Jätta F.A , X.B , R.I, O.N-i, E.Z-i ja W.L vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
2-20-15576 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.F.A (hageja 1), X.B (hageja 2), R.I (hageja 3), O.N (hageja 4), E.Z (hageja 5) ja W.L (hageja 6) esitasid Harju Maakohtule hagiavalduse T.F (kostja 1) ja OÜ Dektorest (kostja 2) vastu võla nõudes.
2
2-20-15576
1.1.Hagiavalduse järgi sõlmiti 2017–2018 müügilepingud ja asjaõiguslepingud uute korteriomandite ostmiseks aadressil XXX . Kõik korteriomandid asusid ühes hoones, mille kohta oli väljastatud kasutusluba 15.01.2018. Lepingutes ei olnud sätestatud konkreetseid kvaliteedinõudeid, kuid eeldus oli, et korteriomandid vastavad vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77) ning on ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja kasutusloale.
1.2.Alates 2018. aasta II kvartalist ilmnesid korterites pidevad veelekked, mis kahjustasid siseviimistlust. Kostja käis korduvalt likvideerimas tagajärgi, kuid ei tuvastanud ega kõrvaldanud põhjuseid. Läbijooksude kordumise tõttu tellis korteriühistu ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt, kes tuvastas, et hoone katus ei vasta projektile ega kasutusloale: katusekatteks oli paigaldatud trapetsprofiilplekk, kuigi dokumentides oli märgitud bituumenkatusekate. Ekspert mõõtis katuse kaldeks 3,4–4 kraadi, kuigi paigaldatud materjali tootja nõue oli vähemalt 11 kraadi. Lisaks tuvastati parapeti ebatihedus, katusekatte paanijätkude ebaõige tihendamine mastiksiga, kattematerjali kahjustused ja hüdroisolatsiooni puudumine parapeti sõlmes. Ekspert leidis, et katuse lahendus ei ole veetihe ja ei taga materjali deklareeritud eluiga.
1.3.Hagejad andsid kostjatele tähtajad puuduste kõrvaldamiseks (13.06.2020 ja 25.09.2020). Kostjad keeldusid, väites, et puuduste esinemine ei ole tõendatud. Hagejad esitasid kaks hinnapakkumist katuse ümberehituseks: 29 414 eurot (valtsprofiil) ja 35 091 eurot (SBS rullmaterjal). Hagejad tuginesid VÕS § 217, § 218 ja § 222 lg 5 sätetele, leides, et müüjad rikkusid kohustust anda üle puudusteta asi. Puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal, ostjad ei teadnud ega pidanud teadma nende esinemisest, ning puuduste kõrvaldamine on võimalik üksnes kogu katuse ulatuses. Hagejad palusid lisaks hüvitada kohtueelse õigusabi kulusid 325 eurot ja ekspertiisi kulu 780 eurot.
1.4.Hagejad palusid kostjatelt solidaarselt välja mõista katuse ümberehituse kulu, ekspertiisi tasu ja õigusabi kulu kokku 30 519 eurot. Alternatiivselt palusid hagejad mõista kostjalt 1 välja 31 519 eurot hageja 1 ja 2 kasuks ning kostjalt 2 mõista välja 31 519 eurot hagejate 3–6 kasuks. Teise alternatiivi järgi palusid hagejad välja mõista kostjalt 1 hagejate 1 ja 2 kasuks 7596,48 eurot, kostjalt 2 hageja 3 kasuks 3831,51 eurot, kostjalt 2 hageja 4 kasuks 3831,51 eurot, kostjalt 2 hageja 5 kasuks 7663,02 eurot, kostjalt 2 hageja 6 kasuks 7596,48 eurot (kokku 30 519 eurot). Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Nad tunnistasid müügilepingute sõlmimist, kuid eitasid solidaarkohustust, rõhutades, et iga kostja vastutab üksnes oma lepingulise suhte eest. Kostjad viitasid, et hoonele on väljastatud kasutusluba, garantiiperiood on lõppenud ning ilmnenud puudused on parandatud, välja arvatud korteris nr 4, kus omanik takistas tööde tegemist. Kostjad väitsid, et uusi läbijookse ei ole tõendatud. Kostjad pidasid hagejate ekspertiisi ebausaldusväärseks, kuna neid ei kutsutud ülevaatusele, mõõtmiste metoodika on ebaselge ja arve on esitanud kolmas ettevõte. Ekspertarvamus on üldsõnaline, katuse kalde mõõtmistulemused tuvastamatud ning puuduste asukohti ei ole näidatud.
