Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-8407
Kohtuasi
X avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosaline
Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise ning eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 26.05.2021 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks kostjate andmete kindlakstegemiseks tõendite kogumiseks.
2.Avalduse kohaselt kuulub veebliehe www.delfi.ee domeen AS Ekspress Meediale ja veebilehe www.ohtuleht.ee domeen AS Õhtuleht Kirjastusele. AS Ekspress Meedia ja AS Õhtuleht Kirjastus avaldasid veebilehtedel artiklid, mille juures tegid võimalikuks ka avalikult kommentaaride kirjutamise. Artiklite juurde on postitatud kommentaare, mis kahjustavad otseselt või kaudselt, vähem või rohkem avaldaja au ja head nime. Avaldaja nõuab seetõttu avalduses loetletud kommentaaride kohta kirjutaja isiku tuvastamist võimaldavate andmete avaldamist.
2-21-8407
3.Avaldaja palub kohustada AS-i Ekspress Meedia väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: XXX asuva artikli kommenteerimise alale kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta: Kommentaari autori nimi
4.Avaldaja palub kohustada AS-i Ekspress Meedia väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: XXX asuva artikli kommenteerimise alale kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta: Kommentaari autori nimi
5.Avaldaja palub kohustada AS-i Ekspress Meedia väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: XXX asuva artikli kommenteerimise alale kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta: Kommentaari autori nimi XXX XXX
6.Avaldaja palub kohustada AS-i Ekspress Meedia väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: XXX asuva artikli kommenteerimise alale kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta: Kommentaari autori nimi XXX XXX XXX XXX XXX
7.Avaldaja palub kohustada AS-i Ekspress Meedia väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: XXX asuva artikli kommenteerimise alale kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta: Kommentaari autori nimi XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX
8.Avaldaja palub kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: XXX asuva artikli kommenteerimise alale kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta: Kommentaari autori nimi XXX XXX XXX XXX XXX XXX
9.Avaldaja palub kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: XXX asuva artikli kommenteerimise alale kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta: XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX
10.Asjassepuutuvates kommentaarides on avaldatud ebaõigeid andmeid avaldaja kohta ning ühtlasi avaldatud mitmeid ebakohaseid väärtushinnanguid. Eeltoodud kommentaarides avaldatuga on laimajad rikkunud avaldaja õigust heale nimele ning tal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, ebakohaste hinnangute õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kostjad vastutavad avaldaja ees mittevaralise kahju hüvitamise eest, kuivõrd kostjad on ebakohaste väärtushinnangutega teotanud avaldaja au ja head nime. Avaldaja ei pea solvanguid ja laimu taluma. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane, ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid või põhjendamatuid hinnanguid. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Põhiseaduse mõtte kohaselt ei saa ühegi õiguse või vabaduse teostamine toimuda teise isiku legitiimse õiguspositsiooni arvelt. Tegemist ei ole sõna- ega ajakirjandusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega.
11.Avaldaja soovib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 lg 1 alusel kostja(te) andmete kindlakstegemist, sest avaldajale ei ole kostjate andmed teada ning avaldajal puudub seaduslik võimalus omal käel kostjate andmete kindlakstegemiseks. Avaldajal puudub võimalus iseseisvalt antud andmete kogumiseks, sest veebilehtede pidaja ega telekomiettevõtted ei väljasta neid avaldajale (üldtuntud asjaolu). Lisaks kustuvad avaldaja poolt nõutud andmed ühe aasta jooksul pärast andmete loomist või nende töötlemist. Maakohtu määrus ja põhjendused
12.Harju Maakohtu 10.06.2021 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest ja eeltõendamismenetluse algatamisest. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.
13.Avaldaja tugineb avalduse esitamisel TsMS §-le 244. Eeltõendamismenetluse läbiviimise eesmärk on luua võimalus tõendite tagamiseks. Avaldaja palub aga, et kohus tuvastaks väidetava laimaja isiku, eesmärgiga esitada tema vastu hagi. Tulevase menetluse eeldatava kostja väljaselgitamine ei ole TsMS § 244 alusel võimalik. Kostja isiku kindlakstegemisele suunatud taotlus ei ole käsitletav taotlusena tõendite kogumiseks eeltõendamismenetluses vastavalt TsMS 26. peatükis sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kostja isiku tuvastamist kohtu poolt või kaasabil.
