Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
20. mai 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-5740
Kohtuasi
X avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. detsembri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
X (avaldaja) esitas 12.04.2021 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avaldaja palub kohustada AS-i Ekspress Meedia ja AS-i Õhtuleht Kirjastus väljastama avalduses märgitud artiklite juures kommentaariumi alale kirjutanud isikute tuvastamist võimaldav teave (kommentaari autori IP-aadress, nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon). Avalduses on märgitud kommentaarid, mille autorite tuvastamist võimaldavate andmete väljanõudmist taotletakse. Avalduse kohaselt on artiklite juurde postitatud kommentaare, mis kahjustavad avaldaja au ja head nime. Avaldajal ei ole kommentaare kirjutanud isikute andmed teada ja tal endal puudub võimalus kostjate andmete kindlakstegemiseks. Avaldajal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, ebakohaste hinnangute õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Pärast andmete selgumist saab avaldaja esitada kostja(te) vastu hagi.
Maakohus jättis 07.05.2021 määrusega avalduse käiguta ja kohustas avaldajat tasuma TsMS § 248 lg 2 alusel tulevas(t)e vastaspool(t)e esindaja kulude katteks ettemaksu 324 eurot. Maakohus märkis, et eeltõendamismenetluse algatamisel on vastaspoole kaitseks vajalik määrata advokaat. Avaldaja vastas maakohtule 14.05.2021, et tema hinnangul ei saa eeltõendamismenetluse tõttu tulevas(t)e vastaspool(t)e õiguslikud huvid kahjustada, mistõttu puudub põhjus advokaadi kaasamiseks ja avaldajale lisakulutuste tekitamiseks. Maakohus keeldus 24.05.2021 määrusega avalduse menetlusse võtmisest, kuna avaldaja ettemaksu ei tasunud. Avaldaja esitas 08.06.2021 maakohtu 24.05.2021 määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.09.2021 määrusega maakohtu 24.05.2021 määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et maakohus ei ole ettemaksu nõudmist ja seeläbi ka menetlusse võtmisest keeldumist kohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus ei saa maakohtu diskretsiooni asuda ise sisustama. Harju Maakohus tegi 25.11.2021 e-kirjaga avaldajale ettepaneku tasuda TsMS § 248 lg 2 alusel kohtute tagatiste kontole ettemaks summas 324 eurot hiljemalt 15.12.2021. Harju Maakohtu 01.12.2021 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja hiljemalt 06.12.2021 tasuda ettemaks summas 324 eurot. Maakohus selgitas, et avalduse perspektiivikuse hindamisel on vaja võtta seisukoht, kas kommentaarides toodud faktiväited ja hinnangud rikuvad avaldaja õigusi. Seetõttu on vastaspoole kaitseks vaja määrata advokaat, kes saab esitada selles osas seisukoha. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus keeldus 07.12.2021 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Kohus selgitas, et eeltõendamismenetluse algatamiseks ja kommentaatorite andmete kindlakstegemiseks tuleb hinnata avalduse perspektiivikust, ehk kas igas kommentaaris toodud faktiväite või hinnangu puhul esineb avaldajale võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lõigete 1 ja 2 järgi kahju õigusvastane tekitamine ning kas tegemist on avaldaja õiguste rikkumisega. Kuna antud juhul on esitatud mitme kommentaatori kommentaarid ning kõikide kommentaaride puhul ei ole üheselt selge, kas avaldajal võib esineda VÕS § 1055 lõigete 1 ja 2 kohane talumiskohustus või ei, siis on eeltõendamismenetluse algatamiseks vajalik määrata vastaspoole kaitseks advokaat, kes saab vastava seisukoha esitada ja kaitsta vastaspoole õigusi kommentaatorite andmete kindlakstegemisel. Kuna avaldaja ei ole tasunud kohtu määratud tähtajaks ettemaksu kohtute kontole, siis ei ole võimalik määrata advokaati, kes saaks teostada vastaspoole õiguste kaitseks toiminguid, sh anda arvamust selle kohta, kas tegemist on perspektiivika avaldusega kommentaatori vastu. Seega on avalduse puudused kõrvaldamata ning kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest (TsMS § 371 lg 1 p 9). Määruskaebus ja menetluse edasine käik Avaldaja esitas 23.12.