2.1.Katusekatte muutmine oli põhjendatud, piirkonnas esinevad tugevad tuuled, mistõttu on plekk-katus sobivam kui rullmaterjal. Alltöövõtja konsulteeris tootjaga (Weckmann AS), kes ei näinud takistust pleki paigaldamiseks. Kostjad leidsid, et katuse materjal oli ostjatele nähtav ja seega ei saa rääkida varjatud puudusest. Kostjad esitasid kasutusloa-eelse auditi (juuli 2017, EE), milles hinnati hoone projektikohaseks ja vettpidavaks. Kostjad väitsid, et hagejate nõue kogu katuse ümberehitamiseks on ebaproportsionaalne ja õiguslikult 3
2-20-15576 põhjendamatu, kuna kohtu määratud eksperdi eelarve näeb ette vaid soojustuse lisamist ja sama materjali tagasipaigaldamist. Kostjad rõhutasid, et katuse ümberehitamiseks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek ning ühe ühisomaniku (AH) kaasamata jätmine takistab hagi läbivaatamist. Kostjad palusid menetluskuludena välja mõista õigusabi- ja ekspertiisi kulud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 10.08.2023 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt 1 hagejate 1 ja 2 kasuks välja 5525,52 eurot ning kostjalt 2 hageja 3 kasuks 2786,96 eurot, hageja 4 kasuks 2786,96 eurot, hageja 5 kasuks 5573,91 eurot ja hageja 6 kasuks 5525,52 eurot, koos viivisega alates 23.10.2020 kuni põhikohustuse täitmiseni. Alternatiivsed nõuded ja solidaarselt esitatud nõuded jättis maakohus rahuldamata, menetluskulud jaotati proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kokku mõistis maakohus kostjalt 1 hagejate kasuks välja 5525,52 eurot ja kostjalt 2 hagejate kasuks välja 16 673,35 eurot.
3.1.Maakohus tuvastas, et hagejad ja kostjad sõlmisid 2017–2018 korteriomandite müügilepingud ja asjaõiguslepingud uues elamus. Lepingutes ei olnud sätestatud konkreetseid kvaliteedinõudeid, kuid kostjad andsid 24-kuulise garantii tööde puudustele. Maakohus tuvastas, et hagejate esitatud müügikuulutuses oli katusekatte materjalina märgitud SBS rullmaterjal (bituumenkatusekate). Korterites ilmnesid 2018–2019 korduvad veelekked. Esimene juhtum fikseeriti 04.12.2018 korteris nr 3 (hageja 5), mille kohta kostjale saadeti fotod. Seejärel toimus 20.07.2019 läbijooks korteris nr 2 (hagejad 3 ja 4), mida tõendati fotoga ja hiljem ka videoga. 07.10.2019 teavitati kostjat läbijooksust korteris nr 4 (hageja 6), mille kohta edastati fotod. Läbijooksud jätkusid ka pärast esialgseid parandusi: 20.02.2022 ja 22.03.2022 esitati fotod uuest läbijooksust korteris nr 2 ning jaanuaris 2022 tuvastati korduv läbijooks korteris nr 3. Ekspert kinnitas paikvaatlusel 07.05.2020 veekahjustused korteris nr 4. Kostja 2 tegi siseviimistluse parandusi ning pakkus parandusi ka korteris nr 4, millest omanik keeldus.
3.2.Maakohus leidis, et hagejate väide korteriomandite puuduste kohta on põhjendatud. Müügilepingute esemeks olid uued korteriomandid, mis pidid vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile; korduvad veelekked kujutavad endast varjatud puudust VÕS § 217 ja § 218 tähenduses. Ostjad teavitasid puudusest mõistlikul ajal ning puudused ilmnesid kahe aasta jooksul.
3.3.JK ekspertiisi põhjal tuvastas maakohus, et hoone katus ei vastanud ehitusprojektile ega kasutusloale, projekti järgi pidi katusekatteks olema SBS rullmaterjal, kuid tegelikkuses oli paigaldatud trapetsprofiilplekk. Põhjendatud on eksperdi järeldus, et parapeti sõlmed olid ebatihedad, mis soodustas vee läbijookse. Samas ei ole ekspert põhistanud, et läbijooksude põhjuseks oli ainuüksi katusekalde ebapiisavus või materjalivahetus.
