Modena Estonia OÜ hagi V.E vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4419 eurot 76 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Modena Estonia OÜ (registrikood 14820592), lepinguline esindaja Maria Pihl Kostja: V.E Ain Laansalu
(isikukood XXX), lepinguline esindaja
Kohtuistungi aeg
30. september 2025
Protokollija
Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Modena Estonia OÜ hagi V.E vastu põhivõla 3000 euro, intressi 290 euro 20 sendi, kuni 3. novembri 2024 seisuga põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivise 26 euro 46 sendi, alates 4. novembrist 2024 põhivõlalt sissenõutavaks muutuva viivise ja sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud Modena Estonia OÜ kanda.
4.V.E-l puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Edasikaebamise kord Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Tuginedes TsMS § 442 lg-le 10 ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu 18. detsembri 2024 määrusega anti Modena Estonia OÜ nõue V.E vastu üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule. Modena Estonia OÜ (hageja) esitas 3. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagi V.E (kostja) vastu krediidilimiidi lepingutest tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 3. juulil 2024 korduvkasutatava krediidilimiidi lepingu nr 202407031316350 (edaspidi leping 1) krediidilimiidiga 2 500 eurot. Samal päeval esitas kostja hagejale avaldused kogu krediidisumma 2 500 euro väljamaksmiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 4. juulil 2024 korduvkasutatava krediidilimiidi lepingu nr 202407040235047 (edaspidi leping 2 ning mõlemad lepingud leping) krediidilimiidi tõstmiseks summani 3 000 eurot. Samal päeval tegi kostja avalduse 500 euro väljamaksmiseks. Leping sõlmiti elektrooniliselt. Elektroonilise isikutuvastuse protsessis kasutati isikusamasuse tuvastamiseks ID-kaardi sertifikaate ja PIN-koode. Kui kostja hoidis oma ID-kaarti, PIN-koode ja panga kasutajatunnust kolmandatele isikutele kättesaadavana, oli käitus kostja hooletult. Hagejal ei ole põhjust arvata, et lepingu sõlminud isik ei ole kostja. Kokku väljastas hageja kostjale krediiti summas 3 000 eurot. Väljamakstav krediidi summa, igakuise tagasimakse kuupäev, igakuise osamakse suurus ning esimese osamakse tasumise kuupäev kuvati kostjale enne lepingu allkirjastamist iseteeninduskeskkonnas. Kostja ja hageja leppisid kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidid tagasi 60kuulise perioodi jooksul. Hageja teavitas kostjat krediidi kulukuse määrast. Lepingu 1 krediidi kulukuse määr oli 34,5% aastas ning lepingu 2 puhul 49,7% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti arvesse kõik teadaolevad kulud, sealhulgas intressikulu ja muud võimalikud krediidilimiidiga seotud kulud, mida klient on lepingu alusel kohustatud maksma ning mis on krediidiandjale lepingu sõlmimise hetkel teada. Pooled leppisid kokku viivisemääras 0,098% päevas, s.o 35,77% aastas. Pooled leppisid kokku intressimääras lepingu 1 puhul 0,0506% päevas, s.o 18,2% aastas, ja lepingu 2 puhul 0,0759% päevas, s.o 27,3% aastas. 2