2-21-8407
14.Andmed, mida avaldaja soovib (IP aadress, nimi, isikukood, telefoni number, e-posti aadress) on isikuandmed ja nende kogumine ning edastamine on isikuandmete töötlemine. Isikuandmete töötlemine võiks kohtu poolt avaldaja taotletud eesmärgil olla iseenesest lubatav, kui avaldajal on andmete teadasaamise vastu õigustatud huvi, mis kaalub üles andmesubjekti õigused ja andmete töötlemiseks kohtu poolt on riigisiseses õiguses sätestatud alus ja kord (Isikuandmete kaitse üldmäärus art 6 lg 1 p-d f ja e ja lg 3, Euroopa Kohtu lahend nr C-40/17, p-d 55 ja 95).
15.Sideettevõtjalt andmete nõudmise võimaluse näeb ette elektroonilise side seadus (ESS). ESS § 1111 lg 11 p-i 5 järgi edastatakse lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (nt postituse autori IP-aadress, nimi, isikukood ja aadress) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule. ESS § 1141 täpsustab, et sideettevõtja peab esitama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks olemasolevat teavet, mis on nimetatud § 1111 lg-tes 2 ja 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole aga ette nähtud alust ja korda andmete väljanõudmiseks avaldaja taotletud eesmärgil, s.o kostja isiku väljaselgitamiseks.
16.Andmete töötlemise õigust ei saa tuletada TsMS §-st 244 ega kohaldada sätet ka analoogia alusel. Säte, mis võimaldaks kohtul andmeid välja nõuda ja edasi anda, peab sätestama väljanõudmise kindlad alused ja tingimused, et tagada postituse tegija isikuandmete kaitse ja õigus eraelu puutumatusele. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab selline siseriiklik regulatsioon, mis piirab andmesubjekti kaitset, olema selge ja täpne ning tasakaalustama kolmanda isiku ja andmesubjekti õigusi ning arvestama kõikide isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate põhimõtete ja kohustustega (vt nt isikuandmete kaitse üldmääruse preambula p 41 ja 45).
17.Avaldaja tugineb avalduse esitamisel oma põhiseadusest tulenevate õiguste kaitsmise vajadusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17, mille kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada). Kohus pöörab aga tähelepanu sellele, et PS § 26 esimese lause kohaselt on ka andmesubjekti õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele põhiseaduslik väärtus. Seega tuleneb ka riigisisesest õigusest, et riigiasutus ei saa koguda ja töödelda andmesubjekti andmeid ilma seadusliku aluseta.
18.Kohus ei nõustu avaldajaga selles, et avalduses esile toodud asjaoludel oleks võimalik jõuda järeldusele, et esitatud postitused kahjustavad otseselt või kaudselt, vähem või rohkem avaldaja au ja head nime, nagu märgib avaldaja ise. Kohtu hinnangul ei ole avalduses esile toodud asjaolud iseloomuga, mis võiksid riivata avaldaja õigusi viisil, mis õigustaks teadmata isikute andmete töötlemist ja nende andmete ilma nõusolekuta avaldajale väljaandmist. Seetõttu ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus avaldaja põhiseaduslik õigus jääks kaitseta.
19.Avaldaja on avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (RKTKo nr 3-2-1-123-97). Asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et vaidlusalused postitused oleksid avaldaja isikut eriti halvustavad, au teotavad või ebaõiged, ei ole esile toodud. Ainuüksi kommentaaridest endast seda ei järeldu. Avaliku elu tegelasena tuleb avaldajal taluda teatavat kriitikat ja negatiivseid hinnanguid suuremal määral, kui muul inimesel. Avaldaja esitas küll üldsõnalise õigusteoreetilise käsitluse isiku vastutusest au teotamise ja ebaõigete faktiväidete avaldamise korral, kuid ka see ei kinnita, et avaldaja õigusi oleks antud juhul tegelikult riivatud viisil, mis õigustaks teadmata isiku õigustesse sekkumise tema isikuandmete väljanõudmise ja avaldajale välja andmisega. Kohus selgitab, et teise isiku kohta arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane (PS § 45 lg 1 esimene lause). Lubatud on ka sellise arvamuse avaldamine, mis
2-21-8407 avaldajale ei meeldi. Tasakaalustades avaldaja esile toodut ja võimalike puudutatud isikute õigusi ja huve, ei oleks andmete väljanõudmine proportsionaalne, kuna avaldaja oletatavalt esitatav põhihagi ei ole eeltoodu tõttu perspektiivikas.
