.Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-25-103028
Tsiviilasi
AS Ühisteenused hagi OÜ Viarosse vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 96,72 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490, asukoht Endla esindajad tn 15, 10122 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: XXX); Kostja: OÜ Viarosse (registrikood 10028471, Tulika tn 50-4, Tallinn). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt Viarosse (registrikood 10028471) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks välja 92,26 (üheksakümmend kaks eurot ja 26 senti) eurot, millest 40 eurot on leppetrahv, 40 eurot on võla sissenõudmise kulu ja 12,26 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt Viarosse (registrikood 10028471) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 40 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 18.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt OÜ-lt Viarosse (registrikood 10028471) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 (ükssada) eurot.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt Viarosse (registrikood 10028471) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks välja viivis menetluskulult 100 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja oma sõidukit hageja opereeritavas parklas ja rikkus parkimistingimusi. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõude 40 eurot. Kostja jättis leppetrahvi tasumata.
2.Kostja parkis oma sõidukit registrimärgiga XXX 13.05.2022 Tallinnas Liivalaia tn 6 asuvas parklas. Kostja eiras parkimiskorralduse nõudeid ning leppetrahv jäeti tema sõiduki kojamehe vahele. Kuna kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust, palus hageja temalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. Hageja arvestas viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras. Seega arvestas hageja viivist alates 28.05.2022 kuni 14.03.2025 ning sissenõutavaks muutunud viivis on 12,26 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 15.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni seaduses sätestatud määras. Hageja viitas VÕS §-le 1131 lõikele 1 ja palus välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
3.Hageja ja kostja sõlmisid lepingu pakkumuse esitamise ja sellega nõustumise teel. Parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit parkla sissesõiduteel on võimalik pidada parklaoperaatori pakkumuseks. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud.
4.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja on esitanud tõendina foto, millelt nähtub 13.05.2022 kell 14:45 leppetrahvinõude jätmine sõiduauto kojamehe vahele. Tegu on tahteavalduse mõistliku edastamise viisiga. Kostja ei ole toonud välja erandlikke asjaolusid, mis oleks muutnud leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise viisi ebamõistlikuks.
5.Hageja esitas augustis 2024 ja augustis 2018 Google Mapsi fotod parkimistingimuste olemasolu
kohta Liivalaia tn 6 parklas. Kuna parkimistingimused on sama koha peal muutumatult olnud kogu selle perioodi, saab eeldada, et need olid seal ka parkimise ajal 13.05.2022. Tingimustelt nähtub, et parklas võisid parkida vaid parkimiskioskis registreeritud sõidukid 2 tundi. Hageja esitas ka parkimistingimuste väljavõtte. Tingimustes oli märgitud, et nendega väljendab parkla operaator oma pakkumist lepingu sõlmimiseks ning sõiduki parkimisel parklasse nõustub sõidukijuht lepingu sõlmimisega. Foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi koostamise päeval.
6.Kostja ei ole väitnud, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused või et kostja seal ei parkinud. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, tuleb seda tõendada kostjal. Kostja rikkumine seisnes selles, et ta ei olnud sõiduki parkimist parkimiskioskis registreerinud, kuigi selline kohustus tulenes paigaldatud liiklusmärkidest. Parkimiskella panek ei asendanud elektroonilist registreerimist. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja viitas VÕS § 159 lõikele 2 ja leidis, et talle ei ole mõistliku aja jooksul leppetrahvist teatatud. Kostja nägi esimest korda hagiavaldusele lisatud fotosid 26.03.2025. Sõiduki kojamehe vahele jäetud leppetrahvinõue võis kaduma minna ja kostjani see varem jõudnud ei ole. Ükski sõiduki kasutaja seda omaks ei võtnud. Hageja ei ole varem kostjat rikkumisest teavitanud. Möödunud on 2 aastat ja 7 kuud, mistõttu on mõistlik aeg möödunud rikkumisest teavitamiseks.
8.Nõude esitamiseks peaks poolte vahel olema kehtiv leping. Leppetrahvi saab nõuda, kui pooled on sõlminud leppetrahvi kokkuleppe. Samuti peab olema selge viide parkimistingimuste juures, et parkimise korraldaja saab lepingu rikkumise korral leppetrahvi määrata. Hagile lisatud tõenditega ei ole tõendatud, et tüüptingimused olid olemas või millisel kujul need olid. Ühel hageja fotol on näha sõiduki klaasi all parkimiskell, mistõttu jääb selgusetuks, millest lähtuda. Puuduvad tõendid selle kohta, millist parkimistingimust rikuti ja mille eest leppetrahv määrati. Hageja tõendid on pealiskaudsed. Kahtlused tuleb tõlgendada kostja kasuks, et mitte rikkuda süütuse presumptsiooni.