Kostja esitas hagejale taotluse krediidilepingu sõlmimiseks elektrooniliselt, sisestades iseteeninduskeskkonnas krediidi taotlemiseks nõutud andmeväljad. Kostja krediidivõimelisuse hindamiseks kontrollis hageja kostja poolt sisestatud andmeid ja kogus täiendavaid andmed. Hageja hindas enne positiivse krediidiotsuse tegemist kostja sissetulekuid ja finantskohustusi, samuti kostja elamiskulude suurust, ülalpeetavate arvu, tööhõive staatust. Samuti rakendas hageja krediidiriski hinnangut ning kontrollis kostja varasemaid maksehäireid. Krediiditaotluses avaldas kostja oma igakuise regulaarse sissetuleku netosummaks 970 eurot ning igakuise finantskohustuste koondsummaks 139 eurot. Hageja hindas kostja pangakonto väljavõtet ning tuvastas kostja viimase nelja kuu keskmiseks netosissetulekuks 969 eurot 76 senti kuus ning finantskohustuste suuruseks 138 eurot 78 senti kuus. Kostja sissetulekuna hindas hageja kostja kontole laekunud sotsiaaltoetusi ning töövõimetoetusi. Kostja nimetas elamiskuludena 304 eurot kalendrikuus, mida hageja arvestas. Kostja märkis taotluses, et ta on pensionär. Kostja taotluse kohaselt ei olnud kostjal ülalpeetavaid ning rahvastikuregistri kohaselt ei ole kostjal lapsi. Krediidivõimelisuse hindamise tulemusel jõudis hageja seisukohale, et taotletav krediit on kostjale jõukohane. Kostja ei teinud hagejale mitte ühtegi tagasimakset. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma tagasimakseid üks kord kuus hiljemalt 10. kuupäevaks. Arved tehti kostjale kättesaadavaks hageja iseteeninduskeskkonnas vähemalt seitse päeva enne arve tasumise tähtaja saabumist. Teave arve kohta edastati kostjale nii e-posti kui SMS-i teel. Kostja oli 11. oktoobri 2024 seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega Hageja saatis kostjale 11. oktoobril 2024 e-kirja teel teavituse palvega tasuda viivituses olevad tagasimaksed hiljemalt 25. oktoobriks 2024. Samuti teavitas hageja kostjat, et kui ta viivituses olevaid tagasimakseid teavituses toodud tähtajaks ei tasu, ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Kuna kostja viivituses olevaid makseid ei tasunud, loeti leping alates 26. oktoobrist 2024 ülesöelduks. Hageja nõuab kostjalt kogu tagastamata krediiti summas 3 000 eurot. Nimetatud summale lisanduvad intress, viivis ja täiendav viivis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päevast ning sissenõudmiskulud. Hageja on arvestanud krediidi kasutamise eest intressi iga päeva eest alates väljamakse tegemise päevale järgnevast. Intressinõue kujuneb kolme järjestikuse arve mittemaksmisest. Hageja nõuab kostjalt intressi kolme järjestikuse tasumata arve eest, mis on esitatud perioodi 3. juulist 2024 kuni 2. oktoobrini 2024. Hageja loobub intressinõudest perioodi 3. oktoobrist 2024 kuni 25. oktoobrini 2024. Intressi arvestuse aluseks on eelneva kuu põhiosa saldo vastavalt annuiteetgraafikule. Hageja nõuab kostjalt intressi kokku 290 eurot 20 senti. Hageja nõuab kostjalt viivist nõude põhiosalt 3 000 eurolt 0,098% päevas alates 26. oktoobrist 2024 kuni 3. novembrini 2024 (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päevale eelneva päevani) summas 26 eurot 46 senti. Hageja nõuab kostjalt täiendavat viivist nõude põhiosalt arvates 4. novembrist 2024 tasumata põhinõudelt 3 000 eurolt kuni põhinõude täitmiseni 0,098% päevas. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist summas 30 eurot. Lepingu kehtivuse ajal edastas hageja kostjale korduvaid meeldetuletuskirju iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta nii SMS-i kui ka e-kirja teel. Tasuta meeldetuletuskirjaks loeb hageja meeldetuletuskirja, mis on kostjale edastatud 24. augustil 2024. Pärast lepingu lõppemist edastas hageja kostjale meeldetuletuskirja 2. novembril 2024. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist ühe meeldetuletuskirja eest summas 5 eurot ning pärast lepingu lõppemist lepingu ülesütlemise teatise eest summas 25 eurot (kokku 30 eurot). 3