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldus isiku tuvastamist võimaldava teabe, muuhulgas vähemalt postituste autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon, väljaselgitamiseks võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel ja avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Isegi kui avalduse rahuldamine oleks võimalik TsMS § 244 alusel, ei ole avaldaja õiguste rikkumine esile toodud asjaoludel võimalik ja andmete väljaandmisest tuleks igal juhul keelduda esitatava põhiavalduse perspektiivituse tõttu (TsMS § 371 lg 2 p 1). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).
21.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
22.Avaldaja esitas 25.06.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.
23.Maakohus rikkus TsMS § 244 lg 1, kui ei algatanud eeltõendamismenetlust tõendite kogumiseks. Nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas on selgitatud, et eeltõendamismenetlus algatatakse ka selliste tõendite kogumiseks, mis võivad aidata avaldajal välja selgitada oma nõude kohustatud isiku, s.o tulevase põhimenetluse eeldatava vastaspoole. Maakohus rikkus selgitamiskohustust või alternatiivselt TsMS §-i 3401, kui ei andnud avaldajale puuduste kõrvaldamise tähtaega ebaselgeks jäänud isiklike õiguste rikkumise põhjenduste esitamiseks. Avaldaja saab selle puuduse kõrvaldada, kui ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks ning kohus avaldajale vastava päringu teeb. Kui ringkonnakohus soovib, et avaldaja esitaks täiendavad põhjendused ringkonnakohtule, palub avaldaja end sellest teavitada.
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise ja eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
26.Käesoleval juhul palub avaldaja, et kohus selgitaks välja kostja isiku tuvastamist võimaldavad andmed, eesmärgiga esitada selle isiku vastu hagi. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et tulevase menetluse eeldatava kostja andmete väljaselgitamine ei ole TsMS § 244 alusel võimalik ning keeldus selle tõttu avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel. Nimelt on Riigikohus oma praktikas selgitanud, et avaldaja poolt soovitud andmete väljanõudmise ja edastamise õiguslik alus on TsMS § 244 lg 1 koostoimes infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) § 11 lg-ga 5 ja ESS §-ga 1141. Selliselt on TsMS § 244 lg 1 alusel koostoimes InfoTS § 11 lg-ga 5 ja ESS §-ga 1141 võimalik ühe isiku taotluse alusel tema põhiõiguste kaitseks sekkuda teise isiku (andmesubjekt) eraellu sellega, et kohus nõuab kolmandatelt isikutelt (andmevaldajad) välja ja edastab taotlejale andmesubjekti isikuandmeid (RKTKm nr 2-21-5736, p 24; RKPSJKm nr 5-21-30, p 25).
27.TsMS § 244 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui
2-21-8407 vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Käesoleval juhul on avaldaja selgitanud, et tal puudub seaduslik võimalus isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid ise hankida ning on samuti põhistanud andmete kaotsimineku võimalikkuse. Riigikohus on selgitanud, et mõjuv põhjus TsMS § 244 lg 1 esimese lause ning § 236 lg 2, § 278 ja § 279 lg 2 tähenduses isiku õigusi väidetavalt kahjustava internetipostituse autori kindlakstegemiseks vajalike dokumentide või teabe saamiseks võib esineda, kui kasutajanimi või muud postituses sisalduvad andmed ei võimalda postituse tegija ees- ja perekonnanime kindlaks teha. Samuti tuleb mõjuvat põhjust eeldada siis, kui tegemist on küll pealtnäha isikunimega, kuid see ei ole seostatav ühegi tegeliku isikuga ehk tegemist on nt varjunime või nn libakontoga (RKTKm nr 2-21-5736, p 22).