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu 07.12.2021 määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus jätkuvalt põhjendanud, milles seisneb sisuline vajadus advokaadi määramiseks. Kohus ei ole analüüsinud kostjate õiguste võimalikku rikkumist. Kohus peaks kaalutlusotsust tehes arvestama ka avaldajale ettemaksu määramisega tekkivate kuludega ning senise kohtupraktikaga. Eeltõendamismenetluse tõttu ei saa tulevase vastaspoole õiguslikud huvid kahjustada. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 248 lg 2 sätestab, et kui eeltõendamismenetlus algatatakse taotluse alusel, milles vastaspoolt ei ole märgitud, võib kohus määrata tulevase vastaspoole esindajaks eeltõendamismenetluses advokaadi, kes kaitseb tulevase vastaspoole huve tõendite kogumise juures. Advokaadi tasu ja kulud mõistab kohus riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses määrusega välja avaldajalt ja võib kohustada avaldajat enne eeltõendamismenetluse alustamist tasuma selleks ettenähtud kontole mõistliku ettemakse. Ettemakse tasumata jätmise korral võib jätta eeltõendamismenetluse algatamata. Maakohus põhjendas ettemaksu küsimuse vajadust sellega, et eeltõendamismenetluses on vaja hinnata avalduse perspektiivi, s.t kas kommentaarides esitatud faktiväited ja/või väärtushinnangud võivad rikkuda avaldaja õigusi, mistõttu on tulevase vastaspoole kaitseks vaja määrata advokaat, kes saab selles osas anda oma seisukoha. Kolleegium nõustub maakohtuga, et selleks, et eeltõendamismenetluses otsustada, kas kommentaaride autorite andmete väljanõudmine on põhjendatud, saab maakohus hinnata võimaliku tulevase hagi õiguslikku perspektiivi. Samas ei selgu maakohtu määrusest, miks on seetõttu vajalik tulevase vastaspoole huvide kaitseks määrata esindaja ja miks maakohus ei saa õiguslikku perspektiivi hinnata ilma esindaja seisukohata. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu Riigikohtu 09.05.2022 määrusele tsiviilasjas nr 221-5736, milles Riigikohus selgitas, et juhul, kui taotletakse kostja isiku kindlakstegemist võimaldavate tõendite ja andmete kogumist, tuleb kohtul kaasata see isik eeltõendamismenetlusse enne seda, kui kohus teeb laekunud tõendid või asjaolud avaldajale kättesaadavaks (p 17). Samuti märkis Riigikohus, et kohus võib määrata tulevase vastaspoole esindajaks eeltõendamismenetluses advokaadi, kes kaitseb tulevase vastaspoole huve tõendite kogumise juures, kui eeltõendamismenetlus algatatakse taotluse alusel, milles vastaspoolt ei märgitud (TsMS § 248 lg 2). Advokaadi määramine ei ole vajalik, kui (tulevane) vastaspool selgub menetluses saadud andmete põhjal ja kui kohus edastab asjaomased tõendid enne muudele menetlusosalistele kättesaadavaks tegemist tulevasele vastaspoolele või isikule, kelle isikuandmeid tõend sisaldab. See isik saab ise tõendite kogumise, avaldamise ja eeltõendamismenetluse lubatavuse suhtes oma seisukohta väljendada, esitada vastuväiteid tema isikuandmete avaldamise kohta ja vaidlustada tema vastuväidete kohta tehtud kohtumäärust (p 18).
Lähtudes ülaltoodust ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus vaidlustatud määruses esitanud põhjendusi, mis annaksid alust seisukohaks, et advokaadi määramine on tulevase vastaspoole kaitseks vajalik, ning õigustaks seetõttu ettemaksu tasumata jätmise tõttu avalduse menetlusse võtmisest keeldumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et tsiviilasjas nr 2-21-8407 taotleb avaldaja eeltõendamismenetluse algatamist kostjate andmete kindlakstegemiseks enamikus samade kommentaaride osas, mis käesolevas tsiviilasjas. Seetõttu peaks maakohus asja uuel läbivaatamisel selgitama, miks avaldaja soovib samade kommentaaride autorite andmete kindlakstegemist kahes erinevas menetluses. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.