2.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja ei ole hagejaga korduvkasutatava krediidilimiidi lepingut sõlminud ega enda käsutusse 3 000 eurot saanud. Kostja äraolekul ja kostja teadmata tegi kostja korterikaaslane K. V. (endine perekonnanimi U.) mais-juulis 2024 kostja nimel konto Citadele pangas ning võttis kostja nimel erinevaid laene. Ilmselt sai K.V. teada, kus kostja oma toas hoiab ID-kaarti, selle paroole ja internetipanga kasutajatunnust. Laenulepingu sõlmimisel esitas K. V. enese mobiiltelefoni numbri. Üks laen laekus Citadele kontole. Teised laenud laekusid Swedbank kontole ning kanti kostjale tundmatule M. O. või Citadele kontole. Pärast 5. juulit 2024 lahkus K. V. kostja valduses olevast korterist, kostja ei ole saanud temaga suhelda ning tema asukoht on teadmata. Kostja esitas kuriteokaebuse ning kriminaalasi on politsei menetluses. Kuna kostja ei ole enda valdusse raha saanud, ei ole tal kohustust midagi tagastada. Kostja ei ole laenulepingu sõlmimiseks kedagi volitanud. Kostja ei ole kellelegi oma ID-kaarti andnud. Kostja hoidis ID-kaarti, paroole ja kasutajatunnust kodus baarikapis koos teiste dokumentidega. Kostja hoidis seal ka e-posti andmeid ja parooli. Kostja ei kasutanud eposti. Kostja ei oska arvutit kasutada. Kostja ei kasuta internetipanka. K.V. elas kostja juures kõrvaltoas üürnikuna pool aastat, kostja ei tundnud teda varem. K. V. aitas kostjal teha arvutis üürimakseid. 3. juulil 2024 ei teinud kostja ühtki ülekannet. Hageja on käitunud ülima hoolimatusega. Hageja ei tuvastanud laenusaaja isikut. Kostja ei ole vahetult ega audiovisuaalselt hagejaga suhelnud. On arusaamatu, mille alusel hageja tuvastas kostja regulaarse sissetulekuna 969 eurot 70 senti, kui kostja ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetus ca 620 eurot. Samuti on arusaamatu, mille alusel otsustas hageja, et kostja igakuiste finantskohustuste suurus on 139 eurot, kui K. V. poolt saadetud kontost oli näha, et kuu alguses oli kontole laenuna laekunud ca 1800 eurot Esto AS-ilt. Hageja ei küsinud teise konto väljavõtet, kuigi Swedbank konto väljavõttest oli näha, et maksed on olnud sama isiku erinevate kontode vahel. Hageja hoolimatus soodustas K. V. poolt kuriteo toimepanemist, mistõttu on õige ja õiglane, et sellest tekkinud kahju peab kandma hageja.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 3. juulil 2024 korduvkasutatava krediidilimiidi lepingu nr 202407031316350 (leping 1, dtl 38-48) krediidilimiidiga 2 500 eurot ning 4. juulil 2024 korduvkasutatava krediidilimiidi lepingu nr 202407040235047 (leping 2, dtl 49-59) krediidilimiidi tõstmiseks summani 3 000 eurot. Kohtule esitatud maksekorraldustelt nähtub, et hageja kandis kostja pangakontole 3. juulil 2024 üle 2 500 eurot (dtl 61-63) ja 4. juulil 2024 500 eurot (dtl 65), kokku 3 000 eurot.
5.Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes, mille alusel sai kostja hagejalt 3 000 euro ulatuses krediiti ning kohustus selle tagastama 60-kuulise perioodi jooksul, tehes tagasimakseid üks kord kuus hiljemalt
10.kuupäevaks. Hageja väitel ei teinud kostja ühtki tagasimakset. Hageja edastas kostjale korduvaid meeldetuletusi (dtl 113-114). 11. oktoobri 2024 seisuga oli viivituses kolm üksteisele järgnevat tagasimakset. Kuna kostja võlgnevust ka täiendavaks tähtajaks ei tasunud, luges hageja lepingud alates 26. oktoobrist 2024 ülesöelduks (11. oktoobri 2024 ülesütlemise teade, dtl 115). Hageja nõuab kostjalt põhivõla 3000 euro, intressi 290 euro 20 sendi, kuni 3. novembri 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 26 euro 46 sendi, alates 4. novembrist 2024 sissenõutavaks muutuva viivise ja sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmist.