3.4.MO ekspertiisi alusel leidis kohus, et veelekked olid tingitud katuse aluskonstruktsiooni ja soojustuse puudustest, parapeti lahenduste ebatihedusest ning osaliselt kondensvee tekkest. Ekspert märkis, et katuse kalle ei vastanud nõuetele, kuid rõhutas, et lekete peamine põhjus oli konstruktsiooni ja soojustuse ebakvaliteetne teostus, mitte katusekattematerjal. Kohus luges tõendatuks, et parapeti sõlmed ja katuse soojustus olid puudulikud ning nende parandamine on vajalik edasiste lekete vältimiseks. Ekspert koostas eelarve 21 548,88 eurot vajalike töödeks, mis hõlmasid soojustuse lisamist, läbiviikude ja parapeti parandusi, kuid mitte kogu katuse ümberehitust.
4
2-20-15576
3.5.Maakohus leidis, et puuduste kõrvaldamise mõistlik maksumus kogu hoone ulatuses on 21 548,88 eurot. Maakohus jättis hagejate nõuded rahuldamata seda summat ülevas osas (kokku oli hagejate nõue 31 519 eurot), kuivõrd puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja kogu katus välja vahetada. Lisaks mõistis kohus VÕS § 128 lg 3 alusel kahjuna hüvitatavaks hagejate kohtueelse ekspertiisi kulu osaliselt, st 390 eurot summast 780 eurot (arvestusega, et ekspertiisi üks osa ei puudutanud kohtus vaieldud katuseprobleemi või sisaldas põhjendamata üldistust kogu katuse ümberehituse vajalikkusest), ning hüvitas kohtueelse õigusabi kulu 260 eurot. Hüvitatav kogukahju on 22 198,88 eurot, mis tuleb jaotada hagejate vahel vastavalt igaühe kaasomandi mõttelise osa proportsioonile.
3.6.Maakohus leidis, et solidaarvastutuseks puudus õiguslik alus, kuna iga hageja nõue tulenes eraldi müügilepingust konkreetse kostjaga, mitte ühisest kohustusest. Apellatsioonkaebused
4.Kostjad 1 ja 2 esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellandid vaidlustavad otsuse ulatuses, milles maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt välja kahjuhüvitised ning menetluskulud kogusummas 22 198,88 eurot.
4.1.Maakohus on teinud vastuolulisi järeldusi: otsuses väidetakse, et kõigis korteriomandites toimusid korduvad läbisajud, kuid tõendid kinnitavad vaid üksikuid juhtumeid korterites nr 3 ja 4. Korteris nr 1 (hagejad 1 ja 2) ei ole kunagi läbisadu esinenud, mistõttu kahjuhüvitise väljamõistmine selles osas on põhjendamatu. Kondensvesi ja üksikud niiskuslaigud ei võrdu sademetest põhjustatud läbisadudega, alates 2018. aastast on katus olnud veekindel. SBS katusekatte puudumine ja selle asendamine plekk-katusega ei ole puudus, mis õigustaks kahjuhüvitise väljamõistmist, eriti kui läbisadusid ei ole tuvastatud.
4.2.Maakohus eiras eksperdi MO arvamuse osasid, mille kohaselt katuse lahendus on lubatav ja materjalid kvaliteetsed. Eksperdi tuvastused kinnitavad katuse veekindlust alates 2018. aastast ning korduvate läbisadude tõendid puuduvad. Maakohus tugines hagejate kohtueelsele eksperdile JKle, kes leidis, et katusekalle ja materjal ei vasta normidele, kuid kohus ei selgitanud, miks pidas seda arvamust usaldusväärsemaks kui kohtu määratud eksperdi hinnangut. JK arvamus sisaldas oletuslikke väiteid ja puudus katuse täielik avamine, samas kui MO tegi paikvaatluse ja leidis, et konstruktsioonid on nõuetekohased.
4.3.Kostjad vaidlustavad kahju suuruse kujunemise (22 198,88 eurot). Tõendid ei kinnita nii ulatuslike tööde vajadust kõigi hagejate korterite arvelt, eriti olukorras, kus korduvate läbisadude muster pole tõendatud. Maakohtu põhjendused ei selgita piisavalt, miks oli vajalik jaotada ühe, tervikuna käsitletud katuse paranduskulu hagejate vahel proportsionaalselt kaasomandi osadega olukorras, kus mõne korteri puhul pole näidatud seost konkreetse lekke ja kahju vahel.
4.4.Maakohtu käitumine on vastuoluline, sest maakohus asus 08.01.2021 kirjas seisukohale, et kostja 1 suhtes ei ole võimalik hagejate põhistuste alusel nõudeid ehituskvaliteedi osas esitada, kuna kostja 1 on füüsiline isik ja ei ole ise korteriomandit ehitanud.
