ja valveseadmete töökorras kaasnevate kulude nõude osas hageja ei vastanud ega pakkunud omalt poolt ühtegi lahendust. Kostja lubas 19.01.2022 toimunud istungil teostada ise kõik salvestusseadme töös hoidmisega kaasnevad arvutused elektrienergia osas. Seade oli vooluvõrgus 24 tundi ööpäevas perioodil 28.07.2018 - 09.08.2021, kokku 1107 päeval. Seadme täpset energiakulu ei ole tänasel päeval kahjuks enam võimalik tuvastada. Sellega seoses võtab kostja valvesüsteemi (2 kaamerat ja salvestussüsteemi tööks vajaliku) elektrienergia arvestuste aluseks kättesaadavad andmed. Seadme toiteploki maksimaalne võimsus on 1,8A. Kuna ei ole väga tõenäoline, et toiteplokk täisvõimsusel pidevalt töötas, siis võtab kostja arvestuse aluseks vähem – elektrienergia arvutused teostab kostja 1 Ampriga ehk 220W x 24 tundi = 5,28 kWh ööpäevas. 5,28 kWh x 1107 päeva = 5844,96 kWh 5844,96 kWh x 10 senti kWh = 584,50 € Tulenevalt asjaolust, et salvestusseade on paigaldatud kostja korteriomandisse üldkoosoleku otsusega kõigi kaasomanike huvides, siis on õiglane kulude võrdne jaotus 12 korteriomaniku vahel ehk 584,50÷12 = 48,71 ühe korteriomandi kohta. Seega kuulub hüvitamisele kostjale hageja poolt salvestusseadmete töötamisega kaasnev elektrikulu perioodi eest 28.07.2018 – 09.08.2021 summas 535,81 eurot. Hageja väide, et kostjal puudub õigus nõuda videosalvestuste kustutamist, ei ole õige. Kostja on korduvalt kirjutanud juhatuse liikmetele ja palunud enda ja oma perekonna puudutava informatsiooni jäädavat kustutamist salvestusseadmetelt (tlk 98). Isikuandmete töötlemise põhimõtted reguleerivad väga täpselt, milliste andmete säilitamiseks ei pea olema andmesubjekti nõusolekut ning millistel tingimustel tuleb andmesubjekti nõudel andmed jäädavalt kustutada. Kostja tugineb oma nõudes EL isikuandmete kaitse üldmäärusele ja nõuab vastutavalt töötlejalt ehk hagejalt põhjendamatu viivituseta isikuandmete kustutamist, sest kogutud isikuandmed ei ole algset eesmärki silmas pidades enam vajalikud. Kostja on veendunud, et salvestusseadmele jäädvustatud informatsiooni kustutamata jätmine ja jätkuv säilitamine loob eeldused juurdepääsu võimaldamisele kolmandatele isikutele. See annab omakorda võimaluse teostada kõigile andmekandjal olevatele isikutele profiilianalüüsi. Kostja tajub isikuandmete säilitamisega kaasnevate riskide olulisust, sest talletatud informatsiooni tulemusel on võimalik teha ka aastaid hiljem kindlaks kostja ja tema pereliikmete isiklikud eelistused, huvid, käitumine, liikumine ning majanduslik olukord - selle tulemusel saab oluliselt rikutud kostja privaatsus. Ühtlasi juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kogutud andmete säilitamine pole enam vajalik, sest
puudub ka igasugune avalik huvi, samuti on lähtuvalt minimaalsuse printsiibist möödas mõistlik videovalve salvestiste säilitamise aeg. Hageja väide, et salvestamisega kaasnevate kulutuste katmine ja salvestatud informatsiooni kustutamisega kaasnevate kulutuste kandmine on kostja kohustus, ei ole pädev. AÕS § 75 ütleb selgelt, et kaasomanikud kannavad asja kasutamisega seotud kulutusi ühiselt. Ka peavad kaasomanikud eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kostja leiab, et kuna valvesüsteemi paigaldamisega kaasnevad kulud, kaeti KÜ Jõekalda tee 17 kõigi liikmete poolt ühiselt. On äärmiselt ebaõiglane salvestusseadmelt oleva info kustutamisega kaasnevate kulutuste kandmine ainult kostjale jätta. Andmeid ei ole võimalik eraldada ja kustutatakse kõikide andmekandjal olevate isikute andmed – eelkõige korteriühistu liikmed ja nende külalised. Kostja tahab hagejale põhjendada ja selgitada ka oma soovi kaasata andmete jäädava kustutamise protsessi sõltumatu osapool. Vaid sellisel juhul saavad olla nii hageja, kui ka kostja kindlad, et kõvakettale salvestatud informatsiooni ei kopeerita ega muudeta. Usutavasti on ka hagejale oluline, et edaspidiste võimalike vaidluste või spekulatsioonide vältimiseks on andmete kustutamine teostatud erapooletu spetsialisti poolt.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega jäävad hageja kulud kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tema kulu on riigilõivule 75 eurot ja õigusabile 605 eurot. Spetsifikatsiooni kohaselt on kulu õigusabile kokku 5 h 10 min, tunnitasuga 2021 aastal 110 eurot ja 2022 aastal 120 eurot. Kohus leiab, et kulu riigilõivule on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kulud õigusabile on TsMS § 175 tähenduses põhjendatud osaliselt. Kohus vähendab ajakulu kogumis 10 minuti võrra, eelkõige nimekirja p.1.2 nimetatud konsultatsiooni osas. Seega jääb põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Samuti leiab kohus, et kuivõrd ka hageja ise on korduvalt kinnitanud, et tegemist ei ole õiguslikult keerulise avaldusega ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot. Seega kuuluvad hüvitamisele õigusabikulud summas 500 eurot (5 h x 100 eurot). Kostja ei ole omapoolsetest kuludest teatanud. Kostja võimalikud kulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.