28.Maakohus on vaidlustatud määruses lisaks leidnud, et isegi kui avalduse rahuldamine oleks võimalik TsMS § 244 alusel, ei ole avaldaja õiguste rikkumine esile toodud asjaoludel võimalik ja andmete väljaandmisest tuleks igal juhul TsMS § 371 lg 2 p-i 1 alusel keelduda esitatava põhiavalduse perspektiivituse tõttu. TsMS § 371 lg 2 p-i 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
29.Kolleegium märgib esmalt, et kuna seaduse mõtte kohaselt kogutakse eeltõendamismenetluses tõendeid järgnevas põhimenetluses esitamiseks, siis nõustub kolleegium, et kohus peab eeltõendamismenetluse algatamisel hindama ka võimaliku tulevase hagi, mille esitamiseks avaldaja tõendite kogumist taotleb, õiguslikku perspektiivi. Selliselt hindab kohus, kas taotluse esitajal saab üldse taotluses esitatud asjaolude õigsust eeldades olla taotluses nimetatud nõue kommentaari autori vastu. Võimaliku kostja eraellu sekkumine tema kohta andmete väljanõudmisega peab olema proportisonaalne, arvestades eesmärki kaitsta avaldaja õigusi, mida postitused väidetavalt võivad rikkuda, proportisionaalsust aitab tagada võimaliku tulevase nõude õigusliku perspektiivi hindamine (RKTKm nr 2-21-5736, p 23).
30.Kolleegium ei nõustu aga maakohtuga, et käesoleval juhul on ilmselge, et ükski avaldaja poolt välja toodud kommentaar ei saa rikkuda avaldaja õigusi. Seejuures on maakohus välja toodud kommetaaride osas perspektiivi hindamisel vaid üldsõnaliselt märkinud, et vaidlusalused postitused ei ole avaldaja isikut eriti halvustavad, au teotavad või ebaõiged, hindamata seejuures eraldi iga konkreetse kommentaari sisu. Kolleegium märgib, et kohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel selle perspektiivituse tõttu seotud kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustusega (RKTKm nr 3-2-1-177-16, p 10). Nimetatud põhimõtted on kohaldatavad ka eeltõendamismenetluse algatamise otsustamisel. Selliselt peab maakohus kolleegiumi hinnangul perspektiivi hindamisel võtma seisukoha iga kommentaari osas eraldi ning märkima, miks kohus leiab, et tegemist ei ole ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväitega, mis ei saa rikkuda avaldaja õigusi. Kui maakohus leiab, et asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et vaidlusalused postitused oleksid avaldaja isikut eriti halvustavad, au teotavad või ebaõiged, ei ole esile toodud, tuleb maakohtul vajadusel avaldajale anda tähtaeg avalduse puuduste kõrvaldamiseks.
31.Kolleegium toob ka välja, et teatud kommentaaride puhul võimaldab postituse tegija nimi teha järeldusi kommentaari autori ees- ja perekonnanime kohta (vt XXX, XXX, XXX, XXX). Sellega seoses on Riigikohus selgitanud, et kui internetipostituse autori nimi on isiku ees- ja perekonnanimi, on postituse autori isik eeldatavasti teada. Eeltõendamismenetluse algatamine isiku tuvastamiseks ei ole siiski välistatud, kui avaldaja muudab usutavaks, et avaldatud nimi ei tarvitse olla õige, või kui ainuüksi nime alusel, näiteks levinud nime puhul, ei ole võimalik isikut kindlaks teha (RKTKm nr 2-21-5736, p 22). Vajadusel saab maakohus ka eeltoodu osas anda avaldajale tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks.
2-21-8407
32.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
33.Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et tsiviilasjas nr 2-21-5740 taotleb avaldaja eeltõendamismenetluse algatamist kostjate andmete kindlakstegemiseks enamikus samade kommentaaride osas, mis käesolevas tsiviilasjas. Erinevus on vaid kahe kommentaari osas. Seetõttu peaks maakohus asja uuel läbivaatamisel täpsustama, miks avaldaja soovib samade kommentaaride autorite andmete kindlakstegemist kahes erinevas menetluses.
34.TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
35.Käesolev määrus ei ole TsMS § 247 lg-st 4 tulenevalt edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.