5.Hagejad esitasid 26.09.2023 Tallinna Ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse ulatuses, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebuses paluvad hagejad tühistada otsuse vaidlustatud osas ja teha uus otsus, millega rahuldatakse hagi täies ulatuses vastavalt teisele alternatiivsele nõudele.
5
2-20-15576
5.1.Hagejad ei nõustu maakohtu otsuse järeldusega, mille kohaselt kahju suuruse määramisel lähtuti kohtu määratud eksperdi MO eelarvest (21 548,88 eurot), mis ei sisaldanud katuse kalde korrigeerimist ega katusekatte materjali vahetust. Hagejad leiavad, et kohus jättis põhjendamatult arvestamata riiklikult tunnustatud eksperdi JK arvamuse, mille kohaselt on katusekatte materjal ja kalle lubamatult projektile mittevastavad ning see on müügilepingu eseme puudus.
5.2.Lisaks paluvad hagejad määrata täiendava ekspertiisi TsMS § 304 lg 3 alusel, et selgitada katusekonstruktsioonide kahjustuste ulatus, soojustuse vastavus projektile, katusekatte sobivus ja kalde korrigeerimise või katusekatte vahetuse maksumus. Hagejad leiavad, et täiendava ekspertiisi taotluse rahuldamata jätmine maakohtu poolt oli menetlusõiguse rikkumine. Vastustajate seisukohad
6.Hagejad vaidlevad kostjate apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
7.Kostjad vaidlevad hagejate vastuapellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebused ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
9.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
10.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kolleegium ei nõustu kostjate etteheitega, et maakohtu käitumine on vastuoluline, sest maakohus asus 06.01.2021 (ekslikult nimetatud 08.01.2025) hagejatele suunatud kirjas seisukohale, et kostja 1 suhtes ei ole võimalik hagejate põhistuste alusel nõudeid ehituskvaliteedi osas esitada. Kostjate etteheide on ebatäpne, sest tegelikult selgitas maakohus viidatud kirjas üksnes seda, et kostjal 1 ei saa olla kohustust kanda elamu katuse remondiga seotud kulutusi suuremas ulatuses, kui vastavalt talle kuulunud osa suurusele (dtl 103). Selline selgitus vastabki maakohtu otsuse resolutsioonile.
12.Kolleegium ei nõustu kostja 1 etteheitega, et kuna korteris 1, mille kostja 1 müüs, veekahjustusi ei tuvastatud, on kostja 1 vastutus välistatud. Korteriomandi puudused ei ole piiratud reaalosaga, vaid seonduvad ka kaasomandi mõttelise osaga (RKTKo 27.05.2015, 3-21-43-15, p 22). Kostja 1 vastutuse eeldusena ei pidanud maakohus seega seostama veekahju ühegi konkreetse korteriga, vaid piisas asjaolust, et kaasomandisse kuuluv katus laseb läbi. Kosja 1 ei ole esile toonud, et tema vastutus kaasomandi osal olevate puuduste eest oleks kokkuleppele hagejatega 1 ja 2 välistatud ning ka müügilepingus (dtl 117) ei ole selle kohta sätteid.
13.Maakohtu tuvastatud asjaolu, et korterites 2, 3 ja 4 ilmnesid 2018–2019 korduvad veelekked, on jälgitav ja piisavalt põhjendatud. Ekspert O arvamusest ei tulene, et alates 2018 6
2-20-15576 oleks puudused kõrvaldatud ja läbijooksud peatatud. Ekspert O arvamusest ei tulene, et ta oleks korteris nr 4 tuvastanud muid lekkekohti peale ruumi A201, mistõttu ei ole tõendtatud kostjate väide, et eksperti eksitati uskuma, et lekkekohti on mitu.
14.Maakohus leidis õigest, et tõendamata on kostja 2 väide, et ta on puudused kõrvaldanud, v.a korteris nr 4, kus omanik on teinud korduvalt takistusi puuduse likvideerimiseks. Hagejad on andnud kostjatele kahel korral ehk 13.06.2020 ja 25.09.2020 peale ekspertiisi tegemist ja puuduste tuvastamist võimaluse puudused ise kõrvaldada. Kostjad on teatanud 29.06.2020 ja 29.09.2020, et ei kavatse puudusi kõrvaldada. Maakohus tuvastas ekspertide arvamuste alusel, et läbijooksud tekkisid katuse aluskonstruktsiooni ja soojustuse puudusest ja parapeti lahenduste ebatihedusest. Vaidlust ei ole, et ekspert O tuvastatud aluskonstruktsiooni, soojustuse ja parapeti puudusi ei ole kostjad kõrvaldanud. Sel alusel järeldas maakohus õigesti, et läbijooksud on korduvad ja jätkuvad.