4
4.Hagiavaldusele lisatud lepingutel on kostja digitaalallkiri (dtl 38, 49). Kuna lepingutel on kostja digitaalallkiri, mis on antud kostja ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et kostja andis lepingu sõlmimiseks oma tahteavalduse. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22).
5.Kostja väidab, et tema ei sõlminud hagejaga kumbagi lepingut, vaid seda tegi kostja identiteeti ära kasutades ja kostjalt varastatud ID-kaarti, PIN-koode ja internetipanga kasutajatunnust kasutades kostja korterikaaslane (üürnik) K. V., kelle kohta kostja sai hiljem teada, et ta on sarnase tegevuse eest korduvalt kriminaalkorras karistatud (kostja vastus, dtl 131). Kostja andis kohtuistungil vande all seletuse (dtl 205-210), mille kohaselt elas K. V. tema juures kõrvaltoas üürnikuna pool aastat, kostja ei tundnud teda varem. Kostja ei oska arvutit kasutada. Kostja ei kasuta internetipanka. Kostja ei kasutanud ka eposti, kuigi e-posti aadress oli tal olemas. Kostja hoidis oma ID-kaarti, selle paroole (PINkood 1 ja PIN-kood 2) ja internetipanga kasutajatunnust kodus oma toas baarikapis koos teiste dokumentidega, et ta neid ära ei kaotaks. Kostja hoidis seal ka oma e-posti andmeid ja selle parooli. K. V. aitas kostjal vahepeal teha arvutis üürimakseid. K. V. teadis, et kostja ID-kaart, paroolid ja internetipanga kasutajatunnus asuvad baarikapis, sest ta oli seal toas käinud ja näinud, kus kostja dokumente hoiab. Kostja ise ei ütelnud K. V. oma dokumentide asukohta. Kostja viibis 1. kuni 5. juulini 2024 suvekodus, sel ajal oli kodus K. V. Kui kostja 5. või 6. kuupäeval pangaautomaadis oma kontojääki vaatas, nägi ta, et tal ei ole seal ühtki kopikat. 9. kuupäeval läks kostja politseisse ja pärast seda Swedbank panka, kus temale anti uued paroolid. Pangakonto väljavõttelt nähtuvaid 3. juuli 2024 ülekandeid ei teinud kostja. Kostjal on ainult üks pangakonto. Kostja ei saanud laenulepingu alusel välja makstud 3 000 eurot ega midagi sellest rahast enda kasutusse. Kohtu hinnangul on kostja vande all antud seletus usaldusväärne, kuna on tema lihtsat isikut (milles kohus veendus kahel istungil vahetu mulje alusel) arvestades eluliselt usutav ning seda toetavad ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tõenditest nähtuv (vt täpsemalt otsuse punktist 8).