9.20.09.2025 seisukohas leidis kostja, et hageja esitatud parkimistingimused ei tõenda, et tegu on just selles parklas kehtinud tingimustega. Antud parkimiskoha kohta peaks olema tingimuste osas foto parkimise kuupäevaga. Peab olema viide sellele, et parkimise korraldaja võib lepingu rikkumise korral leppetrahvi määrata. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis oma sõiduki registrimärgiga XXX Tallinnas, Liivalaia tn 6 asuvasse kostja opereeritavasse parklasse 13.05.2022. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi, leppetrahvi õigeaegse tasumata jätmise tõttu viivist ning võla sissenõudmise kulu.
12.Kostja leidis, et talle ei ole leppetrahvist õigeaegselt teatatud, sest ta nägi hagiavaldusele lisatud fotosid esimest korda 26.03.2025. Sõiduki kojamehe vahele jäetud leppetrahvi nõue võis kaduma minna. Hagile lisatud tõenditega ei ole tõendatud, et tüüptingimused olid olemas või millisel kujul need olid. Lisaks oli kostja sõiduki klaasi all parkimiskell.
13.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 29.08.2025 pöördumises (dtl 72-73), et leppetrahvinõude jätmist sõiduki kojamehe vahele on
kohtupraktikas loetud leppetrahvist teavitamise mõistlikuks ning kohaseks viisiks. Kohus selgitas kostjale vajadust põhistada ja tõendada väiteid selle kohta, et leppetrahvinõue võis kaduma minna. Kohus selgitas, et hageja esitatud tõendite alusel võib järeldada parkimislepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ning kostja viited süü puudumisele lepingu rikkumisel on asjakohatud. Kohus selgitas kostjale vajadust oma vastuväiteid nõudele täiendavalt tõendada ja põhistada. Vaatamata kohtu selgitustele jäid kostja vastuväiteid paljasõnalisteks.
14.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 13.05.2022 kell 14:43 on hageja koostanud leppetrahvinõude summas 40 eurot (dtl 40) Tallinnas Liivalaia tn 6 parklas sõidukile XXX parkimiskorraldusnõuete rikkumise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et tegu on kostja sõidukiga. Hageja esitatud fotodest, et kostja sõiduk oli pargitud Liivalaia tn 6 parklasse ning leppetrahvi nõue jäeti kojamehe vahele (dtl 4144). Esiklaasi alla on jäetud parkimiskell, mis näitab aega 12:50.
15.Hageja esitas fotod selle kohta, kus asusid parkla sissesõitude juures asusid parkimistingimused (dtl 64, 65, 66, 67). Hageja esitas tingimuste teksti (dtl 70). Tingimuste punkti 5 kohaselt tuli parkimise eest tasuda või asetada esiklaasi alla parkimisluba. Tingimuste punkti 8 järgi tuli rikkumisel tasuda leppetrahvi 57 eurot. Seega ei tulenenud parkimistingimustest parkijale õigust tasuta parkimisele, kui parkimise algusaeg oli tähistatud kellaga. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks parkimise eest tasunud. Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, millised parkimistingimused parklas kehtisid. Kostja ei ole tõendanud, et ajal, mil talle koostati leppetrahvinõue, oleksid parklas kehtinud teistsuguse sisuga tingimused.
16.Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-7510, p 14). Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping. Parkimislepingu sõlmimine nähtub kohtule esitatud tõenditest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
17.Hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest kohasel viisil, jättes leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Sellist leppetrahvist teavitamise viisi on kohtupraktikas loetud mõistlikuks ja põhjendatud viisiks (RK TKo 2-17-117146, p 12, 2-15-3430, p 18). Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvi koostamise päeval esinesid erakorralised ilmastikuolud, milliste tõttu ta leppetrahvinõuet kätte ei saanud. Õigusaktidest ei tulene parkla operaatorile kohustust teavitada sõidukijuhti leppetrahvist täiendavalt mõnel muul viisil. Kostja ei ole ühtlasi tõendanud, et parkimislepingu sõlmimise päeval kehtisid parklas teistsugused tingimused, mis andsid talle õiguse parkimiskella kasutamisel parklas tasuta parkida. Eeltoodust lähtudes on hageja leppetrahvinõue põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 40 eurot.
18.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Eeltoodud sättest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahv tasuda mõistliku aja jooksul pärast selle kättetoimetamist ehk leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele asetamist.
19.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Eeltoodust lähtudes kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena ajavahemiku 28.05.2022 kuni 14.03.2025 eest 12,26 eurot. Vastavalt hageja taotlusele kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele edaspidi sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast
päevast 15.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni seaduses sätestatud määras.
20.Hageja palus lisaks põhi- ja viivisenõudele mõista VÕS §-le 1131 lõike 1 alusel kostjalt välja võla sissenõudmise kulu 40 eurot. VÕS § 113 1 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegu on seadusest tuleneva nõudega, mille suurust hageja tõendama ei pea. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 92,26 eurot, millest 40 eurot on leppetrahv, 40 eurot võla sissenõudmise kulu ja 12,26 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
21.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
22.Hageja ei esitanud kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlust. Asjas esitatust nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivuna kokku 100 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 100 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.