Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu Hagiavalduse kohaselt kostja ja P. G. OÜ sõlmisid 16.02.2018 lepingu nr. KK3247676. 14.05.2018, 15.05.2018, 28.06.2020 ning 31.10.2020 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu nr. KK3247676 põhitingimuste muutmise kokkuleppe. 31.10.2020 sõlmitud kokkuleppes leppisid pooled intressimääraks 40,01% aastas. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1956,93 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.10.2021 kuni hagi esitamiseni 19.04.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,01% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Kostja on võtnud välja krediiti summas 1956,93 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P.G. OÜ lepingu üles 25.10.2021. P. G. OÜ loovutas 26.10.2021 kostja vastase nõude OÜ A. F.-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1956,93 eurot, intress 201,84 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 377,54 eurot ning edaspidi viiviseid alates 20.04.2022.a põhinõudelt 1956,93 eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kostja põhjendused Kostja tunnistab, et on eelpool nimetatud lepingud sõlminud P. G. OÜ-ga ja pole neid kohaselt täitnud. Kostja tunnistab põhinõudeid hageja poolt märgitud suuruses. Kostja selgitus miks ta ei suutnud täita võetud kohustusi on järgmine: Sissetulekud vähenesid koroonakriisist tingitult kui ka töökoha kaotuse tõttu. Kostja on tööta alates 26.11.2021. Kostja elukaaslane on kodus kolme lapsega, kes on vastavalt x-xxxxx, x- xxxxxxx ja x-xxxxxxx. Kostja on pidanud üleval oma töötasust nii lapsi kui ka elukaaslast ja kuna töökoha kaotusest tekkis sisse tühimik, siis muutis see kohustuste täitmise keeruliseks. Hetkel ei ole kostja leidnud töökohta, aga otsib järjepidevalt tööd. Kostja on teadlik, et on rikkunud lepingut, aga tulenevalt ebastabiilsest sissetulekust pole julgenud ühtegi kompromisslepingut sõlmida, sest alates 26.11.2021 on ainuke sissetulek olnud töötutoetus. Kostja taotleb kohtult, et viivisenõue summas 377,54 eurot on lõplik ja sellele alates 20.04.2022 ei rakendataks enam juurde lisanduvad viivist ka mitte seadusjärgses määras. Kostja kohtul arvestada, et tal on ka kolm ülalpeetavat ja ülalpeetavate teine lapsevanem ei saa ilmselt lähima aasta jooksul tööle

asuda (noorim laps on x- xxxxx) ja tema sissetulekuteks on esialgu ainult riiklikud toetused. Kuna hetkel on üleüldine hinnatõus, mis on juba pannud perekonna majanduslikult raskemasse olukorda kui mõned kuud tagasi oleks osanud eeldada. Kohtu põhjendused

viivisemäärad tühised, sest ületavad kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõudeid. Viivis põhinõudelt 1956,93 eurot arvestusega 26.10.2021-19.04.2022 seadusjärgses määras on kokku 75,49 eurot. 9.Hageja nõuab lisaks sissenõudmiskulusid kokku 30 eurot. Hageja on edastanud kostjale nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi 11.05.2018 26.10.2021 ja 5.11.2021. Kohus rahuldab sissenõudekulud 30 euro osas.

Kohus leiab, et sissenõutavaks mittemuutunud viivist tuleb samuti vähendada selliselt, et kohus mõistab välja viivise alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. 11.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1956,93 eurot, intressi 177,20 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja alates 26.10.2021-19.04.2022 arvestatuna põhinõudelt 1956,93 eurot kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras kokku 87,50 eurot ning jooksva viivise alates 18.05.2022 põhivõlgnevuse tasumiseni või kuni viivise summa moodustab 978,46 eurot (sh sissenõutavaks muutunud viivis 87,50 eurot). Kohus jätab hagi rahuldamata seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja 12% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 545 eurot (riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulu 160 eurot, ilma käibemaksuta). 14.Kohus jättis menetluskulud 12% ulatuses hageja kanda ja 88% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 65,40 eurot ja kostja kanda 479,60 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 479,60 eurot. 15.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt 479,60 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 16.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.