6.Hageja selgituste kohaselt saatis ta kõik lepingutega seotud informatsiooni ja teavitused kostja poolt avaldatud e-postile ja SMS-ina kostja poolt avaldatud telefoninumbrile. Hageja poolt kohtule esitatud krediiditaotlustesse (dtl 169-178) on laenutaotleja e-postina märgitud [email protected] (dtl 169, 174). Kostja selgitas vande all, et see on tema õige meiliaadress, kuid ta oma e-posti ei kasuta ega loe (dtl 206, 209). Ka e-posti andmed olid baarikapis olemas (dtl 209). Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, millest nähtuks, et kostja oleks hageja e-kirjadele vastanud. See asjaolu toetab kostja vande all antud seletust selles, et ta oma e-posti ei kasuta ega loe. Krediiditaotlustesse on laenutaotleja mobiiltelefonina märgitud XXX (dtl 169, 174), kuid kostja kinnitas vande all, et see ei ole tema telefoninumber (dtl 209). Kostja on kohtule oma telefoninumbrina nimetanud XXX (kostja vastus, dtl 131). Vaidlust ei ole, et laenu väljastamise protsess toimus hageja iseteeninduskeskkonnas täiesti automaatsena ning isiku identifitseerimisel piirduti ID-kaardi sertifikaadi kehtivuse kontrollimisega, laenutaotleja fotot ega videot ei nõutud (dtl 152). Kohus on seisukohal, et hageja ei olnud lepingute sõlmimisel küll nii hoolimatu nagu seda on menetluses väitnud kostja, kuid samas tegi hageja vaid miinimumi sellest, mida oleks võinud isiku tuvastamisel teha, et välistada identiteedivargust. 5
7.Iseenesest on õige hageja viide sellele, et digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on isikul kõrge hoolsuskohustus. Nii on leidnud ka Riigikohus 16. detsembril 2019 tsiviilasjas nr 2-16-124450 tehtud otsuse punktis 23 ja Tartu Ringkonnakohus 3. märtsil 2022 tsiviilasjas nr 2-14-8927 tehtud määruse punktis 9.2, kus on mh märgitud, et IDkaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus. Seega, kui isik annab talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle või tagab nendele juurdepääsu, peab ta möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja.
8.Kohus nõustub hagejaga selles, et hoides üheskoos nii ID-kaarti, selle PIN-koode ja internetipanga kasutajatunnust, tegutses kostja vastupidiselt üldlevinud õpetustele. Samas arvestab kohus sellega, et kostja hoidis oma ID-kaarti, selle PIN-koode ja internetipanga kasutajatunnust siiski oma kodus baarikappi hoiustatuna, mitte avalikus kohas kõrvalistele isikutele kättesaadavana. Kohtu hinnangul on kostjal õigus eeldada, et oma kodus on turvaliselt hoitud ka tema digitaalallkirja andmist võimaldavad vahendid. Kostja tuppa ilma tema loata sisenemine ning baarikapist tema dokumentide võtmine kujutas endast kostja valduse rikkumist ning kostja tahte vastast käitumist. Kostja selgitas vande all, et ta ei volitanud kedagi hagejaga tema nimel lepingut sõlmima ning ta ei ole kellelegi vabatahtlikult enda ID-kaarti andnud (dtl 205). Kostjal ei olnud põhjust arvata, et tema korterikaaslane võiks varastada tema ID-kaardi koos paroolidega ning võtta tema nimele laenu. Kostja selgitas, et olukorrast teada saades pöördus ta politseisse (dtl 206, 208). PPA
14.augusti 2024 teatisega kriminaalmenetluse alustamise kohta (dtl 133) ja 2. juuni 2025 vastuskirjaga kohtunõudele (dtl 186) on tõendatud, et PPA menetluses on kriminaalasi nr 24278051552, milles on alustatud menetlust 18. juulil 2024 karistusseadustiku § 199 lg 1 ja § 209 lg 1 tunnustel selles, et V.E poolt esitatud süüteoteate kohaselt on temalt tema teadmata varastatud sularaha, korteri võtmed ja tema nimele tellitud pangakaart ning võetud Modena Estonia OÜ-st V.E arveldusarve kontole laenu 3 000 eurot. Politseisse pöördumise fakt näitab, et krediidi võtmine on toimunud kostja tahte vastaselt tema identiteeti ära kasutades, sest miks muidu oleks ta politseisse avalduse teinud. Seega on kohus seisukohal, et kostja ID-kaart, selle PIN-koodid ja internetipanga kasutajatunnus läksid kostja valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt.
9.Kohus leiab, et kostja vande all antud seletusega on ümber lükatud eeldus, et kuna leping sõlmiti kostja ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, oli kostja see, kes andis lepingu sõlmimiseks oma tahteavalduse. Kostja vande all antud seletuse ja PPA tõenditega on kohtu hinnangul veenvalt tõendamist leidnud, et kostjal ei ole puutumust 3. ja 4. juulil 2024 sõlmitud lepingutega ning tema ei ole nende sõlmimiseks tahteavaldust andnud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ei võimalda käesoleval juhul teha järeldust, et hageja ja kostja vahel on VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitud tarbijakrediidileping(ud).
10.Ka asjaolust, et krediidisumma on kantud kostja nimelisele pangakontole, ei saa järeldada hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimist. Hageja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte, mis sisaldab nii kostja nimel AS-is Swedbank kui Citadele pangas avatud kontode andmeid (dtl 86-104; hageja esindaja selgitus eelistungil, dtl 153). Kostja selgitas vande all, et temal on konto ainult AS-is Swedbank ning Citadele pangas avatud kontost ei tea ta midagi (dtl 208-209). Hageja kandis 3. juulil 2024 krediidisumma kostja kontole 6
AS-is Swedbank (maksekorraldused, dtl 61-63). Pangakonto väljavõttest nähtub, et 3. juulil 2024 on hageja väljamakse 2 500 euro arvelt samal päeval tehtud ülekanded kostja teisele kontole järgmiselt: 50 eurot selgitusega „Raha“, 950 eurot selgitusega „Arved maksta“ ja 1400 eurot selgitusega „Auto keti vahetus“; samuti on tehtud muu ülekanne summas 95 eurot selgitusega „Võlg“ (dtl 91). Kostja selgitas, et pangakonto väljavõttelt nähtuvaid 3. juuli 2024 ülekandeid (dtl 91) ei teinud tema, seejuures ei olnud tal ka autot, mille ketti vahetada (dtl 208). Kostja ei saanud laenulepingu alusel välja makstud 3 000 eurot ega midagi sellest rahast enda kasutusse (dtl 205). Kohtu hinnangul on kostja vande all antud seletusega tõendatud, et tema ei saanud hageja poolt antud krediiti enese kasutusse. Seega ei oleks hagejal nõuet ka alusetu rikastumise sätete alusel (hageja ei ole sellist nõuet menetluses ka esitanud).
11.Kostja vande all antud seletus ei anna alust väita, et kostja oleks volitanud K. V. või kedagi teist tema nimel krediidi võtmiseks tahteavaldusi andma, kuivõrd tema ID-kaart ja selle PIN-koodid läksid kostja valdusest välja tema tahte vastaselt ning krediiti võeti tema teadmata. Tegemist ei saa olla ka näivusvolituse olukorraga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 analoogia tähenduses, kuna kostja ei teadnud K. V. (või kellegi teise, kes kostja identiteeti kasutas) tegutsemisest tema nimel ega talunud seda. Vastupidiselt, politseisse pöördumine näitab, et kostja ei kiitnud K. V. (või kellegi teise, kes kostja identiteeti kasutas) tegevust mingil moel heaks. Kostja vande all antud seletusele tuginedes on kohus seisukohal, et kostja nimel on hagejaga lepingud sõlminud kolmas isik, kellel ei olnud selleks kostjalt volitust. Kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, kuna kostja ei ole tehingut heaks kiitnud. Kostja ei pea tühist tehingut täitma. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, ei nähtu tuvastatud asjaoludest ning hageja ei ole tuginenud sellele, et kostja oleks alusetult rikastunud krediidisumma arvel.
12.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hagejal ei ole kostja vastu nõudeid. Kohus jätab hagiavalduses esitatud nõuded põhivõla 3 000 euro, intressi 290 euro 20 sendi, kuni 3. novembri 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 26 euro 46 sendi, alates 4. novembrist 2024 sissenõutavaks muutuva viivise ja sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
13.Kuna kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, puudub kohtul vajadus hinnata hageja tõendeid, mis on esitatud seoses lepingutingimuste tõendamise, vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise ja sissenõudmiskulude põhjendamisega (krediidilimiidi üldtingimused, dtl 66-78; rahvastikuregistri väljavõte ja krediidivõimelisuse hindamine, dtl 105-112; teade pärast lepingu lõppemist, dtl 116). Kohus jätab need tõendid lahendi tegemisel arvestamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
15.Kostja ei soovinud esitada menetluskulude nimekirja (dtl 210). Seega puuduvad kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.