15.Nõustuda ei saa kostjate väitega, et maakohus tuvastas kahju suuruse valesti, sest tõendid ei kinnita nii ulatuslike tööde vajadust. Maakohus tuvastas puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja nende maksumuse MO arvamuse alusel. Seejuures on vajalikud tööd ja nende maksumus eraldi jälgitav ja selge. Kostjad leidsid, et puudused saaks kõrvaldada vähemate töödega ja odavamalt, kuid veenvaid tõendeid, mis MO arvamuse ümber lükkaks ja kostjate väidet kinnitaks, esitatud ei ole.
16.Kolleegium leiab, et kostjate vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Eelkõige vaidlustavad hagejad maakohtu järelduse, et katuse läbijooksud tulenesid katuse aluskonstruktsiooni ja soojustuse puudusest ning parapeti lahenduste ebatihedusest, mitte valesti valitud katuse kaldest ja kattematerjalist.
17.Hagejad tõid oma väidete põhistamiseks esile erinevaid lõike JK ja MO eksperdiarvamustest ja püüdsid neid tõlgendada neile sobival viisil. Eksperdiarvamus on üks tõend TsMS § 229 lg 1 järgi ning kohus hindab seda igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning oma siseveendumuse kohaselt (TsMS § 232 lg 1). Maakohtu siseveendumuse kujunemine tõendi hindamisel peab olema jälgitav TsMS § 442 lg 8 järgi.
18.Siinsel juhul on maakohtu siseveendumuse kujunemine selge ja jälgitav ja kolleegium on maakohtu põhjendustega nõustunud (TsMS § 654 lg 6). Maakohus selgitas, millised osad JK arvamusest on sisuliselt põhistamata. Eelkõige on oluline maakohtu viide, et järeldust, et lisaks parapeti puudustele olid läbijooksud tingitud ka sobimatust katusekaldest, ei ole JK sisuliselt põhistanud.
19.Kolleegium ei nõustu hagejate etteheitega, et maakohus jättis ebaõigesti 10.04.2023 istungil rahuldamata hagejate taotluse täiendava ekspertiisi tegemiseks. Hagejad tõid esile, et ekspert ei vastanud küsimusele 6.3: kas ja millises ulatuses on saanud kahjustada XXX Tänassilma külas Saku vallas Harjumaal asuva hoone katusekonstruktsioonid ja/või katuse ehituseks kasutatud materjal? Ekspert ei vastanud ka küsimusele 6.4: millised tööd ja millises mahus on vajalikud, et XXX Tänassilma külas Saku vallas Harjumaal asuvas hoones ei esineks enam vee läbijookse, hoone katus oleks veetihe ja oleksid kõrvaldatud ehituslikud puudused?
20.Kolleegium leiab, et asjaolu, et hagejad ei nõustu eksperdi järeldusega, et katuse parandamiseks ei ole vaja välja vahetada kogu katust ega anda sellele järsumat kallet, ei tähenda, et ekspertiis oleks tulnud uuesti teha. Täiendekspertiisiks ei anna alust ka asjaolu, et ekspert ei avanud uurimiseks kogu katust. Kogu katuse avamine oleks olnud ebamõislik. 7
2-20-15576 Ekspertiisi eesmärkide saavutamiseks piisas pistelisest kontrollist. Asjakohane TsMS § 238 lg 1 p 1 tähenduses ei ole kaalutlus, et ekspert peaks algselt küsitud küsimuse 6.4 raames täpsemalt vastama, mis on vajalikud tööd kõrvaldamaks selliseid puudusi, mille alusel hageja nõudeid esitanud ei ole.
21.Kolleegium ei nõustu hagejate etteheitega, et maakohus jättis kahju suuruse määramisel ekslikult arvesse võtmata pool kohtueelse ekspertiis kulust. Hagejate palvel uuris ekspert JK ka selliseid puudusi, millega seoses hagejad nõuet ei esitanud, eelkõige trepil esinevad puudused. Maakohus jättis õigesti selliste puudustega seotud kahju välja mõistmata ning leidis, et nimetatud kulu ei ole kostjate rikkumisega põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 koostoimes jätab kolleegium poolte menetluskulu poolte endi kanda, kuivõrd rahuldamata jäävad nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus ning kaebuste maht ei ole menetluse ajakulu seisukohast oluliselt